Pulmad pidid toimuma mais. On, kui kaubapurjekad kursi lõunasse võtavad. Jennsmani talus pandi kaasavara kohvritesse Dirstudesse. Mõni tormas ringi, palavikuliselt punased roosid, põskedel pakkisi dirigeeris, õmmeldi Jakootjanniblatti. Viibis enamasti laudas ja tallis, nagu ei puuduks kõik temasse. Juuksed võtsid külge loomade rasked hõngu tema lõhnali kauge maa tagant tunda. Ta kandis talli lõhna nagu kilpi. Manitsused detai või sääraselt lõhnate ringi käia. Tema, kellest saab Reinsnesi öömajapidaja proua keerasid ära nagu vihm päikese kuumadel kividel. Ta rääkis temaga nelja silma all emalikult, et pühendada teda sellesse missuguseks. Kujuneb abielus, naise elu. Alustas ettevaatlikud, et tal on igal kuul verejooks. Et mehe naine olla ja emaks saada, on kohustus järele. Ei olnud kuigi Uudishimulik pigem üle ole. Meil oli vastik tunne, tüdruk jälgib teda vargsi, kui ta loengut peab ja ta teab elu vaevadest rohkem kuidagi. Iga kord, kui ta nägi Riina, võttis seelikud seljast ja ronis aida kõrval suure kase otsa ei mahtunud talle pähe, et 15 aastane tütarlaps võib nii käsitamatult lapselik ja sellest hoolimata nii õelate mõtetega olla. Sel tüdrukul puudus täielikult edvistamise tahe ja arusaam, mis mulje ta inimestele jätab. Ta suhtus oma kehasse nii, nagu oleks ta kuueaastane. Mingit piinlikkust selle üle, mis tal seljas on või mida ta ütleb. Ja nii palju sõidagni aru, et säärane olend mehele panna ei ole. Päriselt see nagu olema peab. Aga tõtt-öelda ei teadnud ta, kellele see hullemaks kujuneb. Tüdrukule Viakobile. Kõige selle juures tundis ta teatud kahjurõõm ja nägi ette, et lõpuks ometi saab talud tema omaks ilma kogu selle rahutuse ja nende katsumustetamide põhjustesse. Hull tüdruk, kes on seal kogu aeg jalus. Kuid kergendust selle üle, et varsti saab ta Tiinast lahti varjasta palavikulise hoolitsuse ja suure rahmeldamise taha. Nõudis temalt nii nagu naistelt ikka ennast haletseda, südametunnistust. Klensman oli sellest päevast alates, mil eakate Tiina oma sõidupaadiga koju tõi, hiilgavas tujus. Kõik oli pöördunud õnnistuseks, nagu ta ütles. Korduvalt mainis Lensman seda õnnistust. Mõte, et tema enda huvid on suuremad kui hoolitsus oma ainsa tütre eest, ei tulnud talle pähe. Tüdruk näidetakse nii headesse kätesse kui üldse võimalik. Kartused Liinat Jaagupile naiseks Sandes osutab oma parimale sõbrale võib-olla karuteene, vaevas teda siiski aeg-ajalt. Sellega imelik asi. Jaakob oli omamoodi hea südamega. Aga kuidas ise seda tahtis, siis peab ta ometi toime tulema. Mul oli ilma, et seda ise oleks teadnud selle üle hea meel, et Rensnesi födernesseti vahel oli palju mägesid, õhku ja piki mereranda. Härrallur saadeti lõunasse, Kopenhaagenisse Lensmani kulul tolli, saanud Leismannilt selgeid signaale, et teda ei ole enam vaja. Signaale, mis olid sama head kui ülesütlemiskiri. Tiinat Valgas meelepahatorm ja ta eksis noaga, isa peent lõi 16. kaardilauda, aitas vähe. Lensman sülitas tuld ja tõrva. Aga ta ei löönud. Aastatel Müller Tiina õpetamise eest hea seisis, sai tüdruk põhjalikke teadmisi muusikas, klaveri tšellomängus. Tema klaveril, mäng jääb tema võimeid silmas pidades veel natuke maha. Aga tšellot valdab ta amatööri