Tere õhtust, kell on saanud kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte esmaspäev labast neljandast maist. Mina olen Maria-Ann Rohemäe. Kaitseväe suurõppus, Siil alanud kuni reedeni toimub õppus esimene etapp ehk üksuste formeerimine ja väljaõppe endine riigikogu liige, keskerakondlane Urbo vaarmann on valmis sõlmima riigiga kokkuleppe ja võtma vastu kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi karistuse. Leedus on vahi alla võetud spionaažis kahtlustatav Vene Föderaalse julgeolekuteenistuse töötaja, kunagine infotehnoloog, ettevõtte Hewlett-Packard tegevjuht kallifjorina teatas, et asub pürgiv USA vabariiklaste presidendikandidaadiks. Aruküla mõisa sisetööd saavad valmis palju kiiremini kui katus ja fassaad. Segaduse põhjustasid katus. Avamisel ilmnenud kandekonstruktsioonid tead, mis panid välitööd paariks kuuks seisma. Riigimaanteedel alustasid tööd kaks uudsed kiiruskaamerad, mis mõõdavad kiirust mõlemal sõidusuunal. Viimase nädala jooksul on kokkupõrkes autoga hukkunud nii rattur kui mootorrattur. Soojad ja kuivad ilmad toovad liiklusesse üha rohkem kaherattalisi liiklejaid. Politsei kutsub 11 rohkem tähele panema Ma ja liikluseeskirjadest kinni pidama. Kirjandusfestival Prima Vista võtab istutushoo kord. Tänavuse festivali tunnuslause on metsik sõna. Spordist Eesti parim tennisist Kaia Kanepi kaotas Madridis toimuva tenniseturniiri teises ringis austraallanna. Lähen Tastossurile kolm, kuus, kaks, kuusk. Ilm on meil öösel ja homme päeval pilves selgimistega ning vihmane. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni kaheksa, päeval 10 kuni 16 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda algab kaitseväe suurõppus siil 2015, kus harjutab sel aastal Eesti kaitsmist üle 13000 kaitseväelase, kaitseliitlase, reservväelase ja liitlaste sõduri. Uku toom jätkab sel teemal. Täna alanud õppus on läbi ajalookaitseväe suurim ja toimub iga-aastase kevadtormi asemel. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelastel, kes moodustavad osalejatest üle poole. Milline on siis õppuste eesmärk kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras? Kõigepealt me tahame vaadata, kas meie reservväelastel põhineva reservarmee mobilisatsioon suures mahus me oleme seda aasta-aastalt teinud kusagil viie 6000 inimese mahus igal kevadel korraga kahte brigaadi ja kõigi põhivalmidus üksuseid harjutanud ja kontrollinud ei ole nii et, et esiteks, et kuidas me suudame suure vahureservist riietada välja õpetada ja kas meil jätkub kõigi jaoks ka nii-öelda masinaid, relvastust, varustust ja ka õppekohti. Tänasest kuni kaheksanda maini toimub õppuste esimene etapp, üksuste formeerimine ja väljaõppe esimese jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. Et meie reservväelased on kogunemas osa ka juba kogunenud ja nii-öelda saavad kätte oma varustust, tehnikat ja Ta hakkab ka nii-öelda esimene täiendõpe esimestel saabunud reservväelastele. Ja Kalmus lisab, on muljetavaldav näha üllatavalt palju motiveeritud reservväelasi kes äsja on reservi läinud ja täna, aasta hiljem sisuliselt tulevad tagasi vabatahtlikena samamoodi ka kaitseliitlasi, kes toetavad meid nii-öelda üksuste formeerimiseks. Et vaadates seda kontingenti, siin need õppetunnid, mida see ohvitserkond saab tänases brigaadis, on kindlasti edasises teenistuses ja edasise riigikaitset panustamises kuldaväärt, kui nii, lühidalt öeldes. Millal üksused liikvele lähevad? Suures pildis esimesed üksused hakkavad liikuma juba täna ja kui nüüd tõele au anda, siis esimesed allüksused on juba liikunud oma asukohta, vahetanud. Esimene jalaväebrigaad ongi sündmuste keskpunktis, ta harjutab lahingutegevust