Informatsiooni saadete peatoimetaja Gunnar Paal öeldakse, et aastad ei ole vennad ja igal aastal on midagi erilist, omapärast ja ainult sellel aastal iseloomuliku. Mis infosaated muutis sellel aastal omaseks? Möödunud aastal olid mitmed tähtsad poliitilised sündmused meie riigi elus mis andsid suuna kätte 11.-ks viisaastakuks. Need olid partei 26. kongress ja SKP 18. kongress. Nendel ajaloolistel foorumitel pandi paika 11 viisaastaku plaanid, kus erilist tähelepanu on pööratud sotsiaalsetele küsimustele. Ja meie toimetusel oli just hea meel vahendada kuulajatele informatsiooni selle kandi pealt. Ja kõige rohkem muidugi on hea meel selle üle, et erilist tähelepanu pööratakse maainimeste eest hoolitsemisele sest ja inimese töö kindlustab meile toidulaua ja toitlusprogrammile, oli partei 26. kongressil samuti suurt tähelepanu pööratud. Seda rasket põllumajandusaastat info saate küll väga põhjalikult valgustasid. Meil töötas maatööde eritoimetus. Juhtivad reporterid olid ametis, et tuua Eestimaa erinevatest kohtadest kuulajateni maa töö tukset ja seda tööd, mida tegid lõppenud väga raskel põllumajandusaastal. Meie põllumehed. Kuidas sa hindaksid eritoimetuse tööd, on sellest olnud ka mingit käegakatsutavat ja silmaga nähtavat kasu. Mul on peatoimetajana raske ütelda hinnangut kuulaja kandi pealt, aga ma olen aru saanud, et päevakajas see rubriik on leidnud endale kuulajaid ja, ja need vastukajad, mis on tulnud meile toimetusele, see tagasiside see on aidanud meid palju oma temaatika korrigeerimisel teemade leidmisel ja ka geograafilises mõttes, et oleme suutnud oma reporterid saata sinna, kus veel keegi käinud ei olnud või sel aastal oli noh, nagu vaja minna. Ma tahan öelda seda, et meie toimetuse töö möödunud aasta jooksul reorganiseeriti mõnes mõttes kuulajatale need üksikasjad huvi ei paku. Aga ma võin öelda seda, et nüüd on toimetus kogunud elujõudu ja on valmis täitma neid ülesandeid, mis on meie ette seatud. Ja muidugi aastalõpu meeldiv üritus oli see veel, et et üks meie tuntud reporteritest ott kool sai Pärnu teatris maha näidendiga, kes paljajalu käib, nii et meie toimetusel oli see samuti, nagu öeldakse, töösaavutused meie üks meie hulgast kirjutas ka näidendi, mis praegu on küllaltki hea minekuga. No selge on see, et infosaated on ammu traditsiooniliselt välja kujunenud, nii kuidas nad ennast kõige paremini ära õigustavad. Aga ehk siiski mõni uudis või muutus sellel aastal? Alates neljandast jaanuarist on võimalik Päevakaja kuulata esimeses ja kolmandas programmis ka kell 23. Saade on mõeldud nendele, kes ei saanud seda teha kell 21. Möödunud aastal. Me samuti kordasime päevaga ja aasta algul, siis jäi see vahepeal ära, aga toimetus sai küllalt palju järel pärisemiks ära jäänud on ja siis kuna me tundsime, et seda saadet on just vaja sel ajal veel kord korrata, eetrisse anda. Et sellest aastast Saise jälle teoks. Eesti raadiopropagandaosakonna juhataja Lembit Siimaste mida võite öelda teie kõigepealt tagasivaatena, möödunud aastasse, millised teemad Teie peatoimetuses olid kõige enam üles tõstatatud või probleemiki ja millised olid need, millest ise võite öelda, et nad leidsid kõige elava vastukaja või seoses sellega mõõdame ka kordaminekuid. No ise nüüd on kaunis ebamugav hinnata, kas seal nüüd kordaminek ei ole, kuid mingisugune niisugune enesehinnang siiski on ja, ja