Nii tere, algab raadiosaade tegija ja tänase saatekülalise on lisaks vikerraadiole viimasel ajal tegijaks nimetanud veel teisedki väga mainekad organisatsioonid. Näiteks on tänane saatekülaline kuulutatud hiljuti eriti Euroopa parimaks IT-juhiks. Ja seda siis aastal 2014 ning värskeim kõlav tiitel tuli äsja, mil Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit kuulutas tänase külalise aasta tegijaks ja üheks Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna 2014. aastal kõige enam mõjutanud isikuks. Tere majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka. Tervist. Mina olen saatejuht Mirko Ojakivi ja kui juba tiitlitest ja auhindadest alustasime, siis kuidas te, Taavi, Kotka ise suhtute nendesse erinevatesse esile tõstmistesse ja ära märkimistesse? No kes ei tahaks kiita saada, ehk siis et kindlasti on see väga positiivne, et eriti on ta veel siis hea, kui ta tuleb täieliku üllatusena, et pean tunnistama, et see Euroopa parimaid tiitel, see oli ikkagi ütleme, päris shokke. Aga ei, muidugi tore on, ikka saadab saada tunnustust, kui kõva. Tiitel see Euroopa parim IT-juht üldse on, et kui tulevikus tööturul Taavi Kotka peab uusi väljakutseid otsima, siis kui oma CVsse panete Euroopa parim IT-juht, siis see on ikka selles ringkonnas selline märgiline auhind või üks paljudest. No ma ikka hingelt olen ettevõtja, mistõttu nagu ma väga sellepärast ei muretse, mismoodi Moseevee välja näeb, eks siis, et et ma sellele nii palju tähendab. Kui me ei pööra aga kui me tuleks ikkagi kohe teie isikuomaduste juurde, siis uskuge või mitte, teie kunagised kolleegid ütlevad, et just meeskonnamängijana, te olete üks Eesti parimaid meeskonna loojaid ja näiteks ta ei unusta olulisi tähtpäevi, aga rahvakalendri erinevate sündmuste puhuks olete alati lilli või vastlakukleid varunud. Ma saan aru, et teile ei meeldi olla vaid tunnustatud vaid juhina. Te saate aru sellest, et inimesi tuleb pidevalt motiveerida. Selliste tiitlite. Tunnustust selline ebamugav või murettekitavam pool ongi see, et eriti kui need tiitlid lähevad juba väga selliseks nii-öelda tähtsateks suurteks ehk siis ükski inimene üksinda tegin kuu suurt tiitlit koju ei too, et isegi kui me vaatame nagu noh, nobelist või selliseid tõelise maailmanimesid, et ka nemad ikkagi ju väga tihti just eriti teadusvaldkondades nagu tuginevad nagu mingile meeskonnale ja minuga samamoodi ehk siis jahitel küll, tunnustas mind aasta tegija tiitliga, aga aga see töö, mille eest ta tunnustas mind, et, et selle taga on tegelikult väga suur meeskond ja, ja väga-väga-väga mitmed võtmeinimesed on ju, ehk siis noh, mina tahaksin üles nimetada siis seesama aasta tegija tiitel, arvan isegi, et üks minu paremaid käsi, et tema nagu mängiks palju suuremat rolli sellest, milles nagu iitel mulle auhind anda, et, et selles mõttes ongi 12 ebamugav, et mismoodi sa nagu meeskonnale otsa vaatad, et näed, nemad teevad kõvasti tööd. Sina lähed ja nopid nagu auhind, ainult eks. Te olete praegu 36 aastane majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler, ehk olete ametnik. Töötate avalikus teenistuses ehk teenite Eesti riiki, kas Eesti riik oma olemuselt on hea tööandja? Kindlasti on jah, kusjuures ma arvan, et see peakski olema, ütleme iga ettevõtja kohustused vähemalt need, kes pole sõjaväes Eesti sõjaväes teeninud, et et nad mingil hetkel võiksid oma erasektori kogemust minna ja viia nagu avalikku sektorisse ja, ja nii-öelda kuidas ma ütlen siis teenida maastad ära seal avalikus sektoris, et anda oma panus nagu Eesti riigi arendamisse, et ma arvan, et see kokkuvõttes on, on minu jaoks on väga hea kogemuse ja väga tähtis kogemus ehk siis see, mismoodi näiteks ütleme, erasektor täna avaliku sektori näeb a'la needsamad stampmõtted, et, et kõik on laisad ja, ja keegi ei viitsi midagi teha ja ükski koosolek ei ole mõttekas ja nii edasi, onju, et või see, et kui, mis roll näiteks poliitikutel igapäevaselt nii-öelda elu kujundamisel või selle selle poliitika kujundamisel, mida need ministeeriumid ajavad, ehk siis see pilt tegelikult seal sees olles see pilt oluliselt täpsustab? Aga vahe erasektorile avalikul sektoril on siiski olemas, et kui erasektor on orienteeritud ikkagi kasumile ja kogu aeg aetakse seda efektiivsust ja tootlikkuse kasvu taga, siis erasektoris on väljundid natukene teistsugused. Kas sellest tulenevalt on ka teistsugused töö tegemise viisid ja vahendid? No viiside vahendid, vastan, erinevad ei olegi, aga jah, väga õige on see, et avalikul sektoril ei ole seda nii-öelda ühest fookust, mis on erasektorile ehk siis erasektori, kui saatma teed midagi, toimetad. Sime, mõõdupuuks on alati see, et kas kas kontole tekib raha juurde või teki, et kui sa väga palju ringi sebisid, raha juurde ei tulnud, siis järelikult sebisid valedes kohtades või vale asja nimel. Aga avaliku sektori sellist kindlat mõõdupuud ei ole, mis samas ei tähenda seda, et ei saaks endale panna nagu selliseid nii-öelda mõõdupuid, et teha nagu valikuid, siis kokkuvõttes kui kõik on tähtis, pole mitte midagi tähtis ja, ja mingeid valikuid tegema peab. Ja võib-olla see on küll täna nagu, nagu Eesti avaliku sektori nõrkus, et me ikkagi eesmärgistame nagu vähe ja mees märgistame nii-öelda pehmelt ehk siis noh, kui ei saa midagi valmis, noh, mis siis ikka, on ju, ehk siis sellist nagu kuigi jah, nii tugevat mõõdupuud nagu nagu raha erasektori jaoks nii tugevat mõõdupuud avalikuks kas panna ei saa, siis kindlasti saaks nagu tegutseda nii-öelda sihipärasemalt ja kindlamat eesmärkide nimel. Aga kust see arvamus ikkagi tuleb, et avalikus sektoris toimub laristamine, seal on neid kohvikeetjad ja muidu ringi kõndijaid väga palju ja tööd seal ei tehta, et te olete ju ikkagi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tippjuht, et kui palju te näete seda ebaotstarbekust ja ebaefektiivsust? Selles mõttes kindlasti meil on selliseid valdkondi Eestis avalikus sektoris tervikuna, kus, kus ei ole veel nagu ütleme, asjad viimaseni optimeeritud, kus tõesti toimub sellist nii-öelda noh, kasvõi inimesed teevad tööd, mida tegelikult võiksid teha masinad ja nii edasi, et, et selles mõttes sellist ebaefektiivsust on sees. Aga ütleme niimoodi, et noh, igapäevatöös või igapäevaelus ma küll sellist nagu laia