Stuudios on taas Hardo Aasmäe ja Uku toom ja kui eelmine kord rääkisime Portugalist ja portugalikeelsest maailmast, siis leppisime kokku, et täna räägime Hollandist ja Hollandi mõjust maailmale läbi aegade. Märgin alguseks veel, et ega argikodanik ei tea sellest maast eriti palju, kuigi ilmselt veidi rohkem kui Portugalist ehk siis natuke rohkem Hollandi ajaloost, kunstist, spordist. Aga kui palju just ja täna püüabki Hardo Aasmäe mõningaid tühikuid seal täita. Alustame vast sellest, et kui ma mõtlesin, et kui suur see Holland on, et mitu inimest seal elab ja vaatasin järele, et 15 ja pool miljonit Hollandi riigis siis oli see mulle juba kerge üllatus, sellepärast mulle kogu aeg tundus nagu argiteadvuses, et neid on kuskil seitse-kaheksa. Nii et selles mõttes, et ega me ikka täpselt ei kujuta ette, mis ja kuidas. No ja maa on veel väiksem ka kui Eesti, nii et noh, ta on üks nendest riikidest Euroopas üks paljudest, muide riikidest Euroopas, mis on Eestist väiksemad ja ja, ja kui meie siin vaatame kaasajal, et tundub, et vaat, et neid hollandlase vaata et ei ole väga palju ja kujutelm on see, et enamus maadan alla mere pinna, mis mis on ka peaaegu tõsi, aga mitte ka väga. Aga kui me mõtleme näiteks seitsmeteistkümnenda sajandi peale ja siis, kui hollandlased olid jõudnud kaubareiside ja ja raha teenimisega, ütleme niimoodi välja Jaapanisse ja siis, kui jaapanakas ennast sulgema ja siis kui välismaalastest suhtuda irooniliselt siis nendel oli oma vaade ja on säilunud üks üleskirjutus, kus üks jaapani arstidele ütleb, et hollandlased on kummalised inimesed, nad uurineerivad nagu koerad ja kannavad seepärast kontsaga kingi. Siis said jaapanlased aru mõnisada aastat tagasi, mis asi on hollandlane? Miks ta niisugune on? No ja siin võiks hoopis edasi arutada, kuidas käitusid jaapanlased, aga ma arvan, et tuleme tagasi nende hollandlaste juurde tuleme ikkagi läbi selle Portugali, sellepärast et eelmine kord rääkisime Portugali riik ja portugallased olid sellised esmamaadeavastajad eurooplaste jaoks eurooplaste jaoks ja aga Holland on ka seal kuskil. No Holland on nüüd selline riik, mida võiks öelda, tema on portugallaste järel nagu alati olnud teise lainena. Et kui me vaatame kas või neid kas avastusi või siis või siis täpsemalt tugipunktide rajamist siis näiteks Aasias on täitsa tüüpolukord, et kõigepealt kusagil 50 aastat varem tulevad portugallased näiteks tseilonile või noh, Sri Lankale asutavad sinna mingi tugipunkti, ehitavad valmis kindlustused ja siis tulevad 50 aastat hiljem nauding. 50 aastat hiljem tulevad hollandlased ja võtavad selle ära. No siis jõuavad portugallased kuhugi kaugemale ja siis tuled hollandlased järele ja võtavad selle jälle ära. Ja, ja siis lõpuks teatud teadupärast portugallased jõudsid ju juba 16. sajandil jõudsid Te ju Jaapanisse ja tollel ajal hakati Jaapaniga üsna vilkalt kauplema ja jaapanlased vaimustuses muiste tulirelvadest tollel ajal jaapanlaste käes uus asi, ikka vahva ja uus asi, vahva, aga, aga mitte ainult vahvaid jaapani põhjalikkusega võeti ja täiustati seda tulirelva tulirelvi üldse ja, ja mõnekümne aastaga jaapan kõige paremini tuli relvastatud ja muide kõige kaasaegsemad relva nad küll loobusid hiljem, nii nagu Aasias. Vahest juhtub, et et Hiina loobus samal ajal ookeani laevastikust ja sulgus enesesse, aga need tulirelvade toojad olid portugallased. Nüüd, kui jaapanakas sulgema, siis on ju väga huvitav märkida, et et nüüd see oli kõige kaugem punkt põhimõtteliselt, kuhu hollandlased ja portugallased jõudsid ja portugallased suitsetate välja tähendab, seal otsustati ära, et ei mingeid välismaalasi. Ja kui nüüd Jaapani valitseja Šogun otsustas, et ja teatas kõigile, et kui keegi välismaalased tulevad, et siis nende laev põletatakse ära ja meeskond tapetakse maha ja kui portugallased arvasid äkki enda meelt muutnud kaost tuli laev tini tegelikult ikkagi tehti, ta ei olnud meelt muutnud, 13 meremeest jäeti siiski hinge. Aga portugallased suitsetate sealt välja. Midagi on nendes hollandlastest niisukest visa mille puhul võib öelda, et, et kuna seal ei maksnud jõudvaid, maksis diplomaatia ja, ja isegi pärast seda, kui Jaapanis korraldatud korralik tapatalgu Kristianiseerunud talupoegade vastu sest jaapanis on seal vahepeal toimunud ka niisugune usupuhastus ja, ja millest on Euroopas vähe räägitud siis hollandlased säilitasid endale siiski. Pärast portugallaste minemakihutamist eriõigused ja Nagasaki sadama lähedal oli neil disSiima tehissaarel õigus siiski kaubelda. Tõsi, see oli piiratud kahe laevaga aastas ja kuid, kuid vaatamata sellele olid siiski nemad kohal, jäävad Hollandastes on midagi niisugust visa mis ei ole ainult jõud, vaid on vaid mõistus. Et nad suutsid säilitada ja olukorras, kus eurooplased 200 aastat ei lasknud, ligi istusid hollandlased ikka seal kohal, see ei olnud suure äri, aga nad olid Jaapanis kohal igaks juhuks ja see reziim kehtis 1639.