Kultuurikaja. Tere kuulama juulikuu viimast kultuurikaja. Tänases saates räägime arhitektuurimuuseumi näitusest pealkirjaga sajandi alguse Tallinn Olev olnud kujutletud, kuuleme sellest, kuidas kulgeva Kadrioru lossi ja pargi ennistustööd külastame helilindi vahendusel Koidula muuseumi Pärnus, kus eksponeeritakse eesti rahvarõivaid ettevaatavalt, räägime sellest, milline saab olema Eesti segakooride suvekool Puurmanis ja mida huvitavat on oodata süvamuusika austajatele. Stuudios on Piret Pääsuke hetke pärast kõigest pikemalt. Tallinnas Rotermanni soolalaos on väljas väga põnev ja kuuldavasti arhitektuurimuuseumi seni kõige mahukam näitus, mis tutvustab sajandi alguse Tallinnat nii, nagu see linn oli ja millisena kujutlesid linna arengut tollased arhitektid. Palusin näitust lähemalt kommenteerida sele koostajal Karin hallasel. Rotermanni soolalaos olev näitus kannab pealkirja sajandi alguse Tallinn Olev olnu kujutletud. Ja tegelikult selles pealkirjas ongi juba võti selle kohta, mis selles näituses kõige olulisem on. See on see. Ta esitab sajandi alguse Tallinna pilti sellisena, nagu teda omal ajal projekteeriti. Suur osa projekte jäid, jäid teostamata, aga mõeldud olid nad hästi. Paljude projektide järgi on valmis ehitatud hooned, aga nad on meie ajani säilinud, et üllatavalt ja enamasti halval moel. Ja palju on nende hulgas selliseid maju, mis on ära rikutud hilisema oskamatu restaureerimisega. Et need mitu kihti see olev olnu ja kujutletud üritavadki anda edasi, seda pigem pigem niisugust Tallinnat nagu ta professionaalsete arhitektide pilgu läbi sajandi alguses oli koos kogu selle kurbusega, et miks temast suur osa on hävinud ja, ja sellega et miks temast edasi hävitatakse, seda, seda vähestki, mis, mis alles on. Sest sajand alguse arhitektuur on ju erakordselt rikkalik ja kunstipärane arhitektuur, see oli juugendstiili kõrgaeg ja kogu eesti noor professionaalne arhitektuuri üritaski Euroopasse läbi murda läbi juugendstiili, sellepärast on ta meie jaoks väga oluline ja kui mujal maailmas on juugendstiili põlatud ja kirutud alates 30.-test aastatest ja kuni 70.-te aastateni välja, kuid siis toimus selline läbimurre ja uus taasavastamine. Et kui mujal maailmas on kirutud ja, ja halvustatud, siis, siis Eestis seda peaaegu ei tehtud, sest et sellel ajal ehitatud hooned on kõik meie rahvuskultuurisümbolid. Estonia teater ja Vanemuise teater Tartus, mis on hävinud. Krediitpangamaja, Pärnu maantee 10, Helijal Saaris ehitatud ka Saksa teater, mis praegu on Draamateater. Kõik need ehitused on sellised sümbolid ja märgid mis on natukene aidanud ka sellel stiilil paremini säilida. Näitus on eriline sellepärast, et kogu originaalne projektimaterjal pärineb kaheksast arhiivist. Ta on kokku korjatud väga mitmetest kohtadest ja ma kujutan ette, et seda niipea enam uuesti keegi tegema ka, sest see oli päris suur töö. Osa nendest pärinevad Soomest, soome arhitektuurimuuseumist laenutatud Armas Lindgreni Estonia teatrikonkurss projekt ja, ja Pauluse kiriku projekt. Pauluse kirik on üks väga eriline objekt, sellepärast et teda mingil põhjusel nagu üldse ei tea. Kui sajandi alguses hakati mõtlema, mida ehitada teatrit või kirikut, siis esimene väga suur monumentaalne kirik, mis pidi Tallinna kerkima, aga mis jäigi kerkimata. Paluse kirikukohti oli, oli päris mitu. Esimene variant oli Tartu maanteel sinna bussijaama vastu ja järgmine oli neil Pärnu maanteel polütehnikumihoone kohale ja kolmas koht, mida kõige rohkem hakati hiljem tahtma, oli niinimetatud politseiaed on Gonsiori ja Kreutzwaldi piirkond ja seesama koht, kus praegu asub Park Hotell näituse juurde tagasi minnes. Jah, originaalprojektid on väga mitmetest erinevatest allikatest ja, ja see on tegelikult haruldane võimalus neid niisugusel kujul praegu koos näha. Kes vähegi ei karda arhitektuurset projekti. Ma olen kokku puutunud inimestega, kes nagu arvad, et see on kõik nii keeruline, ta ei ole keeruline, liiati ei ole keeruline