Tere 2014. aasta keeleteo konkursil pälvis nii peaauhinna kui rahvaauhinna eesti keele e-õppe kursus. Keeleklikk. Mahukas ja mitmekesine e-keskkond pakub võimalust iseseisvaks eesti keele õppimiseks vene ja inglisekeelsetele piatele. Kaks tiitlit võitnud keeleteo tegijad on täna saanud leelo Kingissepp ja Marju Ilves. Tere tulemast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja leelo Kingissepp on paljude eesti keele kui teise keele õpikute õppematerjalide autor ja Marju Ilves on Tallinna Ülikooli õppejõud, samuti eesti keel kui võõrkeel, on see kitsam huviala aga ungari keel ka? Võib-olla mõlemad räägite paari sõnaga, millega te olete enne keele kliki tegelenud, Marju Ilves. Mina olin ungaris eesti keele ja kultuuri lektor kuus aastat ja pärast seda tulin Tallinnasse ja hakkasin tööle Tallinna Ülikooli, kus ma põhiliselt lõpetangi välismaalastele eesti keelt eesti keelt võõrkeelena ja vahepeal on veel siis, kui tulid need Euroopa keeletasemed, siis ma tegelesin ka töörühma sellega, et need eesti keele kohta ära kirjeldada. Et valmisid eesti keele tasemekirjeldused aegs tasemele A2 tasemele B1, B2 ja C1 tasemele. Kleilogingis. Mina olen hariduselt eesti filoloog, aga kahe pärast ülikooli lõppu hakkasin huvi tundma võõrkeeleõpetuse vastu ja olen töötanud soome keele õpetajana, inglise keele õpetajana ja eesti keele kui võõrkeeleõpetajana ka. Ja olin täiendamas Kanadas võõrkeeleõppe metoodika alal. Olen töötanud ka Tartu Ülikoolis eesti keele kui võõrkeele õppetoolis ja hiljem elus õppinud uusi asju juurde, et olen õppinud suhtlustreeneriks ja õpin psühhodraamat praegu aga võõrkeeleõpe materjalid on mu kirg olnud olnud eluajal. Ja ikka iga kahe aasta tagant püüan mõne mõne õppematerjali siis luua. Aga kuidas keeleinimesed omavahel kokku saavad need niimodi kahelt erinevalt poolt ühe keele kliki peale. Meie Marjuga tundsime enne keele klikki ka, et me olime rühmas, mis tegeles kutsekoolide õppevara arendamisega, nii et me saime seal tuttavaks ja tundus väga tore mõte teha, teha koos siis keelekliki sisu. Aga no kindlasti peab ütlema, et keeleklikk ei ole ainult meie meie tehtud, et see on suure tiimitöö. Seal oli kaasatud ligi ligi 50 inimest erinevate elualade spetsialistide, jah, meie oleme Marjuga keele sisuautorid, aga see on ju niisugune Eestis programmeeritud materjal, seal on programmeerijate tiim ja projektijuhid, keeletoimetajat, tõlkijat, näitlejad, väga suur seltskond. Räägime siis kõigepealt lahti, mis keeleklikk täpsemalt on ja kellele ta mõeldud on? Kellelegi ikka on siis eesti keele e-õppe kursus ja see algab nullist ja liigub kuni A2 tasemeni ja selle sihtrühm on siis mitte-eestlased. Keeleklikk toimib vene keele baasil ja inglise keele baasil. Sisuliselt. Ta on ta üks väga suur õpik õpiku ja, ja keeleõppekursuse vahepealne asi, et seal on võimalik siis õppija vaadata Ta multifilme eestikeelseid, mis annavad talle keeleainese õppida seejärel väljendeid, sõnavara siis on seal grammatikavideod, et õpetaja seletab eesti keele grammatikat siis nii vene kui inglise keeles. Ja siis on väga palju harjutusi, nii et ligi 20 harjutustüüpi ja me püüdsime kokku lugeda siis, kui palju seal neid Kike või klõpsa teha saab, et harjunud seal ligi 1000 ja igas harjutuses on veel omakorda siis väiksemad jupid, nii et ligi 10000 klikki saab teha õppijad seda A2 taset omandada. Siis on võimalus kirjutada õpetajale, et meil on päris õpetaja Kristi Tamm, kes vastab õppijakirjadele. Et õppija saab siis, kui ta on ühe teema läbi õppinud, suhelda õpetajaga, saata talle kirja õpetaja, parandada jad, saadad talle vastuse