Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Levinud arusaama järgi sai elus aines alguse lihtsatest organismidest ja looduse järgnev püüdon kulgenud üha keerukamate organismide loomise poole. Lõppeesmärgiks siis inimene. Tema sees on universumi kõige keerulisem asi ehk aju. Vähemalt nii arvab tema. Panin täna teadaolev märk närvirakkude kogumist oluliselt keerukamast ajust, pärineb 520 miljoni aasta kauguselt. Pikka aega, et julgeda pidada meie oma siis senistest parimaks versiooniks. Miks peaks siis keegi tahtma näiteks ajust loobuda? BBC esitas sama küsimuse ja osutas, et elu pole sugugi kogu aeg keerukamaks muutunud. Mitmed loomad on loobunud varem välja kujunenud organitest, nagu näiteks jalad, silmad ja muu taoline. Miks siis mitte loobuda kõige kulukamast organist. Tuleb välja, et mõned loomad ongi loobunud ilmselt tabades ühel arengu hetkel, et ilma Ta on lihtsam. Kusjuures nende elu muutus edukamaks. Inimestele selline mõttelaad ei meeldi, see on ka mõistetav, aga sugugi mitte põhjendatud, sest ehitana juba pikemat aega aju asemele arvutit. Kuna sellele teemale on jagunud vähe mõtlemist, haarab nii mõteldes inimesi hirm. Usufanaatikud kasutavad arenenud arvutitega kogukondade vastu vägivalda ja arenenud kogukondadel elu targemad esindajad Stephen Hawkingist, Pill Keitsini annavad häired nutikaks muutuvate masinate toodavast hävingust. Ning siis on olemas Briti filosoof John Niklas Gray kes arvab, et tegelikult oleme õigel või vähemalt paratamatu tul teel mille lõpuks ootabki võimalus loobuda kallist organist. Vastses raamatus, mille pealkirja võib tõlkida kui marionett ning kasutab Grey inimese kuvandina. Nööride otsas rippuvad marionettnukunukuga ajab ta lugejatesse kadeduseussi. Inimesed ihkavad enim vabadust ja tuleb välja, et nukud on inimesest vabamad kuna neil puudub teadvus. Inimesed soovivad küll näiliselt lõputut valikuvabadust, aga nägucurey elegantselt põhjendab tahavad inimesed tegelikult vabadust lõpututest, valikutest. Ja seda saab siis kas ilma hajuta või siis olles kõiketeadev jumal. Esialgu oleme valinud jumaliku teadmuse tee, mida kulgeme aplalt ning paranoiliselt varudes teadmiseid ning kohkudes pisemagi teadma jutu sees teadmisi kontsentreerida, püüame saavutada teadvustatud süütuse seisundi sellise vabaduse, mida ükski teine loom ei suuda evida. Teil sinna tihti endale teadvustamatult kujutamegi olevat end marionettnukud, keda nööri pidi tirivad salapärased jõud ja niisama tänasele inimlikule draama landa mingilgi tähenduse vabandava selgituse. Ja just seetõttu meeldivad meile pöörased konspiratsiooniteooriad nähtamatutest, nööri, tõmbajatest, tähtede seisust, maagilistest kristallidest, nõidustest ja muust taolisest. Krai jõuab tarkuse kogumise viima kulminatsiooniks ülimate arvutitest staadiumini sinna, kui masinad teevad ära kõik räpased tööd, mida inimesed on pidanud endi hüvanguks seni sooritama. Masinad muutuvad Marioneetideks ja inimesed hakkavad meenutama Odysseus jutustatud mütoloogilise saareelanikke kes toitusid ainult lootoseõitest. Kuna õied sisaldasid narkootilist ainet, olid saareelanikud jätkuvas unelema apa ja seisundis. Ja näed, see ongi hetk, kui aju pole enam inimesele vaja. Mott ehk mida oligi vaja tõestada. Alternatiivse võimalusena näeb Gray agressiivseid masinaid hävitamas kõike, mida inimene võis kunagi hinnata. Ja ka see oleks ilma hajuta. Lõpp. Aga filosoof, kas veel üks stsenaarium? See sisaldab korra päratuse vääramatut jõudu, mis armastab masinaid sama palju kui elusaid asju. Irregulaarsus, juhuslikus, muugeldavad masinates vigu ning masinad hakkavad tasahilju kaotama aru saama Enda lätetest põhisisust ja eksisteerimise põhjustest. Ja nad hakkavad üha enam meenutama inimesi, selliseid, kes otsivad vastuseid olulistele küsimustele vihates vabadust, lõpututest valikutest ning kõik algab uuesti. Ainult et ilma mäleta. Aga järsku oleme meie juba masinad.