Et natukene vähem kui kuu aega tagasi oli see päev 16. jaanuar kui hommikul selgus, et võitsite häälteenamusega Tallinna linnapea ameti. Seda on juba küsitud teie käest, mis tunne oli siis ma sellepärast seda enam ei puudutaks, aga ma võtaksin mõttes tagasi kaks kuud ilmselt kaks kuud või natukene enam tagasi, see ei osanud, seda. Ei arvata, loota, karta ega midagi. Nojah, minu jaoks ikkagi see kõik on suhteliselt ootamatu, kuigi ma oma eelnevas elu perioodiline linna asjadega tegelenud mitte ühe linna, vaid mitmete linnadega. Alustasin ma mäletan linna uurimusest Narvas ja kui mu mälu ei peta, siis oli see 1978. aasta ja see oli üldse esimene linnauurimus pärast teist ilmasõda, siis kui Narva maatasa tehti suurte probleemide ja asjadega. Ja kuhu see suund välja pidi jõudma, Mismõttes uurimus. Tol ajal oli see üks nihukseid algseid uurimusi, aga seal oli sellele kaks olulist aspekti, millele me nagu põhiliselt rõhusime, üks oli tööjõuprognoos ja teine oli siis tööjõu konkurents. Tol ajal oli see migratsioon oli hirmus aktuaalne ja nagu praegugi, aga tol ajal nagu te teate, oli see täiesti kontrollimatu. Ja siis kogu probleem oli selles, et et me tegime kindlaks tegelikult need kanaleid, mille kaudu linna tullakse, töötasime välja ja ettevõtete hierarhia, sest tavaliselt need, kes püüdsid värvata või saada lubasid värbamiseks, olid enamasti kehvemat sorti ettevõtted ja ja nendel siis tõepoolest oli selline seis, et selleks, et saada inimesi, toodi kusagilt mujalt Nõukogude Liidust. Ja meie jaoks oli väga oluline siiski kindlaks teha need, kelle ukse taga on nagu järjekorrad ja need, kes elavad stabiilselt ja need, kelle kaudu tullakse, sest tegelikult ega selleks, et sulgeda migratsioonivool ja selleks on vaja need kohad üles otsida ja me paljuski nende kohtadega tegelesime ja võimaliku prognoosiga tulime lagedale eelkõige Kreenholmi manufaktuuri seisukohalt, sest see on kõige suurem ettevõte Narva linnas ja olen viie, mis saab 10 missa viie aastat, mis saab kolme aasta pärast ja et tehas suudaks, siis oleks võimeline ka arvestatavalt oma niisugust tehnilist progressi planeerida ja ja see oli meie jaoks nihukesed esimese uurimise tollal üldse noh, hiljem on saanud siin tegeldud küll Valga küll küll pärnu küll mitmete väiksemate linnadega, nii et see Aga Narva probleem ju tol ajal oli veel see, et ta on ikkagi naisterahvaste linn tänu Kreenholmile, nii et sinna mehi oli nagu tarviski juurde. Ei, sellel ajal 78 seda juba enam ei olnud, 78 juba enam ei olnud, see oli nüüd ütleme see sooline tasakaal oli enam-vähem juba paigas küll aga küll, aga Kreenholm kui naiste ettevõte ja Kreenholmi naised, kui kui noh, ütleme, kui naised, eks ole, nende pleemid olid säilunud, sest tõepoolest ikkagi Narva linnal on oma spetsiifika. Me teame, et sealhulgas abortide arv on pööraselt kõrgem kui vabariigis tervikuna. Vaevalt nüüd Narva naised nüüd nii palju sigi jamad seltsi on kui, kui mujal ja kui seal on ikka teised asjad taga ja suhteliselt palju on ikka üksikuid ja omad probleemid kolmevahetusest töö eest, mis on naistele siiski suhteliselt, et võib-olla töö tegemise seisukohalt kergemini isegi võib-olla et auto on kui meestel, kuid kuid ütleme oma niukse sotsiaalse funktsiooni ja ütleme niuksed kultuurilise emotsionaalse maailma seisukohalt ilmselt raskemalt talutav, see on ka sellest tingitud asjad ja ja muidugi siin oli palju mitmeid-mitmeid probleeme, millega me tol ajal kukkuma. Aga millega tegelesite Temainoris, mis oli? Seminaris olen mina tegelenud, tegelenud väga paljude asjadega, alates sellest, et tõepoolest algul maju Mainorisse kuidagi ütleme, tema eelkäija, see 77 tulingi ja, ja seal me tegelesime algul tööjõukonkurentsiga siis järgmine aste edasi väikeettevõtlussest minu väitekiri oli just nimelt sotsiaalmajanduslik territoriaalkompleksidest ja eraldi probleem vabariigis oli selle oli seotud eelkõige filiaalide tootmisjaoskondade ja muudega ja sellega, et ei ole kohaliku võimu olemas, väikelinnad praktiliselt lagunesid, ma mäletan, tookord oli eraldi probleem lausa näiteks Antsla, kus kus oli, kui mu mälu ei peta, oliselt kaheksandate aastate algul kusagil 35 36 erinevate firmade filiaali, kes ainult kasutasid kohaliku tööjõud infrastruktuuri, mitte midagi, ütleme Antsla linna arenguks ei andnud täiesti ebanormaalne olukord. Ja siis tekkis nagu see probleem, et üldse meie rahvamajanduse struktuur selle kampaania käigus, mida nimetati kontsentreerumist, kui need koondislased moodustati, on võtnud niukse väärastunud vormi võrreldes arenenud tööstusriikide kapitalismi maadega kus on ikkagi kindel proportsioonid suur keskmine ja väiketootmise vahel väiketootmisel on omad eelised suurtootmisele omad eelised, üks ei välista teist ja üks ei ole nagu teise vastand nagu siin tänasel päeval natuke, vahest tuleb mõnel mõnel pool jutuks ja see kõik ei ole nagu tõsi. Küsimus on selles, kuidas seda arukalt korraldada. Ja teine asi ikkagi veel, et peaks olema kohalikel väikelinnadel omad maksumaksjad ja see tähendas sisuliselt seda, et oli vaja leida uusi ettevõtluse vorm ja siis ma tegelesin nagu nende asjade elluviimisega Moskvas ajas on nagu neid pabereid jutti seal paari kuuga ja igavene sekeldamine selle ümber oli. Seda ma sain jah, ka eelnevalt ju teada, et tegelikult ka suure liidu jaoks väikeettevõtlus ja selle juurutamine ju tuleb Eestimaalt välja ja selle alguse juures olete teie. No seda küll jah, sest kõigepealt tehti see kergetööstuses, siis teda laiendati ehituse, siis laiendati vabariigile üldse, siis tuli juba väikeettevõtete assotsiatsioon ja väikeettevõtete assotsiatsiooni ja ehituse ja nende ettevõtete toel, siis nagu tehti see liidus, nii et selles mõttes on loomupäraselt arenenud. Ja no sellel perioodil ma siis Mainoris minu osakonnas täpsemalt, sealt on kasvanud välja paljud meie juhtimiskonsultatsioonifirma tükene juhtimisstruktuuride juhtimisprobleemidega, mina nagu selles töökollektiivis seal eelkõige keskendusin ikka territoriaaljuhtimise asjadele, nii et ma olen nagu selle majandusgeograafia juhtimisel kuidagi püüda kokku panna. Noh, midagi ma selles vallas tean ja midagi selles vallas oskan. Nii ta, nii, ta on läinud, mul see asi. Aga millal te astusite poliitikasse? Seda on nagu väga raske öelda, sellepärast et poliitikahuvi mul on küll kogu aeg olnud, mäletan poisikesepõlves, eks oli aasta kuuske kas siis, kui kõik need loomumba lood olid, siis ma väga huviga kuulasin neid asju ja siis kui Angolas madinaks läks kuskil 263 ja need asjad on mul meeles siis ma ikka nagu tol ajal, see oli läbikihina kahina Ameerika häält