Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust, mina olin Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa jätab ta mulle eesti muki eesti lugu. Või Venemaalt rändas juba vähemalt 18. sajandi varajases alguses Eestisse välja venelasi, kes ei olnud nõus õigeusureformiga vanausuliste kolmesajaaastasest ajaloost Eestis ei ole palju teada. Piskut, mida veel mäletatakse, on käinud kuulamas ja lindistamas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Palju tänapäeval vanausulised mäletavad seda tulekut, kui palju, seda nende juttudes on ju, millest nende jutud üldse kõnelevad, kui palju on nende oma endist kodumaad nendes juttudes, kui palju on Eestit? Mitu küsimust sai korraga? Alustaksin viimasest endist kodumaast ei tea nagu keegi eriti midagi. Me oleme tõesti küsinud, kas on midagi perekonnas räägitud. Vanaisa, Isamaa ei tea, varvanemad kestnud üldse olid, eriti ei teata, pigem on need andmed ikkagi kuskilt kirjandusest ja nii palju, kui mina täna räägin, umbes nii teavad ka nemad, isegi nad nad ei uuri oma ajaloo. Need, kellega me räägime, on enamasti eakad inimesed sest meid huvitab eelkõige just see pärimuskultuur, keel ja keelejuhid on eakad inimesed, isegi 70 vastased enam eriti seda murret täielikus mahus ei, ei kasuta see murre, mida nad praegu räägivad. Jah, on küll teatud suguseid murdejääke, mingisuguseid võib rääkida mingisugusest koodivahetusest. Põhiliselt on see kirjakeel, aga midagi seal on sellest murdekeelest mingid sõnad, mingid lausekonstruktsioonid aeg-ajalt või mingisugused teatud mallid. Nooremad inimesed lihtsalt ei valda enam seda muret nii palju, sest nõukogude ajal toimus ikkagi see kirjakeelele üleminek ei väärtustatud, seda murret nohja võiksid, kuid uurijaid oli aga isegi tegeleti sellega ja isegi Venemaal ka muidugi. Sest noh, igasugused on ju Teaduste Akadeemia ja murde uurimisosakonna sektorid vene keele instituudis on kõik olemas ja nad on pidevalt tegutsenud ja neid murdeikka teatud määral on. Samas ikkagi noh, mehed, kes käisid sõjaväeteenistuses, neil lihtsalt ei lubatud seal seda murret kasutada, koolis ka ei lubatud murret kasutada. See kõik jättis oma jälje paratamatult, et seda muret noorem põlvkond isegi minuvanused enam eriti ei valda. Seetõttu on meie kontingent enamasti eakad vanemad naisterahvad reeglina noh, meeste eluiga ei ole nii Pikaga üksikud meesterahvad ka kui nad ei ole kuskil noh, kaua ära olnud, kui nad on muidugi aega teeninud kaks aastat või kolm aastat, nõukogude ajal see siiski ei päris seda murret ei, ei lõhkunud ära, aga aga muidugi nad ei ole, ei valda nii hästi, naised valdavad seda muret paremini ja räägivad aktiivsemalt. Ja mida väiksem haridus, seda parem, see paremini säilinud Nure. Mõistagi need inimesed ajaloost kuigi palju ei tea. Kui neil on mingi neli kuus seitse klassi mõnel siis veel juhtumisi ka eestiaegset haridust, kuigi eestiaegne haridus kuus klassi oli päris korralik haridus. Aga kui see oli siis nõukogude aegne, noh, siis on neil säilinud seda murret rohkem. Aga ega nad seda ajalugu uurinud ei ole. Neid ajaloo uurijaid on üsna vähe. Ja mõned muidugi on tõesti siin rääkinud, et jah, juba poole aeg jättis oma jälje, et ikkagi siis oli juba neid vanausulisi, aga noh, see oli jällegi enne küsikule. Ja teatud ajal samal ajal ka natuke. Et me ei saa lihtsalt väita ja me ei saa praegu öelda isegi täpselt, kui palju neid vanausulisi on. Pavel varruunin on rääkinud sellest, et praegu nad moodustavad niisuguse etno konfessionaalse ühtsuse. Et kui me vaatame Peipsi verd või vaatame ka viimast rahvaloendust, siis rahvaloenduse andmetel, mis oli 2011 on oma usu märkinud, kui vana usu, 2600 inimest 2605 vist oli see number täpselt. Ja need on tõesti siis