Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari sitab Kristjan Port. Ameeriklastelt pärineb rahvatarkus tasuta lõunasöögi teemal. Tuleb välja, et meil tuntud versioonile, mille järgi tasuta lõunaid pole olemas. Eelne kui lõunasöögid olid paljudes USA linnades tasuta kõhutäie eest ei pidanud maksma 19. sajandil saluunides ja muudes alkoholi müüdavates paikades sest kohtade omanikke huvitas hoopiski joogi müük. Ja siis söögipakkumistega edendada. Ilus aeg sai otsa suure depressiooniga ning eelmise sajandi kolmekümnendatel hakatigi rääkima, et tasuta lõunaid pole olemas. Ja juhul kui on, siis keegi maksab selle alati sinu eest kinni. Mis toob meid? Tänapäevase ma küsimuse juurde, et kas tasuta autoparklaid on olemas? Esialgu paistab, et pole probleemi, vähemalt suurte kaupluste juures on hektarite kaupa tasuta parkimisvõimalusi. Paraku kehtib ka siinse sama Ameerika vanasõna, mille võib üldistada, et tasuta asju ei ole olemas. Kui saad midagi tasuta, siis kusagil keegi maksab selle eest. Tihti oled see sina ise? Sa ei saa sellest veel aru kellel autot ei ole järgunud järgmisele osale tähelepanu, pööraku. Erinevad arvud. Nad hindavad, et kõikides kaupades, mida inimesed jaekaubandusest ostavad on suurusjärgus üheprotsendiline juurdemaks linnas autode parkimise võimaluse loomiseks. Vahet ei tehta, kas oled autoga või ilma. Kaupade hinnas kajastuvad rendikulud ja rendi. Kuludes kajastuvad kaupluste taristu kulud, kuhu kuuluvad siis ka parklad kes hakkavad nüüd nördimusest enesekontrolli kaotama. Olgu kiiruga edastatud, et võib-olla läheb olukord oluliselt ilusamaks. Majanduslikuks koostöö ja arengu organisatsiooni juures asuv 54 riigi liiklusekspertidest koosnev omakorda organisatsioon Rahvusvaheline Transpordifoorum jõudis hiljuti. Järeldusele, et kui linnad võtavad kasutusele isesõitvad autod, kaob ülikalliste parkimispaikade probleeme. Linnad saavad maad juurde ja 90 protsenti autodest muutuvad mittevajalikuks. Väite taga on Portugalis Lissaboni liiklusandmete põhjal sooritatud teoreetilise simulatsiooni tulemused. Lissaboni hinnatakse. Sellise suurusega Euroopa linnaks millede kohta need kehtivad ka kõik ülejäänud raporti järeldused. Uudne mõiste, millega võimalik, et hakkama rohkem kokku puutuma, on pott, mis tuleneb taksorobotist. Läksi botan sõiduk, milles liiguvad mitu inimest igalühel neist võib olla individuaalne, reisib vajadus. Aga nad on sõidukisse valitud just seetõttu, et marsruut on suures osas ühtid. Teine uudne, mõistan automaat. Et mis tähistab isesõitvad ühe inimese transportijatele kasutades taoliseid sõiduroboteid tänapäevasel Lissaboni liiklusvajaduste katteks, selguski, et 10-st autost üheksa muutuvad kasutuks. Miks autot omada, kui isesõitvate eest hoolitseb keegi teine. Nendega? Võtame siis efektiivsus on sinu kasutamise tõhususest konkurentsitult kõrgem sõit ilmselt ohutum ja päeva lõpuks sulle ja kõigile odavam. Samuti kaotab mõtte ühistransport tänases mõttes, sest bussides fikseeritud marsruudil inimeste ümberpaigutamise asemel korjab vabataksi potiga sõidusoovi üles soovi avaldamise kohas transporditi punkti, kuhu vaja. Ja vaja on tõhusat infovahetust, sellist, mida kasutavad näiteks suure autopargiga kullerfirmade patena millede logistika optimeerimise üheks sillutiseks. Selleks on näiteks loobuda marsruutidest, kus on vaja sooritada vasakpöördeid sest see kulutab rohkem kütust ja aega, kui natukene pikema alternatiivse rajaga. Tamine optimeerimise kohti on palju. Kui autode arv langeb vähenebki parkimispaikade vajadus. Need on linnakodaniku jaoks. Too nähtamatu, väga suure kulutuste põhjustaja, sest parkimise vajadus kergitab kinnisvara hindu, mida siis? Edastatakse makstavaks üüri- ja rendihindades ja sealt kogu teenindus ja kaubandusvärindade kaudu. Iga kodanikuni. Lissaboni näitel hinnatakse pelgalt tänavatele loodud parkimispaikade arvelt vabaneb 210 jalgpallistaadionisuurune pind millekski paremaks kui kalli auto hoidmine, mitte sõitvana kusagil keset linna. Lisaks sellele vabaneb 80 protsenti mitte tänavat. Seal asuvate parklate pinnast nagu näiteks kaupluste suured parklad. Sega tulevik paistab helgena, aga hinge kriibib siiski kahtluseuss kas või seoses vihjetega tasuta lõunate illusoorsusele. Ja probleem ongi olemas ning see on tõsine küsimus, on üleminekus tänastelt autodelt isesõitvatele. Analüüs tõi välja, et kui. Asendada 50 protsenti tänaste autode sõidetud vahemaast ise sõidvatega satume mitt optimaalses olukorda, kuna sõitude kogumaht kasvab siis 30 kuni 90 protsenti kusjuures. Tunnidel ummikud kasvaksid endisest. Seega tõesti tasuta lõunaid ei ole, aga mõistlikult tegutsedes saaks palju odavamalt nii süüa kui ka juua.