Tere, head kuulajad tänase saate salvestamiseks olen tulnud raadiomajast välja ja me ajame juttu saatekülalise kodus. Tänaseks intervjueeritava, eks ole valinud kirjaniku ja ajaloolase Kahekordse peaministri Mart Laari aitäh võõrustamast ja nõustamast jutuajamisega. Tervist, aitäh. Mina olen Lauri Varik. Me oleme täna teie kodus. Kas selline kodus töötamine nüüd viimastel aastatel on saanud teie jaoks tavapäraseks? Ütleme meeldivaks tavapärane. Et eks ma ikka käin tihti pangas oma põhitöökohal ka siis, kui vaja, iga kord ja vahetevahel on ikka on ikka vaja. Kuulajaid kindlasti huvitab, kuidas teie tervis praegu on ja kuidas te toime tulete nagu sõbrad, lauli vaht ütleb, et jätkuvat liigutelilteerinud näidata vaimu, võitu, mateeria ülejääke, et ikka paremuse poole ikka paremuse poole, need epitasa, aga väga ikka ja kindlalt nagu ütleme ikka edasi. 2012. 10. aasta talvel juhtunu oli, oli väga ootamatu, kui palju te olete mõelnud, miks tookord nii läks ja, ja ka seda, kas, kuidas ehk saanuks seda vältida? No eks ikka, eks peamine oleks olnud ikka arsti juures käia, seda julgen küll kõigile soovitada, et kui ka tundub, et mitte midagi viga ei tule, nagu mulle tundus ka seal arsti juures tuleb alati käia, külgnevad, leiaksid mis ood või võima võivad olla, et et igasugu selliseid äkküllatusi testida. Kuna eks see nii tagasihoidlikult öeldes oli ju minu jaoks väga suur üllatus öelda. Aga nüüd see kolm aastat pärast seda, kui kui raske keeruline on olnud toime tulla ja kuidas te ise seda paranemist hindate? No ikka alguses oli üsna raskeütlev aga seesama, et endale kõva tahtmist diaatria, tugev ja hea siis nagu saab püsida sambla ammutikaapadamaks. Eha ikka tahtlik, tuleb olla ja mitte lootust kaotada, see on kõige tähtsam. Sellepärast et kui sinna pidama jääda, kus sa siis oled, siis on see seis üsna kurb. Aga sealt tuleb siis välja tulla ja seovad juba mõnusamaks seisu, nagu ma praegu. Teil on järgmine nädal sünnipäev, te saate 55 aastaseks. Kuidas vanus praegu hetkel tundub ja see tervis võrdluses vanusega? Ja no eks, aga noh, ütleme ainukene vahe on see, et võib-olla ma päristantsupõrandale ei kipuks, aga aga muidu tuleb sünnipäev ikka. Ehk tähistan seda kindlalt Endla kõige meeldival kombel ehk uue raamatu esitlusega, nii et et see on nagu nagu sobiv viis, ma arvan, 55.-ks juubeliks. Nii see oli juba esimene väikene uudis meie tänases saates, aga sellest võib natukene hiljem raamatutest. Aga veel tervisest rääkides, paranemine kolme aasta jooksul on kogu aeg paremaks läinud või, või kuidas te seda hindate? Tegelikult eks haigusest paranemiseks nagu mul üks, kes mõjus käiva Vassiljev ütleb, et loomulikult olen ma unikaalne patsient, kuna teised samasugused nagu mina kõik morfis. Et selles suhtes iive, pauk oli nagu väga kõva. Ja ikat eestik meditsiin selle kesklukud sellest ikkagi välja tõi selle punkti, kus ma ise hakata tööd tegema kui palju sa endalt pingutust ja ka eelkõige vist tahtejõudu nõuab, no ikka kõvasti ja taga, see, ma arvan, arendab inimest igatpidi, nii et et kokkuvõttes on igas õnnetuses või igas probleemis alati mingisugune hea külg ja sõi, on koer ka, mitut Pinet kindlasti tähendab, on paljudele asjadele avaramaks vaatama. Ootamatu ja väga raske terviserike tabas hiljuti ka üht-teist Eesti tuntud poliitikut. Kuidas teie uudise Edgar Savisaare haigusest ja selle ränkadest tagajärgedest vastu võtsite? No ikka kahju tundra, kuna eks ma kujutan täpselt ette seda olukorda sellepäraselt, nii, värskelt on ise oldud, vallutas saadavustas ütleme paatides, aga eks ütleme juba enne seda haigust juba ise korduvalt soovitasin, et Edgar, et jätku järele. Et see, see, mis võib juhtuda, see oli ju nagu need näha ja et organism läheb ühel hetkel, siis on kemaksis kustpoolt täpsete pauk tuleb, see on nagu, ütleme rohvi uus asi. Aga see, et, et ega niimoodi vehkleja ei maksa, ongi tõsi, selle ma õppisin nagu hästi Ena. Aga mida see nagu laiemalt Eesti meeste, võib-olla ka Eesti ühiskonna olukorrast räägib, kui tegelikult ootamatu terviserike või, või haigus tabab siin tuhandeid eesti mehi keset parimaid tööaastaid, millest see tuleb? Sabamehest, eks saba meest suhteliselt lihtne ütelda, diagnoos oli juba enne olemas, ehk kaks korda peamiste kooksid lugema, et suurem osa mulle tuttavad, kes kaks korda peamised olnud on samad USA-s on jäänud. Selles suhtes on see igati loogiline. Olete oma ravi eest nüüd kiitnud Eesti arste ja õdesid? Pere toetus on kindlasti ülimalt oluline. Kuidas te seda järelravi ja hilisema toetussüsteemiga rahul olete? Noh, alati