laia joont või laristamist, et need üksikud juhtumid, mis ajakirjandusse jõuavad, ega positiivsetest asjadest ja väga ei räägita, alati räägitakse seda, kuidas keegi kuskil sõitis asutuse bussiga või, või ostis töötajatele nagu pitsat või kohvi, eks on ju me ei näe, mis seal taga tegelikult oli või mis see põhjus oli. See kujundab selle arvamuse sellepärast, et positiivsetest asjadest keegi ei räägi. Ja negatiivne foon, mis meedias nagu levib, selline kokkuvõttes, tekitab Mayna, eks, et et ütleme igapäevatöös ikkagi need inimesed on uskumatult tublid ja töökad, et selles mõttes nagu okei, mul on küll jah, vaid majandusministeeriumi kogemus peamiselt, aga, aga ei saa öelda, et käiks mingi mingi mingi mingi palli veeretamine olnud. No Taavi Kotka ma kindlasti eksiks, kui väidaks, et teie teete ametniku tööd raha pärast, sest ligi 3500 eurot peaks olema see asekantsleri park, miinus maksud, see tõenäoliselt pole teie igakuine väärtus turul. Maidunud trikki raha pärast seal oli selge põhjus, miks ma siiki tulin, ehk siis kui ma oma aktsiad ära müüsin, siis koos aktsiate müügiga tuli kaasa kokale, et ma ei konkureeri oma endise tööandjaga vähemalt kaks aastat ja seda kokkulepet riik märkas toonane MKM-i kantsler Marika Priske ja toonane minister Juhan Parts, siis kutsusid mind välja ja tegid mulle ettepanekud. Noh, võta see positsioon, ehk siis see IT-asekantsleri positsioon oli tema loomise koha loomisest saadik vist Lohti vist aastal 2008 oli täitmata. Seda otsid seda kohta või kohatäidet nagu mitu aastat ja tundus väga huvitav väljakutse, et kuule, ma niikuinii-öelda erasektoris töötada ei tohtinud olid nii-öelda kuldsed käerauad, siis tundus huvitav väljakutse. Aga kui ma ei eksi, need kuldsed käerauad peaks nüüd olema avanenud, et kaks aastat tõenäoliselt on reeglina selline konkurentsikeeld karmimad juhul ära ei kipu minema veel riigiteenistusest. Ei muidugi saigi just see kaks aastat läbi ja praeguse kantsleri Merike Saksa, aga me siis istusime maha ja ja kuna mul on mõned olulised projektid nagu pooleli, eks nad ei ole nagu viidud sellisesse staadiumisse, kus ma ise oleksin nagu rahul, et neid saab üle anda. Siis me tegime ühe aasta pikkuse kokkulepe veel, aga iseenesest on see kokkuleppe tähtajatu, nii et, et selles mõttes nagu kuna ma otseselt ei pea minema tagasi kohe nagu erasektorisse raha teenima ja hetkel nagu ikkagi see töö, mis, mis mul on nagu, nagu nii-öelda ette võetud või missugune on võimaldatud, on praegu väga huvitav, siis ma siis kohe küll praegu nagu tagasi jooksmas ei ole ja muidugi noh, sõltub, sõltub muidugi väga palju neid, mis tuleb selline nii-öelda valimiste tulemusena välja, et, et mis see, mis see nii-öelda uus uus valitsus ja uued uued eesmärgid õhus, fookuse uus meeskond on, eks, et kuidas nende klapp läheb ja nii edasi, aga eks see on palju muutujaid. Aga jah, ütleme nii, et hetkel on vaja nagu mõningad olemasolevad asjad lõpuni viia. Et põhimõtteliselt ikkagi siit tuli hoiatus number üks, et kui ametisse saab ütleme, mitte väga palju IT-d ja, ja tulevikule orienteeritud valitsus ja, ja ka näiteks majandus- ja kommunikatsiooniminister, siis Taavi Kotka kaalub tõsiselt seda, et keda ja kuidas ta teenib. No siin on see kõlab nagu ähvardus, et kindlasti mitte ma veel kord toonitan, et see oli minu jaoks endale päris šokeeriv, üllatav kui vähe on tegelikult poliitikute mõju inimeste igapäevatööle. Ehk siis me arvame seda, et noh, sõltub väga palju nagu ministritest ja nende soovidest ja otsustest. Aga reaalsus on midagi muud. Ehk siis noh, nende osakaal, ütleme nii-öelda nagu igapäevatöös mul okei, mul on natuke keerulisem valdkond ka või natuke teistsuguse valdkond, et, et siis otsustesse hulk tegelikult jääb ikkagi siin kuskil, ma arvan, üks 10 15 protsendi peale, mitte rohkem tööst. Te olete kohtunud? Ministrit oma kaheaastase ametiaja jooksul näinud kolm, kolme, kolme koguni, et mis neil vahet on, selles mõttes, et teie olete ise küll tippjuht, aga, aga et minister, see on põhimõtteliselt ikkagi selline poliitiline suund ministeeriumis, et on siis ühel poliitikul ja teisel poliitikul vahet ka sisu mõttes asutuse juhtimise mõttes. Ja igal ministril on oma nagu, nagu fookus ja oma lemmikteemad ja nii edasi, eks, aga ütleme nii, et noh, päris sellist kus ma ütlen siis strateegilist vaadet, et et minister tuleb majja, tal on selge visioon, mis tahab ära teha, tal on selge visioon näiteks majandusest ja selle arengust 600 viima peaks mismoodi peaksid, nagu ma ei tea, noh, ütleme maksusüsteemi muutma, mismoodi peaksid muutuma üldse sõna otseses mõttes nagu Eesti majanduspoliitika, sellist tugevust mina nagu, nagu veel näinud ei ole noh, arusaadavalt. Juhan Partsil on juba väga pikk kogemus selleks ajaks ja ütleme nii, et Urve Palol ja Anne Sullingu lihtsalt ei antud liiga palju nii palju aega, et kui midagi sellist ette võtta, eks. Aga ütleme nii, et endise nagu tippjuhina ma kindlasti eelistaksin seda, et noh, kuidas ma ütlen, kui minister, kui, kui ütleme nii-öelda siis maja nii-öelda sisuline nagu, nagu nii-öelda ideoloogiline liider. Kindlasti peaks panema paika sellise suure pildi ja suure visiooni ja paneme selle meeskonna seal suure visiooni nimel nagu tööle. Te ütlesite, et erasektorisse tagasi kiirustama ei pea, ehk rahast puudus ei ole. Tõenäoliselt paljud Eesti inimesed ei taju nagu seda, et mis tähendab see, et rahast ei ole puudused, et ma saan aru, Nortalist lahkumine ja omaosaluse müük, kes andis teile väga pikaks ajaks sellise kindlustunde, aga siit nii-öelda see keerulisem küsimus, miks te siis noortalist üldse lahkusite, kui põhimõtteliselt seal oli võimalik päris hästi teenida ja muretult põhimõtteliselt ma arvan, kümneid ja kümneid aastaid veel tööd teha ja vaeva näha. No mu lihtsalt muretult nagu tööd teha, see kindlasti ei ole minu ambitsioon elus, eks siis nagu ma olin Nortalis oma lahkumishetkeks töötanud peaaegu 12 aastat, sest kuu jäi puudu, et kui sa nagu ma olen terve elu olnud tarkvarainsener ja teinud tarkvaraga seotud tööd lisaks juhtimisele ja ühel hetkel nagu noh, Mika nagu mõtlen, mõtlen, et äkki aitab ka, et äkki võiks teha midagi muud. Ehk siis noh, eks seal oli ka muid põhjuseid miks samal ajal sai tehtud, aga, aga kindlasti ma ei ole