Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama pabereid, mis võtab jälle tavapäraselt kokku lõppeva nädala sündmusi ja täna on siin vikerraadio vestlusstuudio ovaallaua taga kohad sisse võtnud. Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Mikk Salu, Eesti Ekspressi uuriva toimetuse reporter ja Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht. Sissejuhatuseks soovime kõigile raadiokuulajatele ilusat Euroopa päeva. Täna on täna väga tihe päev, toimub palju üritusi ka Euroopa päeva raames, aga kindlasti on läbi kogu nädala räägitud sellest, et on toimumas läbi aegade kõige suurem Eesti kaitseväe õppus Siil ja, ja siili iga okas loeb ja nii palju, kui me oleme kuulnud ja näinud selle siili kohta, siis on see õppus sujunud üle ootuste hästi, on toimunud väga kiire, keeruline ja, ja nüüd on juba kõik õppusest osavõtjad põllu peal ja harjutavad aktiivselt. No nii palju kui mina siili kohta olen kuulnud, on see on see kajastus olnud küll ülimad poisid. Jah, on olnud positiivne, mina muidugi tahaks, et ühel hetkel räägitaksegi ausalt või noh, selles mõttes, et mis nagu puudused olid või mis nagu mida järgmine kord tuleb parandada. Et see, et need ajakirjanikud teevad reportaaže, eks ole, et. Stiilis et kotid saadi kätte nelja tunniga, see minule ei ütle midagi, et ma ei tea, et kas need pidi saama nii kiiresti oleks pidanud kiiremini saama. Kogu see kaitseväe ümber toimub siin viimastel aastatel on teilt hea näide, kuidas ma arvan, et kui mõelda, et kes avalikkusega oskab suhelda, head PRi teeb, siis on kindlasti kaitsevägi, sest kui me vaatame ka neid NATO erinevaid sõjaväelasi, kes siia tulevad ja siis noh, ütleme see on, see on ikkagi, nad saavad väga palju kajastust erinevates meediakanalites ja ja valdavalt on, see on see ikkagi olnud nagu positiivne, et, et tõenäosus, et kui seal on mingid probleemid on sellel printsiibil, siis eks nad omavahel neid Ma palju neid, ma, ma tegelikult ei arva, et see ilmtingimata mingeid probleeme on, et noh, aga nagu õppused ikka, et eks ole, et nüüd tehaksegi selleks, et aru saada, et mis on hästi, mida tullakse veel parandada. Et, et Eestis on väga hea väljaõpe, väga hea jalavägi mitte ainult eestiõppustele, vaid käisin naabrite juures õppustel käies on ka kaitseliit on väga heal tasemel, aga noh, ma olen ise kevadtormil käinud siin mõni aasta tagasi, et eks ma nägin ka neid asju, mida Ma loodan, et tänaseks on parandatud, et seal olid näiteks mingid sideprobleemid, et pidid mobiiltelefonidega suhtlema, vahepeal üksused omavahel, mis on täiesti lubamatu, aga mingid staabiprobleemid, aga noh, sellest noh, tavalist lehed ei kirjuta, eks ole. Jah, siili seoses selle teemaga otseselt ei puuduta, aga, aga viimasel ajal paari reservohvitseriga rääkides on nad viidanud sellele, et kaitse planeerimine on meil meil jätkuvalt ühetaoline või me jätkame ikkagi nii vanades kingades, vanade plaanide järgi, aga, aga võib-olla muutunud julgeolekusituatsioonis oleks kaitse planeerimise osas tulnud teha väga kiireid otsustavaid muutusi ja ja siin on nüüd kaks erinevat teed, et üks võimalus on rääkida sellest ja, ja tegutseda selles suunas. Et ühel hetkel tekitada Eestisse see püsiv NATO heidutus ja, ja seeläbi läbi meie liitlastega väga tiheda koostöö tekitada see piisav piisav võimekus siia, mis välistab igasuguse võimaliku agressiooni Eesti vastu, teine variant on siis see, et ka ise ühel hetkel teha mingisugused suuremad panused, mis, mis aitavad. Ma ei tea kuskil võrreldavas mahus, aga väga olulises mahus seda kaitsta tuleks parandada ja just just nendes osades, mis on meil puudus, on, siis see on siis soomusmanöövervõimekus raskete tankide näol, aga aga keskmaa, õhutõrje ja nii edasi, siin on veel mitmeid mitmeid olulisi nüansse, mis meil, mis meil kaitse planeerimises on veel täitmata, noh, mind tegelikult häirib või vähemalt ma väga nagu tahaks, et siin oleks sellist rohkem asjatundliku debatti, et ma saan aru, et paljud asjad on kaetud igasugust riigisaladuste ja ei tea, mis templite looridega ja kaitseväelased ise