13.-st kuni seitsmeteistkümnenda juunini ametlikult aga tegelikult hakkasid kontserdid juba varem pihta peeti Riias rahvusvahelist folkloorifestivali Baltica 88. Sellest võttis osa üle 1400 rahvamuusiku Lätist, Leedust, Eestist, Valgevenest, Arhangelski oblastist, Rootsist, Norrast, Soomest, Bulgaariast, Kanaari saartelt, USAst, Poolast ja Saksamaa liitvabariigist. Eestimaad esindasid sellel suurel peol ansambel kihnu maa leegayus, setu ansambel Leiko ja vabariiklik tantsujuhtide ansambel. Festivali programm oli hästi ulatuslik, see haaras endasse vist kõik Lätimaapiirkonnad. Avati mitmeid rahvakunstinäitusi ja jäeti mulje, et Lätimaal elab rahvakunst mitte ainult muusikas ja tantsus vaid ka käsitöös täieverelist elu. Oluline on veel ka see, et ehkki pidu oli suurejooneline ja võimas, ei jäänud hetkekski muljed suurtest pingutustest peo õnnestumiseks. Kõik kulges ladusalt ja suures osas ka isevoolu, nagu folkloori-le kohane. Möödunudaastase Baltica festivali kohta, mille korraldasid leedukad tehti päris tõsiseid etteheiteid sellepärast et folkloori-le oli vähe ruumi jäetud ja pidunegi suures osas üsna sarnane välja tantsu ja laulupidudega. Sellest ei olnud vabad ka lätlased. Kuid siiski oli ka kontsertidel suurtes saalides enam kohal tõeline rahvamuusika. Järgmisel suvel meie kord korraldada Baltika 89. Eestimaalt oli kohal suur grupp inimesi, kelle õlgadele peo tegemine jääb. Küllap oli sealt palju, mida õppida või arvestada. Meid peetakse üldiselt tugevaks folkloori kandvaks maaks ja tõsi ta on, kuigi näiteks loevad leedukad, et neil on ligi 900 folklooriansamblid. Lätlased nimetavad sadat, meie teeme rangemat vahet autentse rahvamuusika ja rahvamuusika vahel. Ja seetõttu too ütleb mõni, et meil on 10 ansamblit. Mõni aga, et 20, Arv arvuks, aga tõsine ettevalmistus, töö seisab kõigil ees. Lähemegi nüüd biomuljete juurde. Teenib Veedi põhilises osas läbi Siguldas selles imekaunis Siguldas. Siin on loodus nii helde kõikide asjade poolest, siin on mägesid, siin on metsi. Siin on muru, siin on jõgesid, siin on järvi ja siiani kokku sõitnud tuhandeid folklooripeost. Osavõtjad, kes on kõik käest kinni võtnud, seisavad mitmes ringis ümber veel mitte süttinud lõkke. Tere, õhtusel peol puudub stsenaarium. Kõik ansamblid, kes on kokku sõitnud, esindavad oma rahvas ja muud stsenaariumi kui see, mis hingest tuleb. Sellisel peol ei ole üldse vaja. Käib pidu meis enestes ja kui ka lõke süttib, siis jätkub see tulemaagia mõju all. Käimas tema on kõik osatäitjad kogunenud vabaõhumuuseumi kus toimub käsitöömeistrite tööde näitusmüük ja nagu ikka alati kontserdid, kus esinevad üksikud ansamblid, see keegi ei ole kindla stsenaariumiga üritus, vaid vaba, nii nagu tundub, sellel koorifestivalil olevat, vähemasti ühes on jõutud selguseni. Folkloor on inimeste sisemine asi ja see sünnib siis, kui inimesed on selleks valmis. Ja kui inimesed tahavad kontsertide kindlate kontserti raames ka folkloor ja ka tema tegelik omapära, kes ei niidi põdra, ostab ikka. Joanne Teeessaid. Siin on, oleme nüüd laua ääres, kus on väga palju ilusaid savinõusid, siin värviline keraamika. Kes letis on käinud siin muidugi teab, missugune ta on. Ta ei ole hoopiski selline nagu meil Eestis. Et oleks jõuga iiliga kõvera jooned, toetajaid, jalad, Isiksustest stressi või, aga nüüd ma lähen leti juurde, mis seal täis sädelevat merevaiku ja see müravaiku veel ikka nii palju on ja see, et ta nii väga tahab. See üllatas mind küll tõeliselt. Praegu