Kui seal saatel hiirelõks nimeks, siis ma küsin kõigepealt, kuivõrd teater on lõks? Jah, siin on nüüd küll hea küsimus ja ongi ilma naljata. Kuigi niiviisi vastata vist on üsna trafaretne, võetakse endale mõtlemisaega, mida minagi, brände, mis ma ikka mõtlen, muidugi on. Tree saate peaosaline on Toomas Suumann. Tema lõpetas lavakunstikateedri kaheksanda lennu. 1978 oli seejärel paar aastakest Vanemuise teatris ning alates 1980.-st aastast on Rakvere teatri näitleja ka lavastaja ning kirjamees. Toomas Suumanni rollide kirevase reason, arlekiin armastuse ja juhuse mäng. Leander, scapääni kelmused, Trofimov Kirsiaed, Juhani seitse venda, lehvistoffeles Faust, Kingpool, naksitrallid, tisler, Engstrand, kummitused, nõbu, laimon, kurva kohviku ballaad, nunnu iguani, öötorn, kajakas Davis, majahoidja, Hanno Joorik, jaanituli, kapten, halleluuja. Arabella ja Taaniel. Heldur kebanen, täismäng, helge pidusöök, Seppo tundetus, Juhan Liiv, Johannese passioon ja mitmed teised. Mina olen hiirelõksu saate autor Pille-Riin Purje. Kõnelesime Toomas Suumanniga Rakvere teatri proovisaalis 19. aprillil 2005. Toomas Suumann jätkab nüüd teemaarendust. Teater kui lõks. Mis ma ikka mõtlen, muidugi on üsna ohtlik ja usund kolleegidele tuttav, kui palju keegi selle peale mõelnud on ära tundnud, usun, on selle kõik, kes mitte nüüd esimest aastat, aga nagu juba 10 On praktikuna teatris selja taga. See on oht teatrisse kaduda noh, jäädavalt või kujundatud maailma kunstliku valguse all väljaspool seda valget ruutu, valget laiku on pimedus ja inimeste näod. Ja siis sellelt pinnalt tekivad üsna kummalised suhted nii etenduse sees, selle ruumi ja nende vaatajatega inimestega, kes saalis. Ja ega sa nendest arutlemistest enda sees ei ole ju vaba ka väljaspool konkreetset etendust, sest kui sul vähegi on proove, siis proovid toimuvad ja sedasama valge ruudu eredalt valgustatud sõõri täitmise nimel Nende, selliste ähmaste nägude tarvis nende jaoks nende najal, kes seal pimedas istuvad ja see kõik on üsna kaunis ja ebamäärane ja müstiline Jabelut ja ja see on ohtlik. See on ohtlik, kui hakata mõtlema, et noh, nõnda ongi. Ilmselt ei ole ja emad täpselt teagi, mismoodi nüüd seda ohtu vältida ja seal siis mõtlemise olemise vahel ohtlik tsoon, nõndanimetatud tundmise ja, ja siis tulevad sinna veel niuksed, rumalad eestikeelsed sõnad nagu adumisega tajumise tsoon, tan, kutsuv just sellepärast, et on hästi ebamäärane määramatu ja ega sellele kutsele tohigi lõpuni järele anda ja ma usun, et meil kõigil, nii mul endal kui kolleegidel on on mitmed, nii teadlikult kui ala teevad, rikud enam need alateadlikud mõtted siis kuidas ennast piibel ära hoida, sest noh, ideaalis piiri peal kõndimine oleks vast nagu oma töö ja kutsetöö suhtes nagu kõige õigem samasse piiri peal kõndimine on ka äärmiselt ohtlikest, tekib tahtmine katuselt alla hüpata või rongi alla karata ja noh, see on see perrooni peal seismine, hirm või kõrgel üleval olemas hirm, samm ja tühjus ja kõik on läinud. Minnakse kõrtsi ja aktina või kasvatatakse lilli või minnakse matkale. Või abiellutakse vahel, mitu korda kasvatatakse lapsi. Näete, ma olen tegelikult tubli pereisa ka. On ohtlik teema isegi rääkimiseks, sest et ma saan rääkida ainult enda eest ja nõnda nagu ma ise seda asja näen veel kord, see on ohtlik küsimus. Nii et see reaalsusega side, olgu see reaalsus pealegi üsna kujutletud asi, kes see teab, mis asi on see reaalsus meie ümber isegi selle kujutletud reaalsusega side võiks olemas olla küll üsna tugev. Nii et noh, jalad, jalad oleksid seal seal kindlalt vastu seina muidu võib kaotsi minna, kui see kaotsi läheb teatrisse, kasustel, siis näitlejana kah enam asja suust, ma arvan siis mingi väga õrn keelik on sassis ja nii et selles mõttes on, on lõks küll, jah. Jah, see on nüüd juba üle veerand sajandi teatris olnud mehe jutt. Aga kui siin oli juttu päris noor näitleja, vast seda ohtu reeglina ei taju või ei mõista, tajuda või kuivõrd üldse on muutunud see kujutlusteatrisse töö. Kas on meeles need motiivid, miks üldse sai see amet valitud või kui juhuslik või teadlik seal olnud? Ei ole motiivid meeles minu poolt ka kuidagi nagu läks mul vähemalt selles mõttes elus, ma võin, ma arvan, võib-olla lohutan ennast sellega, et