eks mõndagi jõuani tagasisidena ka kuulajatelt meieni. Probleeme terve aasta jooksul oli muidugi palju ja tuli ka palju mõtelda, eriti pärast partei 20 kuuendat kongressi, mis oli väga avameelne kõnelus meie maaprobleemidest ja sellest tuli ka lähtuda. Kõigepealt matemaatika mõnevõrra avardus, see on üks asi, aga teiselt poolt, eks oli ka süvenemist rohkem ma arvan. Ja medalit tõesti võiks rahuldustundega ära nimetada. On vastu, et see, et meie oma rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu probleeme oleme hakanud mitmekesisemalt ja ka sügavamalt valgustama ja ma ütleksin ka ava meelsemalt, et ei varjaneid tõsiseid asju millega tuleb paraku kokku puutuda. Suurt huvi on pakkunud mitmed uued saated, ütleme siin rahvamajanduse alal arenev organism majandamine paremaks ja meil on hea meel, et seal löövad kaasa tuntud vabariigi majandusteadlased, seal on üsna palju neid probleeme nüüd tõstatatud ja need sarjad jätkuvad ja küllap pakuvad palju huvi. Väga elavat vastukaja, leidis maa sotsiaalse arengu probleeme käsitlev saatesari maakodumaaga. Siin on küll, ütleme ainult pealkirjas, võib-olla tundub, et see on ainult koduküsimus, aga seal on palju, palju laiemaid. Probleeme kerkis üles ja arutelu oli päris sügav, väga heaks kordaminekuks. Ma peaksin ka nii tihedate sidemete loomist vabariigipartei rajooni ja linna komiteedega. Ja küllap pakkusid palju huvi, vestlused sarjas aja nõue, kus esinesid möödunud aastal põhiliselt partei rajoonilinnakomitee esimesed sekretärid. Ja need ei olnud mitte niisugust traditsioonilised sõnavõtud, vaid need keskendusid mingi kindla probleemi ümber. See oli nagu Koosmõtlemine kuulajaga. Meie partei elu tänapäeva asjadest. Ka see saatesari jätkub, aga ta nüüd laienenud siin ei ole mitte ainult partei rajoonikomiteede töötajad, vaid nüüd juba, kes on neid seal viimaseid saateid kuulnud ja kes on ka saatekavalehte lugenud, on ka suuremate parteiorganisatsioonide sekretärid, et saame kani suurimate kollektiivide asjadest teada rohkem. Meil läks käiku ametiühingusaade, sest meil ametiühingu tööst on muidugi kui ka varem räägitud, aga see on ka olnud juhuslik saatesari igapäevahool, mis üle nädala eetris on. See peaks pakkuma seda ametiühingu töötajatele ja mitte ainult ametitöötajatest ametlikku liikmed oleme ju kõik peaks pakkuma suurt huvi. Möödunud aastal käsitlesime ka nii esmakordselt niisugust ulatuslikus plaanis sotsiaalhoolduse probleeme sarjas kindluse tunne. Nende asjade Arud Delux jätkub meil ikkagi edaspidigi aega aga siis on ka meil ikkagi jätkuvalt olnud tegemist ka minevikusündmustega. Siin möödunud aasta hakul lõppes ära Eestimaa Kommunistliku partei 60.-le aastapäevale pühendatud saatesari võitlus aastakümneid, aga suvel tegi meile uue algust. Mis kestab ka tänavuse on siis, kui kogu rahvas, mis on pühendatud suure isamaasõjasündmustele, tahaksid jätkata, et siiski ka uued põlvkonnad veidi süveneda võiksid selle suure sõja sündmustesse. Noh, see olekski nii väga lühidalt öeldes põhiline. Tundubki, et praegu Teid kuulates tahaksite te nimetada kõiki oma peatoimetuse sarju ja saateid selles mõttes, et Nad olid väga elavat vastukaja leidnud kõik ja, ja meist endist ja elust enesest. Te kannate paljud sarjad üle ka sellesse aastasse. Aga mida uut teemade valikus toob see aasta igal aastal, ole ju oma nägu. Eks noh, jah, me kanna