kuulsime, kuulsime kaelakee kohta, mis on läbi rännanud. Näen ühte kaelaehe see on, seda ma ei oskagi kirjeldada, sest see on niisugune lapik ja väga suur tükk. Ja ta on ta mõt. Pluss siduv. Nii, ja nüüd on üks kaelaehe, mis on täiesti nii nagu kunstiteos. Otsing ei või. Seda on täiesti võimatu kirjeldada, missugune mere väiksest igaüks teab, et iga merevaigu killukene on ju isemoodi. Singisse pääst. Rootsi ansambli Hemgaardenzoltens laagi juht klaasountodaalin ütleb, et see on parim festival, millest nemad on osa võtnud. Eks nad on käinud. Kuulamas hakkab hooned Prantsusmaal, Inglismaal aga Läti pidu, parim neist siin enam tõelist traditsiooni tunde ja kas need ka Tallinna tulevad? Küsisin selle kohta, nad ei saanud veel midagi arvata, neil puuduvad plaanid. Folklooripidu on Jõulu Jurmalas sinnasamasse saali, kus äsja lõppes rokklauljate konkurss ja võib öelda, et sobivad rahvariided sinna sama hästi kui sädelevad lavariided lauljatel. Muide, see aplaus, mis praegu on, kuulub eestlastele. Pidu on siis jõudnud jumalasse, aga tänasel päeval ka praegusel hetkel just nimelt algamas peod üsna mitmes Lätimaapiirkonnas. Sõideti täna välja linnaste ansamblid sõitsid erinevatesse kohtadesse ja homme siis jälle vahelduvad need kohad, nii et Lätimaasaar folkloori peost päris suurel määral osa egordena Riia lingi tühjaks ei jäänud, sest 1400 esineja hulgast jäi veel väga palju ansambleid riig, kus toimuvad samuti neljandas viies kohas kontserdid. Inimesed on nii vaimustavad, nii sõbralikud ja kenad ja laske. Ameerika ansambel on erinevatest osariikidest, tantsijaid on teenistusest ja saateansambel on aidanud suust. Tallinnas on neil ka häid sõpru, ru. Ütleb Mätio, ju siis Mati ja Külli. Need on siis viiuldaja ja annetist. Selleks aastaks on see grupp kutsutud juba šveid Itaaliasse, nii et arvatavasti ka Tallinn neid liine pisut nende tantsudest ja see on väga imapärane saying. Päris niisugune lavastajad. Tantsijad moodustavad ühe klubi ja nende vaba aeg ongi niisuguses tantsulaagris. Käin Teppimine. Laupäev, 16. juuli kloorifestival on täna hommikul Riia vanalinna mitmetes kohtades. Praegu oleme toomkiriku esisel platsil ja folkloorikollektiividel Lätti enda folkloorikollektiividele. Meil on igalühel antud 20 minutit aega laulmiseks või tantsimiseks. Siin nad praegu on juba üksteise järel üles astunud. Hommiku kella üheksast saati. Vaata et igal ööl lõppevad peod Riia linnas, kui ansamblid jõuavad tagasi ööbimiskohtadesse väga hilja öösel, selleks et hommikul kohe jälle varakult alustada siis võib arvata, et see pidu on tegijatele sama väsitav või ehk palju kordi väsitavam kui kaasaelajatele. Esisel väljakul on veel teinegi areen, nii-öelda see on tekkinud ise ja siin surnud rahvast kuulab Rootsist tulnud või ansamblit. Lähen legi kuulama, kas jääb see ikka midagi kliendi peale? Väga huvitava pillidega on rootslased, siis. Need ei ole päriselt. Nii nagu vabaõhumuuseum, Veski on ka siin toomkiriku esisel väljakul väga palju käsitöömeistreid kokku tulnud. Siin on korvi punuma ja et siin on vööde kudujaid, vaibameistreid, kinda kudujaid, siin on ka sepikoda üles pandud ja tekitab mõtte, et kui tuleval aastal ja kui raekoja platsil kui raekoja platsil kõigi nende toiduputkade ja pudi-padi kioskite asemel oleksid samasugused käsitöö väljapanekud. Ei ole mitte ainult müügid, need on ka näitused. Aga ma ei ole veel tähele pannud, et kusagilt asjad otsa saavad, ehkki inimeste käes on siin päris palju korve