aktiivsemad palvelas käijad, võib-olla ka need, kes iseneid palgusi läbi viivad. Aga nende lapsed, lapselapsed, kes on ära läinud Peipsi vees, Ühelt sest tööd ei ole, paratamatult taevad nad linnadesse Tartusse, Tallinnasse, kui küsida paljudelt inimestelt, siis nad väidavad ka, et need on vanausulised, kuigi nad käivad võib-olla seal ainult lihavõtteja ja võib-olla jõulude ajal või noh, võib-olla ka seal mingisuguste suvistepühade rajal näiteks Peetri ja Pauli päev on niisugune Piirissaare teatud usupüha kus tulevad siis kõik kokku ja, ja tulevad ka muidugi lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed, kui neid on. Et neid varruunina andmetel võib-olla mingi 12000 kuni 15000, et raske on öelda lihtsalt kes on, selleks peab siis täpselt määratlema, kes on vanausuline. Kuivõrd ta Nendest, palvekommetest, usukommetest, kui palju on ta nendest teadlik, kui palju ta ise austab neid ja osaleb palvustes või on need inimesed, kes lihtsalt peavad end vanausuliste järglasteks ja neid on kindlasti rohkem? Kui palju siis tänapäeval neid kombeid järgitakse? Jõulusid tähistatakse nii nagu. Vanasti. Kalendri järgi vana kalendri järgi ja see on kindel, et seetõttu on tõesti see Jõulu eelõhtu on kuuendal jaanuaril ja seitsmes on siis esimene jõulupüha. Aga jõulud on natuke väiksem püha õigeusu kirikus üldse ja suurim püha on ikkagi liha vett, et just siis tullakse kindlasti sinna kodukülla ja, ja püütakse seal olla. Ja osaleda ka sellel jumalateenistusel, muide puuridel on käib see nii, et üldse rääkida kommetest siis muidugi on neil teatud noh, praegu muidugi järgitakse seda vähe. Aga need naised, kes käivad seal, kes laulavad kirikus, neid on võib-olla siis neli, viis praegu jäänud, nendel on spetsiaalne riietus, see niisugune käisteta kleit või särafan, must või tume, mis pannakse spetsiifiliselt pähe, mitte keera, mitte pannes seda kolmnurkselt. Meie tavaliselt, kui räti pähe paneme, vaid jättestanud nelinurksena ja siis kahjuks raadio seisab näidata. Ja, ja kinnitades ta siis haaknõelaga ei tohi isegi siduda spetsiifiline riietus. Lihavõttepüha jumalateenistusel kell 12 võetakse see mustreid peast ja asendatakse see valge rätikuga, rääkimata sellest, et igal jumalateenistusel peab naisterahval olema rätik peas. Olgu ta usklik või mitteusklik, kes juhuslikult on sinna sattunud. Ise olen näinud turiste Piirissaarel, kes, kus naisterahvas on püüdnud minna paljaste õlgadega lühikestes sportpükstes, seda ei tohi teha. Võib-olla isegi lubatakse pikkade pükstega raam sisse, aga see ei ole austus nende kommete vastu. Naine ei tohi pükstega minna palveliassedel pea põlema. Kleit soovitav pikemat sorti ei peamaania elama, peab pea olema kaetud. Ja mehed siis mõistagi vastupidi, ei tohi mütsi peas olla, noh, see on tõesti igas kirikus niisugune kobe ja mehed ka ei tohi minna sotsidega lühikeste pükstega kirikusse. Seda tuleb austada. Neid kombeid püütakse säilitada. Isegi noh, suvisel ajal on lapsed ikka käivad. Nii et tüdrukud, et neil sukkpükse jalas ei ole, aga siiski peaks olema. Palvuse ajal naised seisavad, kirikuruum on ka teatud määral korraldatud, naised on vasakul poolel, mehed on paremal poolel, kirikuruum ise on ka natuke teistsugune. Niiviisi, et puudub see nõndanimetatud tsaarivärav, mis on õigeusu kirikus, millel on Nikonnas taas ja mis varjab altarit. Altar ei ole varjatud, ta on avatud Eikonnas taas on küll täiesti olemas, nii nagu mujalgi. Peale selle, kui rääkida nüüd nüüd üldse striitustest, siis tunnistatakse ainult kahte sakramendi. Ristimine ja patukahetsus. Ei ole laulatus, nagu ma juba rääkisin, ei ole. Jällegi preestril ei ole õigust seda läbi viia. Ristimine toimub kindlasti nii, et kolm korda Padakse peaga vette koos peaga