võib-olla budist, aga no ja eks mina paraku küll ütleme väga rahul, sellepärast et tiksuma mingil määral omal ajal aktiivse poliitikuna riigikogus, nagu näha, alustasin ette mingiteks sellisteks võteteks, nii et ma käin. Praegu on ravil samad muide, maitsen osta ehk oma hääle riigikogu fraktsiooniga, nii et ausamalt ostmisele. Nii et see on nagu sihuke huvitav järjepidevus. Aga üldiselt kindlasti annab siin kogu süsteemist asja paremaks, aga, aga see, mis on ikka väga hea, ma olen käinud mitu korda, Haatsus. See oli ikka kena koht. Kimp. Kui palju teil igapäevaelus teise inimese abi vajan? Või ütleme niimoodi, et ma ei kujuta eriti ette täpselt, et pidama teeks või suudaks aga loomulikult nüüd juba järjest rohkem aga läksid chia kohtute jõuda, on tarvis neid nendel aastatel ikka kõvasti seda kasutada. Eks see kõik see, mis puudutab näiteks töövõimereform, on mulle nagu väga lähedane teema, seetõttu nüüd ja selle seltskonnaga on niivõrd palju kokku puutunud ja näinud ka nende probleeme, kahelda võimaluse tihedamini tohutut potentsiaali, kõik inimesed Eesti kujutavad ja kui tegelikult kudub, on, kus seda potentsiaali kasutata. Just sinna ma tahtsingi jõuda, et meil on ju viimasel paaril aastal väga palju töövõimereformist räägitud ja see täidan nüüd isiklikult puudutanud. On teil siis mingisugune konkreetne soovitus, kuidas siin omaste hooldajaid või üldse teisi sotsiaaltöötajaid abistajaid aidata, aga kuidas seda võib-olla süsteemi paremaks muuta? No eks ma olen sellel teemal sõna võtnud, mille kõik esimene juhtmõte on see, et kaasamine muutva tegelikuks kuniselt kellel neid reforme tehakse, sellest grupist lihtsalt teerulliga üle sõidetakse, ei tule, polnud küllaltki hästi välja. Nüüd on teie erakonna mees on sinna ministeeriumi etteotsa saanud. Kas loodate muutustele paremuse poole? Noh, kõigepealt on see ministeerium kahe loe seal peaga, millest ma üldse aru ei saa. Aga see selleks ja teod loodan küll, ma tea, Margus Tsahkna, seda, mis puudutab tööhõivereformi jagab ja olnud juba, võib jõulud ka rääkida. Jah, ma loodan. Et ta selle nüüd ikka püüab. Nii palju kui võimalik panna seda asja jälle pealt jalgade peale seisma. Läheme Eesti panga juurde, sest te olete Eesti Panga nõukogu esimees. Peale selle siis siinkirjutajatega raamatuid, millest hiljem hakkame rääkima. Kuidas teil praegu siis töiselt see aja suheldes jaguneda? Olid ka kõike seda, mis poja hambatee lihtsalt lisaks on, veel peab ütlema veel üsna korvpalli suhtlemine ka, nii et et aga ma teen enda elu mugavamaks, nii et nad käivad siin. Et ma nagu väga palju väljas ei liigu, kuna see on juba tegevus, nõuab kõige rohkem võõrast abi. Kodus ma nagu saan omadega president hakkama. Aga välja minemine on Nausike keerukam ettevõtmine, võib välja kutsuda. Nii aga see nõukogu töö, see on siis kontrolli hoidmine Eesti panga üle, mis teie meelest keskpanga töö sujub? Tõumeelest? Praegu küll hästi, ehk ehk me püüame oma kontrolli võimalikult rohkem sisustada. Esse kontroll ei oleks mitte ainult paberil üks sõnakõlks, vaid ikka tõsine kontroll, see eeldab seda, et me teeme seda tõsist tööd ja. Ma arvan, et nõukogu on saanud praeguse koosseisuga, kui nüüd tõesti tegevus. Ja nüüd on, tuleb välja ka teises tühisemiga nõukogu aruanne panga aruandega, mis on positiivne märk, et et teed asju, mida varem ei olnud. Võib-olla nüüd hakkab olema rohkem ja Matvere panga juhtkond juba president trivitavad seda väga, kuna nemad on väga rahul. Keegi ütles, et nagu öeldakse, kontrollikuna, eks panga juhtkonnal on ka julgem ja kindlam, kui ta teab, et spaa, mis on, on keegi alati, kes kõike siis omalt poolt vaatab üha arvamust avaldab Eesti pank. Võttis siin hiljaaegu kohustuse hakata koguni miljonite eurode eest Euroopa majandust elavdama võlakirju ostma. Ma ei tea, kas see panga nõukogusse ka kuidagi puutub, aga või kui, kuidas teie suhtute sellesse? Loomulikult puudusest, et ütleme, ega Eesti pank seda nii-öelda päris vabatahtlikult ei võtnud, ta võttis sellest osana Euroopa keskpangast ja panga nõukogu annab Ardo Hansson õhul ülevaate sellest, mis Euroopas toimub, eriti Euroopa keskpanga, siis me teame seda suhteliselt põhjalikult. Marmutava taat küll. Mis tähendab meile kindlasti, et, et see võimalikud tõstab kõvasti tõugu töökoormust, kui me näeme, et kontroll tuleb rohkem, aga tundub, et loomulikult praeguse seisuga suudab panga juhtkond seda asja niimoodi manageerida, seal liiga palju ei tule. Eesti pank osaleb sellest sellisel võimalikult minimaalsel moon võis võimalik. Aga see meetod iseenesest