ja kellel on savinõu kaenlas või baasik kellel kasvõi pea kael ostetud. Aga seda kõike jätkub ja seda on jätkunud terve selle nädala jooksul. Kui me mõtleme, et maikuus, kui Riia vabaõhumuuseumis korraldatakse müügipäevad et siis me eestimaalt sõidame, tahate autodega kohale ja ostame kasutades ära peaaegu et ainukest võimalust ostame selle müügi seal peaaegu tühjaks siis praegune tekitab küll mõte, et Lätis on käsitöömeistreid vist tunduvalt rohkem ikka kui meil. Ja arvatavasti on seda tööd nad teinud juba siis aasta vältel. Ka siht on, mida kõrva taha panna. Seda enam, et meil oli ju alles viru Maal seppade päev ja siin on ka sepipada üleval, vormitakse münte ja tehakse küünlajalgu ja ja ka hobuseraudu ja kõike seda, mida sepad teevad raekoja platsi annaks ka päris kenasti meie sepad üles rivistada oma tööriistade keskele ja ma usun, et seda oleks väga uhke vaadata. Nad on mitte päris Hispaaniast, nad on Kanaari saartel ja Victor Manuel Gonzalez Martin tutvustab natukene oma ansamblit, just eriti pani publikut imestama, et nende tantsud on rahulikud ja, ja niisugused sees ja vaoshoitud. Ta ütles, et selline ongi nende rahva nõmme. Kanaari saarte elanike hoiak väljendub tantsud ja need on ehtsad autentsed, tantsud seatud pole neist ükski ja ansambel loodi 40 aastat tagasi. Asutaja senjoora funda on karjas, aga senjoor, Martin juhib ansamblid 21 aastat. Järgmiseks aastaks on neil juba neli kutset. Kas sinna Tallinn mahub, ei tea. Leedu ansambli Ladileo juht Siipa kelmid, Skytte ka Kim või saidi CD võldurni präslik Stalini. Nüüd me oleme Ogre, lauluväljakul hakkab Riia folkloorifestivali finaal. Siin oleme grupp eestlasi siinse härmiks särm. Marju Saar. Millised on teie muljed festivalist? Et seal on väga huvitav, aga samal ajal on tunda ka see pinge ja arusaamatus, mis on mitmetel lavatantsuansamblitele. Noh, ilmselt on asi selles, et päris niisugust lavatantsu ansamblite rahvusvahelist kokkutulekut ei ole ju olnud. On toimunud küll üliõpilasfestivale, kus kohal on lavatants, aukohal on olnud samuti mitmeid laulupidusid. Kui nüüd on esimene folkloorifestival Lätis eelmine aasta toimus samasugune Leedus, siis järsku tunnevad kõik need ansamblid, et nad on just nagu kõrvale jäetud ja sellest tekib suur segadus. Aga praegu just mõni hetk tagasi Krõõt ütles väga kenasti. Et Ta nägi, kuidas mõni päev tagasi oli kontserdil väga ilusaid folkloor, seid kavu esitanud Läti lavatantsuansambli. Ja ma arvan, et mingi niisugune lahendus võiks olla neil samuti ootamatult kogu aeg siin vaadates mõtled ikka, et kuidas meil Eestis järgmine aasta samasugune festival võiks välja näha. Ja meie rahvakultuur, meie tantsuvara ja, ja laulud on tegelikult ääretult kõik. Väga vähene on see osa, mida ka meie folklooriansamblid jõuavad praegu meieni tuua. Igas paikkonnas on aga olemas rahvatantsuansamblid, olemaskoorid on olemas rahvapilliorkestrid ja ma küll loodan, et järgmise aasta Baltikaga seoses me saame väikese osagi sellest piirkondlikust rikkusest siis on meil kirja pandud, aga mida me kusagil ei näe, mida me kusagile kohe, et me jõuame selleni. Ja siin selle nädala jooksul võis tõesti juhtuda nii, et nagu õnneloosis, et kui ei tea, sest ega kõiki leti ansambleid ei tunne ka, kui ei tea, millele kindlalt tahta minna siis võid sattuda kohta, kus folkloori oli õige vähe. Kuidas oli leegahjusel? Ta sattus niisugustesse kohtadesse, kus ütlesid midagi toredat. Toreda avastamine algas tegelikult talvel, kui pudeli ansambel