vette laps. Kiiresti muidugi peab toimuma seitsmendal, kaheksandal päeval pärast sündi ja ristimist võib viia läbi ka mittepaindlik, kui seda vaimuliku käepärast ei ole, siis võib ka teine inimene seda teha, kui ta tunneb seda, kuidas seda tehakse. Mõistagi nimed, nimed valiti just kirikukalendri järgi ja sellega on nii, et puistöö puhul on see valik natuke suurem, pistun umbes 10 päeva. Sa kirikukalender, eks ole, kus siis on umbes 10-ks päevaks on need nimed määratud ja siis nende 10 päeva seast võib valida. Tüdrukute puhul on see valik väiksem, aga neid nimesid on natuke rohkem ja seetõttu ongi neil niuksed. Vana vene nimed võib olla säilinud, mida naljalt ei panda. Enam venelased niisama naljalt ei panenu. Haavacum näiteks tõesti praegu enam naljalt ei ole mõeldud, kuigi kuna preester, Avakum, ülempreester on üks nende noh, niisuguse suur kannataja Eestis seda nime küll eriti ei esine. Aga noh, üks minust sugulane kaugelt sugulane näiteks natuke minust vanem inimene, seophan Afanna assi. Nii kiita on küll levinud või, või naiste puhul näiteks sinna Ida-on teatud nimi aga sinovee ja on nüüd vanausuliste variant. Aga siis tulebki neid niisuguseid huvitavaid nimesid ette veel. Oluline mattus tuimaks, kolmandal päeval päeval väga harva, neljandal noh, praegu tõesti suhtutakse sellesse natuke leebemalt siis sest selleks, et suguvõsa kokku tuleks, võtab aga aga ikkagi on see tähtis, et mida kiiremini, seda parem. Surnuaiale viiakse avatus, kiir avatud kirstus ja vabasurma läinud näiteks ei, ei maeta ei tohi viia kiriku väravast sisse risti alt sisse, ta viiakse kas siis lausa surnuaiast. Kui on surnuaed, kui ümbritsetud aiaga igalt poolt, siis üle aia antakse isegi ost. Oluline, olgugi et laulatust ei ole, aga väga oluline on jälgida seda, et järglased järgitakse seda, et läbi seitsme põlve ei oleks sugulasi abiellujääjate vahel, et abielud ei oleks lähisugulaste vahel. No ja muidugi kirikupühi ikkagi ikka tõesti austatakse ja neid siis, kui, kui isegi kirikus ei käida, siis näiteks on Vanausulistel säilinud niisugune spetsiifiline pask. Õigeusus on pasa selline, mis tehakse kohupiimast. Teatud söök, Vanausulistel nimetatakse küpsetatud passat, mis kujutab endast seitset üksteise peale asetatud pärmitaignast, niisugust pannkoogi voodiosa ja siis üksteisest järjest, mida kõrgem, seda väiksem, need pannakse üksteise otsa, vahel määritakse võid ja, ja pannakse suhkrut ja muid asju nii natuke ka eraldatud ja siis küpsetatakse see seitsmeosaline paska ja paska, siis on hoopis niisugune küpsetis, seda süüakse sisi nagu ikka lihavõtte ajal ja ei muidugi see aiaksega kirikus siis õnnistatakse seal üksi haka Aberale, teine jagatakse vaestele. Ja paberile võib ka rohkem muidugi teha, aga, aga lihavõtte ajal on siis see ilus niisugune jah, ühesõnaga need Basvad on asetatud sinna teatud lauale ja siis ümberringi käiakse selle viiruki ka ja ja, ja see kõik on väga ilus ja pasha tunnistataks. Millele ma veel ei vastanud, mida säilitatakse niisuguseid kombeid ja, ja mis veel kombeks on? Noh, üks komme on selline näiteks et vanasti oli nii, et kui vanausuline tuli astus näiteks naabrimajja sisse, siis esimene asi, mis ta tegi, ta pöördus. Seda nimetatakse Palf sujuv või Krasne juugov. Tähendab, nurk, kuhu, kus on asetatud ikoon suur nurka pühanurk, tõlgin lihtsalt toorlaen. Ta pöördus ikooni poole, ta lõi risti ette, ta kummardas kolm korda. Ja alles siis ütles ta tere maja perenaisele või peremehele. Teatud määral on see koomega praegu säilinud, reeglina siiski mitte. No vanausulised on tuntud oma puhtuse poolest. Tõesti, nad on väitnud, et Eesti talud ei ole nii puhtad olnud, nagu nendel kunagise tõesti võis olla nii. Praegu on muidugi see olukord