sajandi alguse projektsest, et ka projekt pidi sajand alguses oleva kunstiteos ja juba see vormistus iseenesest on lihtsalt haruldane vaadata eriti seal niisugusi konkurss projekte, kui, kui mõelda helil Saarise uue raekoja projekt filigraanse joonistusega edasi antud seesama Pauluse kiriku projekt, nad on suurepäraselt ka ka vormistuse poolest, nii et projekti vähemasti fassaadiosa on ise vaadata nagu kunstiteos. Ja mille üle me väga uhked oleme, on see, et esmakordselt on sellel näitusel väljas Eliel Saarise 1913. aastal projekteeritud Suur-Tallinn projekt, mida on väga palju, millest on räägitud ja mida millest on kirjutatud. Et kas me järgime tema ideid ja kuidas ja mismoodi ja nii edasi, mida millest on palju räägitud, aga mida, nii üllatav, kui see ka ei ole täies mahus ei ole Eestis üldse eksponeeritud. Ja noh, üldse sellises mahus sajandi alguse arhitektuuri esitatakse esmakordselt Eestis ja ja ma kujutan ette, et, et ka niisugusel arhitektuurikaugele inimesele pakub see näitus omajagu üllatusi, sest et kuna väljas on umbes 250 maja projekte ja fotosid sealhulgas omaaegseid fotosid, siis ma olen juba kuulnud inimestest, kes kes on liigutatud, sest nad näevad elus esimest korda oma maja projekti. See on kindlasti üks, üks niisugune päris huvitav kogemus inimesele, kes, kes varem ei ole huvi tundnud selle vastu, kes on harjunud, et ta maja ongi olnud ütleme, natuke räämas ja hall, aga kes võib avastada, et, et see arhitekt, esialgne idee oli teha sellest majast suurepärane, terviklik ja harmooniline kunstiteos. Möödunud nädala sirbis oli veel Lasnamäest üks visioon, kas te tahtsite sellest natuke rääkida? Ja see ongi üks üks fragment Heljel Saarise suur Tallinna projektist ja suur Tallinna uhk linna arengusuund oli ju Lasnamäe. Lasnamäele pidi tulema ooperiväljak koos konservatooriumi ja muuseumi ja ja millega iganes ja, ja päris Lasnamäe tippu umbes sellel kohal, kus Peterburi Okas, Muuli tänav pidi tulema niisugune tõeliselt suurejooneline kirik sinna juurde veel mitmesugused polikliinikud ja uurimisinstituudid. Aga kogu Lasnamäe hoonestus, niisugused nelja viie korruselised üürimajad olid mõeldud noh, meie mõistes lukskorteritega ja eliit. Korteritena oli mõeldud, et vanalinnast kolib vähegi jõukam keskkiht välja ja, ja nad suunduvad elama Lasnamäele. Lasnamäest tekib niisugune tõeliselt mitmekülgse maastikuga linna piirkond, rohelised pargid ja, ja samas suured laiad magistraalid, transport linnasüdamega oli väga hästi läbi mõeldud Saarisel. Et jah, Lasnamäed pidi tulema niisugune tõeliselt päris Tallinna City. Aga, ja, ja vanalinnas siis pidid need tühjaks jäänud vanad keskaegsed majad, need pidi siis hõivatama tööliste poolt niukesed vaesemad inimesed, noh, see, mis me tänapäeval näeme, on risti vastupidi. Sest ja elu ei läinud nii, nagu, nagu Saarinen ennustas. Saarinen planeeris tõepoolest 25 aasta jooksul Tallinna elanikkonnaks 300000 inimest ja see oli umbes kolmekordseks kasvamine. Üsna lühikese aja jooksul aga ei võinud Saarinen ju teada, et ei tule midagi välja. Selle Moskva raudtee ehitamisest ei tule midagi välja vabasadamast ja et tuleb maailmasõda selles mõttes, et tal on küll ette heidetud seda, seda tohutut, suurt perspektiivi, kuid kui Ta 25 aastat tagasi aastast 1913 25 aastat enne, siis selle kiiruse järgi, nagu Tallinna linna elanikkond tollal kasvas, olid sellisteks väga optimistlikeks prognoosideks täiesti alust. 13.