Tere hommikust maailmapildi kuulajad. Olen Mari Tarand ja sisustan järgneva kolmveerand tunni teema Soome ja Eesti ajalugu ja kultuursuhted. Ja kohe piiritleme teemaga täpsemalt, kuid kõigepealt panime pöörlema heliplaadi eesti luuletaja Eha Lättemäe. Luuletus on inspireerinud soome heliloojat Harri Vesmanni. Laulu pealkiri on vesi, väsin lumena alla. On elanud maailmapildi saade. Maailm on täis muusikat ja seda luues, nagu kuulsite, võivad kokku saada eri rahvaste loojad. Tänavu sügisel sai 10 aastaseks Eestis tegutsev eelias lön rotiselts. See on muutunud ajaloolises olukorras tekkinud paljude seltside seas kõige esimene. Muidugi meil oli suisa kohustus niisugune selts luua, sest juba aastaid tegutses Soomes Tuglase selts. Mille tähtsust siinkohal ei ole mõtet hakata seletama, see peaks meie kuulajatele juba selge ja teada asi olema. Muide, homme hommikul kell 11 avanevad Helsingi vanas sadamas uksed Tuglase seltsi mardilaadale millest on kujunenud iga-aastane populaarne eesti kultuuri tutvustav festival. Ja üks seal esitatav uus teos on Juhani Salokandle Eestis tegutseval Soome Instituudi juhataja, kirjaniku ja kirjandusteadlase raamat. Hingesild siialon silda, Soome ja eesti kirjanduslikud kontaktid aastail 1944 kuni 1988. Raamatu autor Juhani Salokannel ütles ise, et pealkiri on teadlik laen Aino Kallase päevikute eestikeelsest variandist hingesild. Nõnda siis me kuulame nüüd Juhani Salokandle esinemisest ühte katkendit. Niimoodi rääkis ta Lõõnruti seltsi juubelikonverentsil Tartus Ülikooli ajaloomuuseumi saalis. Mulle tundub, et ajakirjandus libises sellest sündmusest sellest konverentsist üsna hooletult mööda, aga see oli huvitav. Kirjandusel oli siis niiviisi tähtis koht meie kahe maa ja rahva vahel. Kirjeldus oli täis tähendust. Samal ajal kui Lääne-Euroopa suurtes maades näiteks romaani surmast kahe Põhjala väike rahvaromaane ja luuleraamatuid loeti tõlgiti, arutati jah, ennekõike neid puhtfüüsiliste, esemete vormes ja puhtfüüsiliste pingutustega tassiti üle Soome lahe ja üle piiri. Selles kirjanduse osatähtsusest oli mitmeid huvitavaid jooni. Peale teoste, enesekirjandusliku või mõttelise tähenduse või tähenduste oli nendel ka suur sümboolne tähendus. Eesti lugejatele soome raamatut tähendasid peale omaenda sõnumi ka märki teisesugusest, elust, märki, kontakti võimalusest kõigest hoolimata Soome lugejatele. Eesti raamatut tähendasid märki sugulasrahva elu võimalikkusest Nõukogude rahvaste kosmoses. Aga märki täitsa teisesugusest, mõtlemis- ja kirjutamisviisist. Kui oli meie üldine pilt kõigest Nõukogude Liidus toimuvast. Kirjanduse tähenduses ja tähtsuses oli ka palju paradoksaalselt. Üks osa kirjandusest kuulus Soome ja Nõukogude täiesti ametlike suhete raamesse. Teine oli midagi täitsa vastupidist. Nii keedetud kui keelatud kirjandus täitis üht ja sama ülesannet Soome silla silla taastamist ja elustamist. Väga huvitav, väga paradoks. Tänane oli soomlase vaatepunktist vaadatuna eesti kirjaniku positsioon tema enda ühiskonnas. Ta vastutas eestluse viimase tundemärgi eesti keele puhtuse ja arenemise eest. Ta kirjutas tsensuur olukorras. Ta oli viimaseid, kes suutis võidelda vastu. Ja samal ajal ta oli omama intelligentsi ja, ning nomenklatuuri liige osales sellele kõigele, kus oli soomlasele nii palju sovjetliku ja võõrast. Omaette paradoks on ka Soome ja Eesti kirjanduskontaktide põhivormel see mudel, mis tõuseb esile kontaktide lähema analüüsi. Väike isoleeritud, Eesti