kohta väga rahuldavalt. See siis lõppraportis, mille ta Lensmanile kirjutas. Seda võis kasutada tunnistusena, kui see vajalikuks osutub. Peale Hiina saanud korralikku õpetust ajaloos nii uues kui vanas ajas. Ta oli mõningal määral õppinud saksa, inglise ja ladina keelt olnud erilist huvi nende distsipliinide vastu. Tekkinud. Seevastu oli tal imetlus Pärn eelsoodumuse arvutamiseks talis raskusteta liita ja lahutada, viis, kuus arvu ühtejutti korrutada ja jagada mitmekohalisi arve. Linna lugemisoskuse kohta ei seisnud seal palju. Ainult et tal ei olnud eriti muidu sääraseks ajaviiteks. Üldiselt meeldis talle rohkem kõik, mida võis otse peas teha. Ta teab vana testamenti peaaegu peast, lisas Lorf pehmendava asjaoluna. Ta mainis mitu korda mannile, et võib-olla vajab silmaklaasi. See ei ole loomulik tüdruk itsitab iga kord kangesti silmi, kui ta raamatu lahti teeb või midagi õige lähedalt vaatama peab. Kuid mingil põhjusel unustas Lensmann kogu selle asja. Noor tüdruk munakliga oli liiga kohatu. Kui härra oli kuus korralikult vatti tekkidesse pakitud tšelluga ja oma karton kohvrisse mahutatud tagasihoidlike esemetega lahkunud oleks kuusmanni talust nagu vürts kadunud. Selle vaikse kuivatanud mehe juures oli terve hulk pisiasju, millele ei pööratud tähelepanu, kui ta seal oli. Aga niipea, kui ta oli läinud, muutusid need nähtavaks. Nii et ei olnud kolm päeva majas. Ta magasi elas pikka aega tallis. Ta võttis kasvus veelgi juurde. Ja ühe kuuga muutus ta näost kõhnaks ja teravaks. Nagu oleks olnud viimane inimene, kes temalt ära võeti. Ta ei tahtnud isegi tuumasega rääkida, vaatas teda kui sõnnikut ja õhku vanas lambanahas. Aga kuna Tagni elu oli rahulikum kui Tiinat majas, ei olnud heidingutele keegi etteheiteid. Kokk seisis vahetevahel tuulekoja uksele, kutsus meelitades Tiinat. Oleks ta kutsunud hulkuvad koerad. Ainult et see ei lasknud ennast nii kergelt meelitada. Neile hulkus nagu hunt ringi, et Lorhi esile manada. Ta oli olemas õhus, mida Tiina sisse hingas õrnades helides. Kõikjal. No mina olen Tiina Kui ma tšellot mängin viibib Laura Kopenhaagenis ja kuulab. Tal on kaks kõrvamis, kuulevad kogu muusikat. Ta teab kõiki muusikamärki terves ilmas paremini kui jumal. Lorhi pöial on täiesti lame ja kõverkeelte tõmbamisest tema muusikal seintes peidus. See tuleb ainult välja lasta. Mida peab teadma vastu inimesele, kes ei karda karistust? Olilenzmann küsimunud braustilt, kestynak leeritas. Issandal on oma meetodid, ütles praost palju tähendavalt. Aga need meetodid jäävad küll väljaspoole, May, seisa võimupiire. Aga praost saab aru, et see on raske. Tiine on tõrges laps, tõrges noor inimene. Võimalik, et tal tuleb lõpuks pea sügavalt rinnale lasta. Aga ta ei ole halb mangus, Lensmann. Selle üle otsustab jumala, vastas kirikuõpetaja lühidalt. Liine oli tema juures leeriõpetust saanud ja pastori tahtnud sugugi asjasse põhjalikumalt süveneda. Aastal 1841 liina leeritati hoolimata sellest temalt ei küsitud matemaatika valemeid ega palutud kokku liita Lensmanni kaubandusliku tulu. Ja sellest oli kasu, sest järgmisel kevadel ta laulatati. Jaakobi pulmad toimusid mai lõpul sel aastal, kui tal juulikuus sai täis 16 eluaastat. Niine