-st kuni sisuliselt 1800.-te aastateni, kus ainukesed, ütleme teated Jaapanist Euroopasse või kristliku maailma jõudsid siis läbi hollandlaste. Nüüd kui me vaatame hollandlaste liikumist üldse, siis, siis hollandlased on maailmakaardil ei jätnud kolm strateegilist piirkonda milleks on siis kõige ütleme strateegilise, aga võib-olla vähem tähtsam see New York. Teadupärast hollandlased asutasid New Yorgi. Nad nimetasid selle New Amsterdamis ja ühel hetkel nad müüsid selle maha või täpsemalt vahetasid brittidega teiste koloniaalterritooriumite vastu, et tollel ajal oli see üsna tavaline praktika. Aga põhimõtteliselt on nii, et, et New Yorgi on asutanud hollandlased ja nüüd nad on läinud edasi ja nüüd see kolm suuremat piirkonda, kus nad alaliselt kanda kinnitasid. Ja kui nüüd vaadata maailmakaardile tervikuna, siis see näitab seda, et hollandlaste niuksed strateegilist nution päris palju. Arvestades sellega, et Holland ei olnud rahvaarvult ju nii suur maa kui suur britt Danny ja Prantsusmaa, ehk teisisõnu öeldes, et nendel see kolonistide varu inimvaru oli võrratult väiksem, see tähendab seda, nad pidid seda väga ratsionaalselt kasutama ja üks koht, kus nad kindlalt istusid, olid Anttillid teadupärast surina endine Hollandi kuajana, Nad istusid sinna Lõuna-Aafrika Lõuna-Ameerika mandrile ja terve hulk saari, mis on siis, on praegugi Hollandi Anttillid ja Rooba, mis on siis Hollandi riigi autonoomne osa? See on üks piirkond, Kariibi meri teatavasti tollel ülitähtis panama maa kitsus sealjuures olla, et olla üks nendest suurtest, sest lõppude lõpuks Kariibi meri, kui me täna vaatame, jagati ära brittide prantslaste ja muide hollandlaste vahel. Ja rohkem seal nagu ei olnudki, sellepärast et hispaanlaste käes oli Kuuba, Hispaania Kavil mingil viisil see tähendab seda, et Holland oli tegelikult selle suure neliku üks täis, ütleme, täisõiguslik liige kogu selles Kariibi mere ümber toimuvas. Nüüd teine koht, mille hollandlased püsivalt hõivasid, oli ju Lõuna-Aafrika. Ja kui me räägime Lõuna-Aafrika valgetest, siis me räägime seal inglisekeelsest seltskonnast, noh, põhimõtteliselt inglisekeelsest seltskonnast ja räägime aafrikanderitest, kes on siis puurid teisiti nimetatuna ja Aafrika, see keel on Hollandi koloniaalkeel või selline mugandus ja nad istusid sinna ja asutasid oma tugipunktid sinna juba 200 aastat enne brite. Ja sinna nad kedagi ei laskunud, vaatamata sellele, et portugallased olid esimesed, kes ümber hea lootuse neemel nüüd rändasid ja edasi trügisid hollandlased rahumeeli portugallaste järel ja järgmine niisugune suurem tugipunkt, mille nad hõivasid, võttes selle Portugal lastelt üle, oli jutt seilab. Ja kui need maailmakaardi jälle selle pilguga vaadata, siis India rannik ei olnudki nii tähtis kui just nimelt see India lõunatipus asuv saar, mis oma suuruselt on hoomatav hallatav ja arvestades seda Hollandi inimressurssi, oli see igati tark ja mõistlik tegu, kusjuures nad võtsid üle just need ranniku aktoriad, kaubapunktid ja kindlustused, aga samal ajal keskkiltmaal Seilonil, Sri Lankas asuva valitseja ja kuningaga suhtlesid üsna mõistlikult ja pakkusid ka teiste suurriikide eest talle kaitset. Põhimõtteliselt hollandlased nagu olitseilonil isegi kohaliku traditsioonilise valitseja paari sellised liitlased ja, ja see kohalik võim või, või Singalite kuningriik kukkus kokku ikka pärast seda, kui lõpuks inglased hõimust. Ja nüüd järgmine piirkond, mille nad siis hõivasid. Hollandil muide oli ka oma Ida-India kompanii ja muideks Taanile Ida-India Kompanii, nii et sellega peab arvestama, et tollel ajal kõik need riigid püüdsid mingisugusesse India kompanii rajada, mis oli siis poolriiklik süsteem, mis on riigi kaitse all ja nemad hõivasid selle ala, mis on praegune Indoneesia. Ja nüüd tulles korraks tagasi, et miks neid nõndanimetatud hindia kompaniisid, kõiki rajati, siis tuleb arvestada sellega, et tollel ajal oli Euroopa kaubandus väga kõrgelt tollitud ja praktiliselt tollel ajal oli ju laialt levinud, kuni 20. sajandi alguseni oli ju selline kõnepruuk, vaata koloniaalkaubad Tallinna koloniaalkauplus ja sealt tulid koloniaalkaubad, noh, mis oli siis tüüpiline siis kautšuk ja oli siis punast puud ja, ja loomulikult vürtsid. Ja nüüd arvestada seda, et kui Euroopas tahtis keegi jõukam inimene