-ks aastaks oli Tallinn juba ületanud 100000 piiri ja, ja see oli väga kiiresti olnud kastmishakkas kuskilt 1800 seitsmekümnendatel taastatelt jäi ja, ja kõveraks järjest ülespoole. Et ses mõttes ei tasu võib-olla nüüd Saarist süüdistada selles optimismi vaid võib-olla pigem seda noort tärkavad, et Eesti kodanlast ja nendegi kohta võib öelda, et plaanid olid suured ja, ja ajast oli ju erakordselt optimistlik. Kuni siis maailma seda sellele kõigele kriipsu peale tõmbas. Ja see, millise visiooni siiski Saarinen pakkus, Tallinna jaoks? Ilmselt ei saanud seda keegi kohalik arhitekt lihtsalt teha, sellepärast et vot selleks ongi vaja, et sa oled nagu vaadanud linnulennult kanderratia suurt Budapesti mõelnud ja Tallinnale samasuguse suure joonega, et need on ainult õnnelikud olla, et, et meil on selline projekt nagu olemas olnud. Ja kõik hilisemad diskussioonid siiski midagi ansaarise loogikast ju järgitud ka. Et noh, olgu selle Lasnamäega, kuidas on, Lasnamäe piirkond ju ka arenes lihtsalt tema sotsiaalset tagamaad olid hoopis teistsugused. Me jätkame juttu veel Tallinnast, täpsemalt aga kadriorust, kus sel nädalal tähistati lossi ja pargiansambli 200 kaheksakümnendat aastapäeva. Kohal käis uurimas Ulvi Sõõrume. Kui me kolmapäeval, 22. juulil kunstimuuseumi direktrissi Marika valguga juttu ajasime, olid juubeli ettevalmistused veel käimas ja pargile anti viimast Lizzi. Vabandan kuulajate ees. Meie kõneluse taustalt kostva niiduki müra pärast, mis loo kuulamise kohati võib olla üsna raskeks, teeb. Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk, millal on Eesti inimestel ja kõigil Tallinna külalistel võimalikel kunstimuuseumisse tulla ja millal saab Kadrioru park sellise väljanägemise nagu on plaanitud või sellise, nagu ta kunagi oli? Kadrioru pargi eest on mul raske kosta, sest Kadrioru pargis on on praegu suuri probleeme ja ei piisa ainult teadmistest ja paraku taoliste asjade ehitamine, nagu ka pargi kohta öeldakse, ehitamine sõltub suuresti rahadest. Aga mis puudutab nüüd Kadrioru lossi, siis tõsi, ta on 91. aasta sügisel, siis on ta olnud remondis, kaasa arvatud peaaegu kõik tema kõrvalhooned. Ja ma ütleks üle juures, et lossiansambel koosneb päris mitmest hoonest, mis kõik on kunstimuuseumi hallata ja ja tegelikult ka siis korda teha ja hooldada hooned Kadrioru lossi lihtsalt selle aja jooksul päris palju töid. Tavaline inimene neid üldiselt ei näe, sellepärast et jutt käib kommunikatsioonidest, kanalisatsioonide elektrivõrkudes, kõigest sellest, mis on praktiliselt maa all ja ja millega me oleme tohutut vaeva näinud. Tule Kadriorg oli selles suhtes väga viletsas seisus. Lossil ja kõrvalhoonetel on ka uued katused, Real uued aknad ja uksed, mis on nüüd juba roksiili aknad ennem teatavasti olid seal palju aastaid klassitsistlikus. Aknad tähendab akna vahe on natuke teine, aga sellega muutub koheselt ka Kadrioru lossi välisilme. Nii et me oleme nende aastate jooksul päris palju teinud, kuid kahjuks kaks aastat tagasi jäi Kadrioru lossis tööd täiesti seisma, kuivõrd meie finantseerimine oli sellevõrra väike, et suuremahulisi töid ei olnud võimalik nendega alustada ja need oleks jäänud pooleli, oleks toonud kaasa meile väga palju probleeme, nagu näiteks viivised ja nii edasi ja nii edasi ja selle tõttu me otsustasime, et kuivõrd ka kõrvalhooned nõuavad tegemist, siis tasapisi alustama ja kõrvalhoonete remondiga, nende maksumused olid tunduvalt väiksemad suurusjärku ja ja nõnda siis oleme Weitzenbergi tänava parempoolse serva nagu peaaegu korda ka meile on jäänud ainult üks hoone siin ja seal vesimärgi 26, mis asub selle kena ja kauni restaureeritud vahimaja taga ja me üritame ka selle hoone võimalikult kiiresti restaureerida ja paigutame sinna kunstimuuseumipedagoogikakeskuse. Nii et see hoone jääb laste käsutusse ja ma arvan, et see keskkond siin Kadrioru pargis on, on niivõrd ilus ja ja sõbralik suurte muuseumide läheduses, et midagi paremat oleks nüüd raske tahta. Ja kõige viimane hoone, mis on Weizenbergi tänava ääres, on lossiveinikelder. Vot see hooneid kuulan, on meile, see on presidendi kantselei bilansis ja mida nemad kavatsevad sellega teha, seda ma ei oska praegu öelda. Mind huvitab see lastega tehtav, mina laseksin, teevad pedagoogikakeskus, on pikk ja lohisev sõna, kui ta ütleb sulle sisu päris kenasti lahti, on moodsad ja kaasaja muuseumide juures igal pool maailmas praktiliselt olemas. Väga heade võimaluste puhul viiakse tihtipeale ka paljusid tunde muuseumides läbi