selline inimene, kes tahaks nagu, lihtsalt tiksuda ühe koha peal ja, ja vajavad nii-öelda mugavat elu. Ja noh, ütleme nii, et mis aasta puudutab, siis selle raha pole kunagi nii-öelda nagu liiga palju või küll lihtsalt ma tahan öelda seda, et, et jah, et et nüüd noh, kuidas ma ütlen, otseselt ei peaks jooksma kuskile, et see on küll õige Aga esimese hooga te tõite oma ettekäändeks tervise turgutamise, et see oli hea ettekääne väljumiseks. See ei ole ettekääne, et ma nagu see oli tegelikkus, see on ikka tegelikult jah, et selles mõttes nagu maid ma ei noh, sellistel teemadel nagu, nagu noh, kunagi nii-öelda ei tahaks selliseid asju kergelt võtta, ehk siis nagu siin need inimesed, kel endal on nagu noh, minuga sarnaselt diagnoos olnud, et nad kindlasti tahavad arvamust, et, et see ei ole nii lihtne ja ütleme nii, et kui kuigi nagu noh, avalikku sektorisse see töö on samamoodi pingeline, siis see pinge on teistsugune. Et noh, see on nagu orkestri nii-öelda nagu positiivne pinge ja, ja väga palju sõltub nagu, nagu nagu sinust endast ja sinu meeskonnast vähem ümbritsevast keskkonnast, ehk siis, et vähemalt minu valdkonnas minu alas eksis, ta selles mõttes on, on nagu ta ei ole nii stressirohke. No terviseteemad on praegu väga aktuaalsed noorte inimeste puhul, nagu teie on väga ebaviisakas tegelikult tervise teemad jutuks võtta ka ühe küsimuse veel peatuks sellel teemal, et kas tänaseks on toonased hädad või noh, tegelikult need on väga pika aja jooksul esil olnud hädad on need saanud ravitud. Okei, aga edasi minnes siis, kuivõrd võib siiski otsida teie Nortalist lahkumisest ka tüli ja skandaali, pettumusi ja uksega paugutamist, sest ajakirjandus selliseid märksõnu armastab ja need artiklid, mis ilmusid kas või Eesti Ekspressis või, või ka mujal ikkagi näitasid selgelt, et oli mingisugune erimeelsus ja mingisugune konflikt. Et päris rahumeelne see lahkumine ei olnud. No selles mõttes nagu kindlasti jah, et oli seal nii-öelda isiklikel suhetel ka kindlasti oma osa jah, et selles mõttes nagu ja kindlasti seal mingil määral pettumust teha ja solvumist, et selles mõttes nagu ei, ei eita üldse midagi sellist, aga aga mind ukse paugutamise eest ma küll ei, nii dramaatiline see nüüd ka ei olnud, et selles mõttes nagu seda küll ei tahaks. Tahaks, tahaks nagu välja tuua. Aga tänaseks on nii-öelda vanad suhted klaaritud sest ma saan aru, et kui pingeliselt te oskate tõenäoliselt seda nii-öelda juhtimise poolt paremini seletada, et kui inimesed töötavad aastaid ja aastaid pingelises olukorras, siis tõenäoliselt need inimsuhted lihtsalt peavadki pika aja jooksul untsu minema või on mingisuguseid universaalseid juhtimismudelid, mis aitavad vältida seda, et kaks vana head sõpra lihtsalt ühel hetkel ei lähe tülli. No ühesõnaga, suhted võivad alati olla pingelised, selles mõttes või töö võib olla pingeline, et see küll ei ole nüüd teema, et, et inimesed tülliki tavaliselt siis kui mängite ausat mängu või, või ütleme nii, et kui see nii-öelda kui, nagu, nagu see suhe ei ole enam nagu, nagu austusväärne, ehk siis selles mõttes nagu pinge siin niisama nii-öelda tööpinge, see kindlasti ei ole mingi argument, et, et küsimus on jah, pigem nagu sellessamas vastikus respekkis ja, ja selles, kas, kas, kas on ausalt mängu mängitud või mitte. Räägiks pikemalt natukene Nortalist ja selle nimekuju eelmisest variandist viib meediast, et kui natukene filosoofilisemalt sellele teemale läheneda, siis kuidas te üldse erinevatesse mõttemängudesse suhtute, et mõtet aeg-ajalt, et mis oleks, kui oleks läinud nii läinud naa või te olete suhteliselt pragmaatiline inimene ja unistamisega ei tegele. No ma olen väga uhke selle üle, mis tal on Nortal või siis endine veeb, mida on, ehk siis selles mõttes kui 2000 aastal sai alustatud, ma küll ei ole asutajaliige, ma liitusin ettevõttega kuskil 10 kuud hiljem pärast asutamist. Aga noh, kui mõelda selle peale toonasest tudengiettevõttest keskmine vanus oli vist 21 22 aastat või vabandust, ei see oli, panevad kas nüüd 22 keskmine, 20 vähem tudengiettevõttest viie aastaga kasvas nagu Eesti kõige tegijaamme tiitlitega pärjatud mitte ettevõtte ja, ja tänase päevani, kas või Eesti turul ta on ikkagi kolm korda suurem kui ükskõik milline järgmine konkurente, ehk siis siis ma olen väga uhke selle saavutuse üle. Ja ta jätkuvalt on ka minu meelest nagu Baltikumi suurim tarkvarade teenuste pakkuja ehk siis nagu miks peaks seda häbenema, see on suurepärane saavutus ja, ja see on suurepärane meeskonnatöö, nii et selles mõttes kindlasti oleme väga uhke selle üle, et ma isegi mõtlen, et mis oleks, kui, et minu arvates see, mis juba saavutatud oli, oli, oli suurepärane. Aga kas toona, kui teie kunagine klassivend Urmo Pärg teid vee meediasse kutsus, kas toona oli teil laual veel teisi pakkumisi? TÖÖ variantide mõttes oli Tartus näiteks veel arenevaid IT-ettevõtteid millest tänaseks on näiteks midagi saanud ja kes jäid sellisest suurepärasest juhist ja tulevasest talendist nagu Taavi Kotka ilma. No ma kindlasti ei mingi juht, et ma olin tavalise programmeeri ja ma töötasin Tallinnas, õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis ja ja töötasin Tallinnas ja, ja see mõte nagu kolida üldse Tartusse, vahetada ülikooli ja nii edasi, et, et see oli, oli päris, päris radikaalne otseselt, aga ma väga tänan, Urmo Pärg ka selle eest, et ta üldse sellise nagu võimaluse mulle andis ja ukseavas, ehk siis selles mõttes, et mul oli selge oleks selleks ajaks ma olin juba juba paar aastat tarkvarainsenerina töötanud ja ma olin aru saanud, et see, mismoodi nii-öelda Eestis või üldse maailmas nagu nagu tarkvara testija, et, et see ei ole nagu, nagu päris kõige mõistlikum metoodika. Jah, ja ma otsisin seda väljundit, et kuidas nagu mõtteid ja ideid katsetada ja ja kui juba Urmasele võimaluse andis ja, ja ütles, et näed, tule veel, ma ei tea, see katsetaja, tee oma neid, neid ideid, siis, siis oli ikkagi noh, ütleme niiet haarasin võimalusest kinni. Ja see suur muutus, ma tõesti, ma kolisin Tartusse ja, ja vahetasin ülikooli, et aga, aga kokkuvõttes noh, need need, et ideed kindlasti aitasid kaasa veel meil ei tule, ehk siis me tegime asju teistmoodi. Me oleme teistest efektiivsemalt kiiremad, klientidele meeldis meie koos