viidi roheliste okstega ehitud sõidupaadiga täädernessetilt kirikusse. Päikesepaisteline tüüne mere. Sellelegi, olles külmetas ta hundinahkse kasukale istudes, mille Lensmanali venelaste käest vahetuskaubana saanud. Kogudusest Majas pandi talle selga Jertrudi valgest mus liinist kitsaste niplispitsidega ääristatud pruutkleit. Seelikule, trapeeringut ja sisseõmmeldud nöörid moodustasid allääres neli laiaborti. Kleidi trapeeritud pihaosa Pealt südamekujulise niplipitsitükiga kaunistatud õhukesed käised olid puhvis läbipaistvad nagu ämblikuvõrk. Kleidil oli koitõrjevahend ja kirstus seisnud riidelõhn, kuigi seda oli suure hoolega pestud, jaotatud. Aga see oli nagu loodud talle. Hoolimata sellest, et linna oli välja ehitud ja kõikide asjad olid kirstudesse kohvritesse pakitud ja Reinsnesile saadetud käitus ta nii, nagu võtaks ta kõike seda mänguna. Raputasin, sirutas ennast, ta naeris teist eile, kui need teda ehtisid. Täpselt nagu neil kordadel, kui Lorhiedema, kips, maskide ja valmis mõeldud repliikidega etendust mängisid. Kuna keha oli nagu hästi välja arenenud loom kuid päeval enne pulmi olite suure kase otsa roninud ja seal kaua istunud. Ja tal olid mõlemad põlved marraskil kunagi oli kukkunud ühel päeval, kui ta kajakamune otsides rannakivide vahel jooksis. Peigmees tuli purjepaadiga hulga pulma-liste ja melu saatel. 48 eluaasta ja hallineva habemega nägi ta noorem välja ei saa, kuigi oli vanem. Lennsmanali varakult täidlaseks läinud. Heast elust, punsist. Jaakobi kehaga oli isale. Oli otsustatud, et pulmad peetakse Reinsnesil kuna Anneli kirikust lühem maa sõita ja seal oli rohkem Maju külaliste jaoks. Pealegi oli neil kihelkonna parim kokk. Oliin. Pulmad tulid meeleolukad. Pärast lõunat tahtis peig pruudile maja näidata ülemist korrust näidata talle uhket palla hiin voodiga saali. Ta oli lasknud õmmelda uue voodi, riide ballachini. Paneeli kohal oli vastne väänel poordiga samettapeet. Mina peab ilmtingimata tube ja klaasustega raamatukappe nägema. Mida sai sekretär kapi peale hiina paasi peidetud võtmega lahti keerata? Kuna see voodipesukapi ülakorruse suures pimedas esikus raba püüdapist. Lind oli Jaakob enda lastud Kopenhaagenis prepareeritud laevaga ema kaareni kübarakarbis kohale toodud. Esmajoones saali ja balda hiin voodit. Jacob keeras värisevate kätega võtit. Siis ründas ta naeratades Tiinat ja suruste vastu voodi. Teda oli kaua painanud, leida tiin avaus, tungida temasse. Jacob pusis pruutkleidi haakide kallal. Raskelt hingates meelitlevalt ja seosetult rääkisite Tiinale, et on kõige võrratu. Ma olen Jaagubki Renel Velu teel. Alguses paistis, nagu oleksin Tiinat mingi uudishimu vallanud või et ta tahtis Hertrudi kleiti mehe ablaste käte eest kaitsta. Igal juhul tuli kleit seljast. Aga korraga pruut Jaakobi sõnade ja tegutsemise vahel otsekui enam kooskõla leida. Lina leida Need sisse. Edemasidki kingadel olid messing, ninad oli imede meest jalaga poolsurnuks ei löönud. Sa oled hullem kui täkk, kähistas ta samal ajal, kui tatti ja pisaraid voolas. Ta oli päevselge, et ta teadis väga hästi, mida üks täkk võib korda saata. Põgenes juba pöörase kiiruga ukse poole, kui Jaagup taipas, mis tüdrukul kavas on