siis on, on iga peatüki lõpus test, saab kontrollida, et kas on omandatud see, mida, mida inimene, pind ja kursuse lõpus on ka eksam. Nii et kui selle sooritab hästi, siis on võimalik endale välja trükkida tunnistus. Ja seal on, maksab. No ta on ikkagi õppijale niisuguse enesehinnangu tõstmiseks, et tegemist ei ole niisuguse suletud süsteemiga, mis nüüd väga täpselt kontrolliks õppija edenemist ja keeleoskuse omandamist, aga tõesti keele kliki eksam, kui selle sooritab hästi, näitab, et inimesel ikkagi A2-tasemel keeleoskus on. Nii et mõned keelefirmad kasutavad seda eksamit ka näiteks taseme testimiseks. Selleks, et keeleteo rahva auhinda võita, selleks peab ikka rahva seas populaarne olema. Kas te olete on teil võimalik kokku lugeda, aga kui paljud tegelikult? No jätame uudishimutseda, et kõrval, et kui palju tegelikult õpib keele kliki alusel eesti keelt. Ütleme suured kasutaja numbrid, kus me ei tea küll, et kes sealhulgas on ka uudishimu, tsejaid, need on 20000 venekeelsel ja 7000 inglisekeelsed aga õpetaja kirju vaadata, siis õpetaja saab kuu aja jooksul umbes 350 kirja. Ja päevas Piip nii 607. Mul on 700 vahel nii et ta kindlasti on üks Eesti suuremaid keelefirmasid et nii-öelda iga päev on onlain aktiivselt siis kasutamast grammis ikka sadades õppijaid ja neid on üle üle maailma tõesti hätta väga populaarne nii Eestis kui kui mujal, et meil on tõesti õppijaid kõikidel kontinentidel ja noh, naljaga pooleks ütleme, et Antarktikas meile teadaolevalt ei ole eesti keele õppijaid aga tõesti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja Aasias me saame kirju Jaapanis, Tšiilis. Costa Rica Kolumbiast Brasiilia, Argentiina Lõuna-Koreast. Venemaalt Ukrainast, Lätist, et on väga palju huvilisi, siis maailmas ka, kuidas see informatsioon levib. Eesti instituut on teinud reklaami ja mulle küll tundub, et ta levib Pealtõppijale. Eestis kindlasti soovitatakse, et on hea materjal. Sõna levib, kui midagi tõesti töötab ja toimib, siis huvilised tulevad siia taha, et me olime ise väga, väga üllatunud, sest algne projekt meie plaan oli, väga tore oleks, kui meile tuleks õppima noh, 700 inimest, 800 inimest, no praegu on kasutaja numbreid liigub ligi 30000, et selles mõttes oleme nagu väga-väga positiivselt üllatunud, et neid iseõppijaid on palju rohkem kui me, kui me esialgu ootasime. Algselt siis mõtlesite ikkagi meie venelaste peale. See projekt on kirjutatud Eestis elavale venekeelsele töötajatele, siis algselt Euroopa sotsiaalfondi rahad ja haridusministeeriumi rahad olid kasutatud selleks, et laiendada tööturul nende inimeste võimalusi, leida tööd, kes eesti keelt ei oska. Nii et see esmane sihtgrupp oli venekeelne kes elab Eestis. Ja kui see projekt, siis venekeelsetele sai valmis aastal 2012, siis haridusministeerium oli valmis toetama ka siis inglise keelse versiooni loomist, nii et see sai siis valmis 2014, nii et kogu keeleglik, nii vene kui inglise keele baasil töötab. Alles aga välismaal õppivad nemad siis õpivad põhiliselt inglise keele baasil Jaapanis ja Lõuna-Koreas ja mis te kõik siin üles lugesite? Jah, aga ütleme siis lätlased ja venelased ja ukrainlased näiteks noh, kindlasti vene keele baasil, nii et mujalt kasutajaid mõlema keele baasil, aga loomulikult inglise keele baasil. Rohkem, kes välismaal tunnevad huvi eesti keele vastu, kas väliseestlaste järeltulijad või, või, või muidu keelehullud inimesed. No neid huvilisi on väga erinevaid, et on tõesti selliseid kirglike Estafiile, kes tunnevad eesti keele vastu huvi, tahavad õppida absoluutselt, on ka väliseestlaste järeltulijaid. Eks tegelikult