suur, avatud Soome. Esimene mõte vist on, et kirjandussuhetest sai abistamist ja austamist. On eesti literaat, kes imetleb oma Soome kolleegi. Aga nii see ei olnud. Kõige tavalisem, kuigi viljaka koostöö vorm soome eesti järgnevus tekkis vastupidi. Eesti litter Raadi ja tema soomlasest austaja vahel kohtusid samas ka professionaa ja asjaarmastaja. Eesti kirjaniku ja Soome Estofiili suhtes seostasid ka Soome silla igavese romantika traditsioonid. Väga praktiliste asjaajamistega. Siinkohal läks kõneleja üle soome keelele lenduti seltsi konverents toimuski kahes keeles, eesti ja soome keeles. Mina aga siirdun edasi jutuajamise juurde Maarja Pärl Lõhmusega. Ta tutvustab ajakirja kuller, vot see on lõng, rotiseltsi ajakiri. Ja seitsmes number ilmus just Seltsi 10.-ks aastapäevaks. See number on nii sisukas, et usun toimetaja võib rahul ja rõõmus olla. Vot see ongi, tähendab, ma olen rahul sedavõrd, et ma tean, et ma tahtsin, et ühes kohas oleksid koos Eesti-Soome suhete põhiprobleemid sellel hetkel, nagu nad on praegu ja teiselt poolt vaadates nii sügavale selle soome-ugri loomuse põhja kui võimalik, sellepärast on siin numbrist palju Arktika ja põhjamaa kultuuri eripära, artikleid. Ja see on viimane osa, mis käsitleb just seda soome-ugri omamoodi sündmust ja üksildust või seda mentaliteeti, mida see põhjamaisus endast kujutab. Aga siin numbri alguses on väga huvitavad käsitlused. Ja mõned nendest olid ka tänasel konverentsil ettekannetena. Nii paljana algab Juha sind ala artikliga ülimodernistlik ühiskond, ala modernistlik inimene. Ja see on oluline selle poolest, et põhiprobleem, kui ühiskond tundub väga moodsaks, mis saab inimesest? Ärge arvake, tõepoolest ütleme kuulajale nagu otsem. Ärge arvake tõepoolest, et inimene muutub moodsaks. See moodsaks muutumine äärmiselt mitme teraga mõõk, kahe teraga mõõk, sellepärast et tegelikult küsimus on inimese hingeseisundis ja see, mida on psühhiaater, psühhoanalüütik, ühiskonnateadlane ja ta on hariduselt isegi ajaloolane, tõesti väga mitmekülgne soomluse uurija Juha sild alla kirjutanud. Need väited tasuvad mõelda siin Eestis, mis on tegelik olukord, see, mida me sellega kaasa saame, kuidas inimestevahelised suhted muutuvad ja kas me saame, kas me oleme seejärel rõõmsamad, saame paremini maailmast aru, see on küsitav. Nii et, et seda kindlasti tasub lugeda ja Juha sild ala peaks Eestisse palju rohkem tõlkima. Ta on käinud ka mitmel Me konverentsil siis eero Tarasti Soomesenjootiku pilguga. See on artikkel, mis vaatab, kust on pärit soomlus. Eero Tarastil on soome identiteedi mõtestaja praegu maailmatasemel maailmas võib-olla isegi kõige tuntum teadlane. Teate, ta meenutab väga meie August Anniski lähenemist ja Augusta ministril teatavasti jaanuarikuus järgmine aasta on 100. sünniaastapäev, nii et meil tasub väga meenutada samal ajal August Annisti tegevust alates juba Kalevipoja tõlgendamisest Kalevala tõlkimisest, tõlgendamisest soome-ugri suhetest, sest see oli omal ajal väga geniaalne, mida tegi August Annist? Täna oli väga huvitav kuulata seda kullervoo käsitlust. Kim vajava on psühhiaater, psühhoanalüütik, psühhoanalüütik ja semiootik, nii nagu eero Tarastigi ja nendel on üks seesama ütleme, lähenemisnurk võib-olla isegi veidike sarnane, sellepärast et nad näevad Soome probleeme maailmas kui ikkagi riikidevahelise väga tugeva mõjutatuse probleemi. Siin ei ole juttu sellest, et Soome on iseseisev vaba, sest psühholoogiliselt maailma kontekstis