nagu ajalugu ja kunstiõpetus. Loomulikult meie, see oli kaks aastat tagasi sellega ja meie põhitöö on siiski selles, et lapsed käivad vaatamas näitusi ja peale seda tegelevad mitmed suguste kunstiprobleemide lahendamisega lausa käelise tegevusega, tähendab, nad joonistavad, kleebivad liinivad, 40 väga hea juht, Annely Köster, meie pedagoogid, keskuse juht ja lisaks on olemas suvelaagrid. Eelmine suvi on see suvelastele suvelaagrit, kus nad saavad veidi veidi pikemalt igasuguste asjadega tegeleda ja ma pean ütlema, et see on väga populaarne ja mitte ainult Tallinnas käiakse tundides ka mujal kui Tallinnas, nii et lastele väga meeldib ja õpetajad on sellega väga rahul. Siin on muidugi väga palju veel võimalik teha ja kui ruumi probleemi lahendaks, siis küllap me saame midagi põnevamat pakkuda. Tuleksin tagasi selle juurde, mis kunstimuuseumist tulevikus saab. Kõige suurem kava, mis meil on, on teatavasti ikkagi ühe tõelise moodsa muuseumihoone rajamine siiasamasse Kadriorgu. Teatavasti 94. eks tal õnnestus meil rahvusvahelise arhitektuurikonkursi lõppedes aga minu meelest hiilgav projekt ühele uuele muuseumile olles näinud neid muuseumid, mis nüüd ehitati meie lähinaabrite juures Stockholmis Moodsa kunsti muuseum ja kehasma Helsingis võin ma küll ikkagi praegu täiesti veendunult öelda, projekt tundub mulle olema neist kõige huvitavam. Me oleme selle projektiga mööda maailma rännanud ja teda veidi testinud ja saanud ka spetsialistide arvamuse selle kohta, et see on tõesti hea. Ta on väga minimalistlik, tal on erakordne asukoht ja see oleks siis nagu selle Kadrioru pargi lõpetus nüüd barokist täna päevamuuseum tuleb Weitzenbergi tänava lõppu siia mäe külje sisse. Just nimelt see muuseum tuleb Weitzenbergi tänava lõppu mäekalda peale ülevad, minnakse küll sellesse kaljusse sisse, kuid kuid välja tullakse ainult ühest kohast, põhiliselt teata poolringina selle selle kalju peale ja samal ajal eksponeeritakse siis ka kõik need 34 kihti paekivikihti, mis on, mis on harukordselt ilusad, nii et ühtepidi, eks planeerime nagu kunstnikud või siis meie rahvuskivi paekivi ka. Üks märksõna on meil jäänud lahti, rääkimata muusika, nimelt uues Kadrioru rekonstrueeritud renoveeritud hoones hakkavad ka kammermuusika kontserdid, nagu vanasti või kuidas, ja loomulikult hakkavad ja minu käest muusikud juba selle kohta aru pärinud. See on niivõrd hea akustikaga saal, et loomulikult hakkavad seal kontserdid ja tegelikult on praegu küll niimoodi, et meie muuseumides on mitmeski kontserdit, on Mikkeli muuseumis kontserdid, on Adamson-Ericu muuseumis kontserdid ja miks ei peaks tulema need kontsertid Kadrioru loss ja loomulikult tulevad nad tagasi, kuid mitte ainult lossi. Me oleme veidi ka mõelnud selle peale, et kontsert on võimalik teha ka selles väikeses lossi ümbritsevas iluaias. Nii et ei pea sõitma just kaugele-kaugele Tallinnast, et kuulda ka vabaõhukontserdi. Ma arvan, et võib-olla on võimalik ja vägagi elitaarne. Kadrioru loss saab plaani kohaselt korda järgmise aasta lõpuks, pool aastat hiljem, see on 22. juulil. Aastal 2000 avatakse lossis väliskunsti muuseum. Mida põnevat kunstihuvilised seal näha saavad, kõneleb kunstimuuseumi teadusdirektor Mai Levin. Meie niisuguseid üldtuntud nimesid meie kogudes nagu Rembrandt, Rubens virafail muidugi ei ole, aga muidugi kunsti ja ajalugu on ääretult rikas ja kunstiajalugu on arenev teadus ja ta on avastanud väga palju uut ja, ja kõige selle valgusel omandavad suurema tähendusega meie kogud meil on päris huvitavaid teoseid nii seitsmeteistkümneni ajalgi hollandlastest Madalmaade koolkond, hilisperioodist seal 16. seitsmeteistkümnenda sajandi piirilt, siis on saksa kunstist. Meil on tõesti unikaalseid teoseid, nagu see Benjamin lokki portree seitsmeteistkümnendast sajandist kunagi kuulsast autorist ei ole peaaegu midagi teada, siis Hamburgi nii-öelda noh, Rembrandti mõjukonda kuuluva kunstniku Matias Saidsi maalib tähendab, küllaltki