muutunud. Aga see puhtusearmastus on säilinud. Kui minna Kolkja muuseumi, ma arvan, et see on üks parimaid. Kuigi neid pisimuuseumi on ja väga tore, et nad on, muidugi siis on kohe näha peaaegu kas nüüd selles esimeses kõige samas toas, aga, aga igal juhul nähtaval kohal on peretütre voodi suure padja kuhjaga. Et see näitas, mida peretütar oskab teha. Eriti kui ta veel abielus ei olnud, siis voodi ikka oli väga oluline, seal siis oli näha kogu seda käsitööd ja ja padjad üksteisest väiksemad üksteise otsas olid, mis näitasid ka selle pere jõukust, kui, kui seda peretütre käsitööoskusi väga palju neid kombeid see on lihtsalt üks, mis tuli meelde. Ja muide nad osaliselt peegelduvad ka keeles. Ja keel murre on ka muidugi üks, üks niisugune pärandkultuuri osast. Ja keeles on säilinud ka, on neid keel on teatud määral arhailine, näiteks on ta palju arhailise kui Peipsi teise kalda vanausulistel seal idakaldal, kus on ka vanausulisi. Aga seal on muidugi see 70 aastat nõukogude võimu on palju rohkem hävitanud seda keelt. Samas, nad on osaliselt meie vana usulistega ühised ja see praegune meie vanausuliste murdekeel sarnaneb põhiliselt Pihkva oblasti noh, keskosa murretega, mis näitab, et sealt on neid päris palju tulnud. Ja noh, siin võib rääkida kõigepealt võib-olla sellest kõige olulisem on võib-olla see, et et nad kuuluvad nõndanimetatud atavate murrete hulkavat, vene murded on osa neist on ootavad, see tähendab, et hääldatakse seal, kus kirjutatud on praegu o ja see ei ole rõhuline, koorova lehv kirjutatakse Korova ja põhja pool Põhja-Venemaal hääldataksegi seda kuruva. Ja niisugune hääldus on levinud ka Pihkva oblasti Oudova ümber murretes. Meil nad niiviisi hääldavaid hääldavad karova nii nagu kirjakeeles ja vot see ongi see aatamine. See kõlab eesti keeles natuke imelikult, aga, aga teisiti seda seletada ei saa. Need on, need vaatavad ja samas nad hääldavad näiteks rõhueelses silbis, kui on. Näiteks kirjakeeles on sõna assimia, perekond täheldatakse seda Sämia nii teele nädal njandile. Et vaat see on see jaotamine juba. See ei ole nii väga järjekindlalt säilunud ja see on kadumas, aga ikka on. Samas on kaashäälikuid, hääldatakse natuke omapäraselt. Näiteks on noh, kui öeldakse ja anna, olen üksi, mida üksi siis seda hääldatakse, anna CD, ei küla seal enam. Noh, need on ka niuksed, arhailised jooned, palju teisi arhailisi, nii on ka, mis on kadunud seal teisel pool Peipsi järve on läände lõppudes. Ja üks huvitav nähtus on veel, mida ilmselt on toetanud eesti keel, eesti umbisikuline tegumood, mida vene kirjakeeles on ka võimalik öelda, umminia see ei ole, mul on kõik tehtud. Aga murdes on kadunud, no see ühildumine, ütleme umminiassyndium naised ei ole nii, on kirjakeeles, siin on murdes, on näiteks. Et see ei ole enam ühilduv üldse seal ei ole seda sookategooriat nagu vene kirjakeelele omane ja see on tõesti meil Meil on palju tööd tehtud, ekstra umbes niisugune tõlge eesti keelde ja kuna vanausulised on isegi nõukogude ajal kuulnud enamasti kakskeelsed Nad valdasid eesti keelt, sest suhtlesid väga palju. Ümberkaudsete eestlastega käidi ka eesti taludes, küll karjastena, küll põllutöödel aiatöödel lapsed käisid väga palju ja nii õppisid eesti keele ära, sellest on ka palju jutustusi. Kui veel kord noh, ega saame, siis võime sellest pikemalt rääkida. Ja ilmselt siis toetas Eesti umbkaudne tegumood ka natuke seda vene keeles, niisugust säilimist ei ole tekkinud murdes eesti keele mõjul kindlasti mitte. Sest niisugune vorm on ka põhjavene murretes olemas, aga siin on ta paremini säilinud. Ja muidugi eesti keele mõju on ka. Ilmneb ka muudes asjades koodivahetust. Näiteks räägib meie keelejuht, et tal on kaks tütart Tartust, Vedoitši ruuminjov, Tartu