on kui me nagu ero Tarastid, tsiteerides post-postkolonialismi klik. Ma tahan koloniseeritud ja ta need suhted, kuidas suhelda, tuntakse maailmas soomlastesse. Ei ole võrdsed ja vabad, sest on olemas Euroopas ja maailmas suured kultuurid tõesti ja vaseerub suurtele keeltele. Jaan olemas väikesed kultuuri, kui väike kultuur ei teadvusta oma olemasolu eripärale ja ei, ei, ei tegele tõesti iseendaga palju rohkem kui suurkultuur, kellega, millega tegelevad ju tegelikult ka väikesed kultuurid või siis ei ole sellel nagu oma kohalolekul maailmas ikkagi mõtestust. Ja selles mõttes nii nüüd majava heita laevakäsitlus kullerpost. See on huvitav selle poolest, et ta räägib sellest, kuidas kuller Wos oli väga tugev enesehävituslik alge ehk samojeedi nagu vene keelest, soome-ugri rahvaste enesesööjad. Ja teiselt poolt eero Tarastikes analüüsib seda interrealismi kultuuriimperialismi, mis ikkagi vallutab meie kultuure ja sellele vastu seista on ikkagi võimalik sellega, et me ikkagi teame, kes me oleme ja mida me teeme siin ja praegu. Niisiis on huvitav selle geeniartikkel muidugi ta on olnud aastaid ajakirjanduse veergudel esil ja see, kuidas näeb eestlane soom Soomet ja mis probleemid suhtlemisel tekivad, siis seda saate lugeda seppa kuusisto, Tuglas, seltsi juhataja enam on fantastiline kuju. Ta ühendab endas ajakirjaniku ja ajaloolase selle parimas mõttes ja ka Elias seltsi konverentsi ettekandes oli tema analüüs ikka erakordselt sügavhali. Kuidas ta julgeb nimetada protsesse, kuhu need pidama jäävad, mida tuleb teha ja, ja, ja, ja väga tähtis on see ka Eestile tema sõnum. See, et professionaalne ajalugu ei tohi olla valetatud ajakirjandus võib omas ajas nii-öelda tõlgendada veel vastavalt sellele, kuidas on poliitilised suhted, aga see, kuidas me ehitame üles inimeste maailmapildi, ehk ajaloo, sellel on. Mul on Soomes väga palju tähelepanu pööratud. Õnneks. Ja ma tsiteerin siia vahele Sepaguusist artiklit kollero numbrist. Tsitaat algab. Minu enda töö pressinõunikuna Tallinnas lõppes juba rohkem kui aasta tagasi kuid mured pole koostöö lõppemisega seljataha jäänud. Tõsi küll, naabrit puudutavate kirjutiste tase on viimastel aegadel oluliselt paranenud ja muutunud asjalikumaks kummalgi pool Soome lahte. Kuid siiski oli näiteks möödunud 1998. aasta suvel nii Soomes kui Eestis auväärseid lehti, mis andsid leheruumi mürgikülvi tallermaaks. Õelaid kibestunud ja sensatsioonimaigulisi kirjutisi võis veel 90.-te algul kuidagi mõista ka ilmselgeid faktivigu oli siis kergem andestada. Aga kui surnalistliku pori pildumist ikka ja jälle ette tuleb, tuleb püsida, kelle huve lehe väljaandjad arvavad sellega teenivat. Soome ajakirjanike liit andis 1992. aastal mulle aastatepikkuse ajakirjaniku töö eest Eesti sündmuste jälgimisel hinnatud sõnavabaduse mõõga. Ja ma arvan end sõnavabadusest ka midagi teadvat. Sõnavabadus ei vabasta väljaandjat vastutus tusest. Loodan, et seda peetakse tulevikus meeles lahe mõlemal kaldal sest suhteid tuleb jätkata ka läbi vältimatute huvide vastuolude. Seda kirjutab siis kullerajakirjas seppa kuusisto. Ja nüüd jätkab Maarja Pärl Lõhmus ajakirjanumbri sirvimist. Suur väärtus on Aleksander Elango artiklil ja tema seisukohtadel, sest tema jälgib Eesti-Soome protsesse 20.