töötada. Ja noh, tänaseks on, kui vaadata, nagu me räägime aktiivsetest meetoditest, räägime fototüüpimisest nii edasi, sest ütleme nii, et nagu noh, maailmas on nad levima hakanud viimase viie aasta jooksul selliseid metoodika tehnoloogiaid, meie kasutasime juba nagu 15 aastat tagasi. Kui ma ei eksi ja kui mind on õigesti informeeritud, siis veeb meedia enne teie tulekut soli hulk tahet ja majanduses hea hariduse saanud inimeste kampa, et nad teadsid, et IT on tulevik ja sealt võib saada suurt raha ja, ja seal on edulootus, aga enne teie tulekut seal sellist IT inseneri olnud. No selles mõttes Tartu Ülikooli IT matemaatikateaduskonnast inimesi oli kindlasti, et selles mõttes nagu ja noh, ütleme mina ka, ma olin ka veel toona üliõpilane, ehk siis ma ei olnudki mingi paberitega insenere, eks, et lihtsalt oli nagu tarkvara tegemise kogemust nagu natukene, aga aga asutajad olid jah, olid nagu majandusteaduskonna inimesed kolm inimest, ehk siis kui nii võib öelda, aga noh, ütleme nii, et ega ega see, et mina sinna liitusin, või see, et me seal olime, noh meil oli ikkagi ütleme üks neli-viis aastat oli meil rohkem tahet kui, kui, kui teadmisi, sellepärast et kui sa oled ikkagi nagu noor inimene, noh ma olin 20 aastane inimene või 22 23 isegi mingil hetkel juba. Et sa ikkagi peamiselt nagu noh, nii-öelda toimetada oma oma oma oma nii-öelda unetundide arvelt mitte sellepärast, et seal on nagu väga palju kogemust, ehk siis nagu me ütleme, selle teadmiste puudujäägi me tegime tegelikult ikkagi toore jõuga nagu tegime nagu tasa. Ehk siis ja, ja väga palju oli sellest meeskonna stuudio sportlikust ehk siis sellist, et kõik need olid ka spordiinimesed ja sellist sportlikku viha ja, ja tõestamise vajadust ja ärategemise vajadust, et ma arvan, et see oli ka väga oluline kogu selle algusloo juures, aga no ütleme aeg, et me nagu esimese neli-viis aastat ma küll ei mäleta, et oleks olnud nädalavahetuseks, kui ma poleks tööle läinud või isegi jõulude ajal, ehk siis ja ja need tööpäeva pikkused olid ikkagi vähemalt kuskil seal, noh, 13 14 tundi. Kui Priit Alamäe kutsel või Priit Alamäe ettevõttesse te umbes noh, vähem kui aasta peale selle toimimist asutamist läksite siis, kas selleks ajaks oli juba aru saadud kodulehtede tegemises ei peitu tulevik või, või selle suunamuutuse tõite teie, et sest paljud vist ei teagi, et Webmedia alguses nii-öelda üritas tulu hakata teenima sellest, et teha lihtsaid kodulehti. Olicina. Esimene Clinton isegi Isamaaliit. Aga jah, selles mõttes nad on, ta oli nii-öelda kolme mehe ette võtta, mitte ainult Priit, oleme oma, et aga ei, sellest, nad olid kisaga saanud, et sellest, et seal ei ole tulu ja ma arvan, et see oli ka üks põhjus, miks nad nagunii-öelda mind kampa võtsid sealt, et noh, tuua lihtsalt seda teadmust juurde, mida siis see tähendab, et teha nagunii-öelda, infosüsteeme. Aga kui palju te üldse ettevõtluses oma erialast tööd saite teha või pidid olema pigem müügimees, personalijuht, power Pontide exceli, mees, kes pidi kogu aeg midagi kellelegi tõestama või saite ka ise käed külge panna ja programmeerisitegi? Näen ma selles mõttes oma oma sisuliselt erinevalt ei ole isegi mitte programmeerima süsteemianalüütik ja seda tööd ma ikkagi tegin lõpuni välja, ehk siis mitte küll viimastel aastatel enam nii aktiivselt, aga ma olen nagu kogu aeg peaaegu riigisektoris muide jätkuvalt töötanud nii-öelda analüütikuna, ehk siis mulle meeldib lahendada keerulisi probleeme. Mõelda välja neile, mismoodi neid nii-öelda insenerlikult või insenertehniliselt lahendada siis nii-öelda juba ellu viivad või ütleme, ära programmeerivad teised inimesed, et ma süsteemianalüütikuna sisend nii-öelda päris nii-öelda persooni töötasin peaaegu täiskohaga aastani 2005, et me siin me tegime Priiduga vahetuse, et mina hakkasin Veemised juhtima ja tema läks arendama, meeldib väljaspool Eestit. Praegu põhimõtteliselt võiksite ka minna suvalisse ettevõttesse ja asuda analüütikuna tööle, et need on need oskused, mis rooste ei lähe. Et programmeerijatel tõenäoliselt vahendid natukene muutuvad, tulevad uued programmeerimiskeeled nii-öelda elu areneb, aga analüütikul põhimõtteliselt ütleme on see pikem toimeaeg või. No selles mõttes on nagu, küsimus on ikkagi probleemilahendamis oskuses ehk siis ütleme jah, keeled muutuvad, metoodikad muutuvad see, mis mul seal öelda, oma mõtte kirja panna, et see võib muutuda, aga nihukesed probleemi lahendamise oskus ikkagi jääb, ehk siis noh Meil on 2013, Marek Helm tuli minu juurde, ütles, et kui suured käibemaksupettused, et kas meil on mingi viis, mismoodi seda ära lahendada, siis noh, minu jaoks oli see väga-väga tore nii-öelda väljakutse võitjalanchmida, mida mõtlema hakata ja mille, mis ka nii-öelda koos Maksu-Tolliametimeeskondadega lahendusele Te nüüd avalikustasid selles mõttes suure saladuse, et teie olete selle suure suure jutumärkides need jama autor, mis väga palju pani inimesi kukalt kratsima ja eelmise aasta lõpus valitsuse ja riigi aadressil sõimusõnu kasutama. No kui mingi seltskond inimesi kaotab ikkagi kümneid miljoneid eurosid tänu sellele, et nad enam ei saa petta siis see kindlasti on kellegi jaoks valus ja see kindlasti nagu peegeldub ka kohe selles hädakisast, mis nagu meediasse tuleb. Ehk siis Ma ei tähtsustaks oma rolli siin üle, et kokkuvõttes on see ikkagi maksu- ja tolliameti suur töö, et see reform sai tehtud. Aga see, et me seda nii-öelda mõttekäiku alustasime küll, et mismoodi see probleemi lahendada, alustasime nii-öelda minu kabinetist, et see fakt on õige, aga aga ka see põhitöö ja suur töö on ikkagi Maksu-Tolliamet ja ütleme, Marek Helm. Ja tema meeskond, et seal on ikkagi imetlusväärne see, et millise kiiruse ja millise jõulisusega nad seal suhteliselt ära teha. Ja täna me näeme tulemusi, täna me näeme ikkagi seda, et et seal enda varimajandusel või, või nendele pettustele lastakse õhk välja ja riik ikkagi saastab kümneid miljoneid eurosid kuus, mitte midagi aastaseks. Et selles mõttes, nagu on kokkuvõttes oli, oli õige tegu. Aga selles, te olete kindel, et need andmebaasid, kus istuvad tallel käibedeklaratsioonid ja ka nii-öelda arved siis need on ikka nii kindlalt hoitud, et ükski ärisaladus riigist jalutama ei lähe, et, et ühel hetkel