Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidanuks Businessweeki 1975. aastal avaldatud arvamuse järgi kusagil 95.-ks aastaks vabastama bürood paberi kasutamisest. Äriajakirja ennustus paigutuses järku. Kui büroodesse saabusid arvutid ning käivitus krooniline spekulatsiooni seisund visioonidega milline on siis tulevikubüroo ja üheks lihtsamad vanemaks olidki lubadus paberivabadusest. Seda siis kahel põhjusel. Esiteks koosnes büroolise tööpaberite lugemisest või nende täitmisest inimeste vahel transportimisest, kuhugile sellele panemisest ja lõpuks vajaliku paberiotsimisest. Et kogu tsükkel uuele kasvuringile läkitada. Ja teine põhjus paberist vabanemise soovid büroo fantaasiates ettepoole paigutada, tulenesid lihtsalt ruumipuudusest. Ruuminappuse näitena sobib kogemus mikroprotsessorite valmistaja Inteli mõne aasta tagusest aktsioonist, millega kus vähendati kallis büroo keskkonnas töötajate kergseintega eraldatud kuubikute pindala paari ruutmeetri võrra. Küll muudel põhjustel tehtud kokkuhoiu sama ootamatu kõrvaltulemine Viidjaga ühest taolisest büroost välja umbes 10 tonni paberit kuna seda polnud enam mitte kuhugile panna. Ja siin paistab pinna vähendamine olevat IKT efektiivsem paberivaba töövisiooni poole liikumisel. Teadupärast veel, kui 1994. aastal oli tüüpilise saavutatud Büroos töötaja kasutada umbes kaheksa pool ruutmeetrit, siis tänaseks on sellest alles umbes kuus ja pool ruutmeetrit. Ning CNNi hinnangul on isegi paljudes tuntud USA firmades töötajatele jäänud alles umbes neli ruutmeetrit põrandapinda. Järelikult jääbki paberitele üha vähem ruumi. Paberist lahti saamise tungile leidub teisigi. Lähenemisnurga selle sõnastas ulmekirjanik Ray Bradbury nobelist parandasid 451. See pealkiri on siis paberi iseenesliku põlema süttimise temperatuur. Jutustused, tegevust pöörleb raamatute põletajate ja tuletõrjujate kangelase kapten Montagim vastutegevuse ümber. Paberile kirjutatud tuli põletada inimeste õnnelikuks tegemise nimel. Selle aata võtab kokku raamatu põletate pealiku repliik, et andkem inimestele teles jõusid, milles nad saavad mõne muusikapala sõnu meenutades auhindu võita ja nad on õnnelikud. Ärge andke neile sellist libedat materjali nagu filosoofia võist, sotsioloogia, mis sunnib bluumas seoseid. Sest seda teed pidi saabub melanhoolia. Noh, vähemalt USA kogutud andmetel on täiskasvanud elanikkonnas aastas mitte ühegi raamatu lugejat. Tarv 40 aastaga kolmekordistunud ja see kehtib nüüd iga neljanda täiskasvanu kohta. Väide puudutab kõiki nimetatud raamatuplatvorme lõhnavast paberist kuni lõhnatu, e-raamatu või kuuldava audioraamatu, nii. Loodetavasti on vähemalt neljandik ameeriklasi. Annelikult ometi ei kao paber ära. Mõnedel andmetel asub ettevõtte mälust 90 protsenti mõnel paberil. Kõikidest päeva jooksul büroos, käsitletavatest paberitest 90 protsendi saatuseks on lihtsalt virnas ümberpaigutamine mitte siis lugemine. Tüüpilisest dokumendist tehakse aktiivse elu jooksul 19 koopiat. Ja igav päev tehakse maailmas umbes miljard dokumendi koopiat. USA näitel on paberist dokumendi arhiveerimise tööjõukulu umbes 20. Dollarit selle paberiarhiivist ülesleidmise tööjõukulu on aga juba 120 dollarit ja kaduma läinud dokumendi taastamiseks peab arvestama juba mitme töötaja kaasamisega. Kulu on umbes 220 dollarit. Jäädavalt läheb aga kaduma umbes seitse ja pool protsenti dokumentidest. Ja 15 protsenti paberdokumente lihtsalt eksivad tallele panemisel valesse kohta. Seetõttu töötaja kasutab dokumentide lugemiseks umbes 15 protsenti, oma töö ajast aga õige dokumendi leidmiseks kulutab ta aastas kokku umbes 16 tööpäeva kusjuures juhtivad töötajad kulutavad aastas keskmiselt koguni kuus nädalat vajalike dokumentide leidmiseks. Analüüsifirma. Cartneri 2011. aasta andmetel on keskmises ettevõttes paberite produktsiooni kasvutempo 25 protsenti. Ja aastas ja selle statistilise pillerkaare võimlik lõpetada tõdemusega, et pelgalt USA-s muudetakse paberiks umbes 55 kuni 110 miljonit puud aastas. Hinnatakse, et maailmas on täna kõigest üks protsent büroodest paberivabad. Hindan nüüd ise, kas sina saaksid täna mõne paberi kokkuhoida.