kasutatud keeleplekiga need välismaalased, kes juba Eestis elavad, kes on siia, kes romantilisel põhjustel või tööle sattunud. Kui eesti keelt õpitakse vene keele baasil ja kui eesti keelt õpitakse inglise keele baasil, kas metoodika on erinev? Grammatika seletamine kindlasti on erinev, et need grammatikavideod on tehtud siis lähtuvalt venekeelse õppija vajadustest, inglisekeelse õppija vajadustest, aga harjutusvara ei erine. Et seal ei ole, ei ole vahet, et sõnavara õpib ikkagi samade võtetega nii vene kui inglise keele baasil. Et selles mõttes ei ole tegemist kahe täiesti erineva programmiga, aga grammatika osa täiesti erinevad. Te nimetasite, et on võimalik tunnistust saada, kas on juba esimesed lennud lõpetanud. Lendu kui sellist ei moodustu sest kuna see on nii individuaalne, siis inimene saab õppida siis, kui ta tahab ta, nii palju, kui ta tahab korrata, õppida teise inimese või, või mingi muu abiga. Et enne kui sellist pole. Ja Meil ka täpseid andmeid ei ole selle kohta mitu tunnistust välja prinditud. Sest iga uudishimulik võib ka endale teha tunnistuse, et sellel ei oleks, ei oleks mõtet, et tegemist on täiesti avatud süsteemi ja inimene võib alustada lepinguid viiendast peatükist, näiteks 15.-st ta võib proovida teha neid lõpupeatükke, et lihtsalt vaadata, kas tema keeletase on juba kaks, nii et selles mõttes meil niisugust õppija edenemist selle programmi raames ei ei kaardistada. Aga on andmeid, et on lõpetajaid ja õpet ja saab ka kirju nende viimaste peatükkide peatükke läbivatelt õppijatelt, nii et ta on tõesti inimesi, kes on teinud selle pingutuse ja ja klikkinud või klopsinud läbi siis kogu kogu programmi harjutusvara. Kuidas te selle keele klikki välja töötasite, kas teil olid ka mõned eeskujud kus need eeskujud olid välismaalt. Kas välismaal on selline keeleõpe laialt levinud? Kahtlemata on eeskujusid, et me vaatasime jah siis muude võõrkeelte jaoks tehtut materjale küll, et vaatasime Rosetta Estonia Babelit, mis on mõlemad niisugused miljoneid kasutanud ajaid haaravad materjalid, kus siis sama programm Tom õpetab mitmeid võõrkeeli, aga võime küll öelda, et keeleklikk ei, ei ole eeskujuna kasutanud kumbagi neist, et see on ikkagi täiesti nullist programmeeritud materjal millel on ka sellel mootoril on eesti autoreid, et siis Asko, Uri ja, ja loovjuht Taaniel Raudsepp siis firmast, kes selle keele kliki taga on, siis kiromeediast on ikkagi nullist mõelnud, et mismoodi see õppimise loogika seal seal peaks olema ja ei ole mujal maailmas analoogi ja ei ole ka nii mitme mitmekesise harjutusvaraga materjali, julgeme küll öelda, on suuremahulist, kaeva jah, et me tõesti ennast tagasi ei hoidnud ülesannete tegemisele, paberõpikute puhul ikkagi ei ole võimalik panna sisse nii palju ülesandeid, kui, kui võib-olla niisuguseks grillimiseks vaja oleks ja ikkagi õpitakse juba klassiruumis, aga selle materjali puhul piire ei ole. Et kui ülesande tüüp on olemas, siis me võime teha sinna no mitte viis ülesannet, vaid ka 15 ülesannet, nii et selles mõttes on ta hästi-hästi suur ja mahukas ja ei ole mujal maailmast analoogi. Nonii, nii suurest õppekeskkonnast? Mulle tundub, et natukene kindlust annab juurde ka see, et, et tegelikult ju väga täiesti 100 protsenti iseseisev õpe ei ole, et on olemas ka õpetaja, kellelt saab tagasisidet. Jah, see on hästi oluline, et mitmed õppijad on meile andnud tagasisidet, kui üllatunud nad on selle peale tõesti päris inimene vastab, et arvutis on võimalik olla ikkagi võrdlemisi noh, tekib selline tunne, et ma olen üksi selle, selle arvuti taga, kui vasta päris inimene, kelle, kes