räägi, eks ole, noh, välja arvatud paar sellist kõneisikut. Et Ma tean rohkem näiteks mingisuguste riigiettevõtete arengutest, nende muredest või probleemidest nende üle on arutatud, aga ma tegelikult väga vähe näen nagu kaitseväe sisse, eks ole, et et mida, mida, mis suunas tahetakse minna või, või mis on nagu hästi ja mis on halvasti. Ja aga põhjus, miks ma siin ka riigikaitsest täna saate alguses räägime, seda ei ole vaja kaugelt otsida. Just praegu toimub meie naabrite juures jutumärkides mitte just nii sõbralike naabrite juures sõjaväe paraad, märkides. Et jah, ütleme jah nii-öelda Ma pidasin sõbralikke silmas, et sõbraliku jutumärkides silmas paraad, mis, mille kohta nad ise ütlevad, et see on läbi aegade suurim, nad on sinna väga palju moderniseeritud sõjatehnikat viinud või, või siis ka täiesti uut sõjatehnikat Riinad, mis, mis on siis värskelt tehasest välja tulnud. Aivar, sa vaatad viljad punaselt väljakult ega seda uut hanke vist ei ole veel üle vuranud või on ta juba sinna platsi peale seisma jäänud. Siis võib-olla jäänud siin vahepeal mingid tankid olid, ega ma ei ole nii suur asjatundja, et vara öelda, et mis marki on, tegemist on, praegu on seal näidatakse lennukeid, see ülekanne on küll tehtud väga hästi, et, et näed helikopteripiloodi silmade läbi seda ja, ja hävituslennuki piloodi eile üleeile kusagil. Jäi silma või kõrva, et kogu selle paraadi eelarve oli vist kas 120 või 125 miljonit eurot kui eurodesse konverteerida, aga mingi selline suurusjärk aga ilmselt ilmselt tundub, tundub tõenäoline. Aga eks ta ütleme siis Venemaa valitsejatel on, on ikkagi väga oluline sündmus ja nad on, on seda selle üle palju vaeva näinud, et see leiaks suuremat kõlapinda. Aga tundub, et mis mulle tundub positiivsena, et ikkagi see kas või riigijuhtide tase sellel paraadil on tagasihoidlik ja et see, ütleme selline ühtsus, nii Euroopa kui, kui võib-olla notar riikide poolt on, on endiselt olemas. Nad on positiivne selles mõttes, et, et see on hinnang tänase Venemaa käitus käitumisele, mitte siis toonastele sündmustele, mis leidsid aset 70 70 aastat tagasi, et hinnang tänase Venemaa käitumistele on tinginud selle, et et maailma liidrid ei ole, ei ole Moskvasse kohale sõitnud valdavalt ele valdamanile krimi krimi, okupatsioon ja agressioon Ukrainas, eks ole, on need põhjused. See pidu ju on ju, või noh, ütleme, mida nad tähistavad, on, on eks, teise maailmasõja lõppvõit. Aga tegelikult, kui me täna vaatame, mida Venemaa teeb, siis, siis on, on tema üks nagu selliseid regiooni suuremaid ohuallikaid just nagu rahu mõttes, et, et selles mõttes on, on ka loomulik, et et seda, et seal peol ei ole sellist suurt tähistamist. Euroopa liidrite osavust. Nii palju, kui ma olen vaadanud, siis selle sündmuse häraviseerimine teeb silmad ette isegi nõukogude ajal, et nii palju kui mina mäletan, siis siis ka nõukogude ajal ei olnud üheksanda mai tähistamise nii suurejoonelised, nii propagandistlikud, nii, nõukogude ajal oli konkureeriv püha seitsmes seitsmes november või jah. Tegeleme esimest maid, tähistati oluliselt oluliselt rohkem, ehk siis kaks paraadi järjest punasel väljakul, siis noh, vaja oli tähelepanu mõlemale ja, ja siis ei olnud siis ei olnud see nii, nii agressiivne, nii nii lennukas kui, kui, kui see justkui täna lihtsalt välja läinud lisaeelarve välja toodud seal on, praegu on lihtsalt vähem pühasid, jah, sa oled nõukogude ajal olid seal novembripidustused, olid nii-öelda number üks või nagu see sellises riigi ja identiteedi asjas oli see ja nii palju, kui vaadata, siis Moskvas on, on Georgi lint on, on igale poole tulnud ja nii palju, kui mina olen kuulnud, siis juba juba Georgi lindi. Jah, mustriga pintsakud on välja antud ja nii edasi, et asi asi läheb üha edasi, aga aga samas, kui ma nüüd vaatan seda, et kui palju meil siin Eestis siis seda Georgi linti on väljas ja, ja kui palju see kasutatakse ja kui paljudes autodes on Georgi lint, siis ma ütleks, et meil on seda Georgi linte isegi vähem kui näiteks pärast pronksiööd, kui Georgi linti oli Eestis oluliselt rohkem