ei loe Ta seda konkurentide juures, et milliseid asju, millise hinnaga kusagilt keegi sisse ostab. See oli algusest peale teada, et see reform saab õnnestuda ainult siis, kui suudetakse tagada see kindlasti tsaarisaladuse leki, nii kui ta lekib, siis on selge see, et et noh, muidugi aru saada, et mis seal ikka, suurus on ja nii edasi, aga, aga ütleme, et tuleb teha väga tõsiseid järeldusi, ehk siis noh ütleme ütleme nii, et ka kogu baas peaks kuhugi liikuma, siis on selge see, et seal oleks kohe kinni panna, et et see on väga palju nii-öelda ettevõtjad, usaldusel baseeruv reform. Aga mis on selles mõttes oluline, et ilma selle ettevõtjad või nii-öelda olu usalduseta ilma selle reformita seda probleemi poleks suutnud lahendada ja ütleme niimoodi, et noh, käibemaksupettused ikkagi 22013 kogu see nii-öelda arvetega trikitamine ja nii edasi, see jõudis ikkagi nagu kosmiliste kõrgusesse, et see kahju oli 300 miljonit eurot aastas ja, või noh, see number panna nagu me tahaksime, näiteks ma ei tea politseinike ja päästjate palka kahekordistada saaks rahulikult teha seda ja eks raha kõvasti veel ülegi, kui me võtame selle 300 miljoni peale, eks, et see on väga suur number ehk siis see on lihtsalt kellelegi nii-öelda pahatahtlikkus ja, ja too solkimine ja kõik muud sõnad sinna juurde, et noh, see selleks, et see kinni panna, selleks oligi vaja ettevõtjate usaldust ja selle kohutavalt suur kummardus teha. Ei taha öelda, et et ettevõtjad ikkagi olid nõus selle nagu ära tegema. Tulles aga tagasi selle teie analüütilise mõtlemise juurde, siis kust seda omandada saab, on see Eesti koolihariduse või haridussüsteemi teene või olete selle vanematelt pärinud? No kindlasti on vanematele siis minu mõlemad vanemad olid väga kõvad malemängijad ehk siis nad kohtusidki läbi selle, et vist Eesti juunioride meistrivõistlustel said kokku üks oli naiste parim ja teine oli meestest teine või midagi sellist. Ühesõnaga malemäng kindlasti nagu soovitan, ehk siis, kui te tahate, et teie lapsed hakkaksid rohkem analüütiliselt mõtlema, siis kindlasti õpetage neile malemäng selgeks. Aga õppida saab seda nii Tartus kui Tallinna tehnikaülikoolis, ehk siis päris süsteemialanutiku eriala, minu meelest on Tallinna tehnikaülikoolis rohkem kui Tartus, aga aga ütleme nii, et informaatika või infotehnoloogia valdkonna oskuste pealt juba juba saab selle ametiga nagu tegelema hakata. Gümnaasiumis käisite Tartus Hugo Treffneris, see roll teie edasisel haridusteel nii-öelda avas kõik uksed või või pigem lihtsalt. See oli selles mõttes teadlik valik, et sealt saab seda, mida otsite. Selles mõttes on see teadlik valik, sellepärast ma põhikoolis käisin paides ja see oli mu isa, kes ütles, et Ta ei surunud seda peale, ta ütles, et mis sa arvad, et äkki läheks, äkki läheksid Treffnerisse ja tegime katse taga ja õnnestus sisse saada ja, ja kindlasti on sellel koolid minu kujunemisel väga tähtis roll, sellepärast et see on ikkagi väga eriline kool väga, suurte traditsioonidega ja, ja ütleme hoopis teistsuguse nii-öelda nagu taseme mõtteviisiga. Ehk siis kellel see võimalus on, ma kindlasti soovitan proovida nagu kunagi Treffnerisse sisse astuda ja see kool ära lõpetada. Kuigi ütleme niimoodi, et noh, ta meie klassist näiteks ettevõtlusega nagu suuremal määral ongi tegelenud ainult mõned inimesed, et see ei ole päris nii, et nad noh, käid eliitkoolis ja, ja siis on pärast kõik suured ettevõtjad, et vastupidi, et meie seas on väga palju teadlasi, vägapalju, õpetlasi ja nii edasi. Et see ettevõtjate osakaal ikkagi nagu ühiskonnast jääb sinna kuskile noh, nelja-viie protsendi vahel, mis tähendab siis ühe klassi puhul me räägime võib-olla mingist kahest-kolmest inimesest, eks, et et Treffner on minu jaoks väga tähtis etapp olnud, jah. Tartu linn kuivõrd oluline Eesti linnade seast see teile üldiselt on, et ma saan aru, need kooliaastad, ülikooliaastad ja tegelikult vist ka Webmedia juhtimine ikkagi alguses toimus Tartus, enne kui Tallinnasse laiali sitta. Isegi Tallinnas laienesime, oli juhtimine jätkuvalt Tartus ja ma ise ikkagi vist kas 2007. aastani või kuuenda aastani elasin peamiselt nagu tartlased. Aga lihtsalt kuna kogu nende suurem osa klientidest oli siin Tallinnas, siis siis jah, et tuli see kolimine ette võtta, et aga Tartu on, on suurepärane linn, ainuke mure on seal nagu väga vähe on väga häid restorane, et aga muidu on, on suurepärane linn. Tartus meenutatakse siiani meediajuhte ja kunagisi juhti kui noori ja vihaseid eesti ärimehi, noh, ütleme selline 2000.-te aastate keskpaiga sündroom, et suured peod, kallid autod, vinged välisreisid. Tagantjärgi kõlab nagu rock n roll. No minge välisreise mööda küll väga ei olnud, et peod olid tõesti suured selles mõttes nagu ütleme niimoodi, et noh, jällegi see, kui sa teed pingutad mingi projekti elluviimise nimel, siis see pingutus on tõesti väga suur, mis on seda, et kogu meeskond nagu peab ikkagi tegema tihti ka tihti ka nagu ületunde selles mõttes on küll lahti mingil hetkel, et me võtsime selle endale päriselt ettevõtte fookuseks, et mitte teha ületunde ja aga ütleme Sebe joomise ja enne enne 2000 kuuendat aastat, kus, kui see uus fookus sai võetud sinna oli küll nii, et tegid suure pingutuse ja pärast suurt pingutust noh, suur pidu on ju, et noh, kui sa mõtled nagu olümpiavõitjate peale, siis noh, pärast suurt olümpiavõitu nad kõik õhtul võtavad väikese napsu on ju, et, et selles mõttes nagu ekse äris on samamoodi. Muuseas, kui kiiresti teie IT-ettevõtte juhina aru saite, et sellise ettevõtte nagu Webmedia Nortal ainsaks korralikuks põhivaraks on tööd, et kes võivad sisuliselt kolmekümnepäevase etteteatamisega lahkuda ja luua oma ettevõtte või jalutada konkurendi juurde, et kas see teadmine nii-öelda jõudis väga kiiresti kohale, et töötajatega tuleb ilusti käituda, et nendega ei saa ülbitseda ja, ja neid tuleb motiveerida ja premeerida ja nii edasi. No eks ta jõuab inimestele kohale erinevatel hetkedel, kellel jõuab kiiremini, kellel aeglasemalt, eks, et ja noh, ega me tegime ikkagi ka väga palju vigu, ehk siis samamoodi 2004 2005 aastal. Me kaotasime peaaegu kolmandiku meeskonnast, no tol toonane ettevõttel väikesele kuskil 36 40 inimesteks. Me kaotasime kolmandiku inimestest puhtalt, sellepärast