haruldased. Ütlesite, piidab Ungarit ja Pieter Bruegheli vanema mõjukonda kuuluvad teosed on meil ühe originaal, tähendab, asub Kopenhaageni kunstimuuseumis ja on alust arvata, üks Prüheli vanema poegadest Jämbrasel on meil oleva niiskuse koopia autor, no vanad koopiad on ka väga väärtuslikud ja siis on paar stseeni niisugust talupoja pulmakujutavas sarjast. Mida me kaldume arvama Pieter polühe vanema poja Pieter noorematööks. Hiljuti oli just Viini kunstiajaloomuuseumi suur biitleid imetlema mõjukonna näitus, see võimaldab ka meil mingil määral oma seisukohtadeni jõuda, see näitus ja me oleme viimase, olen uurinud ka oma Itaalia kogu, seal on päris huvitavaid töid. Kõrawatšistliku koolkonna töid, Bernardo Strotsi kontserdi variant seitsmeteistkümnendast sajand sajandist see on nagu töö, mis on noh, teatud määral ka rahvusvahelises kunstikirjanduses kajastunud, aga meil oli hiljuti üks niisugune näitus itaalia kogu töödest, kus me üritasime seniseid atributsioone nagu täpsustada, näiteks meil on Giovanni Batista peatsetad. See on üks väga tore Veneetsia meister, kelle töid väljas pool nagu Itaaliat, nii väga palju ei olegi ja seni oli see töö, mis nagu liikus enne meie kogudes siin ringi atribueeritud seitsmeteistkümnenda sajandi meistrile koertsiinole. Enne sõda igal juhul. Öelge palun, kas ma sain nüüd õieti aru? Suurt osa nendest ei ole meie vaatajatel ainukene laureeritaks, nendel ei ole nagu eksponeeritud. Ja ma arvan küll, et suurt osa ei ole vaataja näinud, sellepärast et muidugi, kes nii väga juba Kadrioru lossi kunagisi näitusi, kuigi noh, me pikas saalis pidevalt eksponeerisime niisugust väikest valikut sellest Lääne-Euroopa kogust, ikkagi on kasvanud üles põlvkonnad, kes ei tea sellest midagi. Küll näeksin hea meelega, et see väliskunsti muuseum saaks niisuguseks baasiks kunstiajal oluliste teadmiste levitamisele publiku hulgas. Ma olen Prantsusmaal olnud väga vaimustatud sealsetest muuseumi, sõprade klubidest, kus sa võid inimestele rääkida üsna keerulistest kunsti loolistest, probleemidest ja teemadest, isegi ilma piltide abita ja inimesed nagu saavad sellest aru, see on nagu pikaajalise niisuguse kasvatuse ja kunstiga kokkupuutumise vili. Järgmise helilõiguga siirdume Pärnusse, et imetleda üht Eesti rahvarõivaste väljapanekut jätkab Viktor Kaarneem. Pärnu Lydia Koidula muuseumis on viimaseid päevi avatud eesti rahvarõivaste näitus kangastused mille koostajaks ja autoriks on Mari Ird. Palm näitus on avatud Pärnus juba seitsmeteistkümnendast juulist küllalt lühikest aega. Näituse ajal on alati kohal olnud ka autor Mari Ird. Miks on näitusel selline pealkiri kangastused? See minu meelest see nimetus on nii mitmemõõtmeline ja kunstis peab alati olema palju mõõda aitäh mõõtmeid. Et see annab inimesele võimaluse mõelda nii ja naa, see võib olla juttugangastusse võib-olla kangameetrites, kangastus. See võib olla kujutluspiltidega hangastus ja nii edasi ja nii edasi. Välja on pandud Eesti rahvarõivad mitme aasta töö, see on. Teil ei see on 20 aasta töö. On selline näitustel juba varem ka üleval olnud. Selliseid näiteid on olnud mitmeid. Ja ma alustasin vene aja lõpul Soomes, sest Soomes on puhttehniliselt palju kergem teha kahe eesti näituse energiaga teed ühe näituse Soomes. Näitas avatud oleku ajal olete te kogu aeg siinkohal olnud. Milline on olnud praegu selle aja jooksul tagasiside siin Pärnu vaatajate hulgas? See on hea küsimus, see on väga huvitav, sest et alati suhtled ju inimesega personaalselt ja see on väga põnev, ma olen väga põnevat teavet ka saanud eesti etnograafia kohta. Just vanemad inimesed on rääkinud oma esivanemate tarkusi mulle edasi ja see on väga rikastav ja samas on toodud ka vanu ehedaid, rahvariide seelikutükikesi, mis on täiesti fantastiline asi nii minule kui Tartu etnograafiamuuseumile, kellega ma võin jagada, ütleme seda väikest tükikest. Et see on väga tore ja pits vana vanu ehedaid, Läänemaa pits toodi mulle ja nii tore. Te olete seda tööd