need sarjad üle sellesse aastasse ja eks meie ikkagi püüame selle poole, et ka needsamad raamid läheksid avaramaks, et ka siin nende nendes nii-öelda üldistes raamides ka temaatika kogu aeg läheks mitmekesisemaks, seal nii-öelda selle töö kvalitatiivne külg. Aga muidugi, eks uuel aastal ju väga palju nüüd mõjuta ju selle aasta üks tähtsündmus, see on siis Nõukogude Liidu moodustamise 60. aastapäev ka siin muidugi tegime juba algust eelmisel aastal saadetega läänest itta. Ta mis käsitleb just meie rahvamajanduse teatavat ümberpaiknemist läänealadel just idaaladele, kus on suured maavarad ja aga millede kättesaamine on küllaltki raske ja aeganõudev ja ka visadust nõudev. Aga ka tuleb ju selle sündmusega seoses veel mitmesuguseid uusi saateid, sest juba praegu on meil Meie peatoimetuse töötajatel komandeeringu kavatsused olemas ja tahaks ikka üsna palju ja hästi palju tuua kuulajateni. Infot, ütleme ka nii moodsalt meie vennasvabariikide elust sest elav sõna raadio kaudu ikkagi aitab üsna palju vahendada kõike seda head ja ilusat, mida on vennasrahvaste elus praegu missid, uuel aastal veel, me tahame hakata nii natukene rohkem tähelepanu pöörama kohalike nõukogude tööprobleemidele. Ma mõtlesin, et siin peaks nüüd mingi kindel saatesari tulema. Aga teatav regulaarsus tuleb küll. Ja alguses tahame teha selle kuu lõpus Tallinna linna mõningate probleemidega. Võtame esimesena vaatluse alla Tallinna linna kommunaalmajanduse, sest see puudutab kõiki inimesi väga lähedalt. Uue aasta esimesel nädalal on küllalt raske inimeste üllatada mingi uudse küsimusega sest et kõik ikka pärivad, et kuidas siis eelmine aasta läks. Aga enne kui niisugust küsimust üldse esitada, peaks kõigepealt teada saama, kas on üldse raske töötada kunstiliste saadete peatoimetuses laines vä? Ma arvan, et igasugune töö on mingil moel ka raske sest kui võtta tööd kergena, siis nähtavasti tähendab see eeskätt pealiskaudsust, aga iga töö, kui sellesse süveneda, siis tulevad sealt välja ka esialgu võib-olla mitte silmatorkavad või varjule, jäävad momendid ja probleemid ja raskused. Üldiselt on vist üldse niimoodi, et nii iga päev elades ja töötades siis kõige rohkem torkavad silma halvad asjad elus ja ka kirjanduses ja kunstis kuidagi eredamalt tulevad välja halvad asjad. Aga kui näiteks tagasi vaadata juba elatule või, või tehtule, siis millegipärast tuleb kõik hea ainult meelde. Siis see halb nagu taandub, kaob tagaplaanile ja ja nähtavasti on nii, et selle tõttu on tingitud ka, et paljud inimesed minevikku idealiseerivad lihtsalt halb kaob mälust ja hea jääb. Ja siis, kui hakkad neid probleeme või raskusi meelde tuletama, siis nad enam ei taha kuidagi meelde tulla ja kõigepealt tuleb meelde rida mingeid rõõmsaid momente, just. No jääme siis rõõmude juhtu. Meie teeme saateid kirjandusest, kunstist anname kuuldemänge meelelahutust suhteliselt väikese kollektiiviga. Aga kui nüüd nii vaadata, kas või möödunud aastal, et ma just enne siia tulekut mõtlesin et kui teeks natuke enda jaoks niisugust kokkuvõtet või, või mingit väikest statistikat, siis me oleme siiski üle 2000, saate andnud meie kuulajale möödunud aasta jooksul suhteliselt väikese grupi inimestega seda ette valmistanud. Ma arvan, et see on suur töö ja sellest tasub rõõmu tunda. Ja siis tegime veel väikest statistikat selle põhjal, et lehitsesin neid materjale, mida