kuulata ja, ja kodumaist ja kõik, nii et seal see nagu see, nagu on kogu aeg olnud. Aga siis siis miks? No vaat seda on väga raske, kui nüüd öelda, see, see on ka niisugune, miks keegi kogub marke ja miks keegi mängib kaarte ja, ja miks kellelegi meeldivad blondid, kellelegi brünetid, seda on väga raske öelda, see on niisugune asi, mille öeldaks, maitse üle ei vaielda, aga aga hiljem siis läks see asi mul seal koolipõlves põld midagi, mina nii väga. Noh, mingi pioneeriaktivist otse põld või sihukene pioneeri esite. No mina esimese klassi olin vääna koolis ja siis ma olin 29. kaheks klassides, lõpetasin seal pääskla Kivimäe vahel leegi tänaval ja siis siis ma lõpetasin Tallinna 20. keskkooli. Ja siis ma keskkoolis ma seal ja tõesti siis ma niisugust komsomoli asja ajasin nagu nagu ideoloogia ideoloogia küsimustes ülikoolis ülikoolis, siis seal oli seda asja vähe rohkem, nagu see asi läks mul üle kivide ja kändude. Poliitika pärast, nagu teada, tuleb alati pahandusi noorel inimesel, eriti siis Ülikooli komsomolikomitee liige olin aastat viis, kuus, ma isegi ei mäleta enam, mitu aastat tema olen neljandal kursusel teaduskonna komsomolisekretär, bioloogia, geograafia, teaduskonna komsomolisekretär ja siis korrament, seal kiideti Jaagura kõikjale välja visata, komsomolis. Nii ülikooli komsomolikomitee rahvas on olnud kogu aeg väga noh, ütleme tavalise komsomolitöö mõistes üsnagi keerulises situatsioonis, enamus neist on vitsa saanud. No ja seal oli viimane kord viimane kord, siis ühesõnaga läks suureks madinaks kuma aspirantuuris olin siis korralik ka niimoodi, et et oli nüüd ääre peal, et aspirantuurist välja arvata inetu käitumise pärast, eks ole. Seal veel oli üks poliitiline pahandus ja, ja noh, ühesõnaga minu Neil on just vanaisa ütles alati selle peale, et seal mingi liigne suupruukimine, millest niuksed asjad tulevad, aga noh eks seda peab ka nagu tegema vahest nii, et õigel ajal ja õiges kohas, nii et selles mõttes mul nagu selle poliitika tegemisega asi vähe, lihtsam mul erilisi illusioone pole, ma enam vähem tean, mis, mis mismoodi need asjad käivad ja. Aga sellegipoolest, olla saadik Moskvas võib väga mitut moodi. Võib-olla saadik Moskvas, kuid võib-olla ka tegevsaadik Moskvas. Tea, seal tõepoolest võib-olla igat moodi, eks ole. Rongis võib sõita ka igat moodi, eks ole, kes, kes patute, kes vestleb kaaslast, kes magab ja ja ja kes kuidas mõnele meeldib rongile sõita, mõnele ei meeldi. Aga noh, eks see Moskvas olemisega on samamoodi küll, aga mul on võib-olla seal natukene kergem, kergem, võib-olla teistest ma võib-olla nii ei tahaks öelda väga, et need, kes seal nüüd rohkem, kes seal vähem ja igalühel on oma funktsioon ja ideaalne oleks see selle saadikute korpuse puhul see, kui tõesti igaüks nagu tegeleks selle asjaga Moskvas, millest ta tugevam ja seal oleks ilusti koordineeritud ja sätitud. Aga mina oma noh, nihukesest ülikooliajast ja natukene ka pärast seda üks üks kümmekond aastat ka mulle välisviisa kinni pandi, siis ma üks kümmekond aastat ei saanud sõita kuhugi, siis ma olin. Rändasin mööda nõukogude liitu. Kas see oli ka seotud nende ülikooliaegsete sündmustega, see viisa kinni pane. Noh, jah, kes seda nüüd päris täpselt teab, aga noh, ma enam vähem tean, milles asi on, sest seal on eraldi lõbustused ja noh, meil oli suuremat sorti sõnavahetused ja, ja õiendamist, nii et seal noh, eks ta, eks ta mingit mingit pidi mingit otsa pidi ikka ole seotud. Aga siis ma rändasin mööda nõukogude liitu, siis me tegime seal mitmeid nord, Noorte teadlaste ekspeditsioonid ja siis ma keskendusin, see periood, kus ma keskendusin väga teadusesse ja ja mind see huvitab, huvitab ka tänasel päeval ja kui ma linnapea ametist lähen, eks ma siis jälle teadvusesse lähen, sest ma olen niisugune päris administraatori mõõtu välja ei anna. Ma vaevalt et ma niimoodi elu lõpuni kannatan, seda tööd teha ma ikkagi noh, võib-olla mõned taastad, ütleme nii, eks ole, siin reformiperioodil, mul on niisugune mõte. Praegu materjaliteadustöö. Ei, no ma arvan, et ma arvan, et siin noh, iga materjali kogu 200 tahes või tahtmata vaevalt ma nüüd siin ütleme nii klassikalise teadustöö mõttes saan koguda praegu. Kuid võib-olla, kas keegi teine või ma ise kunagi aastaid hiljem üldistada üldse see on huvitav, teaduslik probleem üldse, kuidas reformida, see on omaette huvitav probleem alates ütleme niuks ütleme, metodoloogiliselt aspektidest lõpetatud sotsiaalpsühholoogilist, ega see on omaette omaette huvitav, huvitav teema kahtlemata, aga noh, praegu ei tule sellest midagi välja pöörduks nagu selle juurde tagasi, vaat siis ma 10 aastat reisinud mööda Nõukogude Liit, mul on seal Moskvas võib-olla selles mõttes nõksu lihtsam olla, et et kõik tulevad mulle tuttavad oma probleemidega, kuna mul liidus peaaegu seda kohta, kus ma käinud pole, noh, ükskõik kas on siin neenetsi tatarlane või Burjaat või akuut või või Kaug-Ida venelane või meremees või noh kuidagi vähemal või rohkemal määral, ma olen neid asju päris ligidalt ise näinud ja ja see teeb niisuguse kontakti saamise ja võib olla võib-olla ka mingil moel otsustamise ja asjamõistmise nagu lihtsamaks. Mul nii et ma nagu võib-olla teiste peale väga ei, väga ei kaevaks. Aga need, mis asi oli see, mis sundis teid, kui teile ettepanek tehti, Tallinnapeaks hakata, mis sundis siis nüüd otsustama jah, poolt. No see oli nüüd väga keerulise kaalutlemise tulemus, võiks nii öelda. Ja väga paljud olid selle vastu ja, ja mul on, mul oli ausalt öelda väga kahju, kuna mainimist selles mõttes, et Maynaris oli mul väga huvitav töö iseenesest. Ja Mainor on aegade jooksul kogunud üsna palju huvitavaid inimesi ja ettevõtlik ikka niisugust uuendusmeelsed, avara mõtlemisega ja ja eks ma püüa võib-olla Mainori tugejaga praegu kasutada oma ametis. Aga paistab, et põhiliseks kaalukeeleks osutus ikkagi ikkagi see Et oleks olnud Võib-olla väga halb Tallinna linna jaoks, mis on oma elanike arvult pea kolmandik Eestit, eks ole kus oleks nüüd seadusandja ehk Tallinna volikogu ja linnavalitsuse suhted jäänud ebamääraseks? See tähendab seda, et et ma arvan, et koostöö Tallinna volikogu juhtkonnaga üks üks olulisi olulisi garantiisid, need asjad hakkavad normaalselt minema ja, ja see minu arvates oli noh, praktiliselt viimane noh, see, mis nagu sinnapoole kallutas. Et ikkagi volikogu nagu, ütleme, juhtkonna ja mõjukate liikmetega, ütleme see see koostöö oleks igati ladus ja, ja see võib olla võimaldaks nii keerulise koha peal nagu Tallinnas siiski need mõned hädatarvilikud reformid läbi viia. Ei ole ilmselt lõige küll võrrelda Tallinna volikogu, nüüd