teinud 20 aastat vaadates nüüd neid rahvarõivad, mis on praegu isegi ütleme moodi läinud. Ka presidendi vastuvõtule on tulnud inimesed eesti rahvarõivastes. Milline on seis, kas need rahvarõivad on autentsed? Need, mis massiliselt kantakse, nad ei ole autentsed, aga ma pean ütlema, et et see Halliste riietus, mis oli meie kultuuriministri seljas, oli külm, väga ilus ja, ja see oli suurt sugune ja meie riie peab olema suurt sugune, sest tõesti iga rahva etniline kultuur on selle rahva kõrgkultuur, mida Eesti inimene praegu absoluutselt ei teadvusta. Mis on teie arvates kõige huvitavam Eesti rahvarõivamustri juures ja selle tegemise juures? Mustreid on, on kohutavalt palju erinevates tehnikates, aga nii nagu ma siin olengi inimestega suheldes rääkinud väga, mulle meeldib see see on muidugi ka minu tõlgendus, iga asja puhul on ju kunstnikul ka oma tõlgenduse kontseptsioon. Et Eesti rahvariidelilltikand, mis on barokk ses laadis ja rokokolaadis Ethan stiliseeritud, et see lill ei ole kuu pea nagu on fotokoopialillest, vaid tan, stilisatsioon, stiliseerimine on väga raske asi. Et see nõuab nihukest suurt loomingulisust ja ma ütlekski, et eesti rahva kohutavalt suure fantaasiaga ja suurel loomingulisega tehtud See näitus on need viimased avatud 27. juulil. Kuhu see näitas siit edasi läheb. See näitus hetkel ei lähe, edasi on kutsutud Hiiumaale ja see oli väga põnev pakkumine. Võib olla Kassari kirikus, ma lähen vaatan kevadel selle kiriku üle, aga kuna ta seal toimub? Ma ei oska seda öelda. Jätkame saadet intervjuuga, mille tegi Hedvig Lätt. See peaks pakkuma huvi kõigile, kellele südamelähedane koorilaul. 29.-st juulist kuni teise augustini kogunevad Eesti segakoorilauljad Puurmani segakooride suvelaagrisse. Üritusest räägib koorijuht ja pedagoog Valli Ilvik. No kui hakata rääkima kordades, siis väike juubel, viies kord ja viies aasta järjest, igal suvel on ta toimunud juuli lõpus, augusti alul, sellel aastal siis 29, juuli kuni teine august ja osavetiaskonn on kasvanud, kasvanud, kasvanud me kardamegi, et ehk ühel hetkel jääb see imekaunis Puurmani oma heaoraga ehk meile kitsaks. Aga miks võib-olla Puurmanist algas ja nüüd juba viiendat korda toimub? Siin on mitmed põhjused kõigepealt, et ta on nagu Eesti kas süda või keskus peakusest Adaveres oli eesti keeles punkt ja kaugelse Puurmanist tald on soodus sõita Puurmani, Tallinn-Tartu tee ääres magistral. Aga muidugi, mis mis võlub ja miks Puurmani alguses just välja valitud sai, on see erilisus, mis seal Puurmanis valitseb plass, kaunis lossipark, ujumisvõimalus seal on uhke kultuurimaja, üks vähestest, mis on tegutsev ja rahvas on harjunud käima, nii et meie tööpiirkond on küllaltki soodus meile, mitmed majad kasutada selleks suvekooliks ja nii me saame oma tegevust, mis on küllaltki tihe planeerida just erinevatesse majadesse ja, ja ka mingid stiilid dusi seoses lossi olemasoluga pargi olemasoluga seal korraldada. Aga lisaks Puurmanile me oleme natuke ka välja läinud, igal aastal laiendanud oma territoriaalset, ütleme esinemist kas kursi kirikusse, mis on tsirka kahe kilomeetri kaugusel Puurmanist möödunud aastal käisime Põltsamaa kirikus ja lossis kontserte pidamas ja sellel aastal tahame Minnakski lutsu maile Palamusele. Sest laagris on ikka aastast aastasse olnud ka palju lapsi ja arvata võib, et nii mõnedki pole käinud Lutsu mail, et näha seda muuseumi. Teisalt tahab muidugi anda kontserti Palamuse kirikus ja lauluväljakul. Kuule, see kohalik elanikkond saaks ka meie laagrist osa meie ettevõtmistest, tegemistest. Ja iseenesest tean, et tekib uus kollektiiv, mis saab alguse siit tähendab üle-eestiline koolinoorte segakoor ja sellest on väga hea meel, et ka selline ühendus tekib, tal on oma tekkimise kodukord. Koorides saab tulla kvartett sopran alt tenor, bass, ilmselt parimad lauljad ja nii moodustub siis üle-eestiline koolinoorte segakoor, mida hakkavad praegu Tarmo Taavi, Esko, Kadri Lepa ja miks siis nemad lihtsal