saadab omi täitja, kommenteerib õppijakirju, et see tekitab noh, väga niisuguse toreda emotsiooni õppijates ja ja on tekkinud Kristi tammel täiesti oma fännklubi, kes on õppinud keele kliki läbi ja ikkagi kirjutavad temaga edasi oma elust ja, ja täiesti siis juba keele kliki väliselt, nii et selliseid fanaatikuid on. Kui õpetaja tammel on siis käed-jalad tööd täis aga keeleklikk tegelikult on tasuta? Jah, on. Vjatele kõigile tasuta haridus teadusministeerium tõesti maksab õpetajale palka selle eest, et ta kirju kirju vastaks, aga ta tõesti iga päev tegeleb kirjadele vastamisega ja hoiab seda sidet õppijatega. Et see arvutiõpe ei oleks nii steriilne, et see on väga oluline. See kontakt. No aga suures osas ikkagi peab iseseisvalt õppima, kellele missugusele inimesele see selline õpe sobib, millega peab inimene arvestama, kui ta selle peale välja läheb, et hakkab õppima keele klikis näiteks. Õppija, kes arvutiga keelt õpib, peab kindlasti olema rohkem motiveeritud ja oskama seada iseendale sihte ja võtma rohkem vastutust. Ja meie olime ka selle peale üllatunud, et kuidagi esialgne ootusolijat et äkki ikkagi need on nagu nooremapoolsed inimesed, kes hakkavad arvutisse õppima, ka küsitlused, mis me oleme teinud, näitavad, et õpivad ikkagi keskealised inimesed, et niisugune keskmine keele kliki õppija 50 vahel ja mehi naisi isegi pooleks, et keelekursustel käib rohkem naisi. Kindlasti. Ja teine huvitav asi, mis välja tuli, oli tegelikult see, et kellelegi keskmine kasutaja on kõrgharidusega. Et seal võib olla see, et just see arvutis õppimine, et ta on teadlikum ja oskab ta vastutust võtta. Või see võib muidugi ka olla see Ta tase on selline, et nooremad juba oskavad sellisel tasemel, need, kes koolis on, nagu me Eesti kontekstis räägime või ka lihtsalt inimene julgeb arvutis ringi vaadata laristada. See on arvates õppimiseks eripära jah, et täiskasvanud õppijal vaid keele tunnis olla tunne, et nagu väga ikka, paha on nagu loll olla, valesti vastata. Arvuti on absoluutselt erapooletu. Sa võid 10 korda eksida, ikka annab täpselt samasugust neutraalset tagasisidet. Nii et et see on mingi iga arvutis õppimise võlu just niisugusele täiskasvanud õppijale, et ta ei ei pea häbenema oma edenemist, ta võib korrata nii palju, kui ta tahab, kui ta millestki aru ei saada, paneb uuesti käima, ta saab oma tempos õppida, ta võib õppida öösel või varahommikul ei sõltu see, kelle klassist või mingisugusest kohale sõitmisest, nii et et ta on nagu hästi paindlik ja selline õppeviis sobib väga laiale laiale seltskonnale. Kõik siin on miinus ka võitu laisaks minna, mõtled, ah ei, ma täna täna täna ei ole, päev, vaatan homme ja nii edasi ei osta, vabandusi leiab muidugi nagu Maria ütles, et, et hästi peab olema motiveeritud ja kindlasti see suhtlus õpetajaga, et kes ikkagi on selle kontakti õpetajaga loonud, siis saavad õpetajalt vastuskirja ja sinna on põhjust siis jälle jälle jälle vastata. Aga nii palju, kui me oleme nüüd saanud tagasisidet kasutajatelt, nad ikka meil on ikka terve hulk, kui ütleme, suurem hulk kasutajaid ikkagi kasutab mitu korda nädalas keele kliki, kes on nii-öelda võtnud ette õppimise. Ja huvitav on veel see, et ei õpita koolitunni pikkuses tunde, vaid niisugune keskmine kasutuskord on kas pool tundi või siis õpitakse noh, tund või poolteist. Et 145 minutiline koolitund, et neid kasutajaid oli, oli vähem. Kui kaua võib aega võtta A kaks tasemeni jõuda? Ikka väga individuaalne? Ideaalne jaheldakse klassiruumi kursus on 240 tundi, keele kliki luues. Arvestasime, et ta vähemalt 240 tundi peaks olema, ta on kindlasti