ütleme, teie vastasmängijate näiks ühte mängu mängitakse ju selles majas ikka. Aga sellegipoolest oma meeskond, oma meeskond on väga oluline, missugune olete te oma iseloomult inimene. Kas te olete oma meeskonna poolt või on teil tegelikult ükskõik, kes on teie alluvad? No ma ütleks niimoodi, et väga raske on töötada, kui linnavalitsus ei aja ühte poliitikat, see on mõeldamatu. Tartu linnavalitsus peab sõltumata eluvaldkonnast, need valdkonnad peavad omavahel seotud sport, kultuur, majandus, nad nad peavad olema ühtse poliitika osad. Selles mõttes. Ma ei tahaks kasutada seda sõna meeskond, seda igal pool kasutatakse, kui, kui pooled on naised. See kõlab väga niimoodi. Jah, jah. Tõeline tõeline meeskond, kus pooled on naised, eks ole, see jah, ma ei tea, mida keele keelemehed selle kohta ütleksid. Aga selge on see, et linnavalitsus peab ajama ühtset poliitikat, mis toetub kindlale volikogu enamusele, nii on ta nii ta põhimõtteliselt Peab olema, teisiti ei saagi olla. Nüüd samal ajal ma arvan, et selleks, et seda edukalt ellu viia, need inimesed, kes seal on, peavad olema küllalt erinevad. Igal inimesel peab olema oma tugev külg ja see peab olema tema põhitöö osa. Ma mõtlen selles mõttes, et nüüd, kui me seda linnavalitsust, et nagu saab valitud, siis siis mina rõhuksin eelkõige nagu niukseid positiivsele kujundile. Ma olen harjunud alati ka inimestega rääkides ka ebameeldivus ütlema positiivse kujundi kaudu või ütleme, ehitust positiivse kujundi kaudu. Ja siin on samasugune lugu, kui ikkagi inimesel on, ütleme, omad nõrkused, kuid kui need nõrkused ei sega koos töötamast ja tal on mingi tugev külg, siis mind isiklikult see, et mulle käiakse rääkimas, et tal on nii ja naasugused, asjad, on see mind nagu eriti eriti noh, nagu öeldakse, ei häiri. Aga olulisem on see, et ta on võimeline ajama ühtset poliitikat ja vot see on nagu see see, mis on nagu selle juures tähtis. Olete ka välja uurinud, kui mitu inimest töötab praegu linnavalitsuses koos rajoonidega. Jah, olen uurinud välja, kuid kuid tänasel päeval pole see mind huvitanud. Sellepärast ma praegu olen keskendunud linnavalitsuse kokkupanemisele ja linnavalitsuse liikmed hakkavad juba oma alllülisid. Siis võib-olla ütleme, nende tegevust reorganiseerima muutma ja nii edasi, sest nüüd, kui linnavalitsus on koos, nüüd tuleb nagu öeldakse, raha lugemise periood. Ma saan aru, et et minu lugupeetud küsitlejaga seal volikogu liige on nagu ka kursis sellega. Et mul on kavatsus tõsta, tähendab majandustegevuse tähendab tööstusega tegelemise osatähtsust, arhitektuuri ja linnaplaneerimise osatähtsust üldse ja rahalugemise osatähtsust ja see muidugi noh, nagu niukses uues situatsioonis, kui me läheme üle isemajandamisele, see on minu arvates väga hädatarvilik ja ma olen aru saanud, volikogu enamus üldiselt on enam-vähem saami On kindlasti, aga mis meelt on linnavalitsuse praegune koosseis selles mõttes, et et eeldatavasti ju igasugused muutused ja, ja küllap need muutusid, tuleb ettevõtta, et need on päris suured. Need ju tekitavad nii poolt kui vastuseisu ja väga rasked. No siin siin tuleb sellele läheneda mõnes mõttes filosoofiliselt, sest see on ju vältimatu ja siin ei ole lihtsalt mitte midagi teha, küsimus on selles, kuidas need reformid metoodiliselt läbi viia, sest noh, kõik nagu öeldakse, on inimesed ja kõigele oma tahtmised, lootmised, püüdmised. Kuid me ei saa näiteks ühe inimese huvi allutada kogu ülejäänu huvi, pigem on ikkagi. Ta pidi sellepärast demokraatias ka ikkagi vähemus allub enamusele ja ja siin ikkagi ütleme ka linnavalitsuse töö ümber võimaliku ümberkorraldamine on ikkagi peab lähtuma ühtsest linnavalitsuse poliitikast ja see juba kõik, mismoodi see praktiliselt välja näeb, see on teine lugu. Kui kaua võtaks aega või võtab aega see, et on selge see mudel, mille raamides tuleb tegutseda. No see ikkagi nüüd natukene võtab, sellepärast et kui nüüd linnavalitsuse võtmeinimesed saavad paigale üldiselt volikogu poliitiline joon on enam-vähem teada, nüüd on vaja valada nagu niuks konkreetsesse vormi erinevate ütleme, linna eluvaldkondades valdkondi puudutavates konstruktsioonidesse. Ja siin ilmselt tuleb panna tööle nüüd linnavalitsuse ja volikogu nagu mingid ühised töörühmad selles mõttes, et nad konkreetselt kontseptsioon, ütleme seal hariduse, kultuuri kontseptsioon või siis ütleme, vanalinna või või, või, või ütleme, haldusreformi ülemineku või siin võivad olla, Need on enamasti ajutised, eks ole, mingi projekt välja töötada. Ilmselt üks asi, millega tuleb tõsiselt tegeleda meil täna jutuga Tartu linnapea Toomas endale soniga ka linnaseadus, mispeale meie seda keegi ilmselt ei tee. Ja selles mõttes see Tallinna vabariigi või Eesti Linnade Liit, mida praegu moodustatakse, see iseenesest see iseenesest noh, tuleb nagu ka vaieldamatult kõne alla. Et selle kaudu seda teha, see puudutab Tallinnat selles mõttes, et Tallinn on pealinn, Eesti ajal oli ka Tallinna linn oli kui pealinn eraldi peatükina oli, ütleme linnaseaduses, aga see puudutab üldse linnapoliitikat, ka väikelinnad, eks ole, need tülid või, või Põltsamaad või või ütleme, Mõisaküla, eks ole siin, neid asju tuleb ajada ka vabariigipeal tervikuna. No mis puudutab linnaseadust, siis volikogu jaoks oli ta oli see üsna meeldiv teada saada, et tegelikult linnaseaduse väljatöötamine võtab nii kaua aega ja veel kuigi oli öeldud, et võiks olla mingi tähtaeg juulikuu. Samas siiski oli teada, et ilmselt juulikuuks ei jõuta, siis on see ju ka tervele volikogule pidurd pidurdav asjaolu oma Töösuundade konkretiseerimisel. Nojah, volikogul oleks muidugi tõesti palju lihtsam, kui praegu oleks olemas, kuid teisest küljest on jälle niimoodi, et tänasel päeval on Tallinna linnas mina ees ja ma arvan, et ka paljudel teistel linnadel nüüd selle omavalitsus seaduse raames siiski sedavõrd palju edasi lükkamatuid ja pretsedendi sisuga asjade otsustamist, et võib-olla mõnikord on isegi mõnel juhul on isegi parem, et et lasta sellel praktilisele elule üht-teist vormida, enne kui teha selle kohta seadus. Ja teisest küljest ka kõikidele linnavolikogudel, mis on, on tänu sellele võimalus siiski oluliselt mõjutada selle seaduse sisu ja selle seaduse vormi. Nii et ühest küljest on küll ebameeldiv tööle hakata kaetud, aga teisest küljest jällegi on meeldiv see, et on võimalus endale siiski niuksed, söögikorrad ja muud asjad, eks ole, nagu öeldakse, ise määrata ja selles mõttes see on niisugune kahe otsaga lugu, need minu. Ma arvan, et volikogul ei maksaks väga kurvastada, et seda seadust ei ole, see võimaldab seda seadust teha ka nagu nende praktiliste