põhjusel nimelt on olnud ridamisi üle-eestilisi koolinoorte võistulaulmise ja möödunud aastal ka Tuljak 100, kus siis nemad olid väga edukad oma kooridega ja nüüd on nendel võimalus proovida oma kätt just taolise kollektiivi pelga. Aga peale laulmise toimub kindlasti veel midagi huvitavat. Põhiliselt muidugi oleme laulma ja seda kindlasti ja, ja ma võib-olla lisaksin ka, mis siis toimub ja kes töötavad. Igal aastal on muidugi suur ühendus, suur segakoor sellel aastal ka ja seda õpetavad veidi reageerivad juhatavad Ansots muusikaakadeemiast samuti meie kooriühingu esimees ja Peeter Perens noor tulevale dirigent ja ka mina olen sellega seotud. Siis on võimalik valida veel väiksemaid üksusi ja on valitud kirikumuusikaansambli kergemuusika koori rahvalaulukooriklasside vahel, kui nimetame neid stuudiotex. Kirikumuusika ansambliga töötab sel aastal Lilian Kaiv, kes lõpetas cum laude just kevadel. Muusikaakadeemia sai siis juba magistriõppele kergemuusikakooriga lubanud töötada Allan Jakobson. Dema on Viljandimaa dirigent ja Ain Darro Tartu Õpetajate seminari õpetaja. Rahvalaulukoor on üks omamoodi, kus me õpime kõigepealt tutvume erinevate maade rahvamuusikaga, aga on lubanud tulla ka Veljo Tormis kaheks päevaks meie suvekooli, et siis pühendab kindlasti see kooriust Tormise juhendamisel eesti rahvamuusikale, ma usun. Ja muidugi hääleseade muidugi solfedžo muusikateooria, milleta ei tohiks ükski laulja tegutseda kooris kui on vähegi võimalik. Muidugi igal pool ei ole see võimalus, aga nüüd suvekoolis alaneb see võimalus nii-öelda nolgatar, mida on ka edasijõudnutele planeeritud. Ja on ka dirigeerimine nii kooriuttidele koos metoodikaga, aga möödunud aastal professor Olev Oja alustas nagu lauljate terrigeerimisega sellele väga palju huvilisi ja ka sellel aastal jätkame, et ka laulja saaks aru natukenegi dirigeerimist, tehnikast võib-olla saab talle selgemaks oht akt või, või mistahes liigutused, et oskaks oma käega väljendada, aga põhiline, et ta teaks neid žeste ja olulisi väljendusvahendeid. Niisiis selle tõttu ka lauljate dirigeerimine. No on lisaks siis laulmisele veel ka mõned nõupidamised, sest on tarvis ühiselt rääkida tulevast laulupeost. Meenutame korraks möödunud laulupidu, segakooride laulupidu Tartus ja muidugi lustakad, õhtud, mis kuuluvad nüüd selle suvekooli juurde lahutamatu osa. Ühel õhtul tuleb tõsine toll sportioosika. Ja siin on siis oodata küll ühte nimeka sportlaste ühte nimekad muusikud ma praegu ei nimeta, jäägu see üllatuseks. Mis kuupäeval see peaks olema reede õhtul. Harilik kuulaja võib tulla sinna ainult suvekooli osalejad, kõik on oodatud, õhtud on kella üheksa algamas kas kultuurimajas või, või vabas õhus või lossi juures. Aga tahaksin ka öelda seda, Colotova õhtul tuleb meile külla viies ratas ansambel Tartust. Ja kuna on kontserdid, lõppkontsert, lõppkontsert ikkagi pühapäeval, need on siis kaks. Üks on kirikus kell 13 ja kell 16 Palamuse lauluväljakul, kuna laagris tehtu on erisuunaline ja nii me saame ka kirikukontserti laagris õpitu põhjal ära pidada ja ka selle lauluväljaku ja lauluväljakul laulavad lapsed, lastest moodustub lastekoor, see on nüüd aastaid juba traditsioon olnud. Aga huvitaval kombel lapsed tahavad laulda ka suures segakorjuse nime igal aastal oleme teinud ühe laulu ühiselt, kus siis lapsed laulavad soprani aldipartiid ja nii nad saavad juba suures segakooris kaasaga laht. Kas on ka uut repertuaari sellel aastal plaanis laulda õppida ja meile on laekunud nagu kolm nooti suvelaulude võistlusele, neid õpime ja Veljo Tormise mapist ilmselt tuleb uusi teoseid, aga Ülo Vinter andis ka märku, tahab mõned teosed saata, nii et me tahame väga edaspidises suunana võtta seda uudisloomingu tutvustamise orbiidi alla, sest kus need heliloojad veel kuulevad kui mitte selles laboratooriumis ja nii nad saavad aru ka, ütleme, keskmisest Eesti segakooride tasemest, kuidas kirjutada, milline raskusaste sobiv. Nii et seda, seda rida kindlasti järgmistel kordadel tuleb. Nii palju seekord koorilaulust, nüüd aga loovutan mikrofoni Ivalo Randalu-le, kes räägib lähema aja muusikaüritustest. Ikka need festivalid täna siis ühest meie järjepidevast jah, mahuks kamast Tallinna 12.