näha. Täna vähemalt siin Tallinnas see nii ei ole, tõsi ja Ida-Virumaalt ma olen kuulnud, et seal on ka küll Georgi linti rohkem näha, aga aga, aga võrdleme nüüd seda näiteks 2007. aasta aastaga, siis siis nii palju täna vähemalt linnapildis me seda. Ma tulin ju täna trammiga koplist ja kopes elab palju. Ja nii edasi, et ja, ja tõsi, seda ei ole nii palju, kui minu arvates mõned aastad tagasi oli, ma nägin mõnda trammis nägin seal paari sellist kaheksakümneaastast meest, kellega uhkelt pintsaku revääri küljes, et ja noh, tänaval ka mõnda. Mina arvan ka, et praegu, et kui, kui, kui tähistamised jäävad sellisesse vormi ja ja mälestatakse hukkunuid ja mõeldakse sellele, mis, mis toona juhtus räägitakse oma vanaisade lugusid, siis on, siis on see ju see, see ju tervitatav ja, ja siin ei ole, siin ei ole tõesti midagi sellist, mille osas me peaksime kuidagi olema kartlikud või või, või arvama, et, et see on nüüd midagi, mis otseselt või kaudselt võiks siis Eesti riigi ühes ühel või teisel moel või, või eestlaste tunnet riivata, nii et siin siin mina probleemi ei näe, et ma arvan, et selline, selline viisakas tähistamisviise ja, ja miks ei peaks seal filtri teel ka täna niimoodi olema, siis, siis see käib asja juurde. Et selle tõmbaks võib-olla sellele üheksanda mai teemale joone alla ja hakkaks rääkima siis siis sellest, mis, mis meie elu oluliselt rohkem mõjutab. Mis on viimasel nädalal olnud meesteajakirjanduses kesksetel teemadel, jätkuvalt on üheks keskseks oleks olnud koalitsiooniläbirääkimised mis mulle on küll läbi läbi saanud, aga mulle tundub, et nad koalitsioonile rääkimised ei ole läbi saanud, et see on selline kestvate koalitsiooniläbirääkimiste koalitsioon, sellepärast et kuigi koalitsioonilepinguna alla kirjutatud, siis katteallikate osas kokkulepet sünnivad ikka ja veel. Ja, ja meil puudub igasugune kindlus, et, et ka need katteallikad, milles nüüd üleeile on valitsus ja valitsuskoalitsioon kokku leppinud, et need katteallikad nüüd peavad. Üsna kummaline olukord, väga-väga ettearvamatu ja etteaimamatu olukord. See neljapäevane valitsuse koosistumine, mis, mis läks üle üle keske. Et see iseenesest andis sellise nad minu jaoks, võib-olla ma ei ole kõik nii täpselt jälginud, aga sellise noh, tragikoomilise tulemuse, et, et kui siin veel mõni aeg tagasi rahandusminister Sester tuli välja, et võib-olla kütuseaktsiisi järsu tõusu asemel peaks tõstma alkoholi ja tubakaaktsiisi järsemalt. Et jäi nagu mulje, et, et on nagu kaks sellist valikut, siis lõpptulemus oli ju tegelikult see, et lisaks kütuseaktsiisile tõuseb ka nüüd alkoholi ja tubakaaktsiis järsemalt ette, et tulid mõlemad maksutõusud ja öeldi, et kunagi tulevikus siis 2019 võib-olla seda kütuseaktsiisitõusu ei tule. Et minu arust see viitab, et et tegelikult on probleem ikkagi järgmise aasta riigieelarvega ja, ja ka see viimane rahandusministeerium majandusprognoos ei olnud selline, mis millega võib-olla hakati seda koalitsioonilepingut alguses tegema, et et seetõttu noh, on on palju probleeme ja tõenäoliselt need asjad jätkuvad sügisel, kui see eelarve jõuab Riigikogusse, et kuigi ma arvan, et valitsusliit tahab selle asja ära hästi kiiresti. Vaheaega ma arvan, et lihtsalt praegu ikkagi venitavad ja lepivad kokku, aga ühes olen ma nüüd küll kindel see sus, liit nelja aastat ei pea. Et ma pakun, et mingi paari aasta pärast tehakse, tehakse midagi ümber? Jah, eks siin palju seal küsimus ei ole seal, küsimus ei ole pelgalt pelgalt numbritesse elanik ka sellist isiklikku vimma ja ja, ja ma arvan, et et sotside poolt, eriti sotside poolt, on kindlasti küsimust, et miks me siin koalitsioonist tegelikult peame olema, et mida see meile annab? Jah, ma olen sinuga nõus, et sellel koalitsioonil on, on tegelikult kaks probleemi selle koalitsiooni esimene probleem on kommunikatsiooniprobleem. Ehk siis nad ei ole suutnud kommunikeerida seda, mida nad kinniste uste taga vaatasid, kuidas see kõik edasi läks, kuna neil ei olnud endal ka selgust. Ühel hetkel surus aeg tagant ja teiselt poolt on selle koalitsiooni probleem ka ka ka need iidamast-aadamast pärit suhted, mis on läinud, kellel seal sassi 2009. aastal, kellel pisut pisut hiljem, 2013. 