majandust niimoodi elavdada, teie meelest hakkab see toimima, mina seda ei usu, aga noh, see minu arvamus läheme siis Eesti poliitika juurde, kui teraselt ja huviga te te seda jälgite. No ikka veel need, ega sellest mööda ei pääse ja juba inimesed käivad siin küsimas kogu päike kutsulema. Kui teha IRL-i kontor, on teie kodu päris lähedal, kas ta siin käed paistab just, et kas te käite ka seal või käivad need inimesed teil külas? Kui palju te omavahel suhtlete? Nemad roposiin, kui tihti suhtleme VTH eile olid näiteks tas mis asju arutasite, noh, eks ikka kõike, mis teha, tuleb nüüd valitsuses või mis, mina arvan, mis on prioriteedid ja. Nii, et nooremad mehed ikka küsivad nõu. No ütleme noh, ega nakani noore saatekülalised on nooremad, ütleme, küsivad küll jah. Aga kui palju arvestavad? No see on nagu öeldakse nii-naa ja ega ei pea kõik, et eelkõige hullem, kui on keegi, kes kõike väetab ja õpetab igas eas ja eks ma püüa ikkagi olla oma funktsiooni ses suhtes täpne, et ma olen ikka auesimees, mitte esimees. Eelmine nädal te kirjutasite Postimehes, et uus kolmikliit on meetilgaga tõrvapotis, et ma sain nii aru, et suuri põhimõttelisi muudatusi teie meelest ei paista. Jah, ja eks see on see, mida ka hääleta. Eks valimistulemused tulid ja mandaat, mis reformierakond sai, oli selline. Ja selles suhtes on nüüd küll hämmastav lugeda tüdundik, nagu mingi suur pahameel, et Reformierakond teeb seda, teeb teist videole ka need aktsiisitõusud ei meeldi emal vaheti pidurdab majandust, kui bratab majandus ja inimeste järele võrdub halvasti. Aga ma tuletan meelde, et Reformierakonna lubadustes oli see kõik kirjas tõesti. Ja tuleb enne lubadusi lugeda. Ja Reformierakond opil erakond, kes kipub seda, mis ta on lubanud nagu tegema, nii nagu halvustada. Ja valimiste eel lubati ka kõiksugutoetuste tõusu, nii et valijad nagu kiitsid ju selle ka heaks. See raha peab, peab ju ka nagu kuskilt tulema. No kasvõi see, et, et kes, kuidas lubas ütleme, et et ma arvan, mõned toetuste tõusud tõesti, eriti mis puudutab lastetoetuse, need tegelikud langused küll on kokku ja need peaks kyll tra, aga noh, muidu on küll niimoodi, et kõikidele lubavad ja siiski ükskord peab vaatama, kus taas saadakse lõpuks välja, et ise ka päris ei lähe. Enne valimisi käisite väljaga ja viis sammu suuremateks muudatusteks, tuletan meelde, seal olid suurema kaasamise ja rahvaalgatuse parem võimaldamine siis riigikogu liikmete arvu ja ka siin valimispäevade või valimistehulgaga vähendamine, erakondade riigieelarvest rahastamise tuntav vähendamine, ministrite arvu vähendamist pakkusite välja ja lõpuks ikka haldusreformi ära tegemist. No seda viimast võib vist nüüd loota, et peaministri erakond lõi vastava ministrikoha ja koalitsioonileppes mingid tähtajad on. Eesti. Seda reformi tee aga tähtaeg rohkem, nii et et see ongi see, nagu öeldakse, meetilik, mida ma enne rääkisin ja loodaks väga, et sellega nüüd ei lähe nii nagu varem, eks ükskord hästi vajalik reform tõesti ära tehtaks. Mis te sellest koalitsioonileppest üldse arvate? Kui konkreetne või kui üldsõnaline on see teie jaoks? No ütleme, mõned punktid, nagu näiteks haldusreform, annaks konkreetne ja siis teised nagu näiteks see mis puudutab üksikvanemate teadusfondi ja on üsna konkreetne, mis on hea. Ja ma usun, et tehakse ära. Aga need, mida analüüsitakse, parandatakse, suurendatakse netoaset jäävad tegemata. Ent oligi, on see, et keegi tegi ettepaneku, aga mina seda küll ei kaasa. Miks siis teie meelest on niimoodi läinud, kas ei suudeta nagu omavahel kokku leppida, et erimeelsused on liiga liiga suured või on ikkagi tahtes asi? Ei no rikassionaatika tahtis sellepärast juba mahvama, võib ütelda, et need reforme teha. Täitsa hullumeelne. Et ega seda päris ilma riskimata kukkuma poliitilise tulevikuta keegi tegema ei hakka, nii et see on paraku tõsiasi. Marju Lauristin ütles siin hiljaaegu, et koalitsioonileppe vääriks elluviimist, aga tema kardab, et isikutevahelised pinged lagundavad selle veel enne nelja aastat. Teie olete kahe valitsuse moodustamist juhtinud ja 1992. aastal olite te veel ka noorem, kui Taavi Rõivas praegu teie valitsuse koosseisu paika panite, millest lähtusid? See sõltub väga palju peaministrist ja ma ei taha sinna kindlasti mingit teist peamist õpetamast, mina panin sellega paika nagu ekstraordinaarset, ehk peamiselt niimoodi, et valitsus oleks kõik diste erakoderlik kõige tugevam tegelased oleksid peas selle vastu vaielda. Sellepärast et kui vaidluste hõiendavaid võrdeliselt poe, siis on söökla, sulud valitsus