vajaduste järgi, mis on olemas. Kas te olete omavahel arutanud Eesti linnade linnapead ka omakeskis probleeme ja seda, kuidas üks või teine kohapeal on küsimused lahendanud, kasvõi ütleme seal struktuuris ja Anetkondlikus. Jah, meil ikkagi seda liiki kontaktid on olemas ja nüüd, kui teisel veebruaril Tallinna linnavalitsuses võttis vastu kõiki maavanemaid linnapäid ja volikogu esimehi pärast linnahalli kogunemist, siis meil tol hetkel sellest juttu oli, kuid nüüd, 12. veebruaril Tallinnas, siis ka linnavalitsus koguneb see uuesti. Eesti Linnade Liidu asutav kogu see, mida möödunud aastal juba hakati ajama ja nüüd aetakse ja nii edasi, nii et see peaks saama nüüd niisuguses organis, kus kaudu siis käib see ütleme niisugune koostöö tegemise asjad ja põhimõtteliselt peaks ikkagi olema praegu nagu see asi ka käima. Nii et ma arvan, et linnapeade, maavanemate ja volikogu esimeeste omavaheline koostöö kindlasti vabariigis süveneb just nimelt selleks, et saada nagu kogemust kohaliku omavalitsuse elluviimisel, sest ega see tühi koht, millest me praegu alustada Kas on olemas praegu mingid kindlad seadused või reeglid, sest eelmise linnavalitsuse puhul oli olemas linnapea oma kuueasetäitjaga. Teil oli plaanis seda struktuuri muuta. Kas see on vabalt muudetav nii nagu linnapea soovib, või? Ma võin, võin teile öelda, et mina ei ole leidnud praegusel hetkel ühtegi eeskirja, mis ütleks, kui palju peab neid olema, see, et ma palusin volikogul ära kinnitada. Linnavalitsuse esialgne koosseis. Koosseisus linnapea, kolm abilinnapead, neli, neli, rajoonivalitsuse juhataja, noh need neli rajoone, mis Tallinnas on ja 10 nõunikku ning linnasekretär mitte mingit struktuuri õieti nisukest takistavat või keelavad käskivalt, nagu tänasel päeval ei ole, nii et selles mõttes on asi lihtsam. Kuidasmoodi teie praegu võtate Tallinna? Me teame, et Tallinn on väga ebaproportsionaalselt arenenud linn ütleme sinust tööstuse ja kergetööstus, rasketööstus, kergetööstus, või siis ka tööstus ja kommunaalmajandus. Et kas ta on üldse hoomatav või kombatav kogum. No küsimus on selles, millisel üldistusastmel teatud üldistusastmele on ta loomulikult hoomata, aga muidugi ta ei ole mõeldav sellises sellises kujutelma ütleme, linnavalitsus oleks mingi niisugune super dispetšerite kogu, kes tegelevad operatiivjuhtimisega, see on teostamatu poole miljonist linna pole võimalik nii juhtida ja siit on ka selge, miks teda tuleb detsentraliseerida just asumite viisi, et paljud esmatasandi juhtimisfunktsioonid peavad ikka seal olema, kus nad on. Ja selles mõttes muidugi muidugi Tallinna hoomatav just täpselt nii palju, kui see on võimalik ja mitte rohkem, sest ikkagi need iseorganiseeruvad elemendid ja need peavad selle asja sees olema linna asi ikkagi ajada poliitikat teatud tingimuste loomiseks, teatud tegevusteks ja nii edasi kaitsta oma kodanikku ja No linnavalitsus, kas linnavalitsus saab astuda selleks täiesti konkreetseid samme, et näiteks tööstust hakata hajutama ja või, või linnast midagi välja viia, või millised on teie plaanid, kas te astute sellele teele? Linnas tööstusega üldse majandusega hakkame rohkem tegelema kui praegu ja siin on palju, sõltub nüüd sellest, kuidas meil läbirääkimised Moskvas lähevad nüüd selle liidu liidu raha, majanduse, erinevate organisatsioonide majandusorganisatsioonide ületoomisele, vabariigi võistkonda ja nii edasi. Siin selle üleminekuga on juba terve hulk probleeme. Ma olen selle asjaga tegelenud viimased neli kuud praktiliselt maskusin ütleminekus kogu pidanud sekeldamist selle ümber. Ja ma loodan, kannab ka vilja, siin meil on hea koostöö majandusministeeriumi, mis noh, tegelikult seda asja alustas, aga nüüd linnavalitsus peaks tegema tegelema sellega, et neid integreerida ütleme, teisel alusel juba linna ellu. Ja siin ka omandisuhted tuleb ära klaarida paljuski, mis on munitsipaalomand ja mis on vabariigi riikliku omandipoliitikat ajada ikkagi välissidemete vallas ja, ja ja ettevõtluse vallas. Siin noh, võimalused on ja palju sõltub ikkagi sellest majandusregulatsioonist, eks ole, mis ja kellel ja mida on ja kus kasulikult teha, nii et nii et siin kahtlemata Ta tööstuses, kui me läheme uuele majandamiskorraldusele, ikkagi hakkavad iseenesest toimub muutus mitte seda, et linnavalitsus käsiks, vaid taotleks veenaks. Aga lihtsalt elu ise sunnib firmasid tegema seda, mis on mõistlik ja arukas. Sellesse poliitika ajamise kunst ongi. No võib-olla välismaalt vaadatuna võiks olla kujutlus, et Tallinn peaks olema superrikas linn, kuna tal on nii palju ettevõtteid ja, ja tööstustööd nii palju. Ometigi oleme, oleme seisus, kus on just hoopis täiesti risti vastupidine seis meil praegu. Noh, see ühest küljest sõltub maksukorraldust, aga põhiliselt sõltub ikkagi sellest, et meie rahvamajanduse madal efektiivsus on, see arv ei tähenda midagi, sest mida mida suurem on tööstusettevõtted või üldse rahvamajanduses töötavate inimeste arv ja ja mida madalama efektiivsusega, seda rohkem on, ütleme nüüd kulutusi või seda madalam kulutuste tase, mida me saame iga inimese kohta teha nii et see on, siin on, see ongi need käärid ja ja linn muidugi peab tegema kõik endast oleneva selleks et ikkagi stimuleerida ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade arvu kasvu ja vähendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga, see kõik toob sisse, kui, kui ütleme, linnainimesed on rikkad ja, ja tema ettevõtted rikkad, Kalin rikas. Aga ükskõik kuidas ma ka ei räägi, kipub see olema ja vastupidi. Praegu küll, aga teie enda nägemus, kas Tallinnast on võimalik teha rikas linn, meil on selleks nii palju eeldusi, neil on oma vanalinn kihas või mida võib Euroopas pidada täiesti unikaalseks ainulaadseks ja, ja meil on nii palju asju, meil on meresadam ja. No ja mõned asjad on ikkagi selge, et ütleme, noh, on kaks asja, eks ole, kas linn on üldse rikas, eks ole, tema inimesed ja tema. Ja teine asi on ütleme, kopsakas linnakassa, eks ole, see, need on kaks eri asja natuke, linnakassa sõltub sellest, millised on maksekorralduse maksukorraldus ja ja see on juba ütleme, riiklik küsimus. Nii põhimõtteliselt millised on maksukorralduse ja teine asi, kuivõrd efektiivsed funktsioneerivad ikkagi firmad ise ja palju sõltub siin sellest, millist poliitikat ajada, kas minna, ütleme, kasumi maksustamisele või minna ressursi maksustamisele, noh selles mõttes oluliselt mõjutab seda. Aga selge on see, et Tallinna linnaga ma räägiks linnavalitsuse ja ütleme, linna eelarvest ja linnakassast, eks ole, siis selge on see, et ikkagi ikkagi meie tuluallikad peaksid olema ikkagi selgelt