vürtse pruukida mis oli haruldus, täna on igaüks, paneb pipart ja kaneeli ja ma ei tea mida iganes, eks ole, ei teagi neid või koriandrit või vürtsi siis tollel ajal oli see ainult väga jõukate ühiskondade privileeg ja see, milleni lihtne inimene jõudis, oli köömned ja sool ja noh, midagi niisugust, mis oli siitsamast kusagilt kättesaadav ja vaatad soolale veel kõige kallim. Ja muidugi ühel hetkel läks suhkrukaubanduseks, milles siis hollandlased tõsiselt osalesid, mis suhkru hinna viis alla, sest jällegi Me oleme selle soolaga harjunud, oleme harjunud suhkruga, aga, aga sool toodi teatavasti ka Euroopas rannikult sisemaa sool oli kõrges hinnas ja ja mett, neid viidi rannikule tagasi, sellepärast et see oli ainukene, ütleme, arvestatav magusallikas ja nüüd, kui tuli suhkruroog, siis mitte ainult portugallased, vaid, vaid ka just hollandlased olid need, kes need suhkruistandus. Ja sealt tuli muidugi rumm ja ja sealt tulid orjad ja, ja kõik, see kauplemine käis siis selles kolmnurgas, et et, et kõigepealt kõigepealt hilbud pärismaalastele, sealt siis orjad ja orjad suhkrurooistandusse, kus tuli siis rumm tagasi. Nii et niisugune majanduse ringkäik looduses. Hollandlased hõivasid siis Indoneesia ja kui me nüüd täna võrdleme seda tolleaegset Hollandi niisugust kultuuri ja valitsemisruumi Portugali valitsemisruumiga siis tollel ajal Holland oli igal juhul suurem ja kui me võrdleme ka täna Brasiiliat, kus on seal 180 miljonit inimest, noh mis on niisugune portugali keel, siis Indoneesia ei ole hollandikeelne, kuigi seal on 230 miljonit inimest, mis oli kunagi hollandlaste pärusmaa ja põhjus on väga lihtne. Kui portugallased jõudsid nagu tollel ajal teatud mõttes nagu viletsamad rannik, kuule jõudsid sinna Lõuna Ameerikasse, kus elasid hõredalt indiaani suguharud, kellel maaviljelus õieti ei olnud, siis hollandlased hõivasid piirkonna, kus ütleme nii, et majandusmüdises ja nemad said kohe nagu kauplema hakata ja see tekitas korra, kus Holland muutus äärmiselt jõukaks riigiks. See tolleaegne Indoneesia või nagu tol ajal nimetati Hollandi Ida-India, see oli tegelikult Hollandi jaoks tohutu too rikkus ja, ja praktiliselt kõik Euroopa maad püüdsid saada oma koloniaalmajanduse sellepärast naaberriigist osta kõrgete tollidega pööraselt kallis ja tänase päeva mõistuse seisukohalt on täitsa arusaamatu. Aga tollel ajal oli odavam pidada üleval Ida-Indias kompaniid kui osta seda näiteks Belgiast või, või, või Inglismaalt või Prantsusmaalt. Ja see seletab ära, miks, miks see nisukene trügimine nendesse lõunamaadesse oli nii intensiivne. Ja tänasel päeval me võime öelda seda, et hollandlased tollel ajal olid teatavasti miks nad jälle eelistasid, me küsime, et vot näed, et Portugali maailmal on jäänud siin? Noh, ütleme niisugune 200 miljoni keeleruum hollandlastele ei ole. Miks hollandlased eelistasid mingit tühja rannikut, miks nad selle Amsterdami maha müüsid, tegelikult sellepärast, et hollandlased ei olnud huvitatud tohutust vaevarikast koloniseerimise protsessist. Hollandlased olid väga pragmaatilised Nad pigem näiteks tseilonil ajasid äri kohaliku kuningaga, kelle käes oli palju smaragd, safiir ehk kalliskive, kõikvõimalikke pooliad täis vääriskive. Ja samal ajal oli, oli olemas ka kõik need, mida tänasel päeval nimetatakse vürtsideks. Ja loomulikult ühel hetkel muutus suureks äriks muutuks-d ja nemad olid huvitatud nendest, kus need kultuurid olid olemas. Ja hollandlaste orientatsioon ei olnud mitte niivõrd seda oma usku kuulutada, kuivõrd raha teha. Ja kui me, kui me mõtleme 16. seitsmeteistkümnenda sajandi peale, siis Euroopa oli kaupmehe noh, niisugune võrd, kujuli, hollandlane, mittejuut. Meie kultuuriruumis on kogu aeg niisugune mulje, et juut tal on mingi tohutu hea ärimees ja kaupmees ja igavesest ajast igavesti igavesest ajast igavesti, aga tegelikult juudi kaupmees oli ikkagi Euroopas niisugune õnnetu ja vaene harjus, kellel oli oma oma komps seljas ja ta müüs peost tänava ääres midagi. Aga niisugust suur äri ajasid ikkagi hollandlased ja seal on jälle ka põnev põhjus. Nimelt kui hollandlased hakkasid minema portugallaste järele, siis nad ei läinud mitte sellepärast, et nad oleksid nagu portugallaste Stav kehvemad olnud. Aga sel ajal, kui portugallased pääsesid maadeavastuste juurde, Holland alles vaevles oma siseprobleemidega, ehk sellel ajal Holland oli teatavasti Hispaania asuma ja loomulikult asumaal ei lasknud üldse tõusta. Holland oli keelanud, tähendab, Hispaaniale keelanud Hollandile teatud kauplemise teatud meresõidu üldse ära ja teda peeti nagu koloniaalmaana. Jah, et kui teised läksid