hunnik võrdsi number üks ridva selle üle mingit teadust, eks ole, ta oskab väga hästi vene keelt. Ta teab, et minuga räägib, see on minu keelejuht üks minu keelejuhtidest, et vajadust siin eestikeelset sõna kasutada, aga noh, tal on tavaks juba see number kaks või number üks siin öelda ja nii ta siis kasutabki, seda on tekkinud omapäraseid laene. Näiteks on eesti keeles on sõna krunt, mis tähistab mingisugust väikest maaüksust või mingisugust noh, kasvõi maja krunt, eks ole, kus see maja või elamine asub vene keeles on küll olemas sõna krunt, aga kirjakeeles tal niisugust tähendust ei ole. See tähendab pikem mullakihti meie vanausuliste, nad kasutavad seda ka täpselt samuti nagu eesti keeles, et see on ka siis mingi majaalune krunt. Või veel näiteks on varrud teada naiste väike pühaku lapse sündimise puhul. Vanausulised on võtnud siis ka selle sõna ja selle tavakasutusele eelkõige tava muidugi ja siis ka eestikeelse sõna ja pannud sinna vene sufiksi otsa ja saanud sellest sõna varushi. Peale selle vene keeles ei ole näiteks kahte sõna, niisuguseid nagu trepiredel, kõik on less, Nizza. Aga majapidamises on tõesti oluline, kas trepp või on see redel ja siiski ongi need sõnad kasutusele võetud ja tekkinud siis nendest jällegi sufiksi lisamise abil niisugune venekeelne sõnatrioop ka. Või Eriidil rid jonka eritilka variante. Eesti on toorlaene, mis on ka noh, niisugused huvitavad eesti keeles on kartulipuder vene keeles, tavaliselt öeldakse selle kohta Kardoosiline tüve kirjakeeles. Nemad ütlevad kardusil nägaša või päikeseloojang või, või, või päikesetõus. ONGI SIIS sooniksneb Stavania või nõzunizners tavaline päikesetõus, kuigi vene keeles on selleks sõna. No ja teisigi ja mõnikord on ka lausemallides väljendub, et kasutatakse lihtsalt eesti keele lauseehitust või, või ka niisuguseid. Veel üks toorlaen on, on seal ikka arst või võttis rohtu, aga eesti keeles võttis rohtude, tähendab, ta võttis sisse, seda rohtu vene keeles kasutatakse, selleks võib rullik arst või isegi kui seda ei jooda, vaid on see tableti kujul ikkagi Carstva seal on näinud noh, kuskilt kapist või riiulist võtma murdes on ta siis jälle niisuguse, see on kindel eesti keele mõju, on reaktsiooni mõju muidugi tegusõna rektsioonis. Neid on natuke vähem, aga lausemallid küll täpselt. Just üks, üks minu keelejuht jällegi kasutas kakskeelne inimene täpset eestikeelset vastet. Suur kala tahab soolas olla. Tõlkis selle kohe sõna-sõnalt venekeelne ja ütles grupp rõõmbate aiake solil ja Šveits, ükski venelane kirjakeele kirjakeelt valdav inimene niiviisi ei ütle kohe kindlasti. Jutustades sellest, kuidas nõukogude võim tuli Mustveesse ütles, on nõus, toetab kommunist. Jess jääb kirjakeeles siin ära lihtsalt. Et niukseid lahuse malle tuleb ette. Aga kui palju on Eestit nende pärimustes näiteks see kant on ju Eestis teada kalevipoja kandil, et kes nende kangelased nende juttudes ja muistendite No seal on ikka ka igasuguseid omapäraseid kalevipojast, küll meil ette tulnud ei ole midagi, räägitaks, samas natuke näiteks räägitakse igasugustest imelistest vastustest, et küll on mingit suurt hobune näinud, seal kuskil on see käinud ja mõnikord on tal mingid tiivad olnud ja ja nagu Pegasusele, aga, aga mõnikord ilma tiibadeta külvad, mingit imelist naisterahvast näinud või muid igasuguseid asju toimunud. Ta üks jutt oli sellest näiteks, kuidas, miks eestlased elavad niiviisi, noh, taludes ja natuke hajutatult ja vanausulised kõik seal koos. Ja, ja neil on see pikk tänavküla Peipsi ääres, et ingel lendas ja, ja noh, muidugi jumala käsul, siis pani neid inimesi, viskas ülevalt alla ja eestlasi viskas ühekaupa ja vanausulisi, siis pani kohedel kämblatäie kohe ühte kohta kõik. Nii et selliseid jutte