14. aastal, et aga, aga jah häid suhteid taastada on ülimalt keeruline ja kui nüüd istuda laua taha ja öelda, et kõik on hästi ja unustame selle kõik ära, mis kunagi on juhtunud siis kusagil alateadvuses need, keda on kunagi petetud, need ikkagi tunnevad, et midagi on valesti läinud. Ja et ega selle usalduse taastamine nii kerge ei ole, ehk siis kogu see valitsuskoalitsiooni koostöö toimub usaldamatuse õhkkonnas. Ehk siis seda me näeme ka ka ka sellest, kuidas kokku lepitakse ja, ja see, mida mina olen kuulnud ka ka koalitsiooni osapooltest, on seotud sellega et jätkuvalt käib ka selline punktivõidu tagaajamine, et kes saab ühes või teises küsimuses punktivõidu, et see saab siis ühel hetkel näidata, et näete, ma seisin nüüd siin majutusasutuste eest, õied. Ma seisin siin siin veondusettevõtete eest ja nii edasi, et ka see punktivõidu tagaajamine ei ole kuhugi kadunud. Kuigi samal ajal täna võiks, võiks korra maha istuda ja mõelda, et kas ollakse üks valitsus tehakse koos asju või, või, või tehakse midagi eraldi ja, ja see probleem, et ja siis aetakse sellist punktivõitu taga, selle asemel, et näha tervikpilti, et, et see on ikkagi, see läheb jälle tagasi ka selle kommunikatsiooni probleemi juurde või ei ole, kui ei ole kõik ka kokku lepitud, siis ei ole mille, mida milleski kokku lepitud, aga täna me nägime seda, et ühed sõnumeid anti välja, rahvas võttis need vastu õlakehitused, ühel hetkel tulid teised sõnumeid, mis olid negatiivsed, sest näitasid, kust raha tuleb või kellelt raha tuleb ja noh, et loomulikult tuleb inimestele. Samas ma ei dramatiseeriks üle, et kui ma ennem ütlesin, et sotside seas on neid, kelle, kes võib-olla ei näe pointi selles koalitsioonis olla, siis tuleb ka tähelepanu, et nende seas on neid, see ei tähenda, et kõik nende seas niimoodi arvavad seal nende liidrite hulgas kindlasti neid kes arvavad, et tuleb koalitsioonis olla, et see on tegelikult hea koalitsioonileppe, kuhu meie noh siis nagu sotside vaate juures saime nagu omad asjad sisse. Aga mulle tundub, et seal on veel üks kolmas probleem tekib sellel valitsusliidul ja see on see niinimetatud eksel. Et üks asi on see, et mis me paneme nagu paika tänasel hetkel need summad, mis võiksid laekuda nendest aktsiisimaksudest, aga valitsusele. On olemas üks hiljutine kogemus ja sellesama autode maksustamise muutmisega, kus rahandusministeerium arvutas, et aastas võiks olla see summalist 47 miljonit, mis võiks täiendavalt eelarvesse tulla. Praegu esimesed puud on siin, oli vist BNS-i uudis, mida Postimees vahendas, et on kolm miljonit laekumist. Ehk aga jaa, jaa, aga toome need vastukaaluks selle, et, et see raha tuli mujalt ja kust see tuli tuhandeeuroste käibemaksudeklaratsioonide esitamisega, selgus, et laekub lisaraha, ehk siis kaeti ära ka see teine auk. Ehk siis üks samm tehti, tehti õigesti, kuigi ettevõtjad ütlevad, et meid, nendega ei räägitud nendega ja ei, ei peetud nõu, nendest sõideti üle ja nii edasi, aga, aga, aga see konkreetne number näitab, et, et kui palju oli, oli ettevõtluses neid ebaausaid ettevõtjaid, kes, kes üritasid käibemaksuga. Küll, aga ma, ma arvan, et Aivaril on õigus, et sa tahad, eks ole viidata, et et need summad ei pruugi üldse täis tulla. Nagu täiendavat pinget, et see on sama, ma näiteks me äripäevas kriisi ajal sa Excelisse võid panna kõikvõimalikke prognoose, et teeme sellise paigas hinnatõusu või niimoodi nüüd hakkab minema, et see Excel on, on selles mõttes väga petlik aga ta ei pruugi nii minna, et me ei tea ikkagi täpselt praegune Nende otsuste mõju. Noh, selle alkoholiaktsiisi kütuseaktsiisi. Ja see võib, see tulem võib olla olla väiksem, mis on, on loodetud, mis tähendab seda, et kuskilt tuleb nagu jälle kokku tõmmata ja kellelegi lubadused satuvad ohtu. Ehk et see valitsuse seisan, pingeline. Kusjuures siin on tegelikult üks oht veel, et mina ei välista, et alkoholitootjad lähevad kohtusse ja neil võib olla täiesti