on, et on nõndamoodi vedanud, vahest oleksin olnud päris aja bioloogia, mis mind väga huvitas nurkina keskule tabel ja varemgi. Püüdsin liblikaid ja käisin väga palju looduses ja ja isegi nagu tundsin seda loodust päris palju maankasvanud ja, või oleks saanud arheoloog või ei, ma tea ei saanud. Kõik motiivid on võrdväärsed, tähendus on sellel, mis siis lõpuks nagu aastakümnete pärast saab. Vahest on päris õnnelik inimene, kes on väiksest peale teadnud, et ma tahan saada näitlejaks, kuigi ma päriselt seda motiiviga uskuda ei oska, sest et isegi kui koolilt ära lõpetanud, ega siis siis ei jaga midagi. Võraktilist etenduse ilma ei tunne, seal on mitmed uksed kinni ees ja siis sa püüad neid kõigest väest lahti murda, ega nad siis murdes lahti ei lähe. Pigem kuuled ainult, kuidas lukud üha rohkem ja rohkem kinnik lõpsatavad. Ja siis saledamad pisikeses tundlevased tõmbleva silmas. Jagad enne lahti ei lähe nad uksed, kui kas oskad ise lahti, teha neid või on sul, mis enamasti nõnda on tark õpetaja või hea kolleeg kõrval, kes ütleb lausa nii, ja miks on need läbi seina tahad minna, kulla mees, sinuni uks, eks ole, seda tuleb lihtsalt osata avada. Või siis mis on juba ohtlik, et keegi teeb teiselt poolt selle ukse lahti sulle, seal õpib hiljem ära, et ma töötan rahulikult ja vaikselt ilma pressita selle nimel, et see uks läheks ise lahti, et ma ei isegi füüsilist pingutust tegema. Suhtumine on minu jaoks radikaalselt muutunud. Võrreldes sellega olin kaheksateistaastase noorukina võima pea sassis otsas. Raili kursusele sattusin, kui mind sinna vastu võeti, kui ma veel asuguse pääsassis otsas, noorukina läksin Vanemuisesse suuremas muutumises Vastrack Rakveres juba kaks aastat peale lõpetamist. Üle 30 olin vist küll ikka juba, kui kui võisin öelda rahulikult, just nimelt rahulikult endale. Aga ma vist küll teadsin, maleva tegin ja hetkelt ise vist jõudis saali kohale ka, isegi jõudsin nende hetked enda jaoks ära märkida. Praegu toimub dialoog küll ja saad publikuga rambiservas kokku. Etteantud teemal Toomas Suumann kõneleb tema noorem kolleeg Tiina Mälberg. Ja muuseas, kui mikrofon oli juba sulgunud, palus näitlejanna veel tingimata mainida, et teda ja Toomas Suumanit Seob lisaks kõigele sügav kiindumus aasta aega, mil nimeks talv, mõtiskleb Tiina Mälberg. Selline näitleja nagu Toomas Suumann seda nime ma teadsin juba enne teatrikooli, ütleme niimoodi. Aga eks minu kokkupuude temaga sai alguse siis, kui, kui mina siia Rakvere teatrisse tulin. Ja on üks asi, mida ma saan nagu Toomase kohta küll öelda, et ta on nüüd küll üks sedasorti inimene ja ka näitleja, kelle kohta ma võin öelda, et et minul on temaga see nii-öelda ühine veregrupp. Me saame üsna paljudest asjadest võrdlemisi sarnaselt aru, meil on nagu ühesugused või sarnased tähendused mingitele mõistetele. Tihtipeale teatritöö oma, sellised sügavused või keerutused teebki läbi, eks ole, prooviperioodil ja sa ise näitlejana või inimesena arened ikkagi prooviperioodil. Ja siis on hästi tähtis, et su kõrval oleksid nagu usaldusväärsed ja head inimesed ja noh, minu jaoks toomas selline inimene, noh kindlasti on. No minu jaoks on samm-sammult töö, on üks hästi oluline asi on sõnastus või mina näiteks ei ole selline sõnaseadja või. Aga ma olen nagu aru saanud sellest, et, et inimestel on nagu ühtede sõnade või mõistete jaoks nagunii palju erinevaid tähendusi. Et see täpne sõnastus on nagu väga oluline. Ma arvan, et Toomase selline väga loomulikult tulev sõnastus ja ta oskab alati kõige kohta nii palju näiteid tuua ja ja põnevalt lugusid jutustada, et see on võib-olla ka mind aidanud esiteks mõista seda, et ma võin kellelegi olla arusaamatu ja võib-olla mõista seda, et miks keegi teine on minu jaoks võib-olla arusaamatu vä. Ja võib-olla me oleme ka lihtsalt ühte nägu, sest et väga sattunud mängima mingisuguseid isasid ja tütreid ja vanaisa ja lapselast näiteks iguani öös ja Noh, kõik tema rollid, ma arvan vähemalt minule tundub, et rollid on talle suhteliselt isiklikud, vähemalt need rollid, mis on talle nagu olulised või, või kuidagi tähtsad. Tänu väga tihti püüab nagu leida mingisugust vastet endast või mulle vähemalt tundub niimoodi. Ta on üldse sedasorti inimene, mis on iseenesest ju tegelikult ei ole midagi