ja kui hakkab kõikas üksi otsustama, siis see pole ka eriti tõuvalitsus. Nii et selles suhtes mina valitsuse, kes hästi palju arutas teadlikud aga igal peamiselt oma stiil. Kas teie sekkusite siis ka näiteks teise erakonna ministri kandidaatidesse tsirkuse. Kas tollal seda ka näiteks arvestati harrastajate ma ei tea, kas need kombed, traditsioonid on muutunud. Ühe erakonna inimesed ütlevad, et me teise erakonna valikutesse ei sekku, et see on teise erakonna asi. Aga see ongi elustiil, see on põhimõtteliselt erinev stiil. Ja mõtlengi, et ei hakka mina siin arvustama, mis on, õigemini pole ütelnud, on tehtud teistmoodi. Ma panin ka tähele, et teie juhtisite ka kolmik liita, nii 1000 92. aastal kui ka 99. aastal loodud valitsused olid kolme erakonna liidud oma telefoni, mis selle kolmikliidu juures ütleme kõige raskem, kõige keerulisemalt. Tegelikult tuleb enne kokku leppida asjad ennem tegema hakata, siis on lihtsam ja siis on ainult probleem, et kes, kui keegi Teedab. Aga noh, peaasi on see alguse asi võimalikul kokku leppida, läbi rääkida. Et see on teada, mida tegema hakatakse. Et selles suhtes see, et funktsioonile läbirääkimised on pikad ja põhjalikud, on minu meelest Plus seal juba ette ära vaieldud. Polf vaidlemist, maa kindel, kui palju praegu on, tegelikult kõikleb võidetud, seda mina ei tea, ajaloos olnud. 99. aastal oli põhimõtteliselt samade erakondade liited konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid, et samasugune liit, kas mõnes mõttes võib tuua ka näiteluik, haug ja vähk? Ei mõeldud käest ma küll mõtlesin ainult hea tundega selle liikluseeldusel, et põhimõtteliselt tekkivaid suuri reforme kuni sihukese erakonda Autra hüppas lihtsalt revoludelt lõppeda. Aga ikkagi see isikute teema, et kui mingisugused konfliktid tekivad, kuidas peaminister peaks seal sekkuma või käituma, kuidas neid lahendada? Aga sõltub veel peaministrist väga palju iga peaministrile oma kindlalt oma meetodeid. Nii et see, mis võiks mulle, ei pea teistele võimu, nii et Margaret praeguse valitsusega on see, et me praegu loen makset, ootaks seda juba enne, kui ta ametisse astunud ja mis on natukene nagu varanatukene nagu midagi teha kah või vähemalt ametis olla natukene. Aga nüüd, kui juba tulla välja, et ma tahan uut valitsust, yht valitsust siia see natukene nagu imelik, mõeldakse. Kalle Muuli raamatut Isamaa tagatuba lugeda siis aastast 92 kuni 94 olid päris pöörased, et palju tähtsaid otsuseid, palju intriige ja tülisid. Palju keerulisi ja raskeid olukordi. Te olete loomulikult seda raamatut lugenud, mis tundega ise te neid aegu meenutate, seda raamatut lugesite? Raamatut. Kes natukene ka räägitud sellest asjast, nii et Kalle Muuli, kes saavad seda kirjutamas, nii et et selles suhtes on see loomulikult üks osa valitsusest, ainult kaamera aku sellise raamatukaante vahel ja kõik saagi mahtuda ei peaks vaatama. Nii et ütleme, huvid läks ma selle oma selle raamatu, mis nüüd välja tuleb, ka kirjutasin ma enda mälestused sellest samast ajast mis ei ole kuidagiviisi töötlen, vastuolus selle Kalle Muuli raamatuga, aga ta talijatkusel raamatule üsna palju uusi muuta. Nii see raamat tuleb siis nüüd kohe varsti välja ja kaks aprill, ja teie kohe sünnipäeval. Aga kuidas teie siis lähenesite või kuidas te, kuidas te olete kirjutanud? Ja ma võtsin selle, mille ma ise mäletasin, et ütleme, selle vastu paigaldaja ja siis oma raamatut kirjutada, aga mina käisin puhtalt, nii nagu ma mäletasin, vot selles suhtes on see haigus, plejaad maeti kirjutamisele mõjutama ka hästi, kuna ma mõtlen, et mitte midagi ei pea arvestama ütleme täpselt nii nagu ise mõelda. Ja kas on see õige või vale või ütleme seal teine asi, aga see on täpselt see, mida mina sellest ajast mäletan ja munad nägin neid, mis on küllaltki subjektiivne. Ja nii ta ongi, aga noh, vähemalt annab üle vaatama küll. Ja võib-olla mõned otsad ka lahti. Mis eredama ana või ka olulisemana, meenub neist 90.