narku case õigustatud ootusest. Siin on olnud sarnaseid asju. Nad võivad täitsa vabalt võita, kui nad lähevad. Kuulnud, et nad on ühte-teist isegi ette valmistanud selleks. Ma mõtlen peamiselt õlletootjaid. Just. Tuhandeeuroseid tehingud puudutab siis ega see on praegu olnud selline noh, ütleme maksuameti poolne väidet, nii palju on tänu sellele kogutud, et ma oleksin natukene skeptiline Ma oleks ka, ma oleks ka väga, ma seal on selline piier, koefitsient on, on, ma arvan, on sees. Et võib-olla natuke pikemat perioodi peaks peaks vaatama, et, et kas ikka, kas see põhjus on ainult selles seadusemuudatus või on siin toimunud mingid teised muutused nagu majandus, sest tegelikult majandus ise niivõrd suur Ta olulist elavnemist ei ole toimunud, samal ajal on maksulaekumised paranenud. Et kas siin võib olla mingi seos või? Aga sise sisetarbimine on ikkagi olnud viimased kvartalid päris tugev, vaadates siin ka kaupmeeste majandustulemused, selles mõttes probleemiks on eksport probleemiks nüüd selle aasta alguses turistid Venemaa ja, ja Soome poolelt, noh juba ka eelmise aasta lõpus. Aga et sise siseturg on olnud üpris üpris hea autoga Aivar. Siin poole aasta pärast uuesti sedasama meedet, et vaatame, kas see töötas või ei töötanud, et et ma siiski. Ma ma oma hoiduks sellistest seisukohtadest, et kõik, mida valitsus teeb, on halb. Võib-olla see konkreetne samm oligi õigustatud ja aitaski riigieelarvesse rohkem raha tuua, samal ajal ei karistanud ausalt ettevõtjad ja ei, ma ei taha, lisan siia samma lausa ettevõtja, võib öelda, et talle tuli küll nüüd väga palju tööd juurde, aga siiski ma olen ka ettevõtjatega rääkinud, kes ütlesid, et nad suutsid selle probleemi kiiresti lahendada, et see ei viinud ka väga palju raha välja. Ei, ma ei taha öelda, et see samm on nagu halba, lihtsalt selle mõju võidakse praegu üle hinnata, sellepärast et seda sammu on vaja õigustada. Ja, ja lihtsalt see on see oht, et kui me ei Ja riigieelarvesse on vaja prognoosida neid summasid, ja kuna igalt poolt jääb puudu, siis on kiusatus prognoosida. Suuremat. Nii kui nad võivad tegelikult olla ja, ja kui see nii ei lähe, siis on see nagu selline täiendav täiendav pingete koht valitsusliidus. Aga ma arvan, et kuni presidendivalimisteni püsib valitsusliit Ja ma ise mõtlesin ka just presidendivalimiste peale, kusjuures sellest rahast rääkida siis, eks siin on ikkagi need, need vundamendid, tavaliselt protsessid on siin all, eks ole, et tööealise elanikkonna vähenemine kogu läänemaailma majanduskliima ongi kõik. Et mingisuguseid aegu, et kus siin Eesti majandus kasvaks viis, kuus või seitse protsenti, et noh, see lahendaks ju, eks ole, kõik probleemid siis tuleks raha nagu igalt poolt juurde, aga. Ja kui sa tahad valitsuse suunas positiivsemalt, siis on Euroopa keskpank käivitanud suure toetusprogrammi pikaajalise, millega loodetakse, et Euroopa majandus hakkab kasvama. Suurendamine eksport, et me võime ka rääkida niipidi mineraalsiin diskussiooni tekitada. Aga ma korra veel ühe nüansi välja tahan nimelt trahvide päevamäära tõstmine, et sellest ei ole väga palju räägitud ja, ja see on olnud meil pikka aega samal tasemel ja nüüd vist lausa kahekordistatakse trahvide päevamäära, et see tähendab seda, et tõenäoliselt meie krahvid meie trahvid kõikvõimalikke väärtegude eest ka karmistuvad. Ja, ja see tekitab minus kahetise mõtteid, et et kui ma, kui ma hindan seda, et, et meil on jätkuvalt inimesi, kes, kes väärtegudega ühes või teises vallas seadust rikuvad, siis siis tõesti, et, et neid korrale kutsuda ja, ja kui on 2000.