on. Sellest on muide tõesti ilmunud ka eesti keelde tõlgitud. Eks raamat imeline Peipsiveere, kus on üht-teist kajastus, et vene keeles on tal hea niisugune sõnamänguga nimetus, džudne bridži ja aga võib ka seda hääldada džud Nooja ja siis on ta imelik, mitte imelinevaidimäega. Nii et niisuguseid me ei ole spetsiaalselt rahvaluulega tegelenud, kuna meie, meie niisugune kukkumine algas eelkõige tõesti just keele uurimisest murdeuurimisest ja seda me oleme siis nüüd juba 11 aastat teinud ja loodame varsti valmis saada nurgas varsti valmis, aga loodame siiski, et teeme vanausuliste rahvakultuuri leksikoni. Siiani on meil tõesti kogunenud juba üle 300 tonni salvestusi ja me ei saa enam hakkama nende Litereerimisega, sest see on väga Kaks sõna on kasekuulus, sibulatee kasinussibulad, tee, sest see on, see ei ole vanasolist essi. Tegelikult see asi on sibula kasvatamine ja kõik, mis sellega seotud, on küll tõesti leksikoni teema. Tee on natuke kunstlikumalt tekitatud nimetus, kuigi tore. Ma leian. Jah, see on turismieesmärk muidugi, ja ise väravad seal jah, ja juba sellega ka mänginud. Aga sibulaid hakkasid nad kasvatama kohe, kui nad siia tulid. Ilmselt küll ikka üsna üsna ammusest lihtsalt, kui, kui seda põllukultuure need neil ei olnud. Noh, nii palju kui võib-olla oma loomadele midagi vaja oli. Kuigi kanu näiteks eriti ei peetud, sest kanad ja kalavõrgud ei käi hästi kokku. Kanad jäävad sinna kinni, rääkimata sellest, et nad reostavad neid võrke ja aga ikkagi kunagi need majapidamised ikka olid ja loomakasvatus oli ja nii palju, kui loomadele oli vaja midagi, nad kasvatasid aga enamasti õliseks ikkagi köögiviljakasvatus. Ja muidugi, mis köögivili meil kõige paremini kasvab. Muidugi sibul ja kurgid ja porgandid ja porgandite kohta ongi neil see sõna parkandmis, mille kohta on vaidlusi, aga vist on keeleteadlased ikkagi jõudnud nii kaugele, et Vanausulised ise väidavad, et see on eesti sõna porgandist. Tegelikult keeleuurijad väidavad, et see on vene sõnadega Biska eesti keeleuurijad aga hetkel ma ei hakkasin jälgi spekuleerima, et siin on võimalusi mitmeid. Aga igal juhul see köögiviljakasvatus on muidugi väga ammune tegevus ja praegu nad räägivad ka sellest. Ta on väga tähtis, et sibulakasvatused sibulaid kasvatataks oma seemnetest. Et see tsükkel, mis kestab nelja vastuvõtt algab tõesti seemnekasvatusega, noh siin on muidugi küsimus, mis on enne, kas kana või muna, aga aga ikkagi, noh, kui me alustame seemnest, siis kõigepealt kasvatatakse seeme, siis pannakse see mulda, siis kasvatatakse need pisikesed seemnesibulad siis juba järgmised söögisibulad ja siis jällegi mulda seemnekasvatus. Terve teadus ja see on terve teadus ja muidugi leksikonis on väga palju sõnu ja osa neist on tõesti ka need laensõnad millele on juba pühendatud meil üks magistri dissertatsioone, praegu valmib üks doktoritöö, kui palju nad laenavad ja mida soome-ugri keeltest ja saksa saksa keelest on ka laenatud, aga siis on ikkagi tulnud eesti keele kaudu näiteks sahver Šafreika. Et ta igal juhul esimene köide, mille kallal me praegu töötame ja see hõlmab maja majapidamist, kodu kodumajapidamist, noh, ütleme nii, et kõik, mis on kuni tänavani majapidamine. Et umbes poolteist 1000 sõna juba See, kuidas see majapidamine aja jooksul muutunud on või kas on muutunud päris aegade algusest, niipalju kui te teate Tähendab, teatud asjad on säilinud ja võib-olla see traditsiooniline ülesehitus on enam-vähem säilinud. Noh, siin võib paralleele tõmmata Eesti rehielamuga aga rehielamu keskne osa reeglina on see reisi, eks ole, stereht ei olnud vaja muidugi siin, sest vilja ei kasvatatud, aga võib-olla selle mõjul jälle, kes on natuke spekuleerimine, siin ei ole praegu mul teaduslikku