kutsus meid külla Riiga. Ja nüüd siin Balbica ajal on ka olnud nende ansambliga meeldivad kohtumised. Käisime laulumäel laulmas ja nagu suure pidustuse puhul ikka käib kõik järjest esinevad. Siis ühe korra kutsusin ansambli liikmeid meid ühte niukesse tammed, sõõraga, puuded, sõõre, seal nad laulsid, niukseid, vaikseid ja hästi vaikselt laulukesi niuksed iseendale, mitte kellelegi teisele. Ja mind on küllalt palju vaevanud nihuke küsimus, et kuidas lahendada probleem, et folkloor ei ole küllalt palju rahvajooks esinemine. Kuidas lahendada see probleem, et ei peaks esinema rahvale, et sa saaksid teha Ma seda iseendale ja siis samas siis vaataks kõrvalt seda eelmisel aastal seda folkloorifestivali vaadates ja see aasta kõik need esinemised on niimoodi, et rahvale lava peal on kava kokku seatud. Ja oma praktikast või kogemustest tean, et et kõige huvitavamad niuksed folkloorikontaktid on, kui ansamblid omavahel kokku saama ja siis hakatakse vastastikku esitama endale selgeks õpitud asju, aga samas otsitakse seda sama asja, mis teised just esindasid. Kas on midagi samasugust ja püütakse just sedasama näidata, et näete, et meil on ka midagi sama sinnapoole samasuguseid asju. Ja, ja siin on ka nihukesed, just ansamblite omavahelised kontaktid on, on kõige rohkem meelde jäänud. Aga sina töötad rahvaloomingukeskuses ja, ja ilmselt see keskus jääb ju lahendama selle probleemi. Kuidas siis ikkagi on võimalik seda teha või ei ole seda võimalik teha. Mina näiteks võin öelda, et publiku hulgas, kui toimuvad just nimelt niisugused enda kesksed või rühmakesksed või ühe kollektiivi kesksed esinemised, just nimelt need tantsud ja need siis publik tunneb ennast täiesti mahajäetuna ja publikule on igav natukene ja need tantsud on piisavalt pikad. Ma loodan, et on võimalikult vähe selliseid suuri kontserte, vaid on postintiimsemad, väiksemad kontserdid, kus publikut on ka võib-olla vähem. Neil on siiski võimalik ise osaleda. Ja muidugi kogu selle ettevalmistavad tööd ei tee meie keskus üksi vaid vaimse alusepanijaks on folkloorikomisjon, mis on kokku kutsutud Kultuuriministeeriumi juurde. Jälle pool aastat tegutsenud. D tooted on see sinu mõtet, et kõige olulisem on just need kontaktid inimeste vahel milleks siin on võimalus ja, ja samuti see see vabadus. Nende Tseer tantsude kohta ma tahan öelda, meie kavas oli olid mitmed tantsud ja esinesid setud ja Kihnud ja pärast küsiti, et miks te neid ehtsaid nii vähe lasksite esineda. Kui ta näeb, et see on ehtne, seest tulev esinemine, siis ta ei ole igav. Aga just see on igav, kui pannakse esitama mingit kava publikule. Väga huvitav oli vaadata sellel peol tuli väga selgelt välja kontrast niisuguste ehtsate kavade vahel ja siis treenitud või lavastatud seatud kavade vahel. Ühes kohas võid vaadata norra ansamblis või Läti ansamblis. Noor inimene hüppab ühtemoodi, vana inimene hüppab teistmoodi, samal ajal nad kõik vaatavad särasilmil üksteise otsa ja hoiavad kokku ja see on nii vahva, kuidas ühelt kiilaspäiselt taadil tuleb järsku nii hea tuju peale, Tal olid käed üles. Ja samal ajal noh, igaüks on isemoodi ja kõik nad on ühes, kõik nad on rõõmsad ja seejärel tuleb kohe poole ansambel lavale. Kõik tantsivad täpselt ühtemoodi, täpselt ühe koha peal pööravad pead. Ja kurb ja igav hakkab, sest ma näen küll seda lavastajat ja seda treenerid, kellega neil on võib-olla väga hea side ja mis on sellest näha, kuuletuvad temale aga seda, et kogu see ring, igaüks on tegelikult