-st aastast alates see päevamäär sama jäänud samaks jäänud, et siis võib-olla võib-olla see trahve üha enam kuigi karm ja et, et sellepärast me, me võiks siis justkui mõelda sellele, et võib-olla võib-olla see karistus võiks olla natukene natukene mõtlemapanev ja selle võrra võiks see summa suurem olla, aga teiselt poolt jälle kui hakata nüüd mõtlema sellele, et kui on seadusekuulekas kodanik, kes näiteks ühel korral ületab kogemata kiirust ja, ja, ja selliseid hetki võib elus ette tulla, kui sa ühel hetkel ei ei märka, ei märka, et üheksakümnealas on sul tulnud 70 märk või mis iganes. Et sa ei tekita kohe sellega automaatselt liiklusohtlikku olukorda, aga, aga sa seal ikka rikub liikluseeskirju ja nüüd sa sõidad politsei radari sisse ja sulle tehakse trahve ja kui ja kui üsna tihti sellistel olukordadel see, see võib lõppeda sellega, et jah, et politsei teeb väikese trahvi, teeb hoiatuse ja kõik lähevad sõpradena sõpradena lahku, et kui nüüd see trahv läheb väga karmiks ühe sellise rikkumise eest inimesel kes ei ole mitte kunagi liikluseeskuju näiteks rikkunud ja ja, ja noh, ma, ma tean, et, et ka minu lähiringist alles alles hiljaaegu üks selline selline juhtum on aset leidnud, et kui see trahnid väga karmiks läheb nagu karmistada, siis noh, ütleme näiteks, et esmakordsel rikkumisel kuni 20 kilomeetrit tunnis kuule tuleb, sul tuleb sul trahvi näiteks 150 200 eurot, et siis sellisel juhul see paneb juba mõtlema, et, et miks see riik minuga nii karm on, et, et see rikkumine ei ole nii hull eriti veel, kui on esmakordne ja et kas kas siis selle trahvi tegemise eesmärk on ainult fiskaalne ehk siis täita riigikassat või on ta, või peaks olema ikkagi see pedagoog loogiline ja, ja seadusekuulekuse kutsuvad, et, et mis siis, nagu parem on, et antud juhul kui see trahv läheb nagu väga karmiks seadusekuulekatel kodanikel puhul, kes on ühe, ühel korral võib-olla tähelepanematult olnud, et sellisel juhul see kindlasti tekitab viha riigi vastu ja see ei ole hea. Jah, üks asi on muidugi see, kui politseinike käest küsida, siis nii kui nad kiiruseületajaid vahele võtavad, siis esimene asi on alati, et see oli kogemata ja esmakordselt, muidu sõidan hästi, ma arvan, see põhjendus. Aga vaatasin siin Postimehes on need välja toonud, et et kuni 20 kilomeetri ületamisel sõidukiiruse ületamisel praegu on 120 eurot ja siis selle uue tõusu järel oleks maksimumtrahv 300 eurot ja siin turvavööta sõidu puhul No kuule, kuni 10. kuni 20 mõtle nüüd, sa ei ole kunagi rikkunud ja, ja siis okei, noh tõenäoliselt sul ei tehta nii karmi, aga ikkagi noh, et võib-olla võib-olla ütleme, et sul on, sul on veel probleem, et sa ei ole kunagi rikkunud, aga sul on mingi probleem, et sul jäi ID-kaarti, juhiload jäid, jäid koju ja siis sul ja siis suled määratakse kogu seaduse karmusega trahv peale ja siis sa mõtled, et miks riik meil niimodi karistus siin tuleb vaadata, kuidas siis politsei käituma hakkab, eks ole. Et laias laastus Eestis ei ole see väga suur probleem, minu arvates on ta ka Ameerikas näiteks, eriti kohalikes omavalitsustes on, tihtipeale on need trahvid on kõige suurem eelarveallikas ja siin on olnud neid rassirahutusi Ferguson. Nendest ma olen lugenud, seal on üks probleem on selles, et konkreetsetes linnades seal on Nad, elatuvad trahvidest ja siis on see surve nagu trahvida, trahvida, trahvida ja siis kusagil inimestele jäävad trahvid maksmata ja siis nad jäävad võlgu ja, ja noh, see kõik paisub lumepallina. Aga Eestis noh, see ei ole ju olnud mingisugune. Jah, meil ei ole seda nii otsest seost olnud, et valitsus loodab Seltest täiendavalt 10 miljonit umbes saada sellest määrade tõusust, aga aga risk oleks see, kui kui politseinike palk sõltuks Otototoot, aga seal on üks oluline nüanss politseinikule öeldakse, et, et teada, et me ei saa enam inimesi lihtsalt hoiatusega ära lasta, et me peame midagi tegema, meil on vaja raha saada, tee tee kasvõi paarkümmend eurot trahvi, aga tee, aga ma ütlesingi, et see sõltub sellest, et kuidas siis politseinikud hakkavad käituma. Mis juhiseid seal selles organisatsioonis sees hakatakse andma, et ma ei tea praegu. Eriti vingelt hakkavad määrama tõenäoliselt nende hotelliärimeestele, et neid on ju need, kes siin Reformierakond on vastandanud, et kui seda käibemaksu tõusu ei tule majutusasutustele, siis jäävad politseinike õpetajate palgad tõstmata. Aga. See vastandamine, see on väga küüniline, vastab see, näitab, et rahal on silt küljes, kuhu ta läheb. Ja selliseid vastandusi tuleks vältida, et mind hämmastab, et selliseid võrdlusi