alust. Aga on välja kasvanud niisugune majandusõu, mis loetud, millel on katus peal. Ja, ja sinna kuulusid ka noh, kõik need loomapidamisosad, mis olid ka kuur. Ja noh, kõik koht, kus, kus hoiti loomasööki ja kus hoiti noh, kõik, mis, mis vajalik üldse oli. Ja eraldi hoonena oli reeglina ainult sauna. Vot see oli täiesti omaette väike majake ja see oli nagu eemal ka veidi. Ja teatud määral on see säilinud ilmselt ikkagi küllalt kaua säilinud. Muidugi on neil ka kõik küll, kui on vesi majas, siis veevärk majas, siis on ka pesumasin ja, ja kõik muu. Samas on säilinud ka see traditsiooniline vene ahi, mis on natuke väiksem kui see päris suur, traditsiooniline vene ahi, ta ei võta nii palju ruumi ära. Aga selle osad on ikkagi olemas. Isegi näiteks uusi ahju oleme nüüd näinud Piirissaarel täiesti. Millal meil see raamat ilmus 2013, viimane, mis oli Piirissaarele pühendatud meie toimetiste köide ja seal oli siis vist aasta varem või 12 või või 11 oli ehitatud uus ahi täiesti nende vanade mallide järgi, seal on see lamamisosa vile söömidandsimetatud, mida nimetavad setud ja või saartel on ka niisugune osa täiesti ahjul olemas Saaremaal ja Hiiumaal. Ja siis on pliidi osa on truup, mis, mis kütab ka tuba, nii et see, need traditsioonid on säilinud muidugi midagi modifitseeritakse, tehakse paremaks, aga seal on see vastav vastav noh, niisugune tõmbeava samovar-ile. Ka see on olemas, sest sama teejoomise traditsioon on olemas, sest söök algab tee joomisega. Mis jutud veel on huvitavad? Mõnikord mida räägitakse ka, et noh, seal eestlastest naabrid tulid külla teadagi Piirissaarele näiteks nõndanimetatud Eesti ots. Ja ja siis noh, või keegi sõitis külla, eestlased, keda, kes nagu ei olnud, väga sele kombega toovad ja antiteed pakuti sinna ka seda kuulsat suhkrut juurde, mis on see karamell istatud suhkur, mingisuguseid pisikesi küpsiseid, külalised sõid kõhu täis, olid täiesti rahul ja siis äkki hakati neile sööki ette tooma. Vaat oli siis juba tõesti täielik hämmeldus ja ahastus, mis nüüd teha, neil on juba kõhud täis, alles siis toodi kalasupi ja praekala ja nii edasi. Et see tee on naguniisuguseks eel roaks ja teiega oska lõpet veel see söök, no ja siis muidugi pakutakse tee äärde omaküpsetatud kooke ja pirukaid, nii ka tänapäeval. See käib ka tänapäeval, kui tahetakse eriti külalislahke olla. Noh, samas ikkagi on enam-vähem teada, et see tee joomine on ja, ja seda võib siis juua, seda teed, kunagi oli muidugi täiesti keelatud see must tee, see oli ikka saatanast, keegi kohvist muidugi ei rääkinud üldse. Aga joodi taimeteed. Samas näiteks viinajoomine ei ole keelatud, selle kohta ei ole midagi öeldud kuskil pühakirjas. Aga noh, üldiselt need elukombed on üldse ranged ja ja, ja see kodune kasvatus oli tõesti väga ranget ihunuhtlus oli ikka küll täiesti olemas, mitte nüüd tõsine, aga, aga ikkagi sellest on räägitud ka vanavanemad, kes reeglina lapsi kasvatasid, ega seal pikka juttu ei olnud. Ka siis püütakse tänapäeval ka ikkagi oma traditsioone uske usku edasi anda. Lastelastele. Püütakse küll jah ja vot siin ma leian küll, et see on väga õige tegevus selles osas, et kui püüda säilitada kogu seda pärimuskultuuri siis vot see on jällegi üks Paveli padrunini üsna õige idee tuleks hoida lahus, usk ja turism ei maksa kippuda palvelasse. Rääkimata nüüd teenistusest kiriku teenistusest. Aga samas muidugi selleks, et see piirkond üldse areneda, eks, et seal midagi toimuks, et tekiksid töökohad, on muidugi vaja tegevust ja, ja siin on päris palju ära teinud ka need külastuskeskused. Kulkjas on üks külastuskeskus niisugune aktiivselt tegutsev. Samas kui nad on mittetulundusühing, tean, et neil on ka raskusi selle lihtsalt Pideva personali palkadega, neil ei ole seda eriti kuskilt võtta, ega nad ei teeni seda raha kuigi palju. Ja eks nad otsivad siit ja sealt kellena ja kuidas vanausulised ennast tänapäeval Eestis tunnevad. Ma arvan, et kogu selle tegevuse, no mis on nüüd üsna aktiivselt toimunud noh, ikka 20 rohkem kui 20 aastat, no ütleme, 95.