ja taktikalise ning operatiivtasandi juhtimist taas Aron Kalmus. Antud õppuse puhul on unikaalne see kogu esimene jalaväebrigaad, nii-öelda formeeritakse, mobiliseeritakse ja selle nii-öelda reaalse pildi ja reaalse kogemuse omandamine. Ja siinkohal ma ei tooks isegi mitte esile niivõrd brigaadi vaatajaid koguneda. Neid tegevväelasi, kes iga päev teenistuses esimeses brigaadis on nad saavad üsna reaalse pildi Eesti kaitseväe esimese jalaväebrigaadi reaalsest võimekusest. Tartu maakohtus jätkus täna pikaleveninud kohtuistung, mille süüpingis oli endine riigikogu liige Urbo Vaarman. Mirko ojakivi käis kohtuistungil. Kõige olulisema Taali tänasel kohtuistungil kaks asja esiteks on Urbo Vaarmann ja prokuratuur jõudnud kokkuleppemenetluses ühele meelele et pika ja ühe kohtualuse haiguse tõttu venima jäänud üldmenetluse asemel minnakse kokkuleppemenetluse teed ja Urbo Vaarmann nõustub prokuröri poolt pakutava karistusega. Teiseks oluliseks asjaks oli aga see oportini teedi ehk vähese menetlushuvi tõttu loobub prokurör süüdistusest pistise võtmises kahtlustatud põllumajanduse registriteameti töötaja Ülle märsi ja osa ühinga viitsia endise juhatuse liikme hooli Kusminni osas. Baarman ise aga kinnitas täna kohtule, et on valmis minema kokkuleppemenetluse teed ja nõustajale määratava karistusega, milleks on kaks aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust. Hetk kohtusaalist. Lisaks peab Vaarman igakuiselt riigituludesse maksma 1000 eurot. Kohtusaalis kõlas see osa kokkuleppest prokurör Marge Püssi suule pini. Seega kokku tuleb Vaarmani riigile maksta 30000 eurot, sama suure summa peab koheselt aga ära maksma Vaarmaniga seotud OÜ puhkepesa 15000 eurot peab maksma riigile ka teine kelmuses osalenud osaühing avitsia. Kokku teenis vaarmann ja temaga seotud ettevõte aga toetusena kasu ligi 95000 eurot. Nimelt süüdistatakse Vaarmani sooduskelmuse toimepanemises ja pistise andmises, et saadab PRIAlt toetust Jõgevamaal asuva Torma mõisa vana moonakate maja korrastamiseks, et selle kõrvale ehitada ka kõlakoda lipuväljak kämpingumajakesed ning rajada isegi tiik. Samas selgus, et vaarmannil õnnestus teiste kohtualustega koos näidata suuremana oma osalust ja bluffida tehtavate töödega, et saada niisi rohkem toetust. Vaarmann kohtusaalist lahkudes eriti rääkida ei soovinud. Hiljem saadetud Keskerakonna pressiteates teatas ta, et on pikast kohtuvaidlusest kurnatud ning enda ja eelkõige oma perekonna säästmiseks otsustas ta minna kokkuleppemenetluse teele. Lisaks lahkub ta Keskerakonnast. Kohus peaks kokkuleppemenetluse kinnitama või tagasi lükkama 21. mail. Mirko Ojakivi Tartu. Viimased välissündmused võtab nüüd kokku Janek Salme. Leedu peaprokuratuur teatas, et vahistatud on spionaažis kahtlustatav Venemaa kodanik. Leedu peaprokuratuur teatas, et 1977., kas ta on sündinud kahtlusalune, on Vene Föderaalse julgeolekuteenistuse töötaja, kes teostas leeduvasta luureoperatsiooni, mille eesmärk oli imbuda Leedu valitsusasutustesse ning korrakaitsejõududesse ja julgeolekuteenistusse. Kahtlusalune peeti kinni eelmisel kolmapäeval. Neljapäeval andis kohus võtada kolmeks kuuks vahi alla. Leedu julgeolekuameti teatel hoidis vahistamine ära juurdepääsu vaid Leedu tippjuhtidele teadaolevale infole eesmärgiga mõjutada Leedu tipptasemel otsustusprotsessi. Kunagine infotehnoloogiaettevõte julad, Päcard tegevjuht Carleyfjorina teatas, et asub pürgima USA vabariiklaste presidendikandidaadiks. 