muud kui ausus, et ta on selle koha pealt väga aus, ta tihtipeale ütleb, et oh, ma ei viitsi ja kui tüütu see kõik jälle on, et. Ta on täiesti aus selles, et ta ütleks, et ta parema meelega oleks kodus ja aga teistpidi, mis meid sunnib sealt kodust välja tulema, ongi see, et et meil on midagi öelda, me peame selle välja ütlema, sest teisiti ei saa. Aga teine asi on muidugi see, et, et ta tihtipeale on ta väga haige ja tal on kõik väga halvasti. Ja ta on üldse nii vana ja nii nii väsinud. Aga sedavõrd muidugi näitleja ja kirglik natuur küll, et et kui ka täiesti tõsiselt ta olla palavikus. Ta läheb mängu täiesti ausalt, jätab oma oma halva enesetunde garderoobi. Aga ma arvan jah, et me oleme olnud nagu ma arvan, et see on vastastikune, et me oleme olnud sellised tähelepanelikud partnerid ja kui mina võin raudselt öelda, et Toomas on mind mind aidanud ja õpetanud ja ja mulle palju andnud, siis ma arvan, et ta teab, et ma olen teda ka aidanud ja lava peal ja kohe päris kindlasti. Ma arvan, et me oleme väga head sõbrad siis kõige paremas tähenduses, sest et kui ta leiab mõne hea teesordi poest, siis ta ei unusta kunagi mulle kas seda ütlemata või, või veel enam, et ta ostab neid alati kaks teise paki mulle, sest me oleme suured teefännid. Jah, selline teejoomise kultuur on talle ka väga armas, et ta armastab seda uurida ja nii ajalooliselt kui nende teede töötlemise ja Ferementeerimise mingeid saladusi ja. Ta teeb kõike üsna kirglikult või et mitte öelda täitsa kirglikult. Väike vihje. Kui raadiot kuulavad mõned Toomas Suumanni andunud fännid, siis nad oma poolehoid võivad näiteks tema suhtes avaldada sellega et nad võivad oma reisidelt tuua Toomasele põnevaid tee pakendeid ja ja tal on kodus kohe eraldi riiul nende jaoks. Vot minu jaoks on tee üldse väga selline oluline sõna eesti keeles ja ma arvan, et meie Toomaselegi vähendabki tee Rakveresse kollegiaalsus kipub kiiresti tulema, kes sellele tambile vastu ei pea, mis näitlejale turja laotakse, noh, see läheb kähku ära, kas peab, see on sul istub kõrval bussis, noh, ja ega me nüüd ainult teatist pere siin kujuneb see suhtlemistasand. Inimesed peavad väga palju aega veetma sõna otseses mõttes külg külje kõrval. See teemade tasand, mida puudutatakse, millest üle libisetakse, milles süvenetakse, see kujuneb üsna kiiresti välja ja inimesed tunnevad teineteist ja 11 üsna hästi. Ja teavad üsna täpselt, millest rääkida, millal, millest mitte, kuidas suhelda omavahel? On rändnäitlejatöö juures, noh, nagu paratamatus. Lülitatakse kohe töösse, täpselt nii, nagu kui me ise tulime, kohe töösse, kohe sisse õppimised, kohe proovid kohe lavale. Erinevad Tal olid enamjaolt külmad vene aeg. Ja tuli teha. Aga mis see peamine ikkagi on, siis mis siin Rakveres kinni hoiab, seesama rändnäitleja elu ekse võib kurnav ka olla vahel või või pole kippunud kunagi mujale? No ma ei saa ju ka edvistada sellega, et mind oleks kohutavalt mujale igale poole kutsutud, oleksin uljalt öelnud, et ei, ma tahagi, praegu küll ei ta kuidagi teatri käest ära identifitseerinud küll ja mulle on muidugi mis puudutab nüüd rändnäitleja olemist, on mulle tähtis olnud küll, jah. Kui ma selle kord enda jaoks aastat 15 tagasi ilmselt kuskil sel ajal ja nagu ära fikseerisid selle teadmise, et meil ei ole nüüd ju jala käimist ja meil ei ole hobuseid ja plaanvankreid, meil on autobuss ja dekoratsiooni autoaga. Põhilaadis Põhirütmis oleme me täpselt samad Kuido lõunast Euroopat pidi ringi rännanud näitlejate trupid. Kas võimul jäär oma rahvaga enne kui ta lõpuks Pariisi jõudis, mis ta lõpuks hävitas? Eks ole, selles on midagi jäävat ülimalt marginaalne reaalses ja sellises õhukeses reaalsuses, mida kõigest väest ise püüame endale ainukeseks pidada on äärmiselt kosutav teada, et kusagil läheb üks kamp mehi ja naisi etendust andma. Rändnäitlejad on teel. See annab mingisuguse hea, kindla tunde. Üks lause jäi mulle silma ühest teisest intervjuust, see üksik poiss, kes ei sobitunud kampadesse teater on andnud selle oskuse sobituda kampa. Või. Ei, ei ole, aga siin ei ole, ei olnud ka vajadust kuhugi meeletult sobitama ja pressima hakata, siin. Siin võeti vastu. Siin võeti avali laginal naerdes ja rõõmsalt Ast klaase kõlises kõvasti. Tabeli järgi sain aru, et