et me nagu noh, vot sa ütled küll, et inimesed tähtsad saa nagu teed suure kõne, kui olulised te kõik olete, on ju nagu see sisuliselt seda ei mõtle, mis sa selle nimel nagu reaalselt ei tegutse siis siis inimesed rumalad ei ole nende vaatatudki ikkagi oma igapäeva, kui seal on väga palju ületunde, väga palju sellist nagu tuima tööd, siis nad tõstavad gigabaitti, lähevad minema, ehk siis noh, meie jaoks on see päris šokk, kui ikkagi oluline prots inimesi, nagu, nagu etendus lahkus. Vist oli, kas 2014 oli see niisuguseid võtmeinimesi ja see tingis selle nii-öelda poliitikamuutuse vajaduse, et teha hoopis teistmoodi seda, seda ettevõtete ja kokkuvõttes me olime ikkagi väga edukad, sellepärast et 2008 vist esimest korda ja, ja 2011 15 korda valiti meid kõige kõige töötaja ja peresõbralikumaks ettevõtteks Eestis. Aga küsimus ei olnud ju selles mõttes rahased palkade mõttes ei suutnud ütleme, seal Microsofti Swedbanki ja nendega konkureerida keskendusid siiski nii-öelda teistele asjadele, et olidki needsamad, ütleme, peod, kontorimeeleolu, igasugused muud paketid, et ühesõnaga ei ole siin elus kõige tähtsam, kui sa töötajad. No sa pead, on see, mis nagu välja paistab, eks, et sellepärast seda mäletatakse, aga noh, kokkuvõttes selle filosoofia nagu põhiolemusele ikkagi märkamine, et et selles mõttes on sul õigus jah, et see meie nagu suurim kasvuperiood kuskil 2006 kuni 2009 sattus meil samale ajale, kui Skype Pank Hansapank veel tegid omavahel palgasõda? Ei Skype oli ka ju Eestis tegutsemas, nad värbasid põhjemaid inimesi. Hansapank toona tahtis kasvada jätkuvalt endale hoida nagu parimaid inimesi, mistõttu nagu käis tõsine palgarallit. Ja me teadsime, et noh, meie, kes me teame raha ise välja teenima, et meil ei ole olemas kuskilt mingit peakontorid, kes nagu saadaks nagu jälle järjekordse nagu investeeringuraha peale või või emafirmad kuskil Rootsis, kes, kes, kes, kes tooks nagu, nagu nii-öelda annaks täiendavaid vahendeid on ju me pidime ise oma raha väljateenimiseks millalgi selle selge oli see, et seal palgaralliga kaasa minna ei suuda aine. Ja seetõttu sai foks pandud jah, pigem nagu sellele, mismoodi me nagu inimest näeme, mismoodi temaga tööd teeme. Mismoodi me teda motiveerime ja see, ütleme, see töö, mida meie juhid, meie mõistetud on keskastme juhid, tiimijuhid meie personaliosakond, tegime kui nende igapäevasel tasandil sõna otseses mõttes, et noh, inimene teadis iga päev, et ta on hoitud ja armastatud, eks, et, et see oli nagu, nagu see, mis kokkuvõttes nagu luges. Ja mis selle palga nii-öelda nii-öelda, kuidas ma ütlen seal palgavahe nagu nii-öelda ära tasuda, et noh, ütleme nii, et noh, mingil hetkel sa saad aru, et kui seal noh, ütleme 10 aastat tagasi 10 aastat tagasi 2000 eurot oli ikkagi väga suur palk, on ju, et kas su palk on 2000 eurot 2500 eurot et, et seal nagu hakkasid muud lärts lugema, et seal nagu raha enam nii palju ei lugenud, noh täna on juba numbrid on ka teistsugused, et täna tuleb vaadata neid numbreid, siis juba suurematele, et kust see piir läheb? Tulles nüüd avalikku sektorisse tagasi, siis praegu tõenäoliselt suure osa teie ajast võtab e-residentsuse projekt, saate sellele piisavalt aega pühendada või tunnete, et asju saaks veidi paremini teha, kui aega veel rohkem oleks. Noh, ega see projekt on kindlasti selline projekt, mida peaks tegema täiskohaga ja siis eks ole aega puudu, ehk siis see on väga oluline projekte ja sinna peaks panema palju rohkem energiat, aga jah, kahjuks ma asekantslerina pean tegelema, aga nagu ütlesin oma põhitööga ka, milleks on ikkagi selline pikkade valdkonna juhtimine, millest e-residentsus on, on jah, kahjuks ainult väike osa, aga mul on hea meel, et et meil on täna seal meeskond peal olemas ja, ja see meeskond küll alustab alles nüüd esimesest aprillist, aga aga, aga meil on seal täiendavat jõudu. Ja mis on veel olulisem, on see, et see ei ole nagu majandusministeeriumi projekt, et jah küll valitsuse poolt on vastutus meile antud, aga aga see on väga palju, ikkagi siseministeeriumi projekt, seal väga palju välisministeeriumi projekt, seal on väga palju rahandusministeeriumi projekti justiitsministeeriumi projekt mis tähendab ka seda, et see meeskond on tegelikult, et laiemalt, et sa ei pea, sa ei ole kõikides probleemides üksi, sa ei pea kõiki asju üksi välja mõtlema või ainult oma meeskonnaga välja mõtlema. Et see meeskond on laiem ja, ja need uued ideed tulevad nii erasektorist avalikust sektorist ja mul on ikkagi väga hea meel, et et see nii-öelda idee omaks võetud ja näha, ütlesin potentsiaali. Aga noh, ütleme nii, et seal on pikk töö, et selle potentsiaali kokkuvõttes ka realiseerida, selles projektis peidus on. Ja noh, ütleme nii, et kui kokkuvõttes seda meie siin Eestis ära ei suuda teha, siis eks keegi kunagi suudab. Aga usute või mitte? See e-residentsuse projekt on välismaal praegu palju tuntum kui Eestis. Kuivõrd selle ettevõtmise nii võimas algusteid ja see nii-öelda positiivne vastuvõtt ennekõike välismaal üllatas või Taimasite seda? Ma pean ausalt tunnistama, et ma aimasin seda sellepärast et me lahendame ikkagi konkreetse probleemi, lahendab seda probleemi, ütleme noh, me elame selle infoühiskonnaga niivõrd harjunud, et me ei saagi nagu aru, et asjad võiksid toimida, mingit muud moodi. Ja selleks peab ikkagi päris palju reisima, et aru saada selleks, et mismoodi nagu muud ühiskonnad toimivad. Kui sa näitad nende ühiskonda edumeelsemad liikmetele, et näete, asi võiks ka teistmoodi olla ja teiste näevad, et see on neile nagu majanduslikult mõttekas siis nad on valmis ka nagu oma nii-öelda mõtteviisi muutma, eks siis kui te vaatate, mis teid on tehnoloogia igapäevaselt mõjutanud, noh kasvõi sedasama nutitelefonide tulek, eks, et mismoodi teistmoodi käitute. Mismoodi sotsiaalmeedia on muutnud inimeste nagu olemist, et maailma tajumist, sõpradega suhtlemist ja nii edasi, eks, et et see globaalselt kodanikud valivad endale selle riigi, kelle käest nad teenuseid ostavad, et see trend oli meie jaoks nagu arusaadav ikkagi juba mitmeid aastaid tagasi. Ja kuna me oleme esimene riik, kes tehnoloogiliselt on võimeline seda endi nii-öelda, kuidas ma ütlen siis väärtustama andma sellele nii-öelda nagu, nagu nagu väärtuslikuna ainult