-st rahvusvahelisest oreli omast mille reklaam TV-s juba mõnda päeva jookseb seda ega sügavuti avada, suudagi midagi, aga annab lahti kida kõigepealt natuke numbreid. Fest sisaldab 26 Neist kaks on Bernhard Haasi meistrikursused, maks reegeri oreli töödest. Tallinnas toimub 10 kontserti 31.-st juulist üheksanda augustini IGA PÄEV üks neist kaheksam, puhtad oreliõhtud viis Nigulistes ja kolm toomkiriku vastrenoveeritud firmas Sauer väärti instrumendid. Organistide paraadiks kujuneb sellel esimese augustiõhtune skaala kontsert, reekiri ja üldse romantikut ja hilisromantikut loomingust. Igalt organistilt ka külalistelt üks hiilgeteos. Olevistes esitab kuuendal augustil ja päev varem Pärnu Eliisabeti kirikus maailma tipp Pepe Stuttgarti kammerkoor ja barokkorkester, Saksa ja Itaalia vastava ajastu sakraalmuusikat. Tippõhtuteks on ootuspäraselt Bernathaasid kontserdid, samuti toomkirik, kus neljanda augusti õhtul ning mängib ta veel ka Vigalas ja eksis. Ning Pariisi Notre daami organisti Olivier Tree ainuke esinemine seitsmendal augustil samuti Toomkirikus. Tema mängib eranditult prantsuse muusikat, milleks pill jälle väga sobilik. Lõppkontserdil Estonias teeb esmakordselt kaasa ERSO. Palju reklaamitud ja augustis ühtekokku neli korda kõlava reegri. 100. psalmi kõrval esitab Ines Maidre seal ka Artur piir. Esimese orelikontserdi. Väljaspool Tallinna antakse 14 kava Pärnus kolm, mujal igal pool üks, see-eest aga Rakverest Räpina, Valga ja Ridalani. Neis osalevad, kes, kus brüsseli ameeriklanna tor Kärol, uudson, itaallane Roberto Perteero ja juba mainitud perremfaas samuti Ines Maidre ja teada-tuntud peatselt kümneaastaseks saav tandem Andres Uibo, Jüri Leiten. Ikka arvude keelt pruukida siis, ütleme edasi. Kasutusele võetakse 15 orelit, kolm suurt Tallinnas geni keskmisi mujal linnades ja väga armsaid väiksekesi maa kirikutes. Ning veel kaks numbrit esitatavaid heliloojaid on üle 40 Opusi ligi 100 vähemalt pooled romantilisele muusikale eriomase suure arendusega. Romantiliseks seda festi lugeda võibki, sest barokk ja kaasaega kõlab vaid umbes kolmandik. Läbivaks teljeks on maks, reederi, looming, kuue-seitsmeteistkümned teosega, Väikepärades, suurte fantaasiate Foogade jääb salmideni. Reegel, kes elas 1873 kuni 1916 on nüüdseks küll tunnistatud geeniuseks, kuigi seda märgati ka ta eluajal, eriti naabermaades, mitte Saksas unustati ta siiski suures osas. Tema renessanss käivitus paarkümmend aastat tagasi tasapisi ja on nüüdse 125 sünni juubeli aegu kulmineerumas. Reegri isikust pole eesti keeles peaga midagi kättesaadavat lugeda, tuleb vaid loota, et see kauaks nii ei jää. Teiseks telefiguuriks on Artur Kapp. Ent kuivõrd puuduvad nooditrükised ja tema käsikirjad on täis vigu, söandavad teda esitada üksnes meie omad organistid. Esimest sonaati, Aare-Paul Lattik, mainitud kontserti ja koraali fantaasiat paistab meile kaunest. Ines Maidre. Nüüd on siis teksti puhtuselt ka kõige kobedamad lood, kuid kapil on veel rohkesti vana hõbedat, mille väärtused ilmneksid aga alles pärast puhastamist, mis muud, kui tuleb ootama jääda. Kuid et noort oreli rahvast jõudsasti juurde tuleb, võiksid need asja õige kähku kätte võtta. Küll. Tuli välja niisugune linnulennuline jutt asjast enam huvitatule. Olgu teada, et tuleval reedel klassikaraadios algusega kell 10 30 räägime Andres Uiboga sellest festist pikalt, laialt oma poolteist tundi muidugi koos külalissuurusi tutvustavate plaadi näidetega. Kultuurikajas aga läheb nõnda kiireks, et järgmine kord orelipeo alles teisel päeval peame tutvustama hoopis juba Plamaad haaravat kirikumuusikat. Juulikuu viimase kultuuriga ja jutud on räägitud. Saate valmistasid Maristombahja Piret Pääsuke kuulmiseni järgmisel laupäeval.