-st aastast võib-olla. Sest 95.-st ütleme niiviisi, enne seda oli niisugune natuke ebamäärane, 91.-st juba, aga siis olid nad rohkem nagu võib-olla oma tegevusega hõivatud ja ja ei ole nii palju promanud, ei ole eriti hea sõnaga muud ma ei oska hetkel leida ja, ja koostööd teistega otsinud, et just 95.-st umbes hakkas toimuma, et 97.-le näiteks tuli, ronin minu jutule ja küsis, kas me ei tahaks teha ühte konverentsi vanausulistest. Ja tõesti, me tahtsime selleks ajaks olime ka parajasti juba uurinud natuke ja see oli juba niisugune paralleelne tegevus, mis toimus. Et tõesti need algul, eks nad mitte eemale tõugutud ei olnud, et kindlasti mitte. Aga kui me sinna siiski teatud äärealadele läksime, siis esialgu ütlesid nad kohe mutike, ükskõik missugune alustab oma juttu sellest, et oi, me elame siin nii kaugel linnast, meie keel ei ole see õige keel. Ja ma ei mäleta midagi ja siis, kui sa hakkad ikka rääkima. Ja, ja sa ikka ütled, aga just see keel, meid huvid. Et seda teist keelt oskame me ise ka ja seal see nii huvitav meil ei ole. Vaat siis nad hakkavad rääkima ja ja eks need mõrva eest kogu see töö, raamatute kirjastamine, millega just tegeleb see kultuuriarendusselts, nad on välja andnud päris palju raamatuid. Võib-olla natuke ka meie uuringud ja meie suhtlemine nendega on, nad on meie suhtes väga avatud ikkagi seda olukorda muutnud niiviisi, et nad tunnevad, et nad on vajalikud. Nad on huvitavad, nad on Eesti riigile huvitavad, kui on ikkagi olemas Peipsiveere kultuurinõukogu programm, kus saab taotleda toetustega mitmele tegevusele, olgugi, et jah, ta ei ole kuigi suur raha, aga ikkagi vot need lastelaagrid või suvepäevad oli festival Peipus niisugune ka, noh võib-olla ta ei peaks nii tihti toimuma, konverentsid küll vanausulistest, küll ka niisugust lihtsalt Peipsiveere elanikele uut, 28. märtsil Tallinnas Peipsiveere seltsi konverents, selts, bridžuudija, Peipsiveere selts, enamasti on seal just Peipsi veerelt päritud inimesed, kes elavad Tallinnas, aga kes püüavad jällegi midagi teha ka seal teadvustada. Et ma arvan, et see on oma töö teinud ja tegelikult oma usulised noh, need, kes üldse end vana usulisena tunnistavad või, või kuidagi tunnevad. Ma arvan, et nad tunnevad end mitte just halvasti. Võib-olla suurim probleem on see, Peipsi veerel on vähe töökohti, nii et need külad lähevad tühjaks. Piirissaarel. Sel talvel oli väidetavalt 30 inimest kuigi rahvastikuregistri järgi seal elab umbes 100, aga vanad inimesed, nad ei saa enam hakkama selle traditsioonilise majapidamisega, kui on vaja kütta, kui on vaja kaevust vett tuua. Raske nad on üldse seal juba kõik vanad koolimaja ei ole, polegi kellelegi teda pidada, mõistagi lapsi ei ole, lapsed tulevad sinna suveks, suvel võib seal tõesti 200 300 inimest olla. Majad ei ole tühjad, aga talvel käisin ise seal kuu aega tagasi, umbes hõljukiga. Tjah pilt on, kurbmajad on tühjad. Et samas jah, kui, kui sinna tekiks töökohti, siis oleks asi parem. Vanausulistest, kes leidsid kodu meie juures 300 aastat tagasi juba rääkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina külmoja. Saate toimetaja on Piret Kriivan vanausuliste laule laulma Ansambel Supriadki Narvast. Vanausuliste vaimulikud värsid on lindistatud Peipsi-äärsetes külades, rajas tihedas Varnjas ja kallaste linnas ekspeditsioonidel käigus 2006.-st kuni kaheksanda aastani. Laulu noorest erakust salvestasid Supriadki Narva Aleksandri kirikus.