muid maid võtma, siis Holland oli sel hetkel veel ise võetud. Ta oli ise võetud ja sellepärast see üks, üks viis-kuuskümmend aastat Hollandile peetus, aga niipea kui nad pääsest ja tuleb arvestada sellega, et Holland on valdavalt protestantlik maa, veel tagatipuks Calvinistlik ja, ja need, kes natukene kristlust tunnevad, siis siis ristisõdijate ajal oli kodanlane ja ka hiljem oli noh, nii sihuke patune ja paheline olend kelle hinges on liiga kasu võtta ja kelle hinges on kedagi nagu koorida. Rüütel oli õilis, tema elas annetustest nagu Doncychot, eks ole, või või elas mitte millestki ja vot see oli õilis eluviis, kusjuures see mõtteviis on ju praegu juurutatud islamisse, sest teatavasti moslem ei tohi ju liiga. Ja sellepärast on, araabiamaades on sageli pankuritaks kas kristlased või juudid, koolkonnad, nemad tohivad nagu intressi võtta, aga araablane ei tohi, kuid, ja see ei ole mitte nende mahajäämus kristlusele nagu samasugune. Ja nüüd arvestades sellega, et kui Euroopas käisid veel ususõjad, protestandid või, või, või katoliiklased Sis katoliiklus tollel ajal oli palju rohkem kantud sellest niisugusest altruismist ja kõik pidid seal annetama, et kõik võisid kerjata. Kerjamine muide oli suhteliselt lugupidamist vääriv tegevus. Kerjusmunk olla oli väga-väga lugupidamist vääriv, sest saalid oma hinge pühendanud hinge õnnistusele. Mäletame teen ühe kõrvalepõike nendes vanades muinasjuttudes on ju kõikjal, et kloostrid saadavad mingil perioodil oma mungad kerjama, et suvel, et talve üle elada ja see on tõesti väga auväärne. Ja see on väga lugupidamist vääriv ja, ja mungale, midagi pead sa ikkagi andma, aga nüüd ilmusid protestandid ilmusid protestandid ja mis oli Hollandis üsna laialt levinud ja tollel ajal see protestantlik võttis ka niisuguse noh ütleme, see usuline kuuluvus. Aitas nagu seda Hollandit ka Hispaania vastases võitluses, kuna nemad olid tõsi, katoliiklased ja, ja vat protestantidel enam ei olnud see kauplemine, häbiväärne tegevus. Ja vaat nüüd see ideoloogiline taust oli selline, mis võimaldas hollandlastele selle omaks võtta, sellepärast hollandlase peeti kõige kõvematest kaupmeesteks ja nemad ei käinud nagu seda usku kuulutamas. Ja see seletab ära ka, miks, miks näiteks hispaanlased ja ütleme portugallased ja muide mingil moel ka britid olid sellised, et alles mingile rannikule, siis olid seal suured misjonijaamad, pandi püsti, ütleme, kohalegi püüti pöörata siis Kristlusesse, aga hollandlased vaatasid maailmakaardi strateegiliselt ja püüdsid kanda kinnitada ilmtingimata seal kus juba äri kähis, sellest ärist lõigata. Kusjuures, et kui teistel läks kohati ka lahinguteks, siis oma usu kuulutamisega, siis ega hollandlased ei olnud ju kehvad sõjamehed, ehk kui meie siin arutame oma riigipiiri ja võidukat lahingut ja vabadussõja üle, siis hollandlastele on ikka väga tugev mälestus oma vabadussõja ka hispaanlaste vastu. Jah, muidugi hollandlased, see hollandlastele on see ikkagi nende ajaloo üks pöördepunkte ja, ja hollandlastele on see selles mõttes tähtis, et et hollandlane enne suhteliselt jõukas ja tuntud laevaehitus ja nii edasi laevaehitusmaa. Aga siis sai Holland tõeliselt tuult tiibadesse. Vaat nendel on nüüd tõepoolest nii, et kui seda ajalookõverat vaadata ka majandusliku tulukuse seisukohal, siis iseseisvuse pöörasid nad ütleme, materiaalseks rikkuseks ja nende jaoks oli see igal juhul väga-väga tähtis samm ja nad on seda kogu aeg hoidnud. Ja selles mõttes, kui vaadata praegu nisukest Hollandit nagu tänasel päeval, siis nad on üsna pragmaatilised olnud kogu aeg ja on alati peale jäänud, vot see on nagu põnev, et noh, ütleme niuksed, pragmatismi võib minna ka alt. Aga Hollandil ei olegi nagu ühtegi arvestatavat arvestada tavat hetke, kus nad oleks alt läinud. Kui nüüd jätta välja teine ilmasõda, kus ilmselt neist midagi ei sõltunud, aga näiteks esimeses ilmasõjas nad jäid neutraalseks ja teenisid muidugi mitte kogu aeg, räägitakse, et vaata, et Ameerika teenis ja ja nii edasi, aga Euroopas suur teenija oli ikkagi Holland, sest siiamaani on Rotterdami sadam maailma suurim sadam. Oma käibelt ja hollandlastele on see ajalooline kogemus ka teistsugune, sest kui me mõtleme sellele, et et 20. sajandi algul oli Lõuna-Aafrikas puri sõda ja puurisõda. Neid oli muide kaks. Veel 19. sajandi lõpul oli üks sõda, kui britid vaatasid, et, et päike nende impeeriumi kohal ei loo. Lõuna-Aafrika, mis on niisugune strateegiline koht, seal istuvad Hollandist lihtsalt istuvad. Ja esimese sõjaga aeti teatavasti hollandlased linnapiirkonnast välja ja nad ju siirdusid sisemusse maale, kus nad