vanalinn, sadamad, lennuväljad, no ja veel mõningad sellised asjad, mis igas linnas maa, eks ole, see kõik peaks ju linnale sisse tooma ja see peakski olema nüüd nagu see rikkus, allikas, senini on ta kõik olnud nisuke teistel alustel. Ja siin muidugi tuleb see asi ümber korraldada, palju sõltub ikkagi jälle sellest. Ma pöördun tagasi, kuidas ütleme, õnnetu õnnestub Moskvas nüüd neid asju ajada IME seaduste elluviimiseks ja siin muidugi omad võimalused. Kui nüüd siin ikka valdav osa neist vabariigi võimkonda tuleb omandusse, siis muidugi asjad hoopis teised ja palju lihtsam neid asju ajada. Kuna teie olete eraettevõtluse väikeettevõtete ideede suur pooldaja, siis küsin ma ikkagi, et seesama suund on ju ka Tallinnale praegu vähemasti päris palju kahju toonud. Just nimelt rahvasuu on seda väga palju tähele pannud, muidugi, kõike meie ju ei tea, aga sellegipoolest me räägime linna müümisest. No ja vot, siin peab olema nüüd jällegi väga selgelt poliitika, mida ikkagi tehakse ja valdavalt käib see asi vanalinna ümber ja nii edasi, siin tuleb muidugi noh, väga lihtsal moel luua kord ikkagi praegu ongi alanud ikkagi täpsustamine maavalduste osas ja, ja hoonete osas. Ja, ja siin ei ole tihti üldse selgust, kasutatakse ruum väga ebafunktsionaalselt ja ja üürid, asjad on paigast ära, maamaksud on paigast ära ütleme, vee kasutamise kord ja kõik, kõik, kõik siin on korteripoliitika on noh, mis on ilmselt ajast-arust ja ja, ja siin on selles mõttes ümberkorralduste valla nii palju tööd, et on väga raske öelda küll, aga ma ütleks lihtsalt ühe niisuguse põhimõte, mis arvata võib, et ka volikogus leiab kindlat toetust, on see, mida ma olen, on nad sunnitud ütlema, aga paljudele ka välismaal lugupeetud ametimeestele, kes Tallinnast tahavad nüüd oma ruum rahvusvahelistel ja loomulikult oleks väga prestiižikas omada omada hooneid, kas, ütleme konsulaarbüroosid või kaubandusesindusi või ütleme, mingitele firma esindusi Tallinnas vanalinnas või selle läheduses. Kesklinnas ma olen sunnitud ikkagi ütlema, et et ka meil hakatakse nüüd loomakorda. Ja Tallinna linnas hakkab maa maksma ja kesklinnas maksab ta palju ja vanalinnas maksata väga palju ja Toompeal maksab pööraselt palju. Ja majad, mis on vanalinnas, on, on kallid ja osa neist on väga kallid, vaatamata nende tänasele seisundile Toompeal on majad veelgi kallimad ja ma ei ole kindel, kasva Tallinna linn väga kallite asjade müümisega üldse tegeleb. Vaevalt et tavast läheb ikkagi nende kallite asjade rendil. Ütleme seal seda ma just tahtsingi küsida, et, et kuidasmoodi et kas need majad, ruumid, mis on juba nii-öelda ära antud, kas need on pöördumatult ära antud või on siiski mingi lootus, et nendega on tehtud rendileping? Mingiks tähtajaks? Need on, need on, need on valdavalt valdavalt ikkagi rendilepingud ja, ja renditingimused võivad muutuda ja mis siin ikkagi salata, on ju meil ka selliseid kodukootud firmasid, kes, kes vaatamata kõikidele taotlustele senini ei ole tahtnud oma ruumidest lahkuda, ma ütlen, baldavalt puudutab see vanalinna. Vaatamata sellele, et lepinguna benud ja ümber otsustatud nii ja siin muidugi kavatseb linnavalitsuse rajoonide valitsus. Me oleme otsustanud. Valitsus koos on ikkagi üsna nagu öeldakse, drakoonilisi abinõusid kasutada. Sest ma arvan, et kui rendileping on lõppenud ja, ja kaob ära mõnest ja on, ühesõnaga asjad on klaarid, kui kaob ära kõigepealt elektriga, siis telefon ja vesi, siis ma arvan, et renti all noh, ei ole väga palju võimalusi mõelda, kuidas nagu selle asjaga käituda. Jah, sest sanktsioonid peaksid ikkagi olema ja peaksid olema ka me peaksime ilmselt olema järjekindlamad nende kasutamisel, sest tihtipeale tundub, et see käib põhimõtte järgi, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi. Nojah, siin on muidugi, eks ole, see on keeruline probleem, kuid ilmselt ilmselt siin ikkagi hakata kasutama ka noh, selliseid abinõusid, mida meil senini pole kasutanud, ei ole. Ja siin peab olema selgus, sest sest tõepoolest, palju on väga ebamäärasust nendes asjades ja ma saan aru, et näiteks olete valitsus ja paljud, ütleme elamuekspluatatsioonivalitsused ja mingil moel linnavalitsus pole võib-olla tundnud piisavat tuge oma taotluste elluviimisel ja on olnud nihukest tahes või tahtmata olukorda, kus tõepoolest linnas on mitu niisugust jõukeskust olnud vä, ütleme, linnavalitsus ise, eks ole, siis partei linnakomitee komporti linnakomitee ja ja vabariigi valitsusel on siin omad asjad on siin noh, ilmselt need asjad hakkavad nüüd kiiresti muutuma, selles mõttes, et otsustamine ikkagi oleks oma võimu piires ikkagi näiteks kätes. Sest muidu on seda väga raske raske üldse ette kujutada, mingit niisugust, selget ja ühtset poliitikat linnas. Jah, ega võimu ei ole linnavalitsusel küll olnud, kui, siis just nimelt selles hierarhiliselt kõigepealt vabariigi valitsus, siis parteikomitee ja siis alles linnavalitsus. Kolmandana Toomast nimi. Mul on seda väga raske öelda, kuna ma ei ole enne töötanud linnavalitsuses ja seda tuleks võib-olla tõesti küsida nendelt, kes on, ütleme, suhteliselt kaua seal olnud ja teavad, eks ole. Aga noh, nii palju kui ma neid asju tean, eks seal ei julge öelda, et kas hierarhia just selline on olnud, aga aga kusagil selle lähedal tõenäoliselt on. Nii, et nüüd see muutus iseenesest, et linnavalitsus toetub volikogule, on põhimõtteliselt muutnud võib-olla mõnes mõttes olukorda palju rohkem, kui me tänasel päeval suudame ette kujutada. Viimastel aegadel on ka väga tihti kasutatud mõtet, et eelkõige enne, kui me hakkame midagi tegema siis me peaksime välja selgitama prioriteedid. Kas ka Tallinna linna kohta võib sellise prioriteetide rea arengute suhtes koostada? No siin on selge, et et kolm reformi tuleb läbi viia, ilm üsna kiiresti või noh, esimesel võimalusel ütleme nii, kas need kiire õige sõna ikkagi haldusreform on vaja korterireformi või elamureformi, kuidas nimetama hakatakse ja maksureformi ja on vaja realiseerida ikka mõned mõned programmid, eks ole, üks ilmselt on rahvusvahelistumise programm teatud mõttes no siis on, ütleme omandiprogramm omandi asjad tulevad ära klaarida, siin on kõik maa ja majad ja nii edasi siis on politseiprogramm kõik see, mis puudutab avalikku korda ja, ja turvateenistust, eks ole, kõike, kõike seda, sest noh, siin on praegu nagu öeldakse selles terviklikkus liidu miilitsasüsteemis ei saa efektiivselt töötada ja väga paljud ka väga andekat, ütleme, ohvitserid on nagu löönud käega ja keegi toetanud, siin me peame saavutama mingi programm tuleks ilmselt võtta laste osas siin ilmselt kasvõi kas või koostöös me lähedal