rohkem. Ikka väga sõltub õppijast, et kui motiveeritud ta on ja kui milliseid sihte ta endale seab, et kui ta tõesti iga päev õpib, siis noh, on ju, sina oskad ilmselt Marju paremini öelda, kui kiiresti sinu sinu tudengid näiteks kaheni jõuavad, jõuavad aasta või jõuavad mõnedki poolega? Nad võivad ka poolega, aga siis on tõesti iga päev on kaks akadeemilist tundi ja ikkagi ütleme parimat. Et 200 on selline, millega kindlasti võiks arvestada. Aga mis see A2 tase siis täpselt on siin kõnekeel igapäevane asjaajamise keel. Ütleme, kui nüüd naljatledes öelda, et siis A2 tasemel inimene oskab lugeda ja vigadega kirjutada. Aga et ta saab hakkama igapäevaste selliste korduvate toimingutega Kohvi osta suudab ujulas pileti osta. Niisugused lihtsad igapäevakeelset toimingut suudab oma perest rääkida, suudab tuttaval teemal rääkida oma tööst, mis ta päeval teinud. Oskate Jet küsida, kui ära eksib? Selline turistile vajalik tase võib olla. Aga kui, kui kõrgel tasemel teie hinnangul on võimalik näiteks taoliste programmidega nagu keeleklikk keelt õppida et kas on võimalik ka täiesti kõrgtasemel keel selgeks saada. Kas te liigute selles suunas? Ka tahaksime teha ja oleme veendunud, et vähemalt siis B1 tasemel programmi oleks Eestile väga vaja, sest B1 tasemel saab juba taotleda kodakondsust ja ja millegi analoogse ka nagu keeleglik oleks küll minu meelest väga väga tähtis edasi tegeleda, et tekiks õppimisvõimalusi ja see on ka üks põhilisi asju, mida õppijad oma tagasisides küsivad. Et miks ei ole B-tasemel keeleõppeprogrammi ja millal tuleb ja, ja kas see on juba väljatöötamises, nii et huvi on väga suur. See tase on. Tõeline läheb nii laiaks juba keeleaines ja individuaalseks, kellele, mis on oluline ja mis valdkonna inimene on? Nii et see tasemel õppija noh, võib juba kuulata raadiot või vaadata telesaateid, ta keeletase on piisav, et saada aru eestikeelsest ajakirjandusest, nii et tingimata ei ole oluline õppida arvutis niisuguse välja töötatud grammi järgi, et ta juba läheb nii-öelda ise keelekeskkonda õppima, aga B-tasemel kindlasti oleks oleks oluline pakkuda niisugust arvutis keeleõppetuge, et seda on noh, väga paljud õppijad oma tagasisides öelnud et hea meelega õpiks edasi. Hea meelega õpiks just BB taset B ühte. Huvitav, kas õpetaja tamme abil õpitakse eesti keelt ka vene koolides kus kasutatakse ära? Jah, oleme saanud tagasisidet küll, et kasutatakse ka koolides ja näiteks ka mitmed lapsevanemad on öelnud, et kuigi keeleklikk on mõeldud täiskasvanutele, et mina õpin koos oma lapsega ja just väikeste lastega, sest seal on multiSilmenet ju võluvad, võluvad lapsi, nii et et see kasutajaskond väga kirju, et on neid üksikuid õppijaid keelefirmasid, kes kasutavad seda kursusi toetava materjalina ja ta on koolides koolides kahtlemata ka kasutusel, aga ta ei ole mõeldud kooliõpilastele, et see sõltub siis õpetaja entusiasmist, et kas ta leiab võimalused näidata dataprojektoriga, siis seina peale või minna arvutiklassi. Keele KIKi kodulehel on ka ajaloorubriik, see ei puudutanud otseselt teid, aga, aga see kindlasti suurendab huvi selle programmi vastu. Jah, kultuuri. On siis samuti Kyra meedias väljatöötatud õppematerjal, aga me ei oska seda kommenteerida, sest ma ei olnud ise selle materjali loomise juures. Aga kuhu edasi, kas keelekliki arendate veel edasi? Näiteks et eesti keelt saab õppida ka hispaania keele baasil või prantsuse keele baasil. Celia niisugusi plaane, et, et lisada keeli, mille baasil saaks õppida, ei ole ja mida me oleme arutanud, on, on tõesti nii, et hetkel keeleglik töötab ainult arvutites ja ta ei tööta mobiiltelefonidele tahvelarvutites, et 2010.