võeti suurepäraselt vastu meid kavanemis. Painanud jah, väiksest peale, et mingisugune niisugune väike laps on hinges, kes kardab hirmsasti, et uksed pannakse kinni ja ta jääb üksinda. Ja mitte keegi ei tule ja ei pane tuld põlema. Räägin hirmus poeetiliselt, tegelikult on see üsna jama tunne. Siis tahad kogu aeg teistega koos olla ja püüad ennast aina painutada ja painutada, et oleksid samasugune nagu nagu nemad ja siis see ei õnnestu ja siis kuradi moodi vaevab üldse mitte halvem, ega parem siin ei ole, küsimus ei ole selles lihtsalt, et oleks oleks üks salkunud, kelle hulka kuuluda. Aga teadsin seda probleemi, ei ole olnud külmit ja mida vanemaks muidugi olen saanud, olen ma ka üksildusega üsna ära leppima hakanud. Isa õpetas ka sellega, et ei ole vaja karta üldse, vastupidi, seda on väga vaja. Ma saan oma suhtlemiskogemuse majas täiesti kätega. Mulle meeldib olla praegu juba päris hästi lukustada kodus omaette, üksi ja vaikuses, naine on ka tore vaikime, mõlemad ei pea üldse rääk. Tütar on aasta kahekuune, seller natuke. Halleluuja pärlilaul Rakvere teatri muusikalist Arabella ja Taaniel. Helilooja Ardo Ran Varres, sõnad Toomas Suumann. Kallis Rubiku, ära arva, et sind siin lina kaadeduulsa vastukarva mulle paras poolena. Ma olen näinud vett ja vilet tõde pandud paletti ostmas Londonis. Et seal on rannik, kui sa teaksid, mis seal kalda kannab, meri munas, nooroosin. Kui sa pead, seal on üks plannid. Kui sa teaksid, mis ta sunnib. Kui neis rääkisin pükside kõrvade heli, armusin, Sõitleid showskiga ja ilma ühe nalja pärast seerivadorkazemilia tead sa, mis kaitseb pari. No on ju tavaks öelda, et see näitleja amet väga sõltuv kõigest ja aga on siis võimalik hoida seda oma suveräänsust ikka ka oma rida ajada oma teemat, ütleme nii. No kui teema on, siis võib ikka püüda ennast painutada, sagedasti on nii, et pole miskit teemat, no mis ma ikka panin, võtan siis. Tähendab künko juura ütles selle ikkagi kunagi väga õieti selgelt, Essab kurjalt ära, tuleb lavastajat Vakra koos otsima, no mida kurat, otsinguga, mine otsi nüüd leiab midagi üles, siis sulle räägime, oled leidnud ja ja siis kindlasti, aga kui on teema olemas, siis kui see teema mind puudutab, kui see teema tundub olevat, et hästi huvitav küll, ma sisimas painuta küll ma proovin kindlasti selleks proovid on päris kindlasti, aga suveräniteeti puutub, siis, siis see on rohkem isiksuse teema. Mitte näitlejad ja näite on üsna, sõltub kindlasti sakas, saad tööd või sa ei saa tööd mitte. Ja ongi kõik. Ja, ja küllap läheb ka nõndamoodi, et tööd ei saa tegelikult õiget tööd ei saa, väga andekas inimene, kes õige töö puhul läheks lahti, kui lilleke ja, ja kriitikud kirjutaksite saalid olid rahvast täis ja, ja inimene oleks orbiidist, läheb mööda, no ei, ei satu peale. Siis mõttes väiketeatris on selles mõttes lihtsam, et siin sa oled lihtsalt järjest töös kogu aeg, sul ei ole seda valikut ja võimalust ja seda ma arvan küll, et noh, näitleja näitleja ikka siis, kui ta nagu, nagu nagu näitab näitleja eesti keeles näitama. Keegi näitab, keegi vaatab, suveräniteeti. Oh jah, eks arvu tüütu oma suverenteeridest ma püüan nagu ise vastutada. Ei, kurat seda küll ei murraks? Ei, mitte visk. Aga vaimuvabadus on mulle küll tähtis olnud ja vabadus. Mõistes inimisiksuse vabadus ja vaimuvabadus, jah, ma arvan, seda vabadust on vaja hoida, säilitada, otsida igal hetkel sõltumata sellest, kui noor või vana sa füüsiliselt oled sei oma mingisugust tähtsust ja selle koha peal võiks küll tsiteerida üht kadunud suunsassi luuletust, et mitte nii nagu teised vaid nii nagu ise ka mitte. Ja see vabadust viia ikkagi ikkagi äärmusteni välja, sest sellisel juhul Mul on teinekord võimalus millegi tõeliselt põnevale otsa komistada. Ja kurat küll lavale gaas tuleb, siis ma küll ta tuleb siis sinna ka ja siis vaatad maailma natuke rohkema meelega, kui viie või kuuega. Aga sihukesi roll laval on tulnud palju teha, kus ei ole seda teemat, aga mis on vastumeelseks jäänudki või saab kõike mõelda endale kuidagi meelepäraseks või on ära öeldud? Üht-teist sellepärast vä? Palju ei ole vedanud, on mõned on olnud ära ütelda, olen vähe. Ühest minu jaoks totaalsest jamast vist, kukkusin tina panema ja nonii, arg olin ikka minna juhtkonna