kiimani nagu peoga pühitud, kui ta aru sai. Selliseks sündmuseks tõotab kujuneda hetkes esinenud hingeldades ja mõõtsid jõudu. Nime keeldus rõivaid, mida Jacob oli ära tirinud selga tagasi panemast. Jacob pidi pikkade puhke Ortega aluspüksid vägisi talle sama suure käte jõuga jalga tagasi tõmbama, kui ta oli püüdnud neid jalast ära saada. Vihiku paelad läksid katki. Jacob kohmitses koledasti. Ikkagi tuli tal hirm vapustus üle elada. Sest Niina rebis end lõpuks lahti ja põgenes alla tubadesse. Jens mõnija kõigi külaliste sekka. Ainult aluspesu, siidkingade ja sukkade väel. Esimest korda sai Jaagup tunne, Tiina ei pea milleski piiri. Rattainimeste hukkamõistu Nende välkkiirelt asjade seisu ja tegutseda. Et tal kaasasündinud loomuomadus tõmmata kõigesse, mis teda tabab, ka teised sisse. Selle esimesel korral kaine mees Jacob paugupealt teine tegi temast oma pulmapäeval peaaegu kurjategija. Liine tormas nimetatud minu tekitades trepist alla. Pelgalt aluspükste väel jooksis ta 30 paari kohkunud silmade all läbi tubade. Ta tõukas mannil punsu klaasi niimoodi käest, et sisust jäi mitu vastikut plekki ümbrusesse. Siis roniste isa sülle kuulutas valjult ja selgesti, nii et kõik kuulsid. Nüüd sõidame koju Tagernessetile. Lensmanni süda jättis mitu lööki vahele. Ta palus toatüdrukul hoolitseda, et pruut jälle viisakas välja näeks. Ta oli vihane, kuna ta sai aru, et Jaakob ei olnud piiri pidanud ega pulmaööga oodanud, kuni inimesed on kombe kohaselt magama heitnud. Ta oli vihane Tagni peale, et see ei olnud tüdrukud hoiatanud, mida temalt oodatakse. Tagnali seda lubanud. Ta oli vihane enda peale, ta ei olnud ette näinud, et tiine käitub täpselt nii, nagu ta nüüd käitus. Aga oli hilja. Lükkas Tiina üsna järsult sülest maha ning korrastas maniskite kaelasidet. Kõik oli korrapäratut pulsiplekke kahetsusväärselt täis. Tiina seisis püütud loom silmad peas, põlemas siis jooksist aeda mäledalt nagu ilves ronist, aiamaja kõrval suure toominga otsa. Ja sinna ta istuma jäigi. Tagno nuttis sel ajahetkel varjamatult. Külalised istusid ja seisid tardunud samasse kehaasendisse, mis neil oli siis, kui Tiina ruumi tormas. Mul ei tulnud pähe, et nad on rääkima õppinud. Õnneks oli praosti passindati väinal ei näinud ega kuulnud midagi. Lensmanoni ainuke, kellel oli praktilist meelt telekas välja jäänud ei, ega see vägisõnu üles puu otsa, kus valge kergelt rõivastatuistus. See, mis oleks pidanud olema pühalik hetk ja võidupidu. Lens mon andis tütre oma parimale sõbrale naiseks muutus paina jälikuks unenäoks. Kui see kõik oli mõni aja kestnud nii et ja külalised olid aeda toominga alla kogunenud, tuli peigmees Reinsnesi mees ülakorruselt alla. Ta oli võtnud endale aega rõivaste habeme ja juuste korrastamisega. Kartis kõige hullemat lihase isa pahameele tormist kuni kõigi nende prominentsete külaliste jäiselt külma üleolekuni. Jälginud ähvardava olukorra kilde saali akendest kaardina tagant. Häbibune lahvatas üle, ta näoelund rippus abitult rõivaste sees, kui ta väljas trepil proua Kareni kohkunud pilku märkas. Ema hoidis end tsirkusest puu ümber väärikalt eemale ja läks parajasti üles saali poega otsima. Jakob märkas kogunemist Toominga ümber. Tiina