ainulaadne, kordumatu isiksus, see läheb kaotsi. Ja ma arvan, et see peaks olema just nendel folklooripidudel eesmärgiks, et me saaksime rahulikult ja mõnuga seda kõike kogeda. Ja see oli tõesti näha ka mitmetel kontsertitel. Need tõesti nii rahulikud ja täiuslikud ansamblid oskasid nõnda esineda. Publikule ei olnud igav. Ja nagu praegugi, see, mis praegu, noh, kui see lindi peale taustaks jääb, kui te arvate, et see on kontsert laululaval, siis see ei ole seda. Sest see on kontsert. Mis kontsert? See on, lihtsalt mõnus olemine, enne seda pidu siin muru peal, inimesed lihtsalt laulavad ja. Mulle tundub, et kõik laulavad kaasa. Ja samas tuleb öelda. Söö Läti folkloorifestival võrreldes Vilniuse omaga. Leedu omaga tunduv samm edasi Leedus oli ikkagi. Niisugune suur põhilised olidki suured massi esinemised, siin on, on olnud küllalt palju ikkagi väljasõite, niukseid, väiksemaid kontserdid ja, ja vähem ansambleid koos, siis jääb ansamblile endale rohkem aega võimalus esitada 100 ja tutvuda ka teiste ansamblitega. Üks puudus, mis on väljasõidud küll samade ansamblitega mitmele poole neide ansamblite omavahelisi kontakte saaks suurendada kõige parem ja kõige rohkem huvitatud folkloorist. Huvitatud publik on folklooriansamblid ise. Ja selleks just olekski mõtet. Erinevatesse kohtadesse erinevad ansamblid, perse lasta. Huvitavad tunnused, hea ansambli tunnusteks võiks pidada seda, et inimesed ei ole ühtemoodi riides rahvariided erinevad detailide poolest. Ja samuti seda, et erinevad head on koos koos, nii noored kui vanad. Just nimelt need pisikesed lapsed sulavad nii orgaaniliselt alati ühe ehtsa ansambli koosseisu, kas ta teeb seal midagi või ei tee, aga ta lihtsalt on ja samuti vanad inimesed arvestatakse nendega mõttega vaidlust vanadega. Nii et ma arvan, et kõigil on meil kõigil, meil on väga palju mõelda järgmiseks aastaks selleks, et, et meie pidu õnnestuks, sest lätlaste pidu ju õnnestus ka. Kummaline konkreetselt oli üks külas välja, see oli püütud lahendada nõnda, et kohalikud rahvatantsuansamblid tulid lõpus tegema oma niisugust korda. Ja noh, eks nad taotlesid muidugi seda, et nad saavad suure suure publikumenu osaliseks tantsisid väga pööraste tormakalt tantsu ja siis võtsid kõik need Külalisansamblid ja omaki vanad inimesed võtsid ka niisugusse tormakasse sabatantsukanalit vedama hakkasid ja siis tuli see kontrast kõige teravamalt välja. Tegelikult niisuguse sabatantsuvedaja peab olema nii nagu nagu norra ansamblite juures on, see, nad arvestavad kõige nõrgem, aga selles lülis on see väike laps või on see vanainimene tantsivad niimoodi, et temal ka oleks hea ja mõnus olla. Ja ma arvan, et kui selline suhtumine saab valitsevaks nendel folkloorifestivalidel, siis me oleme väga palju võitnud. Baltika 88 on läbi, Baltika 89 tundub praegu veel olema kaugel, aga tegelikult on ta väga lähedal Eesti rahvaloomingukeskuse direction. Andi Kalamees, milliseid mõtteid tekitas olnu ja milliseid mõtteid või kas ka hirmu tekitab tulev? No Baltika 88 selle jälgimine niimoodi pealtvaatajana rohkem oli muidugi väga kasulik õpetlik eelkõige muidugi pidades silmas meie korraldada festivali järgmisel aastal. Ja ühest hinnangut anda on väga raske. Ja mõtted ja arvamused kogu festivalist on, on võib-olla noh, küllalt küllalt vastuolulised. Sest esiteks eks alati niisuguste ürituste korraldamisega oleks vaja nagu selgeks teha, et mis eesmärgil seda ikkagi tehakse. Ja eriti nüüd folkloorifestivali puhul Ilmselt