lavastaja juurde, öelda, et mul on kõrini vaid tõmbab nina täis ja, ja lihtsalt. Läti tõest kõrvale. On olnud jah roll ja mida ei tahtnud mängida kogur etendus ekspluateerimise aja jooksul, aga päris palju on olnud rolle, kuid ütleb mängukavast maha paar aastat hiljem. Mingil ühel või teisel põhjusel tuleb seesama asi meelde, äkki tead, muidugi, vaat nii oleks pidanud tega. Ise ehitasime endale müüri ette, sinna, kuhu oleks pidanud panema jõe voolama sinna tegin kõrbe, kuhu oleks pidanud metsad ei osanud, ei vallanud tehnikat, jäi ei tund neid klahve, mille peale vajutada iseenda sees. Totaalset jama on kah ikka olnud muidugi. Aga õnneks need lähevad maha kähku, sest ega publikut ei peta. Kummaline, et et valijat võib petta lõpmatuseni, kusjuures nüüd needsamad valijad. Ma vaatan, vaatan, loen nihukest loosungitega rahva hulka, Toompea lossi ja ja ei oska nutta ega naerda. Kuidas rumalad võivad olla? Leevenda lollakad ja siis tulevad nad teatrisse, noodsamad valijad, kes on läbinisti poliitikute poolt ära petetud, tead, sa saad külas petega. Siin on kahe teatririste poliitilise osalusdemokraatlikud. Trio. Ja rahvusliku draamateatrikonflikt. Etteantud teemal Toomas Suumann kõneleb tema vanem kolleeg Volli Käro kes mänginud nimiosa Suumanni lavastatud Faustis, kus lavastaja ise oli Mehhistoffelise rollis. Pärisin volli Kärolt, milline on tema esmamulje või meenutus Toomas Suumanist. Ma ei mäleta, mis lavastus see oli, aga ta seisis seal lavaportaalis mingis niisuguses kraatilises poosis ja ma teadsin, et ta on tulnud Vanemuises. Ja niisugune noh, nagu kokkupuude või niisuguse uue inimese kuue näitlejaga ja siis ühtepidi ka nagu Vanemuise koht. Sel hetkel tuligi niisugune pilt temast. Aga ega ma täpselt ajaliselt ei mäleta seda, aga noh, siin meie teatris on olnud häid ja halbu aegu ja tõenäoliselt see üks raske madalseis viis. Minu meelest me oleme Toomasega ka väga erinevad, vabad inimesed tal on ikka meeletu, niisugune mõttemaailm on tal tohutu lai ja sügav ja mina olen rohkem niisugune emotsiooni inimene ja Toomasest vanem ka ja ma ei teagi, mis põhjal tema ei ole minu välja valis. Pakkus noh, niimoodi koostööd ja see sujus kuidagi väga huvitavalt. Vähemalt me ei istunud seda niisugust madalseisu aega kasutult maha, ma arvan isegi nii et tõepoolest, me tegime ju väga huvitavaid, esimene oligi Tuglase novell, see viimane tervitus, minu esimene monoetendus ka veel lisaks kõigele ja siis ma juba mõtlesin, et Toomasel on hästi-hästi laialt ja huvitavalt ta mõtestab ja mõtleb neid asju lahti maailma asju. Ja, ja tulemused olid ju päris kenad ju. Minu meelest täitsa toredad asjad, olid need ja. Nojah, Kuniga Fowstini välja, vot siis siis rabas ikka Toomas Moika täitsa ära, sellepärast et noh, nagu ta rääkis, et ta oli juba kooliajast saadik kandnud endas seda Fausti ja mõnus oli ikkagi Fowstis olla temaga koos, kui ta fistoffelist mängis ja siis ma pean ütlema ikkagi, et see kurva kohviku ballaadis oli ta ikka minu jaoks ka väga, väga usutav. Näiteks mind võlub tema juures aga see improvisatsiooniline külg ja tal tuleb see nii vabalt ja mul tuleb meelde, mis siin hiljuti käisime, üks üritus oli siin meie linnas lastele ja siis meid kutsuti kui muffija ja sama Labet sinna esinema ja kuidas temal tuleb justkui varrukas küllusesarvest neid jutte ja kõike ja siis mina puht lihtsalt assisteeriksin muidugi ja lastega ta leiab ühise keele ja ma mäletan ju seda etendust ka fataalne, aga seal ju vastakuti võistlesid seal laval poolehoiu pärast, mina olin see maffia siis mulle või ma ei, nagu ei sattunud kuidagi nende liinile, sest tahtsin ikka asjast rääkida, aga aga noh, see muidugi lastele nii atraktiivne ju ei ole, kui see kingpool ja sammalhabe, niiet vot minul on niisugune tunne. See on muidugi niisugune isiklik, et tema võiks natukene aja maha võtta, sest tema on nüüd otseses mõttes ju hooajast hooaega pidevalt mänginud. Ja mina soovitaksin tal sportlase moodi aeg maha võtta ja võib-olla, et ta siis leiaks ideega lavastamise juurde tagasi või ta teab Toomas Suumanni lavastuste loetelus on lisaks Götefaustile Bergmani stseenid ühest abielust Williamsi klaasist loomaaed koldooni kahe isanda teener Gibsoni kahekesi, kiigel vallaku Suumanni teod pahupidi oma kirjutatud