on kogunud meie sotsioloogid, tuleb välja, et et meid on möödunud aasta jooksul kuulanud 70 miljonit inimest. See on muidugi nii-öelda naljaga pooleks, sest meil ei ole Eestis 70 miljonit kuulajat üldse, meil pole niisugust arvu kuulajaid olemas. See lihtsalt tähendab seda, et osa inimesi on meid kuulanud aasta jooksul kümneid, aga võib-olla isegi sadu kordi. Niisuguseid rõõmustavaid momente on palju, muidugi võtame kas või selle näiteks, et et kuidagi tahaks aitäh öelda meie kirjanike perele, kes alati meie kutsele tulla meie kuulajatele esinema vastab alati väga lahkelt tavaliselt jaatavalt tulevad hea meelega oma verivärskeid teoseid toovad sageli kõigepealt meile, et me saaksime neid kasvõi katkendite kaudu kuulajatele tutvustada. Siis on kahtlemata rõõmustav silmapilk, kas või näiteks see, et Meil on üsna tihedad sidemed teiste raadiotiga, kes aitavad meie tööd ja meie saateid mitmekesistada. Need sidemed on kestnud aastaid, jätkus ikka möödunud aastal viimaseks niisuguseks ühisürituseks teatavasti oli ühine kirjanduse ja muusikaõhtu ungari raadioga koos, mis sai korraldatud või võtame näiteks kas või see, kas pole rõõmustav see, kui kui näed, et meie kuulaja oskab hinnata mitte ainult head nalja, mitte ainult head meelelahutust, raadios paika, tõsist teemat ja tõsist problemaatikat. Võtame näiteks, meil oli järgneva kuuldemänguna kavas vastavalt sõjaaja seadustele niisugune kuuldemäng väga tõsise teemaga ja ainevallaga me saime terve paki väga häid rahulolevaid kirju, et me niisugust teemat tõstsime. Niisuguseid teate isegi sügavalt südamest tulevad niisugused patriootilised kirjad, kus tuleb välja inimeste kuulete niisugune tõsine suhtumine oma kodusse, oma maasse. Oma valmisolek Aru saada koguses teda kaitsta vajaduse korral. Head meelt teeb üldse kirjad, mis tulevad vastukajana. Meie saadetele on ka üks suur rõõm näiteks isegi alati rohkem olla. Ja tavaliselt päritakse ikka, et mis siis uuel aastal saab. Sellele võib vastata ka mitmete, et, et meid kuulaks nüüd juba 70 miljonit, inimeste töötaksime ikka paremini ja paremini. Aga võib-olla enesekriitika korras. Missugune on teie jaoks ehk suurim lünk, mida siiski tahaks paigata? Minu meelest on kõik kohad lünki täis, kõike tahaks kogu aeg ainult paremini teha, nii et ma ei oskagi öelda, kas on lünkade vahel ka mõnda niisugust kohta, millega me ise päris rahul olema ja ma arvan, et ei ole, aga kõige vähem rahul? Vot niisugust pingerida ei ole küll teinud ja ei tahagi tegema hakata, sellel vist ei ole erilist mõtet. Tahaks muidugi seda, et, et tõepoolest kuulajate arv suureneks veelgi ja et meil endil ja kõigil meie toimetajatel jätkuks niisugust mõttevärskust, et ikka leida mingi uus lähenemisnurk käed, kõik need suured tähtpäevad, mis meid ees ootavad, näiteks sellel aastal võtame liidu moodustamise 60. aastapäev või siis pioneeriorganisatsiooni 60. aastapäev või võtame siis kasvõi Juhan Smuuli 60. sünniaastapäev, mis nüüd üsna pea on juba ees, et me kõigi nende tähtpäevad ja kõigi muude saadete tegemisel oskaksime pakkuda kuulajale niisuguseid saateid, mis ei ole lihtsalt. No sellepärast tehtud, et need sündmused vajavad tähistamist, vaid mis oleksid testi tegijate poolt südamega tehtud ja läheksid siis ka kuulajale südamesse ja võetaks vastu hea meelega ja, ja tänutundega kuidagi. Eesti Raadio laste ja noortesaadete