Kõige suurema murega oli tänasele preemiate kätteandmisele tulnud kultuurivaldkonnas elutöö preemia saanud lavastaja Kalju Komissarov kes rõhutas küll seda, et ta on tänulik preemia üle, aga tema suurimaks sõnumiks saalisviibijatele oli hoopis üks mure. Mida võtta ette selleks, et see rahvas püsima jääks, see ei ole enam malli. Ei ole olnud vaja mingit sõda, mingit küüditusi, mingeid okupatsioone. Me oleme kaotanud rohkem, jah. Ei ole lahendus, loosung talendid koju. Komissarovi palve saalisviibijatele oli üks. Mõelge Eesti vabariigi 100.-ks aastapäevaks välja plaan, mis tagaks Eesti kultuuri ja rahva säilimise. Teaduse elutööpreemiate saajad olid oma kõrgest vanusest hoolimata aga kindlad, et nende elutööle veel joont alla tõmmata ei saa, räägib akadeemik Anto Raukas. Mulle on antud ikka liiga vara see preemia, sellepärast et ma arvan, et minu suur osa meie elutööst on veel tegemata, sellepärast et mulle eesti rahvale see ei meeldi, aga ma olen kaunis kindel, et me saame ikka lõpuks tuumajaama ja et meil hakatakse fosforiiti kaevandama jääda, katastroof riigi Maardus kaevandama ja ja ma arvan, et ma pean siin veel natukene kaasa aitama. Sest uskuge mind, et ikkagi, seda on elus vaja, sest mitte ükski riik ei saa ju rikkaks kui ta ei kaevanda, maavarasid seal Eestis suhteliselt tabuteema, ma saan aru, et eriti kui mainid, fosforiit, siis kohe on inimesed, kes on mõtetes seal kusagil 80.-te lõpus, et ega õiget fosforiidisõda pole olnud olemas, sellepärast et kuidas see asi käis. Tegelikult ei tahtnud ju ükski inimene Eestis, olgu ta keskkomitee esimene sekretär või tavainimene, saab fosforiiti kaevandada. Muuseas, Raukas sai elutöö preemia just laiahaardelise teadus- ja arendustöö eest geoloogia vallas, mis on kombineeritud teadusraamatute kirjutamise ja toimetamisega intensiivse teaduse populariseerimise ja ühiskonna arengu valupunktide koloriitse käsitlemisega. Tema kolleeg, akadeemik Jüri Engelbrechti teadustegevust on kokku võetav märksõnaga eeskujulik matemaatiline modelleerimine, aga eriti hea meel on akadeemik Engelbrechtil oma õpilaste üle. No praktiliselt olen mina tegelenud matemaatilise modelleerimisega, mittelineaarse dünaamikaga ja komplekssüsteemidega, mis tundub ka keeruline olevat, aga tegelikult tähendab see seda, et paljudel juhtudel on üks pluss üks mitte kaks, vaid palju rohkem. Ja see ongi see asi, mis teeb selle asja huvitavaks. Spordis said sel aastal elutöö preemia olümpiavõitja Jaak Uudmäe ja spordientusiast Enn Tasalain, Kultuurivaldkonnas lisaks Komissarovile ka Raul Meel ja kirjanik Ene Mihkelson. Wiedemanni keelepreemia laureaat on aga leelo tungal. Mirko Ojakivi Tartu.