Peterson portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tiheda välise konkurentsi tõttu siseturul tegutsejate. Ka on paljud riigid algatatuna programme kodumaise tarbimise toetamiseks. Ostja valiku informeerimiseks pannakse kaupadele märgiseid, meedias korraldatakse kampaaniaid ja nii edasi põhjanaabrite soomlaste juures see on just käimas vastav kampaania, milles sümpaatse telereklaami rullub lahti omamaiseks häälestatud ajastu vaba keskkonnaga. Romantilises lillekioski juhtumi meeleolus. Noor soomlane ostab neiule lille, siis jääb korraks mõttesse ja palub endale veel ühe õie asetades letile kaks viiekat. Neiu on rõõmus, kuid nuhtleb malbelt lilletoojad raha raiskamise pärast. Ekraanile ilmub sinivalge jalajälje kampaaniat teade et ostes igas kuus viie euro eest rohkem kohalikke tooteid taastas Soome 5000 uut töökohta. Seega toeta kodumaist. Aga oh õnnetust, Soome Majandusleht talaus. Sanomat uuris välja, et video on filmitud ja 10 Urvest lilli on ostetud hoopiski Leedus. Albert Einsteini järgi reaalsus üksnes illusioon kuigi väga kestev moonutatud tajumehhanismid loovad illusoorseid tegelikkuse peegeldusi, andes mõista, kuidas maailma tunnetame ja millises olukorras me sellega hakkama ei saa. Taolist ebatäiuslikkust on ühendameti esindajad sajandite jooksul rakendanud omale leiva lauale panemisel. Tunneme ja hindame neid. Mustkunstnikuna aegade jooksul on tajumehhanismide ekspluateerimise eest hakanud ka teised osa saama ja kõige aeglasemaks ning mustkunstnike arvult kordades ületavaks on kindlasti reklaamis ja turundusest töötajad sest nende tööks ongi luua illusoorseid kuvandeid, millega püütakse mõjutada elanikuna tarbimiskäitumist eelistama ühte kaupa või teenust teisele. Näiteks siis illusioon kevadisest Leedust. Romantilise ja Isamaalise Soomena küsimus on seega ostes kodumaist kaupa, ostad ka tegelikkuses kodumaist kaupa. Rahvusvahelistele sanktsioonidele reageerinud vastumeetmeteta. Keelustada sanktsioonides osalenud riikidest toidu import lõi Venemaal lõkkele loomuliku reaktsiooni tegeleda rohkem kodumaise tootmise edendamisega. Suure riigi vastu aps. Algatuse kaasproduktina hakkas aga selguma, mida siis tähendab nõndanimetatud kodumaisus, kui selgus, et kodumaal toodetud toidust moodustab impordi osa umbes neli viiendikku. Näiteks vorst sisaldab lisaks lihale hulganisti maitseaineid ja aineid, mida kasutaja noh, võib-olla ei tahakski teada, kuid peab siiski. Nii maksma kartuliseemnetest 90 protsenti imporditakse Hollandist veisekasvatuses tarvilik sperma Kanadast toidu töötlevad seadmed Saksamaalt või USAst ja nii edasi. Taolised asjaolud siis moodustavadki nähtamatu, kuid olulise impordi osa kodumaiseks peetud kaubas. Probleem jamsamas. Kaasaegne võimalus globaliseerunud maailma majanduses on kaupade ja teenuste vahetus vastavalt sellele, kes suudab teha parima hinnaga. Ja niisiis oli kevadist Soomet lihtsam ja tõhusam teha Leedus. Too taga oli vaid sissejuhatust nähtamatult osale kaasaegsetest kaupadest ja teenustest mille tarbimisel on samuti oluline teada, kas raha jääb koju või läheb Indiasse, Filipiinidele või näiteks Ukraina. Sest meeletu, suur, kuid mitte nähtav igapäevaselt tarbitav kaup on tarkvaraline. Selle teemaga jõuame ka Soome tagasi paari programmeerija mõttevahetusest alguse saanud idee kodumaal kirjutatud programmikoodile saada samasugust tähelepanu nagu kohapeal toodetud vorstile võilillemüüja tööle on saavutanud nüüd meedia tähelepanu. Koodia Suomessa algatuse idee on maailmas unikaalne ilmselt ka raske, kuna. Tervikprogrammid koosnevad rahvusvahelistest komponentidest nagu vorst, kusjuures osade elementide päritolu on isegi raske tuvastada. Soomlaste kriteerium on aga üllatavalt lihtne. Kui programmiku sisestamisel tehtud komponendi loomise eest on makstud maksud Soome siis saab endale õiguse vastava sildi kasutamiseks. Tarbija saab aga siis valida näiteks äppe ostes. Raha läheb taoline programm koodi. Rahvuslik turundus võib omada positiivset efektiga välistarbimisele. Kui tegijaid. Usaldatakse ja siin on meil mõtlemise koht, sest idee algataja Pasi kobanen tõdes Soome rahvusringhäälingule antud intervjuus, et eestlastest programmeerijad, teil on eelis, mida maailma poolt vaadates soomlastel ei ole. Ja see on Skype. Ehk kui sisend Meie märgis God, meid in Estonia.