asuvate rajoonide talupidajatega vähemalt imikutele väikelastele oleks vähemalt puhtad toiduained ja noh, ühesõnaga siin on siin mõned niuksed, programmid peaks põhimõtteliselt olema. Aga see kõik võtab aega ja, ja sõltub rahadest ja, ja, ja ütleme valuutatulemist ja siin on paaril viimasel päeval olnud juttu ka meditsiiniküsimustest selles vallas ja ja ütleme, haridus, haridus, kultuur ja tervishoid, seal on veel omaette programm ja see kõik tahab. Kõik tahab arvutamist ja kõik tahab nagu tegemist. Jah, ja tegelikult Tallinn on ju ei ütleks, et ebakultuurne, kuid siiski üsna kultuurivaene linn ja ka ta on üsna räpane linn. Nojah, üldiselt ütleks nii. Ma ei tahaks, et see sellel jutul oleks niisugune hõng juures, et nagu eelmise linnavalitsuse või või nende tegematajätmise motiivid juures. Aga ma ütleks, et Tallinna linn, oma elaniku nägu, see ta 20 viimase aasta jooksul tõesti muutunud räpasemaks. Paljuski ka tema elanike koosseisu muutumine. See, et ei ole kodu, tumedad inimesed rändavad ühest rajoonist teise, inimesed elavad, kuidas majanduslinn on võõrandunud, on vaenulik, on vaenulik, ütleme nõrkade tähendab, vanurite on üldse nõrkade suhteliselt vanurid ja lapsed ja invaliidid ja ja see kõik viib selleni, et ainult tugev inimene on see, kellel on õigus siin olla ja elada ja ja on arusaadav ja see viib tahes tahtmata jõukultuse tekkele teatud perioodil, kui kasvab peale uus põlvkond. Ja see, mis on Tallinna linna fundamentaalne probleem, Tallinna linnakasv tuleb peatada aga kõige kõige dramaatilisemalt abinõudega, eks ole, mis siia juurde kuuluvad. Tallinna linnal ei jätku enam korralikult, eks ole. Tallinna linnal jätkumaad, Tallinna linnaehituses on täiesti alternatiiv, kas jätkata lausalised elamuehitustel, asuda remontima, see on kõik, see on väga suur pööre. Vanalinna puhul on omaette probleem, mille peale me läheme, kas me kuulutame suuri rahasid teatud objektide rekonstrueerimiskapitaalseks või, või, või leiame paralleelsed rahaga selleks, et ikkagi luua mingi tehnoloogiaga jooksvate remontide elementaarselt vanalinna korrashoiuks vajab ju eraldi eraldi tehnoloogiat kõik kõik see vanalinna eraldi vanalinna. Ütleme kasutamispoliitika, eks ole, mida seal, mis seal peaks olema seal veel palju ametiasutusi, mis sinna ei sobi. Olen viimastel päevadel nagu rääkinud ka mitmed kõrge ametimehega, kes seal on ja nad on tõesti nõus vanalinnast minema, kui nad saavad territooriumi, ehitavad endale uued asjad ja. No näiteks, kas sõjavägi läheb väljana? Linnast no ma arvan, et ma arvan, Nende mundrikandjate küsimus on niimoodi, et see on aja küsimus, sest sest tõepoolest nad funktsionaalselt sinna ei sobi ja ja sellest on juba aastaid räägitud, aga ma ei tahaks praegu nüüd oraste peale öelda konkreetseid lubadusi. Kuid on ka ametkondi, kellega mina kui rahvasaadik olen nõus minema nende taotlustega kaasa Moskvasse, eks ole, kes on, ütleme veel liidulises alluvuses, nagu sealt finantseeriti saada täiendavat finantseerimist just nimelt selleks, et neid vanalinnast välja viia ja ja need asjad, need asjad muidugi tuleb lahendada niukse niukse praktilisel tasandil. Kuidagi noh teid, inimene, kes on näinud ja teab teateid alati niisuguse väga hea tujulisem, kuid need probleemid on niivõrd tõsised, et et hääletoon on hoopis teine, kui tavaliselt on harjututeid. Nojah, see on, see on niisugune hetkel me oleme siin mikrofoni taga nagu heietama asunud juba eksale heietusi, jutt on üldse natuke teistsugune, aga tema töötajad on ka natukene kurvad? Jah, kuigi kuigi siin on jälle täpselt niimoodi, tuleb seda asja parasjagu vaadata, seis on tõepoolest sant. Teis on, seis, on tõepoolest sant ja see pole kellelegi uudiseks, et ma ei tahaks neist asjadest rääkida, sest me viimasel ajal üldse üksteisele karjuva ligidal maa pealt kõrva kui, kuivõrd sant ja kuivõrd kole on ja kuivõrd meile on liiga tehtud. No ilmselt need, nende juttude osa peaks vähenema ja peaks ikkagi nüüd nende juhtude osa suurenema, mida siis nüüd ikkagi ette võtta nende asjadega, mismoodi see peaks välja nägema. Ja selge on see, et kui jutt algas siin prioriteetidest, siis selge, et tuleb leida need prioriteetsed valdkonnad, mis siis tegelikult tiriksid objektiivselt kaasa ka kõik ülejäänud noh, näiteks ettevõtluse ettevõtluse soodustamine, täitsa selge on see, et linnavalitsus suuda koordineerida, juhtida ütleme, linna üleslöömist, aga see on selge, et tuleb anda nende kätte, kellel on, ütleme niisugune ettevõtlikkuse võimalus ja teatud tingimused, nii et siin hea tuju luisus kuhugi kaduda, sest kunagi ma kirjutasin niukse essee huumorist. Ja nii see on natuke niisugune süljetoni ja niisugune tõsijuttu piirimail. Ma väidan seda nali oma olemuselt on absurd, tähendab, ta peab olema niivõrd ootamatu lähenemisviisilt, et sajab inimesena. Ja seal oli, see oli küll 70.-te aastate lõpul, siis seda ei avaldata, ma ei mäleta sellist kusagil viis aastat hiljem alati ära seal oli, seal oli ja see asi alla siis eile seal oli veel üks niisugune mõte, et, et meil on kõik inimesed väga heatujulised, sest noh, meil see meelse naljaallikas on ümberringi osaliselt arenenud. Nii on ka Tallinna linn, eks võtad ühe või teise asja, et nad tõesti vahest tundub, et lihtsalt uskumatu, et see asi üldse võib, kõik võib nii olla, et kui mikrofon on kinni, siis juba siis ma võin jutustada niukseid, lõbusaid lugusid mille peale jääb ainult imestada, et see asi võib üldse ka niimoodi olla sätitud, sest sest kuidas siis teisiti ja mis siin toimub ja eks siin ole nihukest kadedust ja ahnust, omakasupüüdlikkust ja kõike, kõike on nii, et see, see kuidagi kuidagi see meie ühiskonna kriis on sealt ka linnapea laua tagant näha, mis ei ole mitte ainult niisugune majanduslikku laadi, vaid ka kõlbelist, Laari, nii et see see tahes või tahtmata annab tunda, sellesse tuleb suhtuda niukse teatava üldfilosoofilise üldistusena. Kuidas teisiti kriisi ajal üldse olla saakski? Tähendab, ilmselt siin ei olegi nagu mingit muud alternatiivi, sest muidu poleks kriisija. Naisena mina leian, et inimestel on vaja tegelikult anda kõige rohkem on ajanud lootust ükskõik siis, millel näiteks ka praegu on teil olemas positiivne programm selles mõttes, et tegelikult saab kõik korda. No kõik ei saa, kordame iialgi, tähendab, korda saab siis, kui Ülemiste vanake tuleb kogu kogu nagu ülemiste veega, siis on kõik korras, aga midagi ikkagi nüüd annaks teha ja mõned asjad, mis tuleb ilmselt suhteliselt kiiresti joonde ajada on linna politseiküsimused. Peame seal looma tingimused, et saaks luua ikkagi korraliku korrakaitseteenistuse sinna juurde