näidend liivad ja teised. Ise laastamine. Kas 16 või 17 lammast? Ega ma ei mäletagi täpselt, 16 ja 17 aastat ma olen ära teinud ja ja ega ma ei tea seda ka, kas ma kunagi veel lavastama tahaks, et see oli huvitav aeg, see väga vale. Ja seal on, seal on mitmed asjad veel, ma hakkasin dramatiseeri siin palju mis tähendas, et ma hakkasin tekstiga palju tegelema. Õppisin teksti taha vaatama mis on eesti keelt armastava uuesti eesti kirjandust. Vennad liivad enda jaoks Joani ja Jakobi kirjutasin näidendi ka seal pinna valmis. Lavastasin selle ära ka siinsamas Rakvere teatris ja ja vahest isegi veel tähtsam, kui see näidend ja lavastus on tolle eestimaise kultuurikonflikti avastamine, mis võib-olla panime nägema maad, rahvast ja mitte ajalugu, vaid ajalugu. Kahes sõnas hoopis teise pilguga jahmatav avastus ja tegime nendest targemaks. Sain targemaks läbi oma lavastamist. Paar materjali on uuesti tekkinud üle hulga aja, mida tahaks lavastada. Aga võib-olla oleks õigem lavastaja selgeks teha, tuleks ära teha, võib-olla näitlejana, kas tehase? Ma ei ole kindel, kas ma tahan last. Siit jooksis juba läbi ka see loominguline tegevus, kirjutamine selle kohta ma tahtsin ka eraldi pärida, see ei ole minevikku jäänud, see kestab või, või on see olnud niimoodi lavastamisega koos rohkem lavale kirjutamine. Ma olen kirjutanud, lõpeks juba viiendast koondislast peale. See on üks mõtlemise viis või olemise viisi ja mõte on ikkagi siis väärt, kui sa suudad ta paberile panna, üles kirjutada või arvutisse lüüa, välja printida ja üle lugeda, kellelegi teisele skonna aru saada, siis talt kaob ebamäärasus juurest ära ja kui see informatsioon, pinge ja vägi, et sinna alles jääb või sa pead, noh ja kui ei jää, sa pead teda üha enam ja enam püüdma uuesti ümber sõnastada, kujundit luua, et see hetk, kui ta sul peas hinges, ma ei tea, kus kohast tekib. Kui ta seal olemas oli, et see vägi nüüd no peab olema võimalik seal välja tuua ja kätkeda ta kirjatähtedes ära kodeerida. See peab võimalik olema, sest ainult sellisel juhul Tal väärtus ja seda ma olen nagu ikka teinud. Olen ikka kirjutanud, aeg-ajalt küll mitte sooviga kõike kohutavalt avaldada olen ka avaldanud, jah, isegi on loetud ja olen isegi tagasisidet saanud. Seal on see võimalus väljaspool teatrit, et sa oled nagu isiksusena suveräänset vaba ja sa saad ise näha seoseid erinevate olemisvõimaluste vaheliselt kokku saada väga põnevaid järeldusi. Võib see mulle endale võib-olla kõige rohkem tähtis olla, see ei olegi nii tähtis, et seda kas ilmale inimestele kuulutama. Kirjutan küll. Luuleand on ka päritud kaasa antud. Mingil moel vast küll. Aga võib-olla mulle meeldib niimoodi mõelda, ma arvan, et ma olen, kui üldse midagi rääkida päritud või kaasa antud, siis tekstinägemise tekstiga tegelemise oskus ja tahtmine sellega tegeleda. Ega mul ei ole erilist keele paist, seda ehk mitte. Aga no ma olen Sputab eesti keelt siis tema stiilid keeles stiil erinevad selles mõttes, et nad on väga huvitatud ja ma olen neid kuidagi nagu õhust võtnud. Kui mul on keegi öelnud, et vaata ka, nii võiks ka, nii võiks ka, siis siis me oleme omandanud külma erilise vaevata ja selle õpetuse pinnalt suutnud ka ise luua erinevaid stiilivorme ja see mäng on tihtipeale väga põnev olnud. Nüüd, mis puudutab luuleandi, luule on ju lõppeks ikkagi kuulub kaunite kunstide valda, eks näitemängu tegemine, mis on ikka nagu laada, kuid seda rohkem ja jumal tänatud, seda ei tohiks iial ära unustada, et et näitemängu tegemine on uhke laadakunst. Ma olen ikka püüdnud vahel värssi luua sitt mees, kes ei ole seda peajumalaks radika läbinisti ära armunud ja siis need kujundid ja metafoorid tulevad ju hingest mürinal, siis ikka ikka paned kirjandeid. No mõned olen kirjutanud ka ka väljaspool armumist ja naisterahvaid ja mul ei ole olnud nii ennast väljendada väga väga luulekujunduse kirjanduseks, võib-olla sellepärast, et ma sattusin lihtsalt teatrisse. Ja arvame, et kui teate, see ei oleks sattunud, siis võib loeksa sund sest mingil moel majade tändas, kuulene tunnen ja olen sellele tihtipeale ka järele andnud sellele survele ja siis olen ka kirjutanud. Olen kirjutanud laulusõnu. Andrus Albrecht, Bonzo andis plaadi välja. Ta tellis mult mõned. See, mis seal muusikas