-test aastatest peale. Ta on niisama vana kui niinivara Ernid, teate, ta tuli seda artiklit ise tooma ja pakkuma. Meie seltsi terve peatükk on pühendatud arktilise soome kultuurile. Olen ise sellest tõepoolest sellega seotud olnud, olen huvi tundnud selle põhjamaa serva vastu serva mentaliteedi vastu 93. aastal suvel seal ka pikemalt viibinud. Reisikirja katkem, aga väärtuslik on ka Nilla Ouda koski, kes on ehtne laplane filosoofia professor olnud ja kaitsnud väitekirja saami kultuurist tema seisukohad, mis ikkagi on lapikultuur, mis ikkagi on nõidus samanism ja et asi analüüsib tõesti asjatundlikult seestpoolt selle kultuuri olemas, see on eesti keeles ainuke artikkel nüüd tõesti laplased professionaalselt asjatundjalt ja ma arvan, et sellel on väärtus edaspidiseks, sest asjatundmine väheneb praegu tõesti, see popkultuuri pealetung teeb Kasamanismist väga pinnapealse nähtusena. Arktilise hüsteeria. Konverents toimub meil kaks aastat tagasi. Väga huvitav on vainu vahingu ettekanne, mis on ilmunud selle aasta kaheksandas akadeemia ümbris ja sellepärast ei ole seda siia liidetud. Mõiste Avapi Blocto, mis on pärit eski moodet, eski moode kultuuris, mis iseloomustab naiste just nimelt naiste seisundit kevade tulles valguse tulles korraga naised lähevad jääle, nad lähevad kilomeetreid ja nad hulluvad meie mõist, sest tegelikult nad lihtsalt puhastuvad, elavad uude rütmised, rütmide vahed on niivõrd suured ja see kõik, mis seal toimub, häälitsused, rituaalid, need on niivõrd sisemiselt, seda ei teata, tajuta välispidiselt, nad ei mäleta ise, mida nad tegid, et nad sinna lähevad. See on niivõrd sisemine, see on niivõrd puhastav. Vot selle üle tasub väga mõelda. Ja, ja neid punaseid jooni on kindlasti teistelgi Põhjamaade kultuuridel ja küllap ka mehi. Ja sellepärast siin numbris on katkendid arktilise kirjanduse näidetena Timo kommuka koera surm ja eriti oluline on Maria vaara voolu kirjaniku tekst, mis on puhas alateadvuse vool, ta on maailma kirjanduses enneolematu, see tekst on selline. No ütleme, selle numbri puhul tõesti, ka eesti kirjanduses ei ole selliseid asju tõlgitud, sest seda on raske mõista. Aga see on puhas psüühika, kuidas psüühika jõuab kirjandusse? Me saime kindlasti tekitada huvi selle numbri vastu ja, ja see on nüüd see number ikkagi peegeldab just nende konverentside ettekannete kaudu seda tööd, mida rotiselts on teinud ja kas võiks nii öelda, et löönuti selts on ikkagi orienteerunud akadeemilisele vaimsele niisugusi vaimutegevusele, ütleme nii, et natukene sügavamale minna ja mitte lihtsalt ainult kohtuda ja koos rõõmsad olla, vaid koos mõtelda. Jah, just nimelt ja ütleks nii, et kõik, mis toimub, me võime seda nimetada, aga teate just sellest nimetamisest ja eriti ühisest nimetamisest, kui on Eesti-Soome suhetest jutt. Sealt kõik algabki, kuidas me nähtust nimetame, kas see on okupatsioon või võit, kas on tõesti õnn või õnnetus, suured mastaabid, aga meie viises sellises kultuuriruumis on väga oluline, et me saaksime aru, kuidas üks ja teine kultuur nähtusi näeb, nimetab ja sedakaudu ka tõlgendab. Et me mõistaksime sügavamalt, et ei oleks kõik ainult pinna peal, ma tõesti proovime selles suunas tööd teha, aga selle tõlgenduse juurde tulebki see, miks me seda kuller ajakirja teeme. Ühesõnaga, see on just kultuuripõhjamaist kultuuri tõlgendanud. Ajakiri, kes kõige rohkem loevad, huvi tunnevad, kuivõrd tuntud ütleme, sihtgrupid on, muide, üliõpilased on just soome-ugri ja eesti filoloogia ja humanitaarüliõpilased ajaloolased ja see ongi tehtud, see on tähtis just. Ja teiselt poolt muidugi ühendaks meid sõnaga meie seltsi liikmed, sõbrad, kes loevad, mõtlevad