muidugi kõik siseteenistuse, päästetööde ja muude asjadega mis on oluline, teine asi, arendada välja ikkagi mõningad mõningad teenistused ja üldse see kontseptsioon, mismoodi saaks nagu neid linna sõlmküsimusi üldse lahendama asuda. Kolmas asi muidugi, mis on täitsa probleemide probleem, on ikka migratsiooniehituspoliitika ja maadi haldamine ja rohelus. Tallinna linnast, millest kunagi räägitud on väga roheline linn, see ei ole kaugeltki nii, puistu, vananeb. Sellest ma ei saa aru, mis takistab, kes takistab tuua noori puid linna niisugust kohta ju on? Noh, ma olen nüüd sunnitud ka kiiresti süüvima sellesse asjasse ja mis siin salata, seal võib olla väga spetsiifiline teema, mis teab, kui nüüd rahvast huvitab, aga meil ei ole ühtset haljastusteenistust. Meil on see tüüpiline Nõukogude süsteem, ka linnavalitsuses olid ju paljuski funktsionaalsed osakonnad, mis jäljendasid seda ministeeriumide struktuuri. Ühed rajasid, teised hooldasid, kes rajasid, nendel oli plaani täitmine, raha kasutamine, hooldus on omad eeskirjad, eks ole, ja omad mängureeglid, mille eest neile nagu maksti ja neid nagu peeti ülal, nii et siin on, see on hoopis oma näiteks roheline on täitsa omaette teema. Kuidas ikkagi tagada seda neil ju, mida aeg edasi. Seda. Võimelised ütlema, eks ole, et ettevõtted siin on lilled ja seal on lilled ja barbaarsus, tan linnas palju ja barbaarsus on sellepärast, et linnas on palju juhuslikke inimesi, kellel kus nad elavad ja kelle, kelle üldse tarbimisvajadused on väga madalad. Kellel tõepoolest peaasi, et noh, ütleme süüa oleks poes ja katus oleks pea kohal, aga juba juba ümbrus. Ja noh, ütleme niimoodi, et see tüüp, inimesi, kes on võimelised aknast solki välja kallama, kui see võimalus oleks olemas. Ja muidugi mis, mis annab, mis toob palju kaaslasega minnalaskmist, on muidugi lootusetus. Lootusetus on inimestel võib-olla ei ole mitte ainult lootust vaja, vaid on vaja kindlust, turvalisust on vaja, see on muuseas naisterahvastele veel eriti terav probleem, sest nemad nagu nendel just see kindlusetunde vajadus on veel suurem meestel mehed on ikka natuke jahimehed ja seiklejad ja nendel on see mõttemaailm teistsugune. Ja need kaks asja vastu on ja muidugi omaette näiteks terve Lasnamäe võtta absoluutselt võõrandunud inimesest ja kõige hullemini mõjutata kasvavat põlvkondadest, ütleme need inimesed, kes sinna elama lähevad, nad on kasvanud teises keskkonnas, nende maailmavaade on juba välja kujunenud. Aga mis inimesed tulevad, need, kes sealt Lasnamäelt kasvavad kellel ei ole õieti kohta, kus mängida ja kellel kellel kõik on nagu üksijäämise võimalust üldse ei ole, kõik on standartne. Nemad formeeruvad juba seal ja see on meil käes kümne-viieteist aasta pärast. Ameerikas igal juhul tõi see kaasa tohutu kuritegevuse laine. Ma ei tea, mismoodi see meel saab olema. Ameeriklased hakkasid lõpuks niukseid linnajagusid õhku laskma. Uurija, ma võin seda öelda, et see lihtsalt on nii ja, ja ka linnas toimuvad seaduspärasused on ikkagi üldiselt sellised nagu looduses vesi voolab ikka allamäge. Ja see Lasnamäe probleem, mis tänasel päeval on eelkõige sellel tasemel, et et ei ole rohelust, ei ole kauplusi ja, ja torud lekivad ja kraan tilgub. Tegelikult viitsütikuga pomm on juba käima läinud, kell juba tiksub. Sotsiaalses mõttes. Ja see on, see on küsimuste küsimus ja minu meelest eelmisel linnanõukogu otsus siiski peatada. Lasnamäe on igati õige. Täiesti igati õige vahendeid valimata tuleb seda teha, sest sest neil ei ole kuhugi kasvada, me ei saa seda teed enam minna. Juba praegu on sellega omaette probleem. Ma ei tea, kuidas seda teha inimlikumaks selle kohta ei ole maailmas ka head retsepti muus. Jah, väikelinnad, nii eraldi linnad, nii et ei kasva mitte ainult Tallinn, mitte Tallinn, vaid kasvaksid väikesed linnad, mis oleks siis juba Tallinna piiridest väljas, nii nagu mujal maailmas, kui sõita näiteks läbi Euroopa, siis üks liin lõpeb, teine algab. Ega me vist sellest ei pääse. No küsimus on selles, mina küll seda Eestimaad ausalt öelda endale ja oma järeltulevatele põlvedele ei taha küll sellisena näha nagu Saksamaa, kus on täiesti küla küla linn linnas kinni. Ma olen ikka päris rõõmus selle üle, kui mu sakslasest sõber tema elab Berliinis ja ükskord tuli oma autoga siia. Ja siis, kui ta sealt Läti piirist oli sõitnud Tallinnani, siis ta seal kusagil tee peal küsis, et teid pidi terve miljon olema, kus nad elavad. Nii et ma arvan, et see, et oleks ruumi ruumi elada, ruumi laiutada ja, ja oleks ruumi hingata meie, kes me oleme ikkagi metsast ja metsa vana, kes on põldu pidanud eelkõige just ajataludes ja, ja hingelaadile see sobib. Ma arvan, et et meil see niisugune totaalne kujutada Eestimaad ette totaalselt urbaniseerunud territooriumi, ma arvan, et see küll meie ideaal ei pruugiks olla. Või ainult, et kuhu me paneme, need inimesed, kes siin juba on? Küsimus on tegelikult selles, et teatud perioodist või teatud arenguetapist alates linnades hakkavad, eriti suuremates linnades hakkab, hakkab elanike arv vähenema. See ei tähenda seda, et Tallinnas ei peaks ehitama, vastupidi, eks ole, meil on ikkagi niukseid, kõdurajoone ja kõike on siin olemas. 30000 perekonda Tallinnas, kes jagavad eluruumi Jah jah, kuid senikaua kui piltlikult öeldes Tallinna linna tagamaaks hiigelNõukogude Liit kui siin ei ole nüüd efektiivseid kitsendusi senimaani muidugi on nende linnaprobleemid lahendamine ütleme, Eestimaa terviku mastaabis suhteliselt keeruline. Nii et siin peavad olema küllaltki efektiivsed tõkestusmehhanismid iseenesest võtet administratiivsed, vaid ka majanduslikud ja võib-olla ka poliitilised, kes seda teab? See aga tähendab ikkagi ikkagi seda, et mitte, küsimus ei ole selles, kuhu need inimesed lähevad vaid küsimus on selles. See protsess on natuke keerulisem, osa inimesi jääb tulemata ja mis asjaoludel tulemata jäävad, jäävad siis tulemata, kui sisu kad kõrgema kõrge kvalifikatsiooniga tööd ei ole mitte ainult Tallinnas, vaid on ka igal pool mujal tähendab, põhimõtteliselt ja see on muidugi need on asjaolud, mis muidugi võivad, eks ole, mõjutada oluliselt seda protsessi tervikuna nihukest, tee kontsentreerumist, protsessi, mitte urbaniseerunud ainult Tallinna tagamaal, sest siin on täpselt samuti veeprobleemid ja põllumajanduslike maade probleemid ja ega see kõik nii päris lihtne lihtne ei ole. Me peame arvestama Tallinna linna probleemides väga tõsiselt Harjumaa seisukohta, sest tema on meie nagu, ütleme tagama selgelt ja siin nagu minu meelest teatud valdkondades üldse polegi võimalik asju lahendada ilma selleta, kui Harjumaa ja Tallinna