on. Ja mida ma seda muusikat kuulates nende sõnadega tahtsin. Tahtsin edasi anda, on vist päris hästi välja, ilusti laukalaiule muidugi asjatundja ses küsimuses hingel lendab ära, jah, jah. Vana ingel lendab ära, see kujund. Mulle meeldiks, kui ma kirjutan alla sellele kujundlik rõõmsal meelel. Kirjutasin hulka luuletusi pärast 97. aasta pikka workshop uppi Rootsis. Ma olen neist nii mitmelgi käinud, enamjaolt on nad olnud sellised totrad, aga see ma ei tea isegi tänase päevani, mis mind seal tollel teatri opil nõnda puudutas seal töötoas Lõuna-Rootsis ligi kuu aega. Võib-olla Juri alsid, kes seda kupatust seal läbi viis läbi kogu selle teema tegelesime Dorian Gray portreega ja võib-olla need teemad puudutasid mingisugust varjatud paika psüühikas, nii et kui ma sealt ära sõitsin, siis ma hakkasin laeva veel kirjutama. Pärast seda ma kirjutasin hulka. Sest ma tundsin, et ma pean ennast kuidagi lahti saama, midagi välja kirjutama ja ladusin nad kõik arvutisse ja, ja aastaid hiljem võtsin need sealt välja, lugesin üle ja parandasin juba rahunenuna. Nägin siis nende kallal kohe vaeva, lähevad nad, kui nad juba on, et noh, teeme siis nad puhtaks, vähemalt sealt tulid päris head patakas. Eks päris huvitavaid tekste, mille peale tulevad kõvemal, kuidas ma mõtlesin, mis mõttega, eks? Kaante vahele ei taha suruda teistele lugemiseks. Ei ole küll tundnud vähimatki vajadust üsna isiklikud ja. Ei ei, ei näegi vajadust, rei ei huvitanud. See seemned eriti küll ei huvita. Tead küllariga rääkima, äkki mingi etendus kukub? Isa väljendaselt luuletustes kõige selgemini kõige täpsemini maalikunstis ja luuletustes. Ma olen näinud kõrvalt aastakümneid, mida isegi seda, mismoodi see tööprotsess käib. Kuigi ta on kahtlemata äärmiselt varjatud, oskan temal ajal ette kujutada, milline töö. Ma ei mu kujundanud natuke lohisev et ennast päris luuletajaks pidada, aga Aleksandr muidugi trendi küsimuseks. Oma essees mängust ja mängijatest ehk kuningriigist kuningast ja tema narrist on Toomas Suumann kirjutanud. Ärge kunagi vihjake inimesele, et tema ülimalt motiveeritud käitumist selles või tolles olukorras võib käsitada mänguna. Ta ei mõista teid ja solvub. Öelge seda näitlejale ja ta saab kohe aru, kuigi solvub ehk samamoodi. Näidendis Rosencrantz ja Guildenstern on surnud, laseb Tom Stoppard lausuda vanal traagikul. Meie oleme näitlejad, inimeste vastandid. Just see roll kuulub Toomas Suumannile Rakvere teatri suvelavastuses. Rosencrantz ja Guildenstern on jälle surnud. Anno 2005. On veel mingeid meelistegevusi või, või on midagi, mille nimi hobi on või kui me tuleme ringiga selle teatrisse ärakadumise juurde tagasi, et midagi, mis selle kadumise vastavalt siis on või mida väljaspool teatrit teha. Hirmsasti mulle meeldib laiselda, selleks muidugi pikem teema, ma ei oskagi seda peaaegu lahti rääkida. Mitte midagi tegemine on üks suuri hobisid, Jaan vabaduse ülim aste, mitte kuhugi minna, vabadus, rikad kuhugi ära, Auge. Selline diookeanislik, vabadus. Molme laisendaja vedeleda ja siis teinekord tulevad head mõtted ja vaatavad, mida sa kurat seal vedeleb, mis tal viga lähevad ligi ja siis on vaja korraks käsi sirutada ja ta kinni võtta. Muidugi jookseb nende järel kogu aeg ajad neid taga natuke naljakaid mõtteid muidugi ka, aga tasakaalustab kõik olema, aga üsna huvitavat põnevat mõttekäigud, noh, maailma nagunii kõrvalt vaatad. Niiehknii On ju näitleja, maalikunstnik, luuletaja, ükskõik kes vähegi sellise kõrvalt vaatava värgiga tegelema asotsiaal oma olemuselt ei kuulu päriselt nagu ühiskonda, siis on huvitav, näitab neid maailmajooni näha ja vaadata sellelt midagi kirjutada, aga ma olen nagu püüdnud ennast petta, vähemasti ära sellega, et tuleb lauale kaasselline, vot see mulle veel. Ja siis mulle meeldib seenel käia. Mulle meeldib süüa teha, väga hästi teen süüa. Väiksest peale meeldinud vanaema kõrvalt õppisin ja praegu meeldib süüa teha. Meeldib hästi süüa. Meeldib jalgrattaga sõita, kaugele ära pikka maad telgis magada, sest et siis sa elad ka ainult ühes hetkes oled üsna väsinud. Norra fjordid, raske, raske trass, külmad veed, Jordi veetud, imeline loodus ümberringi. Sa oled nagu noh, selles ühes hetkes sind ei paina. Eilne, sul ei ole homset, sul on üks pidev