rahalist sisu. Et eks siis siis on see meie võimaluseks, et et me kindlasti oleme praegu ainulaadsed, teised riigid tulevad järgi, aga meie eelis on see, et ütleme nii, et meie infos mudelit, seal toimimist seda saab kopeerida, selle kopeerimine võtab aega, sest need reformid on päris valusa, mis on vaja riikides ära teha? Sest meil on teenused olemas, meil on õigusalale ruum olemas ja nii edasi ja nii edasi, aga lihtne inimene küsib praegu ikkagi kuulates raadiot, kuulates jällegi seda, et me tahame 10 miljonit e-residenti aastaks 2025 saada, et see kõik Eesti riigieelarvest võtab raha kõiki kulusid, need 50 eurosed riigilõivud kindlasti ei taga, et mis kasu meie siin väikeses Eestis sellest saame, kui me anname digitaalse võtma, siis nii suurele hulgale võõrriikide inimestele, kus see kasu tuleb? Esiteks, ma ütlen kohe ära, et teenused ei ole valmis, meil on infrastruktuur valmis, ehk siis see, et nende teenustega nagu ühendust võtta, teenustega liituda, see on meil valmis, aga teenused ei ole valmis ja praegu just eelkõige erasektor, nagu siin pingutama peab, et neid teenuseid luua. Ja erasektori jaoks uus olukord, sellepärast noh, kui enne nagu vaatasid neid kliente, kes hoidsin Eestis olemas, siis nüüd praegu mõtlema selle peale, et ups, et terve maailm peab olema klientuur, eks seal uutmoodi mõtlemine just meie sellise tavapärase majanduse jaoks, mis ei ole niivõrd uutmoodi mõtlemine meie start-upide jaoks, kes tegelikult seda niikuinii-öelda, kes on globaalsed juba nagu tavalist esimesest päevast. Aga teiselt poolt võib-olla see projekti võib-olla nii-öelda kõige geniaalsema ongi see, et, et sellega ei ole seotud mingeid kulusid. Ehk siis infrastruktuur, mis meil olemas oli. See, mida me täna kasutame, selle me niikuinii olemas, see, seda edasi arendame, me pidime, peame seda niikuinii edasi arendama eestlaste jaoks, ehk siis selles mõttes nagu ütleme, need ei ole nüüd lõplik numbreid kokku lugenud. Vaidleme, et, et kas oli 500 kuni 500000 eurot või noh, oletame, et oleme konservatiivsed, ütleme, et läks miljon. Aga kui me vaatame sedasama rahvusvahelist tähelepanu, kui me vaatame seda, et Eesti riik oli rahvusvahelises meedias eelmisel aastal kahe teemaga president Ilves peamiselt Ukraina teemaga ja, ja teine on e-residentsus ja kui palju ma olen sellega nagu kajastus promo saanud, siis näiteks ütleme muide välkamalt Estonia kampaania pole kunagi olnud nii edukas, kui, kui e-residentsuse kampaania ja meil ikkagi täna selgelt on tekkinud riigile imidž, mida meil varem ei olnud. Ja noh, ütleme imidž on kokkuvõttes nagu hästi olulise väärtusega, et kas sa mõtled, need on täna selle peale noh, mismoodi inimesed tajuvad Saksamaad siis saksa Baltic tajutavat kvaliteeti Toivad insenerlikku st ja nii edasi on ju meil Eestis ei ole ühelgi ettevõttel nii kõva brändi brändiga minna nagu maailma globaalseks brändiks, et noh, ütleme Skype oli, kui me võtame, Skype on nagu eesti asi, aga, aga ütleme nii, et noh, meil pole, audisime pole Porsche, side on ja ehk siis keegi ei tea meid, meid. Soni Ta on ju, et, et eks see meie ettevõtted peavad ikkagi vägapalju tuginema sellele, et riigi maine on ehk siis, kui sa tuled riigist, millel on väga hea mainimine, nemaatiline maine ja nii edasi, see tekitab laiemat huvi sinu toodete vastu ja võrdsemasse positsiooni sind ka nagu teiste riikidega, mis muidu oleksid sellised, et a la et meil siin valitaks Saksa toode ja ühe Ida-Euroopa riigi toode on ju, et noh, see on täna nagu noh, see, mismoodi ütleme, need ostetavaid otsuseid teevad, eks ole, me enam ei ole Ida-Euroopa riik, et me oleme innovaatiline ja, ja väga uuendusmeelne ja, ja väga huvitav riik ja see tekitab ka huvi teiste toodete vastu ja, ja kokkuvõttes aitamisse majandust. 10 miljonit e-residenti 10 aasta pärast, mis selleks teha tuleb ja kui reaalne see on, et numbritena või numbrina on see ikka väga võimas. No kui ma sain sellest pahandada muide selliste inimeste käest, kes seal nii-öelda investeerimispankurit ütlesid, et pole mingi number nii madalat eesmärk ei tohiks nagu võtta endale. Aga noh, startup maailmas on ka nii, et inglise keeles eim haipromi slov ehk siis unista uljatega luba luba luba nagu realistlikult, ehk siis et noh, et realistlikud eesmärgid on ikkagi allpool, et täna nagu valitsuses kokku lepitud kolme aasta eesmärgid on selleks aastaks 2000, et järgmisel aastal pluss 5000 juurde ja üle-eelmisel aastal pluss 10000 juurde, mis kokkuvõttes kolme aastaga umbes 17000 ja kui tulla tagasi selle küsimuse juurde, et mis kasu sellel Eestil on, siis me peame natuke, vaatame, milline on meie majandus siis Eestis on täna suurusjärk 50000 aktiivset ettevõtet ka sellised ettevõtted, kes päriselt igapäevaselt ka nagu äri teevad, vähi ajavad ja üle 90 protsendi nendest ettevõtetest on mikroettevõtted ehk siis ühe-kahe inimese ettevõtted, kelle käibemahud on väga väikesed, noh, ütleme nii, et kes sealsamas 1000 EUR näite puhul teevad viis või vähem tehinguid, et kuus üle 1000 euro, eks, et mul on kõik hästi, on pärast mikroettevõtete riik, eks meie majandus on ka nagu nii-öelda noh, keskendunud siis nagu sellise nagu mikroteenindamisele. Kui vaatame globaalset trendi, siis näiteks Ameerika ühiskonnas 2020 ennustatakse, et 40 protsenti tööjõust on Frylenzerid vaikses Frylantserite öelda mina ise ettevõtte tüüpi nii-öelda nagu inimesed ja finantsid pakuvad oma teenuse üle maailma. Ja kokkuvõttes on vaja sellist mugavat keskkonda, kust nagu toimetada, kus oleks seda võimalikult nagu maksuefektiivne majanduslikult efektiivne teha ja, ja siin on nagu, nagu meie võimaluse Eesti võimalused. Ehk siis, kui me saaksime täna oma oma 50000-le ettevõttele, saaksime 10 20000 ettevõtet veel juurde siis ei pea olema väga suur matemaatik, et aru saada, et siin lugenud kokkuvõttes ka kasu Eestile, ehk siis, kui nad kasutavad meie majandusruumi, kasvatavad palkade teenuseid, kasutavad meie audiitorfirmade teenuseid, kasutavad raudtee-ettevõtte teenuseid siis see kõik jumala toob uut raha meie majandusse. Ehk siis arvestades, et nagu investeeringu peale nagu mingeid kulutusi praktiliselt ei olnudki ja, ja see ütleme 500000 eurot, mis ei läinud, on või ütleme, miljon eurot, et siis seal ammu juba nii-öelda reklaamile