aegs ühtset poliitikat. Võib-olla võib-olla keegi huvitub sellest, miks vana Toomas, kes on lipu langetanud, miks see asi pole viivitamatult nagu ära korraldatud. Võin öelda selle kohta niimoodi, et see on seotud sellega, et me oleme täiesti suveräänne riik ja selleks, et saada helikopterit väeosast n tuleb seda ajada Riia kaudu ja see kõik võtab aega, kuni siis kuni siis kogenud mägironija sealt rippuvaid helikopterist selle vana tooma nii kauaks maha võtab, et teda saaks nagu ära parandada ja selleks tuleb passida ilma külgtuuled ja kõik muud asjad, nii et nii et seda võiks palju lihtsamini teha. Kulinal oleks oma helikopter kasvõi, ütleme linna politseil või siseteenistusel tervikuna, ütleme, päästetööde jaoks ja nii edasi. Et sinna, et meil meil pikk-pikk tee düünides. Aga nii, et kogenud pilk ütleb, et ta ei kuku homme maha et ta nii Spetsialistid ütlevad jah, et ta ikkagi otse nüüd alla, nii vähemalt spetsialistid kinnitavad, aga täna, kui me anname seda, kui me seda juttu räägime, siis ikkagi on lootus, et me saame selle helikopteri nüüd nüüd kohe-kohe, eks ole, siin on veel vaja, nagu me teame ju õhutõrjega ja kõik need asjad ära ära veel. Sättida ja ka materjal, see polt on olemas. Ja ei, Bolton olemas, poldi taha asi ei jää, küll aga siin avaldatud ka mõtet, et võib-olla tõesti ka antud vana Toomase aeg on läbi, et võib-olla minnakse uut toomast vaja, et et praegu me teda vast ehk remondime. Aga et võib-olla siis nüüd koopia tuleks ka lähematel aegadel teha, eks nüüd, kui sealt alla tuuakse, siis tema seisund on ilmselt ilmselt näha mis ja kuidas, ehk siis ehk siis nagu asjamehed otsustavad, mida me siis tegema peab? Ma kujutan ette, et teil endalegi, te pole ju vana toomast näinud, ma kujutan ette, et kui ta maha võetakse, siis olete teie üks esimesi, kes teda vaatama läheb nii lähedalt. Kas ma just üks esimesi olen, aga, aga eks teda nüüd vaatama tõesti peab, sest sest otsustavad ikkagi ära, mis saab edasi, kuidas me teda toimetame, ehk seda esimesel hetkel nüüd parandatakse, remonditakse ja niimoodi igal juhul riigama. Kui helistasin ja rääkisin lugupeetud ülemjuhatajaga, siis mõtlesin linnaelanikke tabanud ärevus sest meie lipukandjal libu langetad, need, keda see peaks tähendama, meie ka ei tea metsa vaatab minema. Et ehk ehk see helikopteriga ning me saame kiiresti ära toimetada. Nii tund aega hakkab kohe-kohe mööda saama. Kui kell on neli saamas, siis pühapäeval. Mida te tavaliselt teete? Pühapäev on üldiselt niisugune päev, millal ma tahaksin puhata üks päev ja niisugune olema, aga kui nüüd sellest pühapäevast rääkida, siis sellel pühapäeval ilmselt pean ette valmistama oma ettekannet Nõukogude Kanada majandusseminaril Torontos, kus on meil plaanis ka mõned asjad joonde ajada, kuna Toronto linnavolikogus on alanud praegu selline kampaania et kaaluda pöördumist Tallinna linna poole, hakata sõpruslinnaks, eks ole. Ja seal on seljad kokku pannud praegu Ukraina ja nagu eesti loginud öeldakse. Ja seal nendes kirjades, mis nende volikogu liikmetele on saadetud, on öeldud ikkagi selgelt. Boot, Tallinn, Support, Kiiev, rindschip, Moskva-Volgograd tähendab seal niisugune asi on niisuguse tervitava. Telefaksin mister riigltonile, kes on linnapea, saatsin selles mõttes, et Tallinn on sellest huvitatud ja ma loodan, et me räägime sellest ka Torontos vast juba konkreetselt. Ja õhtul ma ilmselt lendan Moskvasse, et esmaspäeval esineda. Nüüd võimaluse korral Nõukogude Liidu riigikaitse ja julgeolekuparlamendikomitees. Ja teemaks on sõjaväelaste sisse kirjutatud. Tallinnal on ka mitu sõpruslinnavolikogus on olnud jutuks, et kas me ennast ise ei alahinda, miks me oleme sõpruslinnadeks võtnud, mitte pealinnad. No see on kõik hirmus tähtis jutt, minu arvates, aga ma arvan siiski sedamoodi, et temaga vaatlikkus ühiskonnas ei sõprust ainult piltlikult öeldes peaministrid omavahel, vaid peaministrit sõprustavad ka teise riigi välisministritega või hoopis ärimeestega, see on niisugune feodaalaja tava kui kuningat või ütleme, Monachitsugust sõbrustada ainult muna arhidega. Ma tean ka, millest see küsimus kerkis, sellest on ka tänastel päevadel, kui on siin ka täna veel on Tallinnas meie lugupeetud Kotka linnapea koos kotka delegatsiooniga ja see oli, ütleme esimesel hetkel seotud nagu kotkaga siis kotka oli meie, nagu öeldakse, noorpõlve sõprus või tärkava sõprusele esimene võimalus pärast sõda üldse suhelda nagu arvestatavalt välismaailmaga ja minu arvates noorpõlve sõprus on see kõige kallim ja see, mida kõige paremini hoitakse. Mis sest, et võib-olla ühest on saanud niisugune pidulik pealinn, Need on jäänud tagasihoidlikuks, provintsiks, eks ole, see minu arvates ei tohiks midagi tähendada, küsimus on hoopis selles, et et igal sõprusel on nagu oma motiiviaines. Ja kui meil kotkaga on just nimelt see, et, et ta on, ütleme, meie noorpõlve esimene et see on selline linn, kes on väga, nagu öeldakse, pirtsakas tal on ainult kaks sõpruslinna, Tallinn ja üks linn Hiinas rohkem talt seisu prusta. Ja kui kliendil on siin see niimoodi, eks ole, täitsa selge, et Veneetsia kogemus nüüd vanalinna suhtes on meil niisugune eraldi ja niisugune sügav ja sügava suurte kultuuritraditsioonidega. Ja ütleme kliendiga ja, ja Malmö, mis on meile suhteliselt uus siis selge on see, et Toronto suhtes on meil huvi hoopis teine, kuna ütleme valdavalt nende Euroopa linnadega on kõik võimalik kultuurivahetus siis kanada kultuur on ikkagi noor, aga, aga Toronto on kõige suurem, kõige rikkam linn üldse Kanadas. Ja sellest on seal kõige rohkem väliseestlased ja seal elab palju väliseestlasi, tähendab selles mõttes, et Eesti lobi on tugev. Aga peale selle ta on tegelikult Ameerikamis elab kanala seaduste järgi ja kuna me nüüd uutes tingimustes olema huvitatud ka igat liiki majanduskoostööst ja ütleme Uuela uuendustest nii tehnoloogia organisatsiooni vallas ja ja ka igat liiki abist, noh, ütleme niisugust tasuta abist, siis loomulikult Toronto on just nimelt see, see, mis võiks meile olla ja, ja võib-olla mõnele Tallinna kodanikule tundub see natukene veidrana. Uus linnapea on mõelnud ka ühele võimalikule sõpruslinnale tulevikus ka Kagu-Aasias nelja väikese draakoni hulgast, mis on selgelt tõusev ja noh, kui me saaksime nagu jala maha Ameerikase, saaksime seal tõusvas idas jala maha, eks ole. Ma pean silmas majanduslikke kaalutlusi, kui idas on ka kultuuriosalejaga põhimõtteliselt siis siin muidugi noh, siis võiks mõneks ajaks peatada. Aga noh, tuua nagu sellele sõpruslinnade struktuurile nagu niuksed uudsust juurde. See, see, ma mõtlen, et leiab volikogus siiski toetust.