rajasid siis kaks vabariiki orania ja transvaal ja Lõuna-Aafrika ajaloost. Selles mõttes on jäänud teatud väärkujutelm meile ilmselt nõukogude ajast, kus nõukogude ajal kogu aeg koputati meie teadvusse ühe pisikese koputiga, ehk et on tulnud elajalikud, kolonisaatorid Lõuna-Aafrikasse ja nüüd nad rõhuvad õnnetuid, neegreid, pandusid üldiselt on siis koosad suulud mida iganes. Aga ajaloo tegelik kulg on selline, et kui hollandlased hakkasid seda Lõuna-Aafrikat asustama siis seal oli valdavalt hõredalt elavad Bush, manitia, hotendatide hõimud, Bush sõnast Bush, vaid push, põõsa inimene või võsa inimene, eks ole. Ja, ja neid rahvaid, keda siis teoreetiliselt nõukogude aegse ideoloogia kontekstis või soostis pidid siis need valged rõhuma. Ega neid rahvaid ka ei olnud, sellepärast et sel ajal, kui kui valged valdavalt hollandlased asusid Lõuna-Aafrika piirkonna, ütleme, Kaplinna ja jaa-ist Londoni vahele siis teiselt poolt tulid pantu hõimud, need tulid põhjast, nii et selles mõttes on Lõuna-Aafrikasse, kui võiks öelda, on see praegu valdav osa neegrihõimudest ja ja, ja hollandlastest tulnud tegelikult ühel ja samal ajal ja inglased on alles hiljem sekka löönud ja nüüd, kui hollandlased tõrjuti sealt rannikul ja siis nad ei läinud tagasi sugugi mitte Hollandisse, vaid, vaid läksid sisemaale. Ja, ja nüüd, kui britid ei talunud ka seda lõppkokkuvõttes ja asusid nendega puuri sõtta eelmise sajandi algul siis britid leiutasid sellise võtte partisanisõja vastu nagu koonduslaagrid. Britid on koonduslaagrid, idee autor, mitte Adolf Hitler, Adolf Hitleril pole selleks ja ka mitte Jossif Stalini seal kõik enne leiutatud kusjuures jällegi tuleb hajutada üks ajalooline eksi arvamus, et, et vaat nendesse koonduslaagritesse on asetatud rõhutud inimesed ehk neegrid. Tegelikult oli nii, et sinna koonduslaagritesse koguti just nimelt hollandlased valged ja neegrid võisid maastikul rahulikult ringi käia ja ainult valgete puhul kehtis inglaste reegel, et valge, kes on väljaspool koondus, laagrid on potentsiaalne partisane, ta võib maha lasta, on ta siis mees või naine või laps või kes iganes. Ja ses mõttes britid korraldasid seal ikkagi hollandlaste vastu siukse noh, tänase päeva mõistes niukseid, genotsiidi ja teatud mõttes ka etnilise puhastuse, kuid tollel ajal oli tõepoolest olukord selline, et valged olid koonduslaagrites neegritel suguharudel on need koostad või suurud, nendel oli võimalik vabalt ringi liikuda. Ja ses mõttes Peab ütlema, et, et nende niisugune noh, ajalooline kogemus, mida hollandlased on ka oma noh, ütleme hilisemas ajaloos kasutanud. On tähelepanu väärne ja on jäänud võib-olla isegi meie kultuuriruumis märkamata. Sellepärast, et kui mu mälu nüüd ei peta, siis 1992. või kolmandal aastal. Siis kui ma Tallinna linnapea ametist ära läksin, ma käisin Euroopas loenguid pidamas, sattusin Hollandisse Rotterdami ja tööstus kaubanduskojas, pidasin loengu seal kõik lugupeetud inimesed kohal. Kõik on suurepärane ja mina rääkisin oma asja ära, rääkisin, mis sest Nõukogude Liidust saab ja no mis neil tohutut huvi pakkuda. Ja muidugi kuidas saaks äri ajada ja mismoodi see kõik oleks. Aga pärast loomulikult toimus väikene nisugune voorused. Ja kui oli asi jõudnud peo õigesse faasi, siis mitu meest tulid sosistama, ütles, et esiteks me oleme väikesed, me peame kokku hoidma ja teiseks, sakslasi ja venelasi tuleb passida, kumbagi ei tohi usaldada. Ja see oli Euroopa Liidu juhtriik, selle Euroopa liidu juhtiva kaubanduslinna juhtivad majandustegelased, kellel on absoluutselt selge, kusjuures seal oli niisugune jutt, mida üldse diskuteeritud ja arvata võib, et igapäevases käitumises toimetamises peavad neid neid kahte tegelast väga hoolsalt silmas. Kui me mõtleme nüüd Saksamaad ja, ja Venemaad ja kui hakata hoolsalt mõtlema, Ma siis iga päev annab meile uut ainest. Et selleks on täiesti põhjust. Neid mõlemaid tuleb silmas pidada, sest pagan teab, mis nad kokku lepivad. Ja kogu selle pragmaatilisuse juures siiski Holland jäi lõpuks oma nendest asumaadest ilma või ütleme siis nii, et hollandikeelset maailma kui sellist suurt maailma ei ole siiski enam olemas. Ja hollandikeelset maailma ei ole olemas, sest see ei ole võimalik. See ei ole võimalik, sest Holland oli huvitatud eelkõige ärist ja oli huvitatud nendest piirkondadest, kus majandustegevus juba toimis. Nemad otsisid pigem omale kaubandus- ja äri mereid. Nemad ei otsinud endale tühja maad. Oma liigsele rahvastikule, vaat hollandlased selles mõttes põnevad, et kui, kui brittidel oli alalõpmata see häda, et oli suhteline ülerahvastatus ka sakslastele suhteline üle