peatoimetaja Peeter Sookruus küllap oli möödunud aasta ka teie toimetusele ideede mõtete ja teguderohke. Milliseid täna meenutaksite esile tõstaksite. Aga eks iga saate võib-olla ka saatelõigu rubriigi taga on konkreetne idee ja konkreetsed mõtte need kõik ilmselt üles loetud on võimatu. Aga kui nii üldistavalt rääkida, siis läinud aastal meie saadetes meie programmides juurdus mitmeid uusi asju, mis endale pikapeale eluõiguse võitsid ja küllalt kuulata võiks muutusi, nagu näitavad ka meie sotsioloogide küsitlused võime rääkida siin esmaspäevasest koolinoorteplokist, mis poolteist tundi kestnud kella viiest poole seitsmeni, mis sisaldab mitmeid saateid ja saatelõike pea igale maitsele alates probleem, saates, lõpetades nii muusika kergemat poolt tutvustava noortesaatega. Samuti võime öelda, et täienesid meie tavapärased raadioajakirjad. Nii mikri, veski, tulipunkt. Eluõiguse võitis taas mudilastele mõeldud Medri tund. Hingesoe ja südames saade laupäeva hommikul. Ja mitmed teisedki saated saatevormid mööda said uusi impulsse, leidsid uusi kaastöölisi. Eks igas peatoimetuses ole ju uusi tegijaid igal aastal juurde tulnud, kuid teie peatoimetuses tundub, et möödunud aasta oli eriti tulemusrikas. Noorte raadiost hakkas üha rohkem kõlama uusi hääli. Kas just teiste toimetustega võrreldes rohkem, aga igal juhul hakkasid meelesüsteemi kindlamalt tegema kaastööd, kõigepealt tudengid, ajakirjandustudengid Tartust, raadio erialalt Surnalistika Riharust, kes niimoodi olid juba jalad alla saanud ja esimese kogemusi oma tulevasel erialal said enamasti just ka meie peatoimetuse kaudu. Samuti mitmed noored mehed ja daamid, kes juba töötavad, mõned aastad töötavad, on juba spetsialistid. Ja nüüd siis leidsid, et on neil mahti ja jõudu ka proovida oma mõtteid, ideid jagada kuulajatele. Ja me leidsime tõesti mitmetelt elualadelt uusi kaastöölisi. Ja samas siiski tahaks öelda seda, et me oleme ka praegu väga tänulikud, kui Meie juurde pöörduvad noored inimesed kes on tulvil uusi ideid, uusi mõtteid, ettepanekuid ja nende kaaslane alati teretulnud. Aga kui nüüd natukene teemast otseselt kõrvale minna, siis võiks öelda, et läinud aastal alustasime taas üle mõne aja noorte reporterite kooliga. Ja nüüd, kus käsil on teine tööaasta, on juba esimesed sõelad oma töö teinud ja sõelale on jäänud vast kõige järjekindlamad, ilmselt ka kõige võimekamad ja perspektiivikamaid noored inimesed. Enamik neist on juba esimesed tuleristsed saanud ja ootame sealtki nii. Tulevikus meeldivat järelkasvu. Kas teie toimetuse probleemide ringi vaadates võib esitada küsimust milline oli möödunud aasta teema või probleem? Jah, nii üldteemat ühe sõna välja öelda on, võib olla raske aga julgeksin pakkuda välja mõned asjad, see on esiteks noore inimese koha leidmine elus, olgu ta siis üliõpilane-õpilane noor spetsialist või noor töötaja mingil erialal just nimelt sisseelamine kollektiivi, tema koha otsimine, koha leidmine elus. Ja teiseks, millele me vast eriti aasta teisel pool hakkasime rohkem tähelepanu pöörama noorte vaba aja probleemid. Vaba aja tõesti nii rikas ja sisukas veetmine Millised teemad või millised sarjad? Viited uude aastasse? No ilmselt on juba palju räägitud sellest, et alanud aasta on hästi sündmuste rohkesti tähtpäevade rohke eriti võib-olla meile sellepärast et meedia vahetult puudutavad eelseisud