Eetris on portaal tehnolooga kommentaaris etapp Kristjan Port. Mis juhtub, kui kaks head sõpra toakaaslast joovad õlut? Küsimus on suure entroopega, kuna alternatiivseid vastusevariante on väga palju vahemikus noh, jäävad magama, vaatavad jalgpalli, kritiseerivad elukallidust ja nii edasi. Kui ka sõpradele on erinevate tootjate nutitelefonid, langeb võimalike stsenaariumite arv kiiresti ning olukord võib muutuda küllaltki binaarseks. Kas peale on siis vestma või piibelehed? USAst Tuulsas vabanes murelikelt möödujatelt väljakutse saanud politseile vaatepilt kahe verise sõbraga kellest üksuritaariunud auto parklasse ja see oli inimesi sedavõrd ehmatanud, et nood pöördusidki korravalvurite poole. Mõni tund varem olid semud hakanud arutama nutitelefonide headuse üle. Ühel oli kasutada androidi põhine väljalase ja teisel Apple'i toodang. Kahjuks ei suudetud paremust vestluse abil välja selgitada. Järgmises faasis löödi õllepudelitele põhi alt ja püüti kehvema telefoni omanik mängust kõrvaldada. Telefoni au pärast. Võitlejad viidi kiirabiga haiglasse. Politsei ei tea, kellele süüdistust esitada. Võimalik, et nelki puudub vastav juhend, kus on kirjas, kumb telefon peaks olema eelistatum. Järelikult polnud. Kiiva vormiline vestlus nutitelefonidest viimane omataoline. Kirjeldatud lugu täiendab teine värske USA politsei poolt registreeritud juhtum. Esialgu võib küll seose märkamine olla raske, aga vaatame juhtumi üksikasju. Colorado Springsi elanik tiris oma aastaid truult teeninud kuid ilmselt isepäise arvutimaja taha hoovi ja tulistas seda käsirelvast kaheksa korda. Möödujad ehmusid relva põhjustatud helidest ning alarmeerisid politseid. Korravalvurid koostasid Sis protokolli, kuhu märkisid selgitusse, et arvuti oli kohaliku meessoost 30 seitsmeaastast elanikku mitme kuu jooksul korduvalt alt vedanud, mida põhjuseks tuues tulistas ta registreeritud käsirelvast arvutit. Kõik kuulid tabasid arvuti korpust, arvuti enam ei tööta. Facebooki lehel ilmunud muude ametlike kuriteojuhtumite teadaannete seas avaldatud teadet ja pealkirjastas politseimees tappis oma arvutijuhtum, on edastatud kohtusse ja ootab lahendit. Mis siis on nende juhtumite puhul ühist, kas on politsei sekkumine või lahendi puudumine või tahab keegi teada, milline operatsioonisüsteem tapetud arvutis jooksis, et tõdeda siis midagi mürgist tootja aadressil? See viimane variant on tõele lähedal, kuid mitte sisus, vaid hoopiski vormis. Sest kui lugeda erinevates väljaannetes esitatud uudiste juurde ilmunud kommentaare torkab silma Kasvav emotsionaalsus suhetes masinatesse tegite samaga kirjeldatud juhtumite inimestest osapooled. Näitliku kommentaarina jäi meelde kellelegi pahandamine uue tahvelarvuti peale, mis on tal juba samalt valmistavalt hangitud mitmes väljalase. Kuid ta tunneb kord, kuidas ärritus kasvab, suutmatusest vastikuks muutuva valmistaja oravarattast väljuda. Pealegi pannakse iga tehnoloogilise uuendusega tema kannatus uuel moel proovile ning ta muutub üha agressiivsemaks. Kommenteerija vihjab Et relva kasutamine tundub tema seisundis isegi liiga kerge lahendusena. Ja siis keegi jutustas loo, kui tema elus ainukordsed Himaalajas tehtud. Pildid jäid reisil ümber läinud tee tõttu hinge, heitnud masina sisse peitu ning kohalik arvuti remonditeenust tegi omal moel kõik, et midagi poleks võimalik enam taastada. Keda siis sellises olukorras mõttelise surmabrigaadi ette seina äärde peaks panema? Arvuti valmis? Ja arvuti, enda arvutite remontijad, tarkvarategijad või veel kedagi peale kasutaja enda. Kas mõttelise süüdlase minek peaks siis olema kiire või piinarikas? Tehnoloogia arutelud on üha domineerivamad emotsionaalselt, sest mida muud keeruliste masinatega suhetes ikka teha. Tehisintellekti üks Isakovidest Marvin Minsky nägi uudsete olukorda omal moel ette 2006. aastal avaldatud raamatus emotsiooni masin milles ta väidab, et emotsionaalsus on lihtsalt teistmoodi mõtlemine kasutame siis teistmoodi ülesannete lahendamiseks. Kuigi raamat räägib nutikate masinate arendamisel vajadust arvestada inimese emotsionaalsusega, võib toodud uudiste valguses jõuda ka teistmoodi mõtteni. Nimelt suudavad üha intelligentse maks muutuvad masinad inimesi jätkuva eduga piiripealselt närvi ajada. Võimalik, et inimene peab nüüd kultiveerima oma emotsionaalsust sest. Masina pärast pudelipõhjaga sõpra veristades on ju kindel, et masinad lõpuks võidavadki.