aja ja promo nagu tagasi tulnud, siis on kokkuvõttes ikkagi üliedukast projektist. Väga hea, et me jõudsime Eesti konkurentsivõime juurde, et viimasel ajal on leedulased asunud kiitlema, et nad on uus Baltikumi tiiger ja järgmine kümnend kuulub majanduskasvu ja edu poolest neile, et näiteks Google teatas hiljuti, et nende balti üksust tuleb Leetu panganduskontsernid eesotsas Barclay siga on oma tehnoloogiakeskuse rajanud Leetu. Kas Eesti edulugu võiks lõhkeda mullina ja, ja ütleme, kui me samamoodi jätkaksime, siis põhimõtteliselt noh see, see areng ei oleks nii võimas, kui me sooviksime, et see e-residentsuse projekt see lihtsalt tagab selle, et, et meil on olemas eeldused ikkagi nii-öelda leedulased maa peale. Tuua no selles mõttes, et me peame vaatama üldse, et näiteks see, mis park laiem, viinud leetu, ehk siis see on ikkagi rohkem nagu ikkagi klienditugi või, või, või selline ütleme nagu väga lihtne töö, et et, et kas me sellist tööd üldse Eestisse tahamegi, eks, et et ma pean, mina väga nagu Leedu pärast ei muretse selle pärast. Leedu narratiiv on ikkagi või nagu see visioon on pigem minevikus ja olevikus kui tulevikus, ehk siis ma küsiksin, et mis siis on see tuleviku Leedu väiksed noh vähemalt meil on olemas nagu selge plaan või, või nägemused et noh, suurem, Eesti on nagu päris päris rannanarratiivi, aga me ja see, et me nii-öelda oleme tehnoloogiliselt nagu edukad, see ei ole nagu rajatud õhule asjadele. Kuigi noh, jah, mina näen katkise teenuseid ja tahaks hambaki restorani mõneski kohas suures pildis ikkagi me oleme tehnoloogiliselt ikkagi väga arenenud võrreldes muude riikidega, mis tähendab seda, et meie lugu, mida me räägime, see lugu mille peale ma nii-öelda uusi lugusid ehitame, et see ei ole nagu, nagu õhuloss, et seal reaalsus. Ja just see reaalsus on see, et noh, et, et noh, ma ei tea, kas või e-pangandus, et isegi nagu selline riik nagu Singapur, Lähme, siis võrdleme, vaatame, kuidas ühiskond kasutab e-pangandust nagu Eestis ja vaata, mismoodi kasutame nagu nagu, nagu Singapuris ja me näeme suurt vahet, Singapuri me peame, peame nagu vaeva number üheksa. Me oleme seda vahet meie kasuks. Ehk siis nagu see lugu, mida, mida meie räägime sõja nagu selgelt nagu nagu tugineb nagu nagu sisulise väärtusele ja niikaua kui me oleme, suudame sisusse panustada ja mõelda sellised e-residentsuse sarnaseid projekte välja ja neid ka ellu viia, miski tahtsime seda ellu viia. Siis me oleme ikkagi jätkuvalt nagu Baltikumis number üks. Naabritel näeme, noh, võtame tegelikult alati aegse Leedu räägib, et tal uus Euroopa nagu ma ei tea, noh, ID number üks on jah, aga nende digitaalallkiri ei ole juhtunud ühiskonnas. Nende ühiskond ei kasuta seda. Sa pead täna Leedus, digitaalallkirjad allkirjad, teiseks sa pead kaks korda sisestama täispikkuses kodus aadresse. Noh, niikaua kui su riik maadel nagu sellisel tasemel nendel nii-öelda baas elementaarse hügieeni nagu teemadega, eks. Nii kaua ei räägi nagu globaalses konkurentsis. Ka meie aeg hakkab peatselt läbi saama, aga kui te ettevõtlusest läksite avalikku sektorisse, siis paljude Eesti inimeste kogemus ütleb, et avalikust sektorist minnakse edasi. Poliitikasse teil selliseid ambitsioone ei ole, et umbes nelja aasta pärast tuleks mõne erakonna kaudu poliitikasse või vahepeal juba ma ei tea. Praegu moodustatakse valitsuskoalitsiooni, et hakata hoopis ministriks mõne erakonna ridadesse. No ma kindlasti ei kuulu ühtegi parteisse praegu ja, ja kindlasti ka mitte lähitulevikus, selles mõttes, et ma ei välista seda, et, et 10 aasta pärast, kui ma olen juba 46 ja ütleme piisavalt nagu küps ja ja tark ka selleks, et olla nagu poliitik, eks, et või tõesti, nagu kujundada seda nii-öelda maailma nagu, nagu, nagu teisel tasandil. Et nii kaua ma kindlasti ühtki erakonda ei astu ka, ehk siis aga oma erialas nagu teha on nii-öelda ka Euroopa tasemel praegu mul on antud võimalus olla Ansipi nõunik, eks, et teha nagu Euroopa tasandil nii-öelda poliitikat või aidata nagu suunata seda, seda mõttemalli, kuhu peaks euroopama digitaalse turu fookuse suunama, et see on küll väga nagu, nagu ambitsiooniks väljakutse ja sõrmega väga meeldib mulle. Kuigi see ei ole poliitika, see on puhtalt nagu erialane töö, et me ikkagi nagu sõna otses mõttes vaatame, mida nagu tehtud saab Euroopas mida vaja ära teha, on selleks, et, et nii-öelda Euroopa hakkaks nagu nagu ühtsemat tegutsema ja, ja oleks tõesti nõukogu majanduslikult suurema konkurentsivõime ka võrreldes USA, kui ta praegu on. Taavi Kotka, kas te unistate tihti? Ma nagu unistama pigem nagu mõtlen nagu selle peale, et mida võiks nagu teha või midagi teistmoodi teha, et seal, kui seal nimeta uudistamiseks, siis ise unistan küll jah, aga millisest Eestist unistate? Selles mõttes mõistan küll sellisest Eestist on nagu selge nägemus, kuhu me tahaksime nagu liikuda ja areneda ja, ja ma nagu pooldan sellest, nagu ütleme nagu tugevamat juhtimiska valitsuse tasandil, kus peaministril on ikkagi selge vastutus ka selle eest, et mitte nagu ainult ütleme siin valitsusistungite kabineti istungeid juhtida vaid vaid sõna otseses mõtestada viiv ellu mingit visiooni, et tal on väga tugev nagu, nagu arusaam, et kuhu riik võiks nagu, nagu välja jõuda või edasi areneda. Ta visioon nagu ellu viib, et sellest ma kindlasti unistani. Saate lõppu jääb kõlama üks teie poolt valitud muusikapala Laanadel rei video Keems. Millest selline valik? No esiteks, see lugu on mind nagu väga puudutanud, aga üks minu lõõgastumise viis on see, et klaverit ma ei ole õppinud klaverit, olen õppinud saksofoni mängima, aga aga noh, ütleme saksofoni õpid, siis sa pead natukene klaverit oskama ja, ja siis ma olen neid oskusi lihvinud ja ja Estonia klaverivabrik valmistas meie perele nagu päriselt nagu omaette klaveri ka ehk siis väga ilus pill ja, ja väga ilusad helid ja, ja, ja seda nii-öelda seal toksides klimberdades väga-väga nii-öelda hinge rahustav ja noh, ütleme nii, et see lugu oli, oli, oli lihtne õppida ja, ja klaveril ära mängida ja, ja teistpidi, seal on nagu väga-väga sügavatähenduslikud sõnad, nii et selles mõttes nagu öeldakse, ilu. Suur tänu majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka tegija saatesse tulemast ja edu tulevikku. Aitäh teile.