-le aastal, kui see projekt algas, ei osanud mõelda niimoodi, et valida programmeerimiseks selline keel, mis töötaks ka siis nutitelefonides ja tahvlit tahvelarvutite peal. Selles osas ilmselt teil jätkub tööd kauaks, sest uued uued asjad tulevad tehniliselt ei oska, et raske on ennustada, mis nii-öelda tehniline baas, kuhu, kuhu see areneb. Aga noh, nagu ma juba ütlesin, et p üks tasemel keeleõppes kindlasti väga on materjali vaja. Me oleme seda küll valmis valmis looma ja ja on õppija kindlasti, kes suuri hulki õppijaid, kes seda seda kasutama hakkaksid, niiet see oleks prioriteet number üks vähendada edasi järgmist taset, sest keeleklikk on siis nii-öelda vene ja inglise keele baasil olnud valmis ainult aasta, nii et, et ma usun, et see väga suurt niisugust lähiaegadel arendamist ei vaja. Et õppijad saavad teda kasutada ja hetkel ta töötab, töötab laitmatu. Mis me veel oleme mõelnud, on see, et keele kliki kõrvale toota selliseid pabermaterjale selliseks tekstikogumikke. Jah, ja kõnearenduseks midagi, et meil on praegu laual tõesti siis niisugused kõnearendusisikud, millega, kui õppija käib kursustel, et ta saab teha siis seda, mida arvutiprogramm hästi ei võimalda. Et baaris rääkimist, rühmas rääkimisteks kõike seda, mida kellelegi pakub, et seda viia aktiivsesse kasutusse tahame siis siis selle aasta sügiseks välja anda niisugusi töövihikuid õppija jaoks, kes saab siis kursustel oma kõnet arendada. On täiesti ilmne puudus arvutis õppimisel, et sa oled seal ju enamasti ikkagi üksi ja seda võimalust, et seda keelt, mida arvutiprogramm pakub, seda sõnavara sa ei saa nii-öelda aktiivselt kasutada muud moodi õpetajale kirjutada. See vihik siis enam ei ole, mitte iseseisvaks õppeks, vaid siis, kui saadakse kokku ja arutatakse ja räägitakse ja kasutatakse keelt suuliselt. Just õpetaja juhendamisel tõsimänge ja paarisharjutusi, mis toetuvad keele kliki materjalile, aga võimaldaksid peal aktiivselt keelt kasutada, sest aga moodne maailmas on praegu õppemetoodika nimega flikt klaasrum, mis siis eesti keeles tähendab ümberpööratud õppetundi, mis tähendab seda, et need inimesed ei kogune klassi mitte selleks, et nahale õppida sõnavarale, õppida grammatikat, vaid nad teevad seda kodus ja kokku tullakse selleks, et tõesti kasutada ja, ja omavahel rääkida, juba harjutada ja seda omandatud, mida nad on siis siis kodus õppinud, noh, juba panna aktiivsesse kasutusse, nii et püüame seda metoodikat siis siis tuua Eestisse ja, ja Marju täpselt niimoodi oma Ülikooli õpetaja nii teengi, et nad õpivad kellelegi, kes kodus ja siis on omandanud ka siis sõna haaravi grammatika ja siis, kui me kokku saame, siis vaatame, keskus on aga, et siis nad saavad seda tähendada koostöös suhelda, teha rühmatööd, paaristööd, küsitlusi, et sellele nagu ei pearuumis aega raiskama, et õppida koos sõnu. Teil on ilmselt mõlemil selge, nii nagu ka õpetaja tammel, on selge, et mis, kas eesti keel on siis nii hirmus raske keel ära õppida ja kui on, siis mis see kõige raskemalt midagi. Hiinlased ütlevad mina tahaks kohe väga vaielda selle teesiga, et eesti keel on raske, et kui me soovime, et inimene näiteks õpiks suusatama ja me ütleme talle esimese asjana, et see on ikka hirmus raske suusad. Igal juhul kukud, murrad suusad oma kaela. See loob niisuguse eelhoiaku, mis ei ole kõige parem õppija jaoks, et keele kliki luues me ikkagi ju ühe põhilise teisina ütlesime endale ja tahame öelda õppijatele ka, et eesti keel on lihtne, kui sa võtad Ta niisugusteks juppideks, mis on omandatavad ja me ju ikka kindlasti