kasutatakse ja kusjuures pärast Susse Ministrite portfell teatamist ju, haridusminister Ligi ütles, et tegelikult õpetajate palkade teema ei olnud üldse nii teravalt laual ja mingit kokkulepet koalitsioonileppesse selles osas ei tehtud. Aga oli veel mulle silma nende koalitsioonikõnelustele, kas õppisid meedias väga palju tähelepanu? Ei leidnud, oli, oli idee, mis tuli vist politsei poolt, et trahvid siduda sissetulekutega. Aga, aga selle üle ei ole nagu diskussiooni tekkinud, et kuskil on ka see mõte, et et mis võib Eesti ühiskonnale peale minna. Nii et kui sa oled suure ettevõtte kõrgepalgaline juhatusel kiige, siis ei ole mõtet, ei ole mõtet seadusi rikkadest, asi võib lõppeda väga halvasti, aga, aga, aga nüüd me oleme päris palju kritiseerinud ja saab siis näha, et et siin siin kindlasti on osaga sellist teeseldud teeseldud abitust kõigi nende poolt, kes, kes ühel hetkel kriitika all on, et siin ka majutusasutuste puhul nad on välja toonud, et see kuni viis protsenti, et see võib olla hukatusliku tagajärjega käibemaksutõus ja nii edasi, et, et, et tõenäoliselt see nüüd nii hull ka ei ole, et aga noh, antud juhul juba juba see see kisa, väites, et nad suutsid kuus protsenti ära hoida käibemaksu tõusu ja, ja see on, see on märkimisväärne. Ma eeldan, et diskussioonid jätkuvad, seda survet tuleb kindlasti veel? Ei no loomulikult iga konkreetne huvigrupp ehk dramatiseerime üle vaatab oma vaatenurgast, aga samas on see nagu see majanduse ABC, et kui hinnad tõusevad, siis nõudlus väheneb ja maksutõuse maksutõus ongi hinnatõus. Sa tõstad tööjõumakse, see nõudlus tööjõu järele väheneb, eks ole. Oluline on ka arvestatud ikkagi üks huvigrupp on seesama valitsusliit, kes kelle argumentides selleks samamoodi suhtuda kui näiteks alkoholitootjate või majutusettevõtete esindajad. Et ka nemad on huvitatud, et võib-olla vastuargumendid ei kõlaks nende otsustele nii veenvalt ja. Ja mis mõttes valitsusliit on huvigrupp? Nendel on vaja eelarve täis saada, neil on vaja need lubadused ära teha ja kui mõni poliitik tuleb välja, et ütleb sedasama vastandamise teema näiteks, et me ei saa õpetajate palka tõsta, kui me ei tõsta seda käibemaksumäära, et see on puhas demagoogiavõte, mis tegelikult näitab, et ka, et ka valitsusliidu esindajad ei kasuta sellist head väitlusstiili, vaid vaid üritavad oma otsuseid põhjendada demagoogia abil mis näitab, et neile võib-olla ei ole argumente nende otsust. Sõelumiseks no ma arvan, et kõik needsamad näited, kus öeldakse näiteks hotelliärimees, ah ei ole häda midagi ja ei vaata need turistid ikka seda toa hinda ja noh, küllap tulevad ja küll need soomlased nende õllekohvreid siit kaasa viivad ja ei tea, seal on küll, aga kui sa nüüd vaatad ikkagi Soome õlle hinda, siis täna vist maksab ikkagi pooleliitrine Soome umbes kaks eurot rohkem. Soome, kui meil ta täna maksab seal ütleme 60 70 senti pudel, siis siis vahe on ikkagi üks, 30, ühe 0,5 liitrise pudeli pealt. Mis see ongi, ütleme, selles mõttes meil on vedanud, et Soomes on ju Euroopa kõige kõrgemad alkoholiaktsiisi, meil on selles noh, nii-öelda. Pilve minna Soome ootab, et me tõstaks, aga nendel on seesama debatt, et nemad ja ka tõsta, aga, aga just see eesti lase hoiab nagu tagasi. Aga kui näiteks kui Soome ei tõsta nii palju, kui meie tõstame väga palju, siis näiteks arvestab pant ka veel sisse, mida, eks ole Eestist viiesse tagasi ei saa Soomest saada, siis võib-olla kolme-nelja aasta pärast vahe noh, hakkad mõtlema mingites kahvliga. Vahe on ikkagi veel euro. Siis see on ikkagi märkimisväärne vahe ja kui siin tohib üle viievist 110 liitrit vedelat, pole nii sadakond, seda ma ei tea, mina. Liidril tohib, tohib üks inimene üle viia Soome palju? Ei noh, ma ütlen, et siis kui, kui see praegu näiteks on mingi õlle hinnavahe Eesti poes oma poest, ma tõin just näitajad kaks eurot ja ütleme seal 70 80 senti Eestis võib-olla võib-olla ka ütleme, kuni euro ja see on euro nagu, mis, mis kallimata. Mine nagu euro keskmine hind Eestis. Oleneb, mida sa vaatad selle selles mõttes, et et kui me vaatame