edasi, kirjutavad, räägivad, et see meie kultuuriruum oleks tekstidega kaetud veidike. Vihkumale Kaiskutuhkaht. Kuulamegi ühte väikest katkendit nimetatud kirjaniku Timo Muka novellist koera surm kuid mõni sõnaga autorist kai laidinen on oma kirjandusloos liigitanud selle kirjaniku nende hulka, kes kirjutavad spontaanset pihtimus proosat. Noorelt surnud kirjanik, ta ei elanud. Kolmekümneaastase ekski. Sündinud 1944. aastal varieerib oma romaanides ja jõulistest novellides arktilise hüsteeria keelatud armastuse, sünge religioosse Tase teemasid. Ühine on Põhja-Soome maastik, taust, millel kired ja meeleheitlikud teod tumedas hõõguses välja joonistuvad. Katkendi novellist. Koera surm, õigemini kaks väikest katkendit esitab nüüd Marius Peterson. Saabub suvi. Jumala suvi. Siis ostab isa Toomale jalgratta sest toomast saab juba nii suureks, et oskab ise sõita, ilma, et teda oleks vaja kinni hoida. Siis saab Tuomas selle poisid. Tuomas saab siis ratta. Ta on selle üle nii õnnelik. Isa läks kiriku juurde hoolekandeametisse. Isa läks tööle. Isa tuleb õhtul. Isa tuleb õhtul. Hoolekandesekretär ütleb isale. Sa peaksid ju teadma, et vallakassas ei ole. Mida ei ole? Seda ei saa anda. Ei saa, tuleb õhtul. Isa tuleb. Tuomas ootab suure põnevusega, isa. Isa on nii suur, et teised mehed ei ole kaugeltki sellised. Isal on pikad käed ja karvane rind. Mitte kellelgi teisel ei ole nii vägevat isa kui meil. Nii vägev ja suur isakaselehed on hiirekõrvul. Isa tuleb siis õhtul kui see õhtu tuleks vaid kiiremini Kooli minnes ei läinud Väike-Tuomas koera vaatama. Siis tõusis päike taas taevasse, saabus keskpäev ja päev muutus pikkamisi õhtuks. Õuel liikus naine Tõi allikast vett, pesi natuke pesu. Tegi õhtuks ettevalmistusi. Õhtul pidin mees tulema. Päeval käis harakas koeratoidukaussi luuramas, kuid see oli tühi. Vähesest koer on surnud, jalad tsirkus, korrastamata jäänud karv esines musta sabal Nedembutaja harakas istus koolnust veidi eemal, pea kangelt püsti, läikivad linnu silmaturreteeellitamas. Seejärel hüples harakas harvade täpsete hüpetega eemale, tõusis lendu. Õhtupoolikul tuli Väike-Tuomas kastrul käes küüni esisele. Ta pani toidurohule, läks, kükitas koera juurde, võttis esigepast kinni. See oli lõtv kärbes, puurist ure silma. Nüüd ta suri. Peab minema emale ütlema. Laine tuli koos Tuomaga toast välja tuua omast käest jalutades poissi, mees sõrme ja puges ema põlle varju peitu. Mõtlesin algul, et kõige parem on olla väike laps. Ema peatus koera pahna hunnikust eemal, sealt tungis terav hais ninna. Ema nägi, et Torre saba sirgu. Vana valvur. Ütles ema silmi pühkides. Kui isa tuleb. Võib kasvõi homme võtta, maha matta. Väike-Tuomas võttis ema ümbert kinni ja pidistes tugevasti ta trampis jalgu vastu maad ja laulis turri suuri turri, suuri nüüd ta maetakse. Meil on koer surnud, ei olnudki vaja tappa. Naine võttis poisil käest kinni, talutas tooma enda järel küüni juurest eemale. Kui nad läinud oli, tuli harakas küüni katuselt alla ja hüples tooma unustatud Castroli juurde, pistis nokka jahtunud toidus ja neelas suuri ligunenud leivatükke. Naine oli juba trepil, ta pöördus, nägi Harakati, kiirustas ununenud kastrurite ära tooma. Kui oli juba peaaegu pime tuli mees. Taevas, liikusid pilved edasi-tagasi. Tuul hiilis mägede tagant, puhus õhu jahedaks, ennustades vihmapesunööri. Otsad öötsusid. Allika ääres Lipendas tohu tükk vastu puud. Mees tuli metsast astudes mööda allikarada. Naine ootas teda juba aknal. Mehe õlad