rahvastus siis hollandlased on ühed vähesed, kes on õppinud elama ühe, tihedamalt ja tihedamalt, kui neil maad on puudu, siis nad võtavad merelt juurde ja, ja kui nad merelt juurde ei saa võtta, siis nad teevad majad kitsamaks ja eitavad need kõrgemaks. Ja hollandlased on selles mõttes põnev rahvas, et nad on, nad on õppinud koos väga tihedalt elama ja kui me praegu vaatame Euroopa rahvastikutiheduse kaarti, siis Holland on kõige tihedama rahvastikuga riik Euroopas kuskil 300 inimest ruutkilomeetrile ja Hollandi hollandi muidugi ei piirdunud Hollandi enesega, Belgia flaami osa on ju ka tegelikult sama kultuuriruum. Aga, aga nad ei ole protestandid, katoliiklased ja seal see jaotumine on tulnud, ütleme nii ajaloolises ajaloolises plaanis, mis on seotud juba jagunemisega kogu selle Euroopa üldise ususõdade ususõdade raames. Aga samal ajal hollandlased on lahendanud sellega äärmiselt elegantselt. Kui me mõtleme seda, et Saksamaa kui kaua sõdis, usu pärast käes on protestandid, katoliiklased, siis Hollandisse mingit niisugust janti üldse ei olnud, lihtsalt sellest protestantlikud osast sai Holland. Ja, ja katoliiklik osa võib rahulikult olla Belgia flaami osa ja ja sellega on lahendatud, ühesõnaga mingi mingi noh, ütleme nagu usuliste erisuste pärast. Nemad omavahel verd pole hakanud laskma, sest noh, äri on vaja teha. Kui sa räägid, et hollandlased oskavad ja on õppinud üksteise lähedal elama, siis võrreldes eestlastega, kes ei taha mingit lähedust, kes tahavad, et pääseda ühiskorteritest ja et nendel majadel oleks mingi maa vahel ja kes bussiski ei taha nii väga trügida siis kas tänu sellele hollandlaste teistsugusele iseloomujoonele ongi siga nüüd see tingitud? Hollandit loetakse kõige sallivamaksja tolerantsemaks riigiks. Seda väga raske öelda, kas see on nende asjadega seotud, kuid kuid paratamatult hollandlased on oma piiratud ressursi juures kogu aeg mõelnud, kuidas seda ressurssi kasutada. Eesti ühiskonnas on ju see elamise ressurss piiramatu. Kui me mõtleme kasvõi selle peale, kui palju Eestis iga iga inimese kohta iseenesest kasvab. Mitu tihumeetrit ja hollandlastele on see, nad ei kujuta niisugust asja ette, polegi metsavennad või noh, praktiliselt ei olegi. Ja, ja samal ajal Hollandis olen mina elanud üle ka niisuguse sobib üldse üles tunnistada, aga, aga olen saanud lüüa oma loodusteaduslik teadmiste vallas. Nimelt sattusin ühel hetkel ühel kevadel siis kui lennukiga lennates on need ilusad tulbiväljad kõik. Sattusin siis oma hollandi võõrustajatega põllu äärde. Ja teatavasti on seal selline lugu, et kui tulp juba õitseb, siis Hollandis seda tulpi enam ei lillena ei pruugita. Aga hirmus ilusat tulbid ja hollandlased on ju nii või tehnoloogilised tänasel päeval, et need on avanematu tulbid, mida müüakse, aga kui õitsema lastakse, siis on see juba sibulate kasvatamiseks. Parajasti oli siis ka talumees, kellel, kellel on need siis kollaseid ja punaseid ja, ja mina siis küsin, et noh, et, et kas te, te müütasin sibulaid põllu ääres sibulaid? Ma küsin, et kas te siis mõne lillega müüte ja siis mees küsib minu käest, kas toon pikalt? Ehk teisisõnu öeldes, et see kena tulp tema jaoks mitte mingisugust väärtust. Ma olin esimesel hetkel päris nõutu, aga kui mõelda seda, siis nad on, nad on nagu selles mõttes hollandlased sihukseid hästi omad asjad läbi mõelnud ja mul on pigem kahtlus, et selle tolerantsi taga ei ole mitte see, et nad on harjunud koos elama, vaid seal on suhteliselt pragmaatiline taust jällegi. Ja tõenäoliselt on seal taga arvestus, mis piirini tolerants on odavam kui selle Väljauurimise kulud. Ja tõenäoliselt hollandlased juurivad selle välja. Ükskõik mis nähtus see on, siis on see siis ütleme, kanepi suitsetamine või või, või homoabielud või, või pagan teab, nadi, uurivad selle välja. Mille kahju ühiskonnale on suurem kui kulutama väljajuurimiseks ja paistab, et see hollandlaste maailmavaade pigem on. Pigem on selline nad kogu aeg arvestavad, et mis on selles asjas mõistlik ja nad arvestavad rohkem. Aga nad sellest muidugi kunagi ei räägi. Aga vigu Kasuri ei tee, sinu meelest? Ei tee. Ja vaat seda on nagu põnev vaadata, et et kui me vaatame tänapäeva Hollandit, siis kogu aeg Euroopa liidus käib üks niisugune jutt, noh, Euroopa liit on väga suur süsteem. Aga Euroopa Liidu väike eelkäija oli teadupärast Beneluxi maad on Holland, Belgia ja Luksemburg ja selle juhtriigiks oli selle asjaajamise juhtriigiks oli tol ajal ju Holland. Sellepärast et pool pool Belgiat on ju samuti nende kultuuriruum ja Luksemburg on suhteliselt väike. Ja kõigepealt nad, kui me räägime Euroopa liidus, siis