liikumine. Loomaaias meeldib käia? Jaa, reisid on muidugi nii palju, kui on võimalik reisimisega on see häda ja õnnetus, et ükskõik kui pika reisi või kauni reisi selle planeerinud siis vahetult päev enne reisile minekut on see tunne, et mida paganat sinna otsima. Ma ei taha mitte kuhugi minna. Aga kui ma korra väljas olen, siis siis jälle väga vigagi, ainult noh, kõige rohkem meeldib mulle ja mitte midagi teha. See tähendab siis sõna otseses mõttes mitte midagi. Lihtsalt vedeleda. Siis muutub aeg laiakse lamedaks nagu kehvasti, et pannkoogitainas ja igavus tuleb laiahallil lainel asust üle ja sa tunned, et sa oled läbinisti mandunud. Siia, see on üks õnnis tunne. Kuhugi eriti kui sa mõtled selles rottide võidujooksus, mis ümberringi käib ja leidub. Aga ega ma ei vastanda kellelegi, miks mitte ju see võidujooks on ka vajalik, ühiskond läheb rikkamaks ja siis hakkab mandunu kannatama kõne rikkamini elama ja paremini, jälle. Mulle meeldib see kapitalism ümberringi väga, natuke palju jama teinekord on. See ei ole enam minu asi. Rakvere teatris esietendus kevadel 2005 Johannese passioon kolme Juhani luuleilmade Kokkusaamine Toomas Suumann vahendab seal Juhan Liiva luulet ja oma hinge luuletaja Juhan Liiva. Luuleraamatu on ta ühes võtnud ka saatesse. Sügise tuul raputab puul. Küürutab kõveralt kõrrel kui sandike. Selline väike lühike siis mulle endale väga meeldib veel. Pahameelt loentsia. Mis mind kodu rõõmsaks tegi? Kodu kurvastas, ema teha ei ma mõista. Emake mind, armastus, mis mind kodu rõõmsaks tegi, mis mind kodu kurvastas? Rõõmsaks tegi, kurvaks tegi. Emake, mind armastas. Metskohas tumedalt tõelt. Ma kuulasin salaja ta tiibu laotas mu üle juhelissa. Tume kohim jäi hinge seal kohapeal nüüd alati ma nagu ta taga leinan ei rõõmsaksa iialgi. Juhan Liiv, aafrika mehed. Kallis sõber, bimbo pambu. Saatsin sulle palmiviina. Mõtle, mis mul toonud piina. Viina tõi sul ilu sadu tüdrukut ei tule kodukassa viinad kätte saanud. Saanud, joonud, kallis kamba. Ole terve. Aa vaat seda eksitus, näe, ütlen sulle. Mõtlesin, et kõik on mulle piinamine, ära jõin tüdruku siis pääle sõin. Tervitusi, saadan sulle. Veider mõte meeles eesti rahvast, mul keel ju jääb kangeks, tahe püüdon null. Olen ma tõest, kurat. Põrgu minu ees. Ei, ma olen alles kurrat rahva sees. Omakasukurat, kurat rumalus meelmimise kurat kurat kullas uus silmakirja kurat kurat toomata see, kes vilets, vaene, seda jätab ta seda kummardades. Kesse nõukam seda roomeledes, kes jõukam? Mina sõidan linnast, Gaston klaasi vähemalt kotitäis soola, kurbus hinge peal. Klaas on teada, võõras võõras soola reel, mina närtsinud murest, sõidan koduteel. Viska täidan kõhtu koju jõudes maa, kuhu lähen õhtu, heidan magama, sõidan, sõidan, sõidan, külman kangest käes. Koju poole sõidan väsimuseväes. Teele tuleb vastu mõisa viinavoor. Vankrid 40 arvata on koos keeranud reegaks. Ruumi ometi mehed, kuid ei keerumite kübetki. Tee on õnneks laiem, läheb ometi. Aga tee roopat pööravad enam kõrvale, minu tee jääb kitsaks. Hämar lumes tee regi kaaluk. Kraavi läheb küljeli. Joodikud ehmatanud, mõtlen lugu inetut, läks klaas mul puruks, mis teen väsind pääst, mis on meeste peades, kuidas pääsen jääst? Alles nõuta, vaatan seda lugu, maa, viimne vanker jõuab tühjalt meestega koopiad või kes on nad ülevaatajad, mis nad selle peale küljed ütlevad? Palapi pilkab meestest üks aita jumal, teine kaob igaüks. See kõik see ei ole, mis mind kohutab, säärast juhtub ilmas juhtub, unustab. Aga mööda sõidab oma valla mees mööda pooles pimes Talma tutta vees. Ebakohtu ütleb, ütleb, kallis mees, seal said, rahva teavad, näitab maja ees, ise sõidab mööda mööda kallise vees hädapärast nõu annab sõbramees, kaeba, kohtu, ütles tema minule. Selle mõisamehed, tean selgesti, mis saab kohtu traavist, mõtlen ütelda enne aint Taavist selle jätan ka, oleks viinapudel olnud kaasas mul või ehk raha taskus, lugu teine küll mees teab selgest seda, härra, mitte kedagi. Jah, vab lõuapära, saab siis sedagi. Hiirelõksu peaosaline oli Toomas Suumann. Saate kokku tead helirežissöör Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Kasutasime Ardo Ran Varrese muusikat Rakvere teatrilavastustele. Finaaliks jäägu aga Bonzo laul Toomas Suumanni sõnadele. Ingel lendab ära.