olid Kumarase turi ettepoole vajunud nagu härjal. Ta hüppas vaevata trepist ühe sammuga üles, peatus, siis võttis koti seljast. Mees vaatas trepil seistes enda ümber, vahtis küla poole, nuusutas õhku ja avas sisukse. Ta jättis koti esikusse, istus toas kohe laua äärde, päike toomas, istus isa kõrvale. Ei julgenud päris lähedale, enne kui isa silitas raske käega poja heledaid juukseid. Tore on surnud. Ütles Väike-Tuomas isale vaikse häälega. Ma ka igatumaka iga oma õega haigutu. Movega haigatuma. Kaigub. Jätkame nüüd maailmapildi saadet stuudios on Sirje Kiin. Sirje, sa oled kirjandusteadlane ja praegu. Ma tean, et sa tegeled vägevalt ja kiindunult Marie Underi teemaga. Suur uurimus peab varsti valmis saama ja ometi kostab sinu sõna ja näeb sinu kirjutatud ka hoopis teisel alal üsna sageli Eesti ühiskonnas nimelt Soome-Eesti suhetes oled sa kujunenud niisuguseks omamoodi eksperdiks, ma mõtlen siin kultuurisuhteid, kultuuri, loo küsimusi ja vaat sellel Lõõnruti seltsi konverentsil olid sa ka. Ja kullernumbris, millest me äsja ka rääkisime on sinu kirjutis. Ma olen. Tõepoolest ka nii kirjandusteadlane kui ajakirjanik ja sotsioloog, nii et mul on selline kahekordne koolitus ja teisalt elu on mind viinud seitsmeks aastaks Soome, kus ma vähendasin kõik need aastad eestlastele Soome pilti ja tegeledes igapäevase poliitilise eluanalüüsiga. Ja samas Mul oli võimalus ka võrrelda siis seda, kuidas Eesti ühiskond välja nägi, väljastpoolt vaadata, kes, millised olid Eesti ja Soome arengu erinevused. See on ühest küljest siis mul välja kasvanud Monda koolitusest, huvist muidugi ühiskonnaelu vastu ja teisest küljest neist võimalustest, mis mul on elus avanenud ja poliitilise loomana olen ma ennast alati tundnud ja, ja mingil mingil määral kogu aeg jaganud ennast ühiskonnateaduste ja kirjanduse vahel. No ja selle viitab kasvõi see viimatinegi siin oli hiljuti stalinismi nähtuste konverents, kus esinesid, aga see teema oli ikkagi Under jälle. Ja muidugi praegu ma pean oma põhiteemaks ikka Underi monograafia kirjutamist ja, ja see on mu selle aasta põhisihtkahtlemata, aga, aga igapäevast poliitilist elu elan ma sellele vaatamata nii erakondlik kui ajakirjanduses. Mina leian, et see on tegelikult iga kodaniku kohus, iseasi on see, mis väljundi ta sellele leiab, aga poliitiliselt mõelda peaks iga kodanik tahtma suutma. Soomlaste ja eestlaste enesepilt ja teiste pilt on palju kõne all nüüd olnud ja sa oled kirjutanud sellest nii-öelda kergemas rahvuslikus plaanis oled sa kirjutanud inimestele ajalehes umbes, mida silmas pidada. Kuidas käituda, mida taibata soomlastele näiteks Eestisse tulles ja vastupidi. Aga, aga siin on nüüd tegemist lausa ikkagi teaduslike üldistuste ja uuringutega. Ja muidugi ühest küljest, mul on siis kahes ühiskonnas elamise kogemus, mida ma olen võimeline võrdlema, nii nagu iga inimene, kes mitmes ühiskonnas on saanud elada. Aga teisest küljest mind on ka huvitanud need uurimused, et mis ja neid võrdlevaid uurimusi Eesti ja Soome kohta juba üksjagu on. Nii et nendes artiklites ma olen katsunud ka siis näpuga järge pidada, et kus maalse uurimus on ja vähendada neid uuemaid andmeid selle kohta ja seal on olnud lausa üllatavaid tulemusi. Ühest küljest meie erinevused algavad ajaloost kahtlemata. Ta meie ajalooline kogemus soomlastega võrreldes on erinev. Ja meie kultuuritaust on erinev nendel siis vastavalt Soome, Rootsi ja ja meil eesti saksa ja sellest johtuvalt on ka meie suhtumised naaberrahvastesse täiesti erinevad, aga mis kõige tähtsam ja mille kohta on olemas ka uurimused meie minapilt on täiesti erinev. Ja Soome uurija Jyvaskyla Ülikoolist, Jaakko Lehtonenia eesti sotsioloog Hille Pajupuu on teinud siin 90.