-te esimesest poolest. Pidev tulistamine, tähendab mis kõige eredam oli? Eredamalt meenub siis, kui juba natuke rahuldub, mõtleks, ehk tegelikult kindlasti on Vene vägede väljaviimine ja ma arvan, et see oli kokkuvõttes selle valitsuse sulgsaavutusega ja alfa kuna ainult üks väike osa tegijatelt saavutus, kuna kõik seda digivõi kuusk valitsusega tihka eesti rahvast toovad laus kõiki kannatusi kah. Ma kujutan ette, et too oli aeg, kus tegelikult väga palju tuli nii-öelda tulekahju kustutada, kui võib-olla selliseid suuremaid plaane reforme tahta ellu viia, et igasuguseid eriolukorrad tulid sisse. Polnudki vähemalt eriolu kuidagi seal pinged planeerimisse rakendada, gaase 100 aastaga umbes mööda. Instituudid, suured reformid, kaeba. Aga samas tulid koos sellega ka sellised, võib-olla ka tülid, et kui tuleb hakata nagu asju ellu viima, siis ikkagi ilmnevad erimeelsused. Jah, see on paratamatu sellepärast, et eks kõik see esimene tulekahju kustutamine oli ikka üsna närviline, kahtlejat ja tika tuli üsna tänk otsuseid teha, et et see muudab isikutevahelised pinged väga reaalseks, on tõsiasi. Ja nii ta läks. Ja sellesse aega jääb siis siin ka Isamaa pooldumised või lahkumised. Isamaa on üldse erakond siis aastate jooksul väga palju muutunud. Teie hinnangul, milline see erakond täna on, kui ta kannab nime Isamaa ja Res Publica liit? Ei, ta vastavalt 10, ütleme selles suhtes on isamaal omad olnud paga ind realistlik erakond, ehk kui miski Veedis kaekusegi trangaabuti astme uksest välja nahti taas. Et selles suhtes kõik ajavad oma asja ja ka kirglikult. Ja eksegeetikus käib ka edasi, õnneks need ega kirglikkus poliitikas arvan, tuleb kasuks kokkuvõttes pula kus asjud tuimalt ja ükskõikset ajati saa, kapital. Mis äsjastel valimistel erakonnaga juhtus, reklaami tegite te pea kõige rohkem, aga kohti tuli hoopis vähem noh, üle kolmandiku, isegi lausa vähem 23 asemel 14. Eks seda ma olen ka öelnud, et eks loomulikult üks asi oli see, et, et eks ma viimastel valimistel selle lati juurde kõigepealt hästi kõrgele selle 23 kohaga ilmselt kõrgemale kui IRL Antsla kandis natuke, et söber Torissis dialangeda. Teiseks on see, et tekkele kampaanial ja Gordon kampaania nagu kõik õpetajad ütlevad, et kampaaniat ei tehta. Teevad nagu julgeolekuaktse, ei huvita inimesi, vaimne olukord, palju muutunud. Et see oleks huvitav. Mida ma üritanud teha kampaania tiga. Valimised ei olnud ebaõnnestud, keerutatakse õnnestunud ja seekord jäeti jõusse tegemata, nii et et ma arvan, et see oli üks üks põhjus, miks nii läks. Ehkki julgeoleku ja kaitsevaldkond on ju just IRL-i kompetents olnud aastaid. Tuge loete ja lugesime, et see on nii loomulikult meie valdkonda ta kõik nagunii teavad, aga ei teadnud. Selles mõttes on mul väga hea meel, et, et tegelikult kõik see, mis on räägitud, on tihti tagantpoolt lihtsalt nii palju üle võetud. Et see madin, anko gold küsimuste pärast on see siis kohustuslik ajateenistus või kaks protsenti riigieelarvest. Et see sai kõik korraga otsa ja kõik üles oma asjadega nõus. Ja kui aasta algul varatopetama poliitiliselt, kui ta kutsus ikka või autobaas Eestisse, siis muutus kuidagi kahe kuuga kõiki nõudmiseks. Et ilmselt me oleks pidanud siis leht teinud, oleme natuke rohkem rääkima, aga noh, see juba on, et et endal saba kreetmisega oleme alati viletsa tund. Ütlesite, et erakonna ootused olid kõrged, et kas siis see 23 kohta 2011. aastal, kas see on Isamaa ja Res Publica liidu jaoks, nagu maksimum Eesti valijate, Eesti ühiskonna hulgas? Ehk mu küsimuse tagamõte on see, et Reformierakond on siin vähemalt viimase 15 aasta jooksul ikka valimisi võitnud või juhtiv partei valitsuses olnud ehk mis on nagu nende edu taga või miks Eesti inimesed valijad eelistavad seda erakonda, aga miks mitte näiteks konservatiivset maailmavaadet? See on nendel väga hästi õnnestunud ja seda nad valdavad siis hästi või jaksa valdo. Nii, aga erakond hakkab ka peagi teil siis uut juhti valima, kes teie hinnangul võiks selle koha saada? Vot selles ma küll sekkuda ei kavatse. Põhimõtteliselt vot see oleks küll hüppalis nurga õpetamine, näpuga näitamine ja ma arvan, saavad sellega hakkama. Väärikaid kandidaate on kõvasti. Aga üldse Urmas Reinsalu tagasiastumine, kas see on ka õige otsus? Tegelikult loomulikult Urmas Reinsalu panna kõike hüüti valimiste möödalaskmise eest. Isaaci esile tõstetakse vead, mis tehtud, kollektiivsed iha, mitte ainult Urmas Reinsalu tehtud, et sind vastus peaks olema, kui ta on siis olema tunduvalt laiem. Aga Reinsalu ise võttis ka nüüd ministrikoha samas vastu, kuidas see otsus tundub, noh, ütleme julge. Aga IRL-i need valimislubadused ja soovid need koalitsioonileppes. Kui hästi need teie meelest on kajastanud Ando ja seal oli üks tugev küll ka dual koalitsiooniläbirääkimised ja võib ütelda, et mehed lubadusi on seal koalitsioonilepingus üsna palju, nii et selles suhtes ei ole põhjustanud nuriseda, kas uus valitsus võiks neli aastat vastu pidada. Et see on tavaliselt nii, et kui alguses ennustatakse, et valitsus püsib neli aastat vastu peab, siis ta kindlasti ei pea. Kui öeldakse, et saab kohe kuu või kahe pärast kukub, siis ta peab tühi aastatest. Aga