suursündmused komsomolikongressid Eestis kui üleliiduline komsomoli kongress siis pioneeriorganisatsiooni 60. aasta maikuus. Loomulikult lööme jõudumööda kaasa Nõukogude moodustamise 60. aastapäeva temaatika kajastamisel on selleks meil ju välja töötatud eriplaanid, siis võtame siit natukene mastaapides allapoole ülikooli 350. aastapäev Tartus. Edasi möödub 60 aastat Eestimaa kommunistliku noorsooühingu esimesest kongressist. Ja aitäh võiks veelgi tuua. Nii et kõik need vahetuvad vahetult meie temaatikaga on seotud kõigile, neile me mõtlema peame ja mõeldud on juba see ise meile sellise küllalt meeldiva, aga ka küllalt raske temaatika ei peaaegu kohustuslikus korras ette seada selleks valmis oleme sellega juba mõnda aega tegeldakse. Aarne Vahuri, eks teil muusikatoimetuses on tehtud ka plaane uueks aastaks. Plaanid uueks aastaks on muidugi tehtud ja peab ütlema, et nende plaanide põhiosa seisneb selles, et me püüame jätkata meie kaalukamaid saatesarju, teha neid saateid senisest hoolikamalt. Siin võiks võib-olla nimetada kas või muusikalise tunni raames eetrisse minevat sarja suur ja laial maa, kus lähevad eetrisse värsked muusika sallektiivsed meie vennasrahvaste heliloojatelt kus me kommenteerime nii vennasvabariikide muusikaelu ja saame tuttavaks sealsete interpeetidega. Muidugi jätkub rida sarju Eesti muusikast ja või Nõukogude kergest muusikast. Täiesti rahvaste interpreetide helinevatega veelgi süvendada, et see pilt, mis meie kuulajani jõuab, et see oleks võimalikult mitmekülgsem selle aasta kaalukaim üritus meie vabariigis on kahtlemata suvel toimuv lasteaia koolinoorte laulupäev selle ürituse edastamisel terve vabariigi kuulajatele on muidugi meie toimetusel suur töö teha ja me hakkame eeltööd tegema juba selles kvartalis. Me planeerime kooli muusikasaadete sarjas, oh laula ja hõiska, kus me räägime nendest tublidest koolilastest, kes tegelevad õpetaja kõrval klassivälise tööga laulavad, koorides mängivad, orkestrites juba praegu on teada, pääsevad meie laulupäevale sellega püüame ka omalt poolt stimuleerida koolilapsi selle kutselise isetegevusega tegelema. Siis toimub märtsis kevadisel kooli vahel jälle meil lastena Ozumovski nädal mille tähistamiseks on meil kavandatud terve rida kontserdiülekanded ja saateid. Aga see üritus on ka meil olnud ju igal aastal. Ja selle ürituse kavvavõtmine lihtsalt süvendaks seda traditsiooni, mis meil juba olemas on. Aasta teises pooles kujuneb kaalukaks Tartu riikliku ülikooli juubeli tähistamine. Selle tähtpäevaga seoses tahaksime võtta plaani terve rea otseülekandeid tartust. Muidugi spetsiaalselt saated, mida pühendame ülikooli teenindajatele, taidluskollektiividele. Muusikasaadete toimetuse igapäevane töö on kogu see muusika, mida raadiokuulajad iga päev kuulevad. Kas olete mõelnud ka selle peale siin midagi muuta või, või, või teisiti teha, kui seni? Muusikatoimetuse põhiseisukoht on olnud, et meie, Eesti raadio, muusikaprogramm peab olema võimalikult mitmekülgne. Tahaks öelda raadiokuulajale, et kui tegelev traat lahti ja ütleme antud kellaajal ei leia oma meelismuusikat, siis ei maksa veel meelt heita, vaid kas või süveneda raadiolehte või meie päevas saatekavasse ja ma olen kindel, vähemalt muusika. Toimetus püüab sinnapoole. Et aja jooksul igasuguse maitsega raadiokuulaja leiaksime saategi vastalle sobivat mailis muusikat.