-te aastate alguses väga huvitavaid võrdlevaid uuringuid, tõsi küll, need puuduvad, Sa oled peamiselt noori, aga eks mingeid üldisi joon ikka sealt ilmneb. Ja põhiline järeldus on olnud see, et eestlaste minapilt on väga ehk liigagi positiivne. Sellisel miinus pluss 10 skaalal eestlaste minapilt oli pluss kaheksa, ühesõnaga me oleme peaaegu et paremad kui teised samal ajal soomlaste minapilt. Ta on olnud väga kriitiline kogu selle sajandi, seda mõõdetud mitmel korral. Ja alles nüüd pärast Euroopa Liiduga liitumist on huvitaval kombel soomlastel minapilt hakanud muutuma positiivsemaks. Aga eestlastega võrreldes see oli siis meil oli pluss kaheksa, soomlastel oli miinus kuus. Nii et see on täiesti nagu väga suure kaks erinevat, et maailma. Ja ühest küljest seda uurijad on seletanud sellega, et eestlased peegeldavad ennast idaga, kus on teine võrdlusalus ja soomlased läänega. Aga minu arvates see ei ole ainus põhjus. Siin on ikka palju sügavamad ajalooliselt ja rahvuspsühholoogilised põhjused. Ja paljud väliseestlased, kellega ma olen kokku puutunud ja ka mu enda abikaasa, kes on Soome-Eesti abielust pärit ütleb. D see eestlaste ego on tegelikkusega võrreldes ikka natuke liiga ülepaisutatult suur ja, ja üks neist on isegi öelnud, et et tal on eestlaste suhtes kolm hirmu. Me jäämegi imetlema oma naba. Me kukume sinna laba sisse ja ei suudagi sealt kunagi välja ronida, need on üsna karmid sõnad. Ma ühel konverentsil ka kasutasin neid oma ettekande lõpus Soome-Eesti küsimusi käsitledes ja ma mäletan, kui solvunult mõned kaugelt tulnud väliseestlased sellisel ESTO konverentsil sellele reageerisid, solvas neid väga sellepärast ja nemad olid tulnud nagu emamaa juurde, aga just siin emamaa sees ma kasutan nüüd Isamaa kohta sõna emamaa. Selles mõttes, et väliseestlased tihti pöörduvad siia nagu ema juurde, pigem siis neile tundub see loomulik, et siin on kõik nii ülihea, aga seest vaadates ja siis lähemate naabrite arvates ikkagi meil nii suureks enese enesega rahuloluks ei ole ehk põhjust vaatamata meie viimase aegade kiiretele edusammudele Euroopa liidu suunas ja muus osas on meil ikka väga palju eriti meie eneste peade sees ja südametes veel väga palju muutmata ja väga palju vana, mis neid inimesi, kes siia on tulnud ja ma nüüd abielu tõttu olen ka väliseestlastega palju seotud, ma näen, kuidas neid solvab see, et, et Eestis ei ole ikkagi kõik see parim, mida nad tahaksid, et Eestis parim oleks. Ja sama siis kehtib ka soomlaste kohta, kellel on ajalooliselt see suure venna ja, ja abistava rolli pilt välja kujunenud ja siis nad ka suhtuvad vastavalt siis nagu suured vennad, see hoiak ka on olnud olemas ja nüüd esimest korda nendes kogumikes, mis meil siin laual on Eesti-Soome Instituudi aastaraamat ja, ja teine raamat, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, mille avalikustamine õieti toimub alles 14. novembril Eestis Soome Instituudis. Aga Soomes on see raamat juba ilmunud Turu Ülikooli kultuuriala väljaandena. See on raamat pealkirjaga Suomi ja Viro ühtesse ja erik seen, niisiis eesti keeles Soome ja Eesti koos ja eraldi. Ja see on õieti möödunudaastase konverentsi materjalid, kus siis nimelt käsitletakse seda ajaloolist tausta, mis Eesti-Soome