tänasel päeval ma mõtlen aastal siin 2015 kuni 20, et on see hea, kui valitsus neli aastat saab järjest töötada kindlasti. Läheme siis edasi ja tuleme nüüd ehk saate kolmanda osana teie meelisteema ehk ajaloo juurde. Te olete ajalugu töötanud väga erinevatel ajaperioodidel viimastel aastatel ehk vist rohkem teise maailmasõja aega ja sellele eelnenud, aga ka laiemalt. Mis teid siis ajaloo juures ehk enim huvitab, on need nagu taustad põhjused või hoopis näiteks isikud ja nendega seonduv või hoopis midagi kolmandat? Ütleme nii, et kuidas kunagi ma ta pisut isikutest tuleb sellest tuju ja ma arvan, et see tuleb varsti peale vahetlevaldaadjutle, sündmustest erinevatest aegadest, et jah, ma olen kirjutanud üsna palju teisest maailmasõjast, aga nüüd hakkab lindu võitlema varasem sõda ehk sõda. Kuna eks olles kirjutatud väga palju sellest, kus see koht oli, eriti kui 44.-st aastast, siis on see praeguseks juba natuke täis saada ka, ütleme, täitumas ja selle tõttu on juba tunduvalt Uuetusest, räägime liiga vähe, eks ma katsun ka seda tulevikus kindlasti on ka nii, et sellepärast mul siinse need raamatud laua peal long, mis on praegu Kas seal tundub palju nii-öelda valgeid auke olevat piisavalt sat äkki konkretiseerida, mis perioodid või sündmused teid seal huvitavad? No mindud, algus ehk mindud siis kõik oli väga halvasti ehk see, kui rasketes oludes tegelikult Eesti riik ennast maksma pani ehk hoolt sõja esimesed isegi mitte 100, vaid ütleme nii kuskil 60 70 päeva. Tõepoolest, et see on väga huvitav, et uus vaene riik samas suutis ikkagi suurjõududele vastu hakata, et, et kuidas see õnnestus. Vaat seda ma tahan, kirjutlanet. Tulevikus on seda raamatut ei ole kohe mitte kõigepealt tuleb. Ja mis siin öeldakse, on lubatud ja lõpetada ehk valmis saada selle sügise teise osaga, millega maast lõpus usun, kindlasti saan. Ja lubatakse sügis sõja fantaasia nii-öelda ära vahepeal siis ei saa ka selle raamatu sünnipäevaks mälestused esimese otsa välja anud. Kas see tähendab siis, et teil siin kaks või kolm raamatut koguni aastas võib tulla jama ja see päris tavapärane ikkagi ei ole, et ühe aasta jooksul nii palju. Ega ei ole mõtet selles haiguses vaati all assa head küljed ja minul on see hea külg, et et sind ikka annab palju rohkem aega kirjutada irooniat, kaitse, mis ei oleks küll kirjutanud, võima, kindlalt ütelda. Räägimegi sellest viimasest raamatust, mis siis eelmise aasta lõpus ilmavalgust nägi sügissõda 1939. Tegemist on siis fiktiivse alternatiivajalooga ja muide Eesti ulmesõbrad esitasid selle ju siin aprilli alguses Eesti ulmeauhinna kandidaadiks. Kuidas te sellesse suhtute? Hajutama teadva huumoriga selle pärast, ega ma nüüd ennast ei julge lugeda, eriti veel ulbergitraslikuks. Arhilde Tsee väikene s, kus nii-öelda head suhteliselt ainukeseks ka, ega ma ei kavatse pikemalt nüüd peale seda, kui see süüdistada lõpule saab. Teemaga võiks selle valdkonna põhjalikult tegelema, kuigi kunagi ütelda ei, tuleviku kohta ei tea kunagi, aga praegu küll tunne on selline, et plaanid on natuke teises vallas tulevikus, kuidas või miks tuli mõte, olgu niimoodi teistmoodi ka väljamõeldult käsitleda. See teema on meil 20 aastat vaevanud ilmselt paljusid eestlasi, et et mis oleks ikka saanud, kui 39 saks vastu hakata. Ja Mart loodud kogu aeg natukene rohkem või vähem lugenud ja mõtelnud, lugenud, mõtelnud ja ja Soome on ju väga hea line alusmaterjal, et kus sa siis loed, mis hauas toimus, loed kõiki võrdlus ja taustmaterjale Eesti ja Soome kohta, siis on võimalusi seda osutavad, üles ehitada. Ja seda muud moodi mulle tundus ühel hetkel kirjutada nagu ei anna, vähemalt läbis Laatratiiv ajaloo ja elt ju. Kui ma nägin, et soomlased ise ütlevad juba praegu talvesõja alternatiivajalugu jana, noh nagu öeldakse, minu fantaasia on suhteliselt lennukas, nende omaga võib ütelda. Et see on ikka nagu palju uhkem, aga taha julgustust juurde igal juhul, nii et dioothatati juhelona tuligi siis nagu süsteemselt. Kui te lühidalt püüate kokku võtta, siis mis tollal läks valesti või õigemini miks tollal siis tehti sellised otsused just. See taust oli veel kolm uut alates kindlasti juba vaikust ajastust ehk võimu koondumisega ühe väikse kitsa seltskonna kätte, sellepärast et seltskond oleks kuidagi halb olnud, aga see on juba ise probleem, et kui see jääb pidevalt ühe sama väikse seltskonna kätte või siis ta hakkab kuidagi nagu tiik muutuma kuradiks. Ja teine asi on nagu mina selle Laksavuse vaevu 38.