see seemne nad panid tuumiku, panid nad seal kokku ja kui hakata vaatama Euroopa kaarti, siis majandustegevuse seisukohalt on see tõepoolest niisugune keskne koht. Ja see. Ühel hetkel on Euroopa Liidu peakorter sattunud Hollandi kultuuriruumi piirile ehk sinnasamasse Beneluxi maadesse. See ei ole ju muide üldse mitte juhuslik. Ja, ja siin hakkab toimima tõenäoliselt mingi samasugune efekt, nii nagu toimib araabia maailmas. Et keegi ei saa aru, et see Palestiina igavene väike kõik nagu nendega arvestavad araabia maa ja maailmas on ju see asi oluline, et palestiinlased on kõige haritum Tom, araabia rahvusgrupp. Aga kuna nad on pagendatud, siis terve selle araabia maailma, Saudi Araabia, Iraak või, või Kuveit, kus iganes kõik need, kes on jõukad, selle riigiaparaat on täis palestiinlasi ja paratamatult see avaldab oma mõju. Nii nagu Ameerika kongress on täis juute avaldab teatud mõttes oma mõju. Ja nüüd nüüd Euroopa sellesamamoodi ja nüüd on väga huvitav vaadata, et kui Euroopa Liidu teemadel võetakse suurelt sõna, siis võtab, sõnab ütleme, Saksa kantsler ja ja Briti peaminister ja prantsuse president ja noh, võib-olla natukene tänapäeval poolakaid, poolakate ülemusi ja, ja võib-olla seal hispaanlasi. Aga kui tulemust vaadata, siis keskpanga direktor, hollandlane või näiteks kui ikkagi nihukest tegema hakata, see on hollandlane ja kui hakata vaatama, kus koha peal need Hollandi esindajad nüüd volinike hulgas, siis ta on alati mitte sugu, mitte mitte mingi perifeerne volinik, vaid üks tähtsamaid volinikke. Ja kui nüüd hakata ilmselt vaatama neid Euroopa liidu struktuure niisugusel keskastmel, siis me võime hämmeldusega jälgida. Hollandlastele ei ole vaja oma omakeelset maailma pidada, neil on vaja enda juures pidada Euroopa Liidu keskust, kus asju otsustatakse olla seal kohal ja see on kõige odavam kõige otstarbel ja, ja see on kõige mõjukam ja kui keegi arvab, et Hollandi huvid ei ole Euroopa liidus kunagi hakatakse ahistama, siis mina senini nihukest hetke veel märganud. Jah, kui Eesti päris sinna Euroopa liidu suunas, siis neid vanderrisid käis siin ka mitmeid. Ja ja vanderrit käisid siin ja see on väga huvitav vaadata, et kuidas need vandernit käitusid. Need van territ käitusid ju siin ka väga huvitavalt, et ühelt poolt vander räägib midagi niisugust, mis Euroopa jutt. Ja siis äkki ütleb midagi hoopis midagi muud. Kirusime seda Max van der stuuli, noh ühesõnaga tüüpolukord käibe räägib siin neid noh, vene asju ja siis jääb niisugune mulje, et vaata, et peaaegu ongi nagu ongi nagu Moskva agent. Tepp jääb niisugune mulje, eks ole. Aga, aga samal ajal kui maks vander siin käib, siis, siis avastame, et Pakterminali suurosanik on ju Hollandi, eks ole, rajal pakud. Ja siis äkki mööda minnes, siis kui kõik telekaamerad on juba kinni pandud ja mikrofoni välja lülitad, siis ta ütleb, et, et on mõistlik see asi lahendada. Ja siis kohmab, et umbes, et Venemaalt naftat ja gaasi vaja. Ja tegelikult seda asja ajab, tal ei ole nendest venelastest siin kohapeal eriti suurt, sooja ega külma, aga ta teab, et umbes 10 aasta pärast on see probleem, eks ole, ja see probleem on tänaseks käes. Ja, ja nüüd, kui Eesti on võetud Euroopa Liitu Euroopa liidus ei taha sellest ütleme eestivenelaste probleemist tegelikult Euroopas mitte keegi kuulda, sest kõik räägivad juba hoopis millestki muust ja kuna ükskord otsustatud, et sellega on asi korras ja kuna nahas aru saadud, et Venemaa noh see põhiprobleem on selles, et, et norivad lihtsalt niisama noh, mingite riikide kallale siis midagi välja kaubelda ja kõik on Euroopas aru saanud, et kui Eestis on veel üks põlvepikkune venelane, siis Venemaa ei ole tema olukorraga siin mitte mingil juhul rahul. Täiesti kõrvaline teema ja maks, vander ajas oma need asjad joonde sellepärast et et mida ta tegelikult tegi. Ta ajas asja nii kaugele, et Euroopa liidu jaoks see Baltikumi, noh, kõik see vene ja kõik see õiendamine oleks söödav, aga kui ta on üks kord juba otsustatud, siis seal ümber otsustama ei hakata. Nüüd lükati see Euroopa Liidu piir, lükati siia ja nüüd siis aetakse juba hoopis-hoopis teist asja. Nii et noh, selles mõttes kui hinnata seda niukse Hollandi pilguga, siis nad ajasid seda asja üsna üsna pragmaatiliselt ja kuna nad on ise kogu aeg harjunud arvestama, mis on see sotsiaalne hind ja kumbal kallim kas seda nähtust taluda või see välja juurida, siis nad taluvad niikaua, kuni välja juurimine pole odavam. Kui tähtsa sellest rääkida, siis kohus asub ka haagis ja loomulikult kogu aeg on. Ja kui väga hoolsalt vaadata, kes seal paberist valmistavad, siis ma noh, võib ainult