tuleks silmas pidada kahte eesmärki, et ühelt poolt ta peab pakkuma vaatajale ütleme, siin Riia linnakodanikule võimaluse osaleda rahvapeol. Aga teiselt poolt peaks olema taga täiesti nende folkloorikollektiivide enda pidu, kus sõlmitakse kontakte, õpitakse vastastikku võib-olla oma rahvalaule rahvatantse. Ja vat ongi see vahekorra küsimus, mida rohkem eelistada, mida vähem helistada. Ning loomulikult 901-ks kõige keerukamaks probleemiks on, on ilmselt ka see repertuaari küsimus. Sest. Esikohal kindlasti peaks olema võimalikult audentne esitusviis võimalikult autentne folkloor, rne laul, tants. Aga samaaegselt me teame, et rõhuv enamus eriti meie kollektiive ikkagi viljeleb meil praegu stiliseeritud Küllalt palju kaugenenud autentsust rahvatantsust ja nüüd ühte kontserti või üritust kokku pannes. Nüüd Riias sai jälgitud. Ja, ja mulle ikkagi ikkagi tundub, et nüüd ühe kontserdi raames püüda kokku viia autentset folkaalset kollektiivi. Ja puhtalt lavatantsukollektiivi ilmselt ikkagi ei ole päris õige. Meil on see oleks siis väljapääs. Et kõik saaksid esineda ja seda muidugi peavad ennast ju rahvakunstiansamblid, eks. See on muidugi kõige niisugune keerukam valu, valusam küsimus. Sest kahtlemata kõik tahavad niisugusest väärsest festivalist osa võtta ja kollektiiv on väga palju. Ilmselt peaks tegema. Üritusi siiski võib-olla ühe festivali raames, aga eraldi puhtalt folkloorikavaga aga teisest küljest peaks kindlasti endiselt olema eraldi ka töödeldud stiliseeritud repertuaari kontserte ja siin praegu meie esialgses programmis, mis niisugune loominguline töögrupp, mida siin sütel juhib, nende poolt ongi praegu kindlasti näiteks üks niisugune koorimuusika kontsert välja pakutud just eelkõige Veljo Tormise loomingust, kusjuures muidugi video on nagu siiski selles, et kutsuda autentse folkloorikollektiive liivlased ja samaaegselt kõrvalt siis näidata sedasama laulu hullen Veljo Tormise töötluses. Et ühesõnaga näidata võimalusi, kuidas on võimalik kasutada seda folkloori tõesti tänapäevases seades. Riias oli folklooripidu nii Riia vanalinnas kui linnas laiemalt kui ka Lätimaa peal laiali. Kuidasmoodi Eestis saaks seda teha, ega te ainult Tallinnas ei taha seda teha. Seda ilmselt jah, mitte. Kuigi kuule nüüd oma võrdlesime Vilnius diaRiiat siis meile tundus, et ja linnakodanik seda päris õiget festivali hõngu seekord vist ei tundnud. Vilniuses oli ikkagi oli see asi nagu palju enam tunda ja neid kontserte kontserdiväljakuid ja juba ainuüksi vanalinnas praktiliselt igas igas õues midagi toimus ja praktiliselt kogu selle festivali aja sinna Riias tundus küll, et, et võib-olla ainult üks-kaks päeva oli seda festivali hõngu tunda, aga ülejäänud päevad on nagu natukene vähem. Aga samaaegselt muidugi haljas pole festivali pealinna maarajoonidesse sõita, see on ka kindlasti vajalik. Sest see annab just nendele kollektiividele endile palju paremad võimalused üksteisega kaks saada ja paremini tundma õppida ka kohaliku rahva elu maarahva elu, nii et ka need väljasõidud kindlasti on ka meie festivali ürituste plaanis. Mis te arvate, kui palju võiks olla osalisi eestipeol? Põhjal on need piirid kuskil niimoodi paika pandud, et kusagil 1500 esinejat ja ütleme 400 välis välisriikide teiste rahvaste Lauljaid tantsijaid. Aitäh teile ja küllap sai kuulajaga meie tunniajasest saatest aru, kui palju on probleeme, kui palju on eriarvamusi ja kui tore tegelikult see folklooripidu kõigest hoolimata ikkagi on ja olema saab.