60 aastane Riina tegi kandideerimise teatavaks telejaama EBS-i hommikuprogrammis. Ta ütles, et oleks parim isik sellele ametikohale, sest teab, kuidas majandus tegelikult töötab ja mõistab, kuidas maailm toimib. Välispoliitika alal soovib fjorina, et USA võtaks Venemaa suhtes jõulisema hoiaku Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas. Samuti soovib ta, et sanktsioone Iraani suhtes tühistataks, enne kui Iraan lubab oma tuumaprogrammi täiemahulist inspekteerimist. Uudisteagentuuri Reuters teatel on seoriin arvamusküsitlustes olnud võimalike vabariiklaste kandidaatide seas toetuse poolest lõpuosas. USA presidendivalimised toimuvad järgmise aasta kaheksandal novembril. Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman teatas, et ei osale peaminister Benjamin Netanyahu uues valitsuses, vaid läheb oma erakonnaga Yisrael. Beiteinu opositsiooni. Libermanni teade on tõsine tagasilöök. Netanyahu-le, kes üritab saada 120 kohalises Kressetis kolmapäevaks kokku enamuskoalitsiooni. Ilma Iisrael täita ei muuta, oleks Netanyahu loodavale koalitsioonile parlamendis vaid 61 kohta. Lieberman teatas, et ei saa valitsuses osaleda, kuna Netanyahu sõlmis koostööleppe mitme ultraortodokse erakonnaga. Libermani enda partei on ilmalik. Euroopa Liidu järgmise eesistuja riigi, Luksemburgi rahandusminister Pier kramenja teatas, et Euroopa Liit on tagasi majanduskasvuteel ja seda soodustab mitu tegurit. Need kolm tegurit on tema sõnul Euroopa keskpanga võlakirjade ostuprogramm niinimetatud Junckeri investeerimisplaani ja odavam. Lisaks toetavad majanduskasvu tema sõnul ka tarbimine ja investeeringud. Euroopa keskpank on tõstnud euroala selle aasta majanduskasvu prognoosi ühelt protsendilt 1,5 protsendini. Kraven avaldas arvamust, et kas võib tulla veelgi suurem. Ja tagasi koduste teemade juurde, kui tavaliselt tehakse korda maja katus ja fassaad ning alles siis hakatakse tegema sisetöid. On Koeru vallas asuvas Aruküla mõisas läinud vastupidi, sisetööd saavad valmis palju kiiremini kui katus ja fassaad. Segaduse põhjustasid katus avamisel ilmnenud kandekonstruktsioonivead, mis panid välitööd paariks kuuks seisma. Kõigest hoolimata lubab ehitaja maja üle anda tähtajast palju varem. Olev Kenk käsitleb teemat. Seda, et riikliku muinsuskaitse esindaja võtab üht mõisakooli ennistajat kiita juhtub harva kuid peamiselt Norra abirahaga korraldataval Aruküla mõisal on peatöövõtjaga küll vedanud. Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede. Tänase päeva seisuga võib öelda, et peatöövõtja Darrastelt ean saanud sisetöödega väga hästi hakkama ja on täitsa reaalne ja kindel, et lähema kuu ajaga on see sisetööd praktiliselt kõik valmis. See tähendab, et suuremas osas klassitubades on jäänud valgustid lakke riputada, mööbel sisse kanda ja põrandad puhtaks pesta. Kuid mis on Aruküla mõisa korrastamisel kõige keerulisemaks osutunud, selgitab tarrestelt teetöödejuhataja Uku Villems. Eks ikka ootamatused, mis on tulnud nii katuse lahtivõtmistega, põrandakonstruktsioonide avamist, aga kõik, mida silmaga esialgu ei paista, välja häiritud oligi. Eelmisel aasta suve jooksul fassaad selle kõige hullemas seisus siis katus, katusega on nüüd natukene, Tobanukuna on siin ettenägematuid asja tulnud ja, ja planeeritud oligi tegelikult jah, et kevadeks saaks ainult fassaadi viimistlemine, samal ajal oleks siis juba sügisel talvel sisetööd tehtud. Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede Meie jaoks on kõige keerulisem ülesanne, tegelikult ongi katus, et katus saaks ümber tehtud ja lahendatud lõpuks nii nagu ta peaks olema. Sest vigu on tehtud. Siin see katus peaks olema juba viimased aastad aastatega kolmas hüppasin peale. Omajagu nuputamist nõudis, kuidas eksponeerida krohvi alt välja puhastatud maalinguid. Leitud lahendus, kus näha on eri ajastute kunstiteoste fragmendid on omapärane ja ootamatu. Ehitaja lubab Aruküla mõisa Koeru keskkoolile üle anda piisava ajavaruga. Muinsuskaitse hinnangul võivad ehitajad valmis objektilt lahkuda aga juba juuli lõpus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Riigimaanteedel alustasid tööd kaks uudset kiiruskaamerat, mis mõõdavad kiirust mõlemal sõidusuunal. Ester Vilgats uuris lähemalt kaamerad, kus ühest kabiinist mõõdetakse kiirust mõlemal sõidusuunal on paigaldatud Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele, Libatsesse ja Tallinna-Narva maanteele Rannusse. Mõlemas paigas on suurim lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis. Koha valik polnud juhuslik. Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane. Neid on seitsmekümnealas, kui ma nüüd ei eksi, siis Tartu maanteel, Pärnu maanteel kui ka Narva maanteel ikka seni olnud ja praegu nad pandi siis tõepoolest ka nendesse kohtadesse, kus on piiratud kiirus, tegemist on selliste kohtadega, kus on kauplus, kus inimesed liiguvad ja kus paraku varasematel aastatel on õnnetusi olnud, nii Rannus, kui see on siis alates 2007.-st aastast mõlemas kohas olnud viis rasket õnnetust, milles on hukkunud siis rannas üks inimene, kaheksa on saanud viga ja Libatses on siis kaks hukkunut ja viis viga saanud. Ja tegelikult sellisel laias laastus kilomeetrisel teelõigul, nii et tegemist on ohtliku kohaga, kus oli vaja saada kiiruskontrolli alla ja ma usun, et kui need kaamerad nüüd tööl on, siis viirus ka normi piires püsida. Välimuselt erinevad uued kaamerad täielikult nendest, millega me seni maanteedel harjunud oleme ja neile on võimalik lisada ka funktsioon, kus nad hakkavad välja arvutama aega, mis liiklusvahendil kulub kahe kaamera vahelise teelõigu läbimiseks ja siis selgub, kas auto või mootorratas on sellel teelõigul lubatud. Sõidukiirusest kinni pidanud Villu Vane ütles. Praegu sellist funktsiooni pole ja toimub lihtsalt sõidukiiruse. Mine. Ester Vilgats, Pärnu. Viimase nädala jooksul on kokkupõrkes autoga hukkunud rattur ja mootorrattur. Soojad ja kuivad ilmad toovad liiklusesse üha rohkem kaherattalisi liikleja jäid ja politsei kutsub 11 rohkem tähele panema ja liikluseeskirjadest kinni pidama. Kristi Sobak vestles sel teemal põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse juhi Elari kasemetsaga. Liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets rõhutab, et tähelepanelikkust peaksid liikluses üles näitama nii auto kui ka kaherattaliste juhid. Tulebki olla tähelepanelik ja seda mõlemalt poolelt nii autojuhid, kes peavad arvestama sellega, et meil tõesti on need kaherattalised liikluses olemas üha rohkem ja rohkem neid siia tekib, mida soojemaks ilusamaks silmad lähevad ja samuti peaksid tähelepanelikud olema ka need kaherattalisega sõitjad ise. Hoolimata sellest, on sul eesõigust, ei ole sul eesõigust, kannatada saab rohkem ikkagi kaherattalise juht, et tuleb olla tähelepanelik, tuleb arvestada sellega, et võib-olla kõik autojuhid ei oska arvestada ka nende liiklemisega ja seetõttu võib-olla siseneb pigem aeg-ajalt järele andes, kui tõesti pärast lõpetades kuskil liiklusõnnetuses. Rataste ja mootorrataste juhtidel tasuks mõelda sellele, et nad liikluses ka nähtavad oleksid. On siis helkurvest on see mingisugune ereriietus, mis hakkab silmaliiklusest kõik selline ja loomulikult alustades ja lõpetades sellise täiesti elementaarse turvavarustusega, mis peab igal rattal igal mootorrattal olema, tuled, helkurid, kõik sinna juurde kuuluv jalgratastel ka kell, et vajadusel ka teisi kergliiklejaid võib olla ehmatav, ütleme pigem nende tähelepanu tõmmata. Mingi jalgratas on lähenemas ja kui need nõuded on täidetud, siis juba tegelikult astutud suur samm selles