arvata, mitu protsenti on seal, mitte hollandlased. Kui me siin Portugalist rääkisime hea nende suhetest, no ütleme siis endiste asumaadega praeguste portugalikeelsete riikidega, siis tegelikult arutlesime teemal, et väga selgelt saab aru, kust kohast või milliste riikidega sidemed on, kui vaadata Portugali jalgpallimeeskondi ja muuseas tegelikult on sama Hollandiga. Nojah, Hollandiga on täpselt samamoodi ja ja Hollandis on ju veel tegelikult üks, üks põnev erisus vaat kuna hollandlased kõvad kaupmehed, aga noh, ütleme portugallased, kui katoliiklased ja ütleme, itaallased ja, ja mingil viisil ka britid, et, et nemad on niisugused missiooni inimesed või ütleme, seal missiooni ühiskond, eks olevat vaat et meie, lääne kultuuri ja nii edasi ja nii edasi. Siis tänasel päeval on ju niisugune olukord, et, et Holland annaks hea meelega Hollandi Anttillidele iseseisvuse, sellest on palju juttu olnud, aga ei sobi. Selline olukord, et ei soovi, meil on palju mugavam vabam olla ütleme Hollandiga assotsieerunud territoorium ja saada teatud hüvesid, mis on seotud Hollandi kuulumisele Euroopa liitu. Sest siin on jälle ka niisugune põnev asi, mida peab teadma, et Euroopa liit ei piirdu Euroopaga Euroopa Liidu koosseisu kuuluvad ju ikkagi Anttillidel kohade, Kuadelupu, Martiniiki nagu prantsuse meretagused territooriumid ja ja prantsuse kojaanega kuulub Euroopa liitu ja neid territooriumeid on siin maailmas veel. Nii et kui Euroopa Liidu kaart ette võtta, siis tuleb ikkagi vaadata juba gloobust tänasel päeval, kas see on hea või halb, see on teine teema. Ja kuid teiselt poolt arvestades seda, et, et Nad on nõus andma ära noh, iseseisvuse nendele, kes soovivad ja põhjus on siin jälle väga lihtne. Kui nüüd tänasel päeval hinnata, ütleme majanduslikus mõttes seda kas on mõistlik Hollandi majanduse seisukohalt õiendada, ütleme, Kariibi merel või Indoneesia, aga või millega iganes olukorras, kus Euroopa riikide vahel on tollid ära kadunud ja praegu seda avapipart on odavam osta kuskilt kasvõi Belgiast, eks ole. Ja Belgia ei pea pidama oma Belgiaga Hangot, selleks et tal oleks ka koloniaalkaupu natuke siis loomulikult hollandlastele lihtsam sakslastega äri ajada, see on ju, see on ju suur majandusvõim, seal on rikas, rikas rahvas. Kaubakäibed on kõik suuremad ja see maailmas sekeldamine ei tasu nendele hollandlastele lihtsalt ära. Ja kuna nad istuvad seal keskel, siis, siis ma kardan, et see jääb väga kauaks. Kui me ütlesime, et Holland on väiksem kui Eesti samal ajal on rahvast seal 10 korda rohkem ja nad on sunnitud üha kitsamalt elama ja siis kuidas nad suhtuvad migrantidesse? Emigrantidest suhtuvad kahetiselt ühelt poolt on üks seltskond migrante, kellesse nad on kohustatud suhtuma ehk need, kellesse on kohustatud suhtuma praktiliselt kõik endised koloniaalriigid. Ehk need, kes olid nende kaastöötajad ehk kollavariandid ja iseseisvuse käigus need sattusid tavaliselt põlisrahvaste või uute või iseseisvunud, ütleme, võimude viha alla ja nii olid hollandlased sunnitud võtma ju kümneid tuhandeid, kas põgenikele ümber asujaid, Indoneesia iseseisvus seal 45. 46. aastal isegi natuke peeti sõda sucarna poolehoidjatega. Ja paratamatult on neil teatud sidemed ka Hollandi Anttillidega, et ühelt poolt nad suhtuvad sellesse kui paratamatus teiselt poolt, kuna nad on tõeline kaupmeesterahvas ja kuna see on tõesti väga palju laevamehi, siis hollandi kultuur on selline, et ta on harjunud sellega, et seal on väga palju võõraid. Nad on harjunud sellega ja nad on elanud sellest, et seal käivad väga palju võõraid veel parem, kui neil oleks kaubavõõrad, aga üldiselt hollandlastele nagu istub see asi, et need kaubavõõrad võiksid tulla ja võiksid minna. Nii et arvata, et Holland on väga tolerantne võõramaalaste suhtes ja kui me vaatame seda rahvuslikku koosseisu või siis, ega Holland ei ole niisugune maa, kus mis oleks niisugune unelmate illegaalsete immigrantidele kusagilt Kurdistani, kust nad tulevad, kus on teada, et nendesse suhtutakse hästi, et nad pääsevad nagu marjamaale tabelid ja, ja et ütleme, võrreldes Rootsiga või isegi Saksamaaga ega Hollandisse ei kippunud, ei, ei Bosnia-Hertsegoviina sõjapõgenikud minema ja, ja üldiselt hollandlased on selle võõraste, ütleme nii, et ma ei tea, kas sobib öelda niisugustele käitlemise nagu ära õppinud, et ühest küljest kõigil on noh, ütleme, nende õigusi ei rikuta, aga samal ajal on olukord selline, et igaüks peab ise oma asjaga hakkama saama. Sellega me lõpetamegi täna oma saate Hollandist stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom. Aitäh kuulamast. Kuu aja pärast jälle.