-lt valimistesse, kuna see on vald, et keegi võib ju muutuma, ükski tegelane ehk kõik teosed on, nagu nad olidki, aga paber, kaheksanda aasta sündmus muudab paljusid asju, kui tekib teine võimugaskus ja selle tõttu muud palju asju nagu näiteks on ajakirjanduse omapoolne minna. Nii et see, et ova ajakirjandus edendab üsna suurt rolli see aga selles suhtes ta teadlik Aga see koostöö 39. aastal Nõukogude Liiduga. Kas see oli selline teadlik otsus või hinnati midagi valesti või, või taheti tegelikult võib-olla head? Eesti juhtkond seal fondis viis juhtkond, et kõik said aru, et see on ikka väga raske kanda ja halb idee sõlmida aha mingit muud varianti ka ei läinud, kuna Eesti oli ikka täiesti üksi ja sõjaks valmistatud. Ja see, et oldi üksi seal jälle selle poliitika tulemus tegelikult seni aeti see taku edunud kohe niimoodi nagu taevast. Ja see Moldova raamatus püüad näidata natuke nagu soomes kujul. Ehk nii nagu Soome tegelikult lihtsalt püüdis mehitada pakkuma välja, et Eesti üritab seal oma asja ja selle loomulikult sellega minema, tundub lihtsalt kala, nagu ta valmis oli. Kõik sündmusi üheksanda aastaga, sündmused, mille me arutame, kas pätt oli süüdi, süüdi tegelikult seda ei maksa süüdistada, kuna kukud ikka süüdsi kallale, tuli tahtis tulla, tõugud liit. Et kui me süüdlasi otsima ikka sealtpoolt bit endale poolt, kui realistlikult üritasite kirjutada või kujutasite nüüd selles raamatus oma teatud unelmaid võimalikult realistlikult, kuna see oli algusest peale eesmärk, ehk kõik, vaata, kõik materjalid, millega sõidetakse, on see, mis nagu, kas oli reaalselt olemas võiduks olla ja vaegnõidasid ja ja selgeltnägijaid ja muudele siis ei too, et kevadel on väga lihtne. Ühest küljest, kui tekib probleem, et kuidas sa lõpetad või kuidas edasi läheb, siis tood mõne nõia sisse ja siis plaksti, laenab. Ma niisama lihtsa vastupanu teed lehe vaid üritan ka selles osas, kuidas need sündmused nagu lõpuni pidurdada või kirjeldada, kuidas ikka naised oleks võinud olla. Kasutasite seal reaalselt eksisteerinud inimesi, sündmusi, dokumente, peopilte reaalselt ei olegi ühtegi, kes ei oleks seal. Siis ma lisaksin raamatusse ka nende tegelike elukäikude ülevaate ülihästi lühidalt. Ja siis on näha Nii et need riigitegelased tollal võinuks siis teha neid otsuseid, mis teie siin raamatus näiteks välja pakute. Absoluutselt ainuke asi, et ongi see, et et see olukord olema natuke teistsugune. Ehk siis needsamad võimukeskus peab olema rohkem ajakirjandus, teistsugune, mitte kontrolli all. Ja teatud põhimõtted on, need on üsna töötavad ühiskonnale laiemat mõtet, et liiga nagu kunagi kunagi muutma. Kuidas teie hinnangul siis täna Eesti kaitsevõime ja kaitsetahtega on kaitsevõimega anud kuttikus hästi korras ka 39. aasta kõik paremini, kuidas Eesti hõivad tatoliige, alustame sellest suurt tohutut uudsust. See tuleb mulle juba teine siis mälestuste osa. Kus ma sellest kirjutan, mis nüüd on muut, võib-olla Ooete jälle? Meil on praegu tekkinud selline, ma ei tea, on omamoodi huvitav diskussioon siin presidendi ühest intervjuust teie hinnangul, kas on mõtet spekuleerida, kui kaua Eesti rünnaku korral vastu peab? Ei ole Eestis peab vastu ja selles suhtes ma arvan ka, nagu te ise ka öelnud, noh, ütleme et sõnad lühikesed natukene kiirest tüütama. Aga kas need Ukraina sündmused siis teatud mõttes on nagu ka Eestile kasuks tulnud, et liitlased on meid rohkem märganud meid ütleme konkreetsemalt nüüd aidanud. Noh, ma ei tahaks ütelda, et Ukraina õnnetuselt, millega suht tulevad, aga kaudselt mõttes küll jah tegelikult oleks pidanud häirekellad pakkuma mõlemad kõlama, kuna eks me oleme kõik balti riigid sama jutu rääkija aastaid ja aastaid, aga noh, siis on ta olnud nagu või mitte, kas andate kaebame kuskilt kaugelt idast pole eriti tähele pandud ja Gruusia sõda ei löövad häirekelli läänes. Nüüd Ukraina ja Krimm leid ja selles suhted olid vajalikud ja muudatused on suured. Joberaktuurset olid aga nüüd peale seda Krimmi ja Ukraina, Don Nato avalikud. Laiemalt julgeolek Euroopas, rahu kui stabiilne see on ja kui, kui püsiv see saab olema. Eks see sõltub ka meist, ütleme iga samm, mida me teeme nato võtame üks on samm selle poole võimalikult rahulikult, Euroopa tunneb ja selle ühistöö keset tuba tõesti, igast inimesest endast, ka meist, siin, Eestis, tika on heidutus siin selles punktis tugevamana, sõnastus tervikuna ja tugevamana, kõikuma julgeolekus olema. Et selles suhtes ma sul küll neid spetsialiste situd, võimeka rahulikult magada küll. Ameeriklaste toetust me tunnetame väga hästi, aga kuidas Euroopa liitlastega? Sellel tuvas tuleb tööd teha, ütleme ja kõikide