suhetes on just Soome poole peal, on üks huvitavamaid artikleid soome uurija, ajaloolase Marko Lehti artikkel Soome Eesti suure vennana, mis siis käsitleb neid Soome ja Eesti suhete nii-öelda pahupooli just möödunud ärkamisajast alates see suure venna hoiaku küsimus algas õieti juba 100 aastat tagasi siis, kui Soome haritlased, kes olid välja kasvanud Soome, Rootsi haritlaskonnast kujutasid, et meil baltisakslastega läheb täpselt samuti ja kõik see, mis siis Eesti arengus hakkas erinema Soome ajaloolisest arengust. See, seda nad kogesid kui negatiivset ja niisugust, mis vajab hooldamist, mis vajab abi. Ja siis, kui selgus, et, et eestlased kasvas eesti haritlaskond, kasvas ju tegelikult ikkagi välja omaenda kooli õpetajatest ja pastoritest, kes said haridused mitte niivõrd saksa baltisaksa ringkondades, nagu see juhtus Soome, Rootsi haritlaskonna, ka, kes nagu sulas kokku soomlastega ja sealt tuli Soome haritlaskond, nii-öelda Soome haritlaskond kujunes siis nagu kodanlaste klassist. Aga eesti haritlaskond kujunes talupoegadest. Ja see oli see suur erinevus, millest hakkasse soomlaste hooldav, et Eesti läheb nagu vale teed ja neid on vaja nagu parandada ja nende teed vaja õiendada ja neid on vaja õpetada ja see Raamatus, mida sa oled toimetanud Soomes tegutseva Eesti Instituudi aastaraamatus on huvitavaid andmeid, seal on võrreldud neid noorteuurimustes mitte ainult eestlasi ja soomlasi, vaid on ka võrdlusete, lätlaste, leedulaste, venelastega, nendes enese ja teiste hinnangutes. Siin on jah, õieti seitse võrdlusgrupp, seal on siis võrreldud soomlaste, rootslaste ja eestlaste minapilti, aga ka Peterburis tehtud uurimuse põhjal venelaste minapilti ja suhtumist oma rahvuskultuuri aga ka Eesti venekeelsete ja Läti venekeelsete suhtumist siis oma nii-öelda asukohamaa kultuuri ja samuti lätlaste suhtumist. Ja see üldine pilt on siis selline, et kõige positiivsemalt suhtuvad siiski oma kultuuri ja see on siis võrdluses just maailma kultuuri ja teiste rahvastega kultuuriga. Soomlased ja rootslased, tähendab, meil on niivõrd terve minapilt, Eesti on selles tabelis kolmandal kohal järgneb vene ja siis tabeli lõpus on paraku Läti lätlased ja isegi Lätti venekeelsed eesti venekeelsed on kõrgema kultuuri suhtumise pildiga kui lätlased. Nii et Lätis on jah, mingisugune väga tugev mina identiteedikriis. Nii et selle uurimuse põhjal meil ei olegi võib-olla nii põhjust ärevust tunda, kui lätlastel, aga mitte seda siis ei tule segi ajada selle minapildiga, mis on siis puhtalt selline ja seal elanud, mida me endast arvame. Et selles selles suhtes olime me siis tunduvalt positiivsemad kui, kui need enesekriitilisemad soomlased ja rootslased, et soomlaste minapilt muutus märksa positiivsemaks just Euroopa liit astumise järel, kuigi ka nende hirmud olid samasugused ja sama suured nagu meil on praegu Attackime lahustume pihustuma ära ja, ja meie meie omapära ähmastub ja, ja meid rahastatakse ujutatakse üle siis tegelikult, et nagu näitavad ka paljud teised kultuuri uurimused tegelikult just võrdluses, mida suurem see kontaktipind on võrdlustega eri erirahvastega kokkupuute pind, seda rohkem see rahvas ja ka inimene teadvustab oma eripära ja ka õpib ja hakkab oskama hindama seda oma eripära. Nii et tegelikult need protsessid on kahesuunalised. Nii rääkis Sirje Kiin. See saade oli maailmapilt aineks Soome ja Eesti suhted. Toimetas Mari Tarand ja neid kuulame veel soome rahvalaulupeole koori esituses.