suunas, et, et ei tohiks midagi juhtuda. Elari Kasemets paneb liiklejatele südamele, et liiklusseadusest peab kinni pidama. Ilmad on ilusaks läinud, teed on puhtad ja selline ilus puhas tee kindlasti kutsub kihutama, et viimasel ajal on meil hästi palju olnud tegemist juba teiste tõesti suurte kiiruseületamiste ka, et siin eelmisest nädalast 240 kilomeeter tunnis on üks sõidukiirus, mis politsei poolt ära mõõdeti, tasuks ikkagi mõistuse piires, liigeldaja ostavalt piirkiirusele ja loomingut täita kõiki liiklusseadusest tulenenud nõudeid. Kas te kõige rohkem siis eksitakse? 90, rikkumisi ole ole seinast seina, alustada võib kasvõi kõige lihtsamast, ehk siis suunatuld ei taheta enam viimasel ajal üldse näidata. Igasuguse märgi rikkumised, fooririkkumised kollane, punane tuli, mis iseenesest on keelava foorituled, ei tähenda paljude liiklejate jaoks midagi. Piirkiirus ja kahjuks ikkagi tabame ka joobes juhte. Mis puudutab jalakäijaid, siis nemad satuvad liiklusõnnetustesse kõige rohkem just Tallinnas ja paraku samuti liikluseeskirjade eiramise tõttu. Ka jalakäijad ei taha absoluutselt tunnistada seda, et liiklusseaduse liikluseeskirjad ei ole, ei ole mitte ainult selle jaoks, et täitmiseks nendest saab karistada, saadab neid, eiratakse vaid pigem see, et oma elu ja tervisega ehk siis vales kohas tee ületamise, punase tulega teele jooksmised ja nii edasi ja nii edasi, et kahjuks Amid väga palju viga. Tänavuse kirjandusfestivali Prima Vista hüüdlause on metsik, sõnab festival saab suurema hoo sisse küll kolmapäeval, kuid juba täna õhtul näitab Elektriteater temaatilisi filme. Tartu vene kirjanikud räägivad oma loomingust ja lodjal esitatakse luulet. Marii Kangur vestles kirjandusfestivali korraldajatega. Põnevust priima Vistad iseloomustavad välisesinejate rohkus, tervete oma programmidega esindatud partnerid ja hüüdlausele sobivalt loomulikult ka metsikud sõnad. Programmi juht Marja Unt jätkab. Tänavune Prima Vista on küllaltki palju keskendunud ühelt poolt nii sellele sõna metsikusele tema vabaduse tähenduses kui ka sõna metsikusele sõna- ja looduse suhete plaanis, et väga palju on meil niisugust looduskirjanduse keskset tänavafestivalil kindlasti iseloomustab ka see, et taas kord on programm tihe, mahukas, meil on kõigi aegade kõige suurem hulk väliskülalisi tänavu ja nagu ikka, Ta saab rõõmustada selle üle, et meil on väga palju toredaid partnereid, kes sellesse programmi on panustanud ja tulnud kas siis oma täisprogrammidega nagu ütleme, Anna Haava seitse kogukond või ka elektriteater, kes pakub filmiprogrammi loodusmaja, kus toimub väga palju sündmusi, see on kindlasti üks tänavuse Prima Vista eripära, kuidas korraldustoimkond sel aastal just loodusläheduse sõnade metsikuseni jõudis, selgitab üks korraldajatest Linda Jahilo. Eks me siis kuidagi nuusutan õhku, et mis nagu tundub, olevat õhus, mille vastu inimesed huvi tunnevad. Ma arvan, et kui me valisime festivali drooni ja eelneval aastal NAGU tõusis tõeliseks bestselleriks meie tänavuse patrooni Valdur Mikita raamat lingvistiline mets ja kui me olime juba mõelnud Valdur Mikita peale, siis ei olnud raske ka selle teemani jõuda. Ma arvan, et mida rohkem meid linna koguneb ja mida kiiremaks elu läheb, seda suurem on nagu igav otsus tõesti looduse ja metsikusse järele. Marja Undi sõnul näib valitud teema praegusel ajal tõesti kõnekas olevat. Kohal ja keskkonnal on tõesti, võiks öelda praeguse ajakirjanduses väga oluline roll ja mulle tundub, kui ma just nimelt seda programmi vaatan ja vaatan, kui paljud partnerid on tulnud oma ideedega ja kui tugevaks või niisuguseks sidujaks on tegelikult kujunenud see looduskeskne osa programmist, et