nende ameeriklaste Euroopa liitlaste hoiakud sõltuvad meist endist. G8 valitsuste suhtumine ei oleks selline, kui meie mehed poleks nendega koos idaaugus Afganistanis võidelnud. See tegelikult on tohutu side. Ja selle tõttu just ka nüüd, kui läheneb, ütlevad päev, tuleks manud võistkonna mõtelda meeste peale, tõesti, kes on andnud nii palju õnne selle heaks? Osakonnast tunneksime tõst kiitlasena. Saaksime liitlassuhet nautida. Nii et mehed on teinud tõesti võivad ohverduse Eesti heaks. Küll jah, kui nad sinna läksid. Päris niimoodi ei öeldud, ütleme nii. Kaldusime natuke kõrvale sellest sügissõjast 39, seest see järgament, siis ma saan aru aasta teisel poolel tulemas ja millest see siis räägib? See võib sõja lõpuni ehk siis lõpeb ära, teinekord võivad lõppeda 40. aastal. Aga miks te seda ühe raamatuna ei kirjutanud, ei mahtunud lühike vastus. Paks raamat, ma ei tea, kui paks, see päriselt ka. Ühe teise raamatu kirjutamine ikka alles käib ka natuke kaalika nokitsen ja seal ka üsna suurt ikka vaadata, kõvate uurida, kuna maanteed ja sillad ja kõik need ajas muutuma eriti eesti häälos. Kuidas reaalselt teil see raamatu kirjutamine käibki, nende dokumentidega tutvumine ja ma ei tea, kui suure osa päevast üldse võtab seal. Seda tööd on tehtud nagu ette puhast näete, dokument on üsna palju mul kapitesse kootud ja, ja raamatuid ja Patria kool võtaja pikad, ühte või teist asja mõeldud, kuidas see käis siis läheb, lõpp lihtsamad? Noh, teine asi, mis natuke andeks ja sügist, seda käsitleda ju selle võtvalt, et kas ta meenutab vabadussõja lahinguid, võidame, jätaks kellega jäädavalt lahinguid. Mina olen neljandat lahingut, mida vahest tunnen kirjutamise lihtsamaks, kuna see maasid pole nii väga erinev ütlema. Väike kõrvalepõige meil ju hiljuti jõudis kinodesse uhke film 1944, kuidas teile meeldis? Kui realistlik, see on realistlik, ega ma ise aitasin teha, need peavad tõesti ka on see kunstiliselt vabanestunud, no meil oli ka meil muud oskad ütelda, vaata ajada. Aga no minul see teema kindlasti meeldib ja peab väga tähtsaks, et saab ilma olemas tehtud. Ja see on nagu üks väga oluline sündmus, kuna siia maandunud lahti naabri song, ehk see natukene see film tuletab meelde ka sedasama sügise raamatute ehk ehk oleks ikka pidanud vastu hakkama. Teil siis ilmub järgmine nädal ka mälestuste, see on siis esimene raamat, jah. Nii, järelikult siis on veel mõtteid, mis raamatuid veel teha, et vajab pikalt. Milliseid raamatuid nagu tulevikus veel kirjutada, et neid mõtteid on kogu aeg olemas, et see tööpõld nagu tundub laiem. Seesama ots ja raamatuid, mida ma rääkisin Tiksema vot see algus on asi, mis praegu nagu vist kõige rohkem huvitab. Kuna ta on ikka nii uskumatult. Eesti oli Alfredi uskmatus põhjas, kui neid lugusid lugeda. Et seal on kirjutatud, et me saaksime aru, kui tähtsad on need inimesed, kes tegelikult ikkagi slerii leid. Üsna lootusetu. Millega teile veel meeldib peale kirjutamise muide, Eesti Panga töö siin, millega te jõuate veel tegeleda? Raske on kindlasti ütleme trelli tegemisega tegelema, et ma järjest rohkem jõuaksin, kuna jõudmine ka ütleme nii, raamatu kirjutamine, seal sõltub ka sellest, kuidas füüsis vastab ja mida ma olen ka avastanud, et et vaim on gaasike pilgutanud. Pingutaks ütles nagu lugenud, mis oligi viga. Et tegelikult võib-olla võttis Roku häbi poisike tingi jooksminegi, mis on üks õpetuskuusest minu loost. Me saate lõpetuseks oleme oma külalistelt ka muusikaliste eelistuste kohta küsinud, kui palju muusikale teile üldse praegu päevas aega jääde sellele pühendanud? Tähendab ainult mõõta ei oska. Et Ainoga ikka kuulab natuke? Lemmikmuusika on ikka väga kirev, ütleme nii. Kui me nüüd saate lõpu mängiksime mõne teie lemmikloo, siis mis see võiks olla? Ootate palju, et raske nimetada. Aga ma ütlesin sisemise pähe tulist, ütleme luksutan teisi askele, Eedeeply investeerib, võidud lähevad ikkagi. Noorpõlve lemmikmuusika mulle küll ja suur aitäh Mart Laar meie saates täna rääkimast oma elust ja tegemistest, me soovime teile siis jõudu, jaksu, tugevate tervist, häid ideid ja ikkagi huvitavaid raamatuid. Ja loodame siis teiega kindlasti veel kohtuda. Jah, eks ma püüan neid raamatuid pidevalt välja anda, ehk siis on põhjust kohtuda ja tugevatega kindlasti siis saad teiega kohtuda ja 22 aprill trahv raamatupoes Viru keskuses kell kuus õhtul, nii et on mäletud esitlus. Aitäh Mart Laar veel kord siis palju õnne saabuva sünnipäeva puhul. Täna oli siis meil külas Mart Laar ja küsis Lauri Varik. Jätame siis saate lõpu mängima Led Zeppelini.