usume, et eesti keel ei erine selles mõttes teistest keeltest, et Me väljendame samu asju eesti keeles, et mis teeb eesti keele keerukaks õmble vormiõpetus, aga seda tuleb ka õppida tasapisi ja ja nihukesed loogikat järgides, et tõesti saame kuidagi oma emakeele tundidest selle tunde või niisuguse taju, et eesti keel on raske, meil on 14 käänet, aga seda nagu välismaalasele või võõrkeelena õppijale ei, ei ole vaja öelda sellisel moel. Sest tal ei ole seda 14, et vaja, et öelda üks tass kohvi, et tal on vaja nihukest valmis fraasi ja me saame seda talle õpetada. Ta ütleb üks tass kohvi, üks tass teed ja ja klaas shampust ja ta õpib niisugune fraashaaval noh, osastava käände, mis on raske, kui õppida seda kuidagi teoreetiliselt moodustama. Et ma usun, kliki üks suuremaid tuge, aga tõsi on see, et eesti keele grammatika on tehtud lihtsaks ja lõbusaks ja me tõesti isegi ei ütle, et tegemist on osastavaga, vaid me lihtsalt näitame keele funktsioon. Ma lähen, mida sa keelega teha saad. Ja, ja see töötab, ütleme tagasiside, mis tuleb õppijatelt, on need kõik on nii lihtne, uskumatu, ma olen käinud kursustel, kuidas see võimalik on tegelikult lihtne õppida on tore pidanud, et üks teine põhimõte, mis meil oli, mõtlesime, et noh, inimene istub arvutis ja tõesti sealt vaatab vastu niisugune akadeemiline grammatika, et tal on ju võimalik kohe panna RAM kinni ja minna YouTube'i vaatama midagi toredat. Et me peame võistlema kõige sellega, mis on arvutis toredat ja lihtsalt. Ja siis üks põhimõte on see, et peab lõbus olema, et dialoogid on lõbusad, multikad, lõbusad näitleja, Inga Salurand, võrratult esitate, esitab siis keelekliki õpetajat Pilleriini. Väga naljakas, mis ta teeb seal kohati siis eesti keele grammatika, noh, on pööratud absurdiks, stsenaarium aitas kirjutada Urve Eslas, kes on hea hea huumoritajuga inimene, nii et et tõesti keeleklikk on, on väga lihtne. Ei ole akadeemiline hirmuta kedagi eesti keele grammatikaga ja, ja nalja saab. Sama tegeleda ja õppimine on ju selline, et sa pead asjaga ikka tegelema, et suusatama hakata, siis kui sa oled ikka palju suusatanud ja seal mingit otseteed ei ole eesti keele õppimisega samamoodi tuleb ikka, need jupid on küll juppideks võetud, aga need jupid tuleb ära teha, tulemuseni jõuda. Aga see kõlas küll praegu tundub nii lihtne, et umbes nagu ma ei mäleta, kes oli Agu Sihvka, kes pani õpiku padja alla ja hommikuks pidi talle veel selge olema. Padja alla ka nagu ei saa panna arvutimahu? Jah, ja see keeleõpe sinnamaani ikka ei jõua jah, aga ütleme noh, arvutis on võimalik sportlikku hasarti. D tekitada, et tõesti inimene klõpsib läbi üheharjutusena, ta saab positiivset tagasisidet, ta näeb oma edenemist seal, et et harjutamine on väga oluline niisuguse keele puhul nagu eesti keel, et need vormid kuidagi õhkisid neid kuulma, nad jääksid meelde kellele klikiga enamuse harjutuse fraasid on ka audio ka, nii et sa kuuled neid. Meie uskumus on, et kui inimene ikkagi mingit sõna või fraasi kuuleb kell 25 korda, et see, see hakkab, ta jääks kõlama, see jääb meelde. Kasvõi unes hakkab see esiti keeldale kõnelema, aga, aga no tõesti eeldada, et keelale on nagu noh, niisugune nakkushaigus, mis hakkab ise külge, et ta, seda, seda tõesti mitte natuke peab vaeva nägema. Aitäh leelo Kingissepp Pea, Marju Ilves, me rääkisime täna siis keele klikist, mis pälvis 2014. aasta keeleteo konkursil nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna. Aitäh teile ja kes tahavad huvi pärast uurida, siis see on väga lihtne keeleglik, poee ja keelesaate, mis nüüd lõpeb, leiate vikerveebist kõike head.