siis ma seda vaadates mõtlesin ka seda, et, et ju me siis midagi ikkagi ära tabasime, et midagi sellist on olnud õhus. Nädala lõpus läheb priima vistega Põlvasse. Põlveprogrammi koordinaator Triin Ploom räägib lähemalt. Põlva tundus sel aastal ainuõige valik ja seal me pealegi olnud veel käinud ja üritusi jätkub Põlvas lausa kahel päeval, peamiselt küll laupäeval, üheksandal mail, aga lasteprogramm on juba reedel ja Põlvas on üsna mitmes kohas, Rütsid raamatukogus on hurda pargi tiigil hape ning siis on veel seal Huvikeskuse Antegrandis kontsert. Nii et metsikul sõnal saab üsna mitmeid avaldumisvorme ja tahke olema. Marii Kangur Tartu. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Läänemere lõunaosast meie poole teel olev madalrõhulohk liigub öösel Eesti kohale, kus ta homme päeval kirdesse liikudes täitub. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm ja saartelt alates sajab vihma. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10, läänerannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on pilves ilm ja mitmel pool sajab vihma. Õhtul taevas selgineb ja saju võimalus väheneb. Kaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 10-st kuni 16 kraadini. Kolmapäeva öö on meil Venemaa loodeosas tugevneva kõrgrõhkkonna mõjul ta selgem ja sajuta, kuid juba hommikul jõuab Läänemerele uus madalrõhulohk ning saartelt algav vihmasadu levib mandrile. Öösel puhub kagutuul neli kuni 10, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis, päeval kuus kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur tuur on kolmapäeva öösel kuus kuni üheksa kraadi, päeval tõuseb 10 kuni 15, Ida-Eestis kuni 18 kraadini. Spordist teeb ülevaate Taavi Libe. Eesti parim tennisist Kaia Kanepi kaotas Madridis toimuval tugevatasemelise WTA tenniseturniiri teises ringis austraallanna Somantostossurile kindlalt kolm. Kuus, kaks, kuus, Kanepi kaotas esimeses setis kiirelt oma pallingugeimi ja jäi kohe null. Kolm taha. 28 minutit kestnud seti kaotas eestlanna kolm. Kuus. Teises setis suutis Kanepi minna geimidega kaks. Üks juhtima, kuid kaotas seejärel viis geimi järjest ja jäi alla kaks. Kuus. Kohtumine kestis kokku tunni ja kaks minutit. Värskelt avaldatud maailma edetabelis langes Kanepi kolm kohta ja on nüüd 53. koht ja pidid loovutama ka Anett Kontaveit. Eeva Palma. Kontaveit langes 14 kohta 194.-ks. Paal langes kuus kohta ja on nüüd 1209. maailma esinumbrina jätkab ameeriklanna Serena Williams, järgnevad rumeenlanna Simona Halep ja venelanna Maria Šarapova. Meeste tabelis on Jürgen Zopp ikka 156. koha võrra tõusis Vladimir Ivanov, kes on 450. Novak Djokovici on ikka maailma esinumber. Talle järgnevad šveitslane Roger Federer ja šotlane Andy mari. Täna võib selguda Eesti meeste korvpalli meistrivõistluste esimene finalist, kui kell seitse kohtuvad Saku suurhallis Kalev Cramo jäätiku. Kalev juhib kolme võiduni mängitavat seeriat mängudega kaks. Null võidu korral pikendab Caleb oma playoffi võiduseeria. 42 mängu peale jõuab viiendat aastat järjest finaali. Eesti korvpallikoondise kapteni Kristjan Kanguri koduklubi varese võitis Itaalia korvpalli meistrivõistlustel 103 87 Pistoya Basketite Kangur teenis 33 minutit mänguaega ja viskas kolm punkti. Vares on liigatabelis 11. on 12 võitu ja 17 kaotust. Tšehhis toimuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel avasid teise vooru viimastes mängudes võiduarve Soome ja Šveits. Soomlased alistasid kolm. Null Taani šveitslased olid kolm, üks paremad Prantsusmaast. A-grupis on täisedu kuus punkti kanadal B-grupis jätkavad täiseduga Venemaa ja USA. Praegu kõik Päevakaja teeb veel kord kokkuvõte kell kaheksa ilusat õhtu jätku.