oli mustade rippuvate pea sulgedega suur valge lind. Jaakob seisis palun käsipuudega laial kivitrepil ja ta silmadele avanes vaatepilt, mis ei sarnanenud millegi seninähtuga. See oli nii uskumatu. Sebi Winim, hulk puu ümber. Lensmani hüüded ja kätega vehkimine. Õhtupäike läbi tiheda rohelise lehestiku. Karikakrad südamekujulisel peenral. Tüdruk puu otsas, nagu oleksid istunud seal 1000 aastat ja kavatseks veel mõne aasta edasi istuda. Vaatas alla inimestele, nagu jälgiks ta vaevaliselt ringi, roomavad sipelgate karavani. Jakob puhkesid naerma. Ta naeris ikka veel, kui ta lauda seina äärest redelid ei ja kõigile korraldus andis tuppa minna, nii et saaks rahus tööd teha. Oli unustanud, et ta peaks häbi tundma, selle asemel, et naerda ja ootas, kuni viimased inimesed ustest sisse olid kadunud. Siis toetas ta redeli vastu puud ja roni süles. Tiina hüüdis ta tasakesi naerust pulbitsedes. Kas ei tuleks olla selle hirmsa seelikuküti juurde? Olen sind majja nii ettevaatlikult, nagu oleksid see piibel. See põrgukoer tähistas pruut ülevalt ja, ja miks sa oled nagu täkk. Mis ma sinna teha saan? Aga asi läheb paremaks. Mismoodi ma selles kindel võin olla? Ma vannun. Nõnda et ma ei suru ennast sulle kunagi peale nagu mõnidek. Tiina ohkas raskelt. Hetke kestis vaikus. Tunnistajaid jah, jumal taevas, ütles Jacob kähku surmahirmul, et Lensmanni tütar nõuab käegakatsutavaid tunnistajaid pannud, saab. Ja, ja kuivanud tõotust ei pea, siis ma suren sellest. Sa ainult ütled seda, et ma alla tuleksin. Jah, aga selles on oma iva. Tiina kummardus ettepoole, nii et rinnad olid särgipisikust välja vajumas. Mustad juuksed olid kui adrunets, mis oma toreduses Jacobi silme ees taeva domestasid. Jaagupile torkas pähe, et ta on vist liiga vana pruudi jaoks, kes puu otsa põgeneb. Nõuab rohkem füüsilist jõudu, kui temal on. Aga ta otsekui ei suutnud seda mõtet tunnistada. Mõte praegu. Minema, et ma saaksin alla tulla, käskis Tiina. Jaagu plaanis maha ja hoidis talle redelit. Sulges silmad, niimoodi tõmbas tema lõhna sisse, kui Tiina temast mööda tuhises. Lausa nina alt. Jakob oli lõbus kloun jumalale ja pulmakülalistele. Ülejäänud õhtu jooksul rahuldus ta Tiina lõhnaga. Sellest temata tunnistan, nagu issanda viimane väljavalitu. Küllap ta jõuab sihile lähemale ilmantiina puu otsa põgeneks. Enne ma ei taibanud kuigi palju sellest loost. Teda hämmastas, et sõber käib naistega palju arulagedalt ringi kui äriasjadega. Ta võttis episoodi kui piinlikku ja isiklikku solvangut sagernessetilensmani vastu. Leskproua kaaren Remmel või oli see vastu väga mõtetes. Ja ta vaatas rahutusega tulevikku, kui see tüdruk saab enda kätte Reinsnesi võtmed ja hakkab Jaakobi kodu valitsema. Aegselt liigutas teda miski. See Tiina, kellest alalõpmata oli kuulnud nii palju imelikke lugusid, pakkus talle huvi. See ei olnud õige asi, et heast perekonnast noort tütarlaps oli nii pidurdamatu. Ja mis veel hullem, et ta taipab nii vähe, mis on sünnis. Emaga Narvas, et Jaakob hindas selle läbi kaalumata abieluga ennast üle. Aga ta ei öelnud selle kohta midagi. Juhan Greenell oli 20 aastane just saabunud koolist koju oma isa pulmatähistus tundide viisi nurgas ja põrnitses põrandapragu.