soodustusega kvaliteetõllesid, siis sa võid saada neid seal 75 eurosendiga ja seal seal kallimad on, ütleme 90 no ma ei räägi samal ajal. Ma nagu siin jah, nii-öelda nendest odavamatest asjadest ei räägi ma märey kampaaniatest isegi need on alla euro jätkuvalt. Kas või kus, kus võib jälle mida ma nagu ootaks, et kui ütleme, kui Liviko tuleb välja, ütleb, et ähvardab, et tema, nüüd viib mingi osa Lätti, kui aktsiis tõuseb, siis ma ootaks nagu valitsuse poolelt sellist, mitte seda, et lätlased ei jõua meiega. Raju on sellisel tasemel nagu vastu väitlust vaid, vaid tõesti sellist, kas siis järgmiste Excelit või kus nad näitaksid, et tegelikult see ei ole mõistlik. Äriliselt või see mõju ei ole nii palju, kui, kui Liviko ütleb, et 10 kuni 15 miljonit aga seda ma nagu praegu noh, ütleme sealt teiselt poolt ei näe. Ja sellepärast ongi raske hinnata, et, et kas, kas nende tootjate või, või ühe huvigrupi väita, et kui tõsiselt neid peaks võtma. Üks asi veel, mis majutusteenuse puhul. Mis, kas meil ei ole ju olnud sotsiaalministeeriumis neid, neid kõikvõimalikke raamatuid, ma ei tea, mis nimega need on valged raamatuid ja nii edasi käsitlevad ka alkoholipoliitika võimalikke arengusuundi ja, ja seal on ka käsitletud väga-väga tõsiselt aktsiisipoliitika taga järgi ja uuringud on olnud põhjalikud ja sellised sellised uuringud on ju olemas. Me ei saa öelda, et neid uuringuid ei ole, et, et see, et siin me natukene natukene keerama veidi üle, kui me hakkame uuringuid. Uuringute alkoholi tarbimise mõju kohta on palju, kõikvõimalikke esimese poliitika kohta on ka nendes kirjades. Jah, aga küsimus on selles, et, et teatud hetkel võib ettevõttele ollagi kasulikum ja kas siis tootmine või müük ümber korraldada. Samamoodi nagu on teinud ja soomlased, kes, kes tegelikult suure osa enda alkoholist toodavad Eestis, olgu selleks siis Olvi läbi Le Coqi või, või alt jääks, et, et need müüvad sind tagasi Soomes alkoholist, sest neil on kasulik. Kui eestlastel Vene turg kinni, siis Rakvere viinereid ja lihatooteid müüdi, eks ju, Soome kaudu. Sest noh, omanikud olid samad, et selliseid, seda on võimalik teha ja see võib tähendada, eks, et, et see loodetud aktsiisitulu jääb, jääb väiksemaks. Ma ma ei tea, kas aga siin on lihtsalt ja mitmuses, häirib kavad selliste asjade puhul, see, et valitsus, eks ole, otsib sealt, kus ei ole sellist head opositsiooni alkoholitootjad, noh kuidas nad ennast ikka kaitsevad ja kus hakkavad siis alkoholi joojad, tarbijad hakkavad nagu möllama ei hakka ju? Hotellide puhul ka, kõlab see, ah, need on ju välismaalaste rikad, eks ole, valitsus räägib niimoodi, eks ole, nemad ei tule protestima. Tegelikult see lööb just rohkem neid, kes on väljaspool Tallinnat ja, ja kui vaadata omanike tasandil, siis Tallinna hotellid, paljud kuuluvad välis Kapitali, ja muuseas, see mulle mõni päev tagasi üks ühe õlletehase juht ütleski niimoodi, et meil ei ole Eestis häid liitlasja, tõi paralleeli Leeduga, mina ei teadnud temaatilised leedusetes kasvatatakse õlle toorainet ise, mis tähendab, et alati kui mingi õlleaktsiisi tõusmine see on, siis lähevad traktoristid, põllumehed lähevad sinna nagu märatsema, et noh, nii-öelda nii, aga ma küsin nüüd, et valitsuskoalitsioon, esindajad on ise öelnud selle kohta, et kuidas nad on oma oma lubadusi sõnastanud ja, ja millised on katteallikad, et tahavad maksustada tarbimist ja tahavad maksustada saastamist. Ja, ja, ja selle raha eest, mis tuleb, tahetakse tõsta lastetoetusi ja, ja eriti märkimisväärselt tõuseb just alates kolmandast lapsest lastetoetus siis räägitakse, saame ettevõtlusel muuta olukorda, mis, mis on pikka aega olnud ettevõtlusel pinnuks silmas, ehk siis hakata vähendama tööjõu makse, langetatakse sotsiaalmaksu, see raha peaks jääma ka ettevõtjale kätte ja nii edasi, et siin on nagu mitu nagu olulist nüanssi, pluss siis veel see madalapalgaliste tulumaksutagastus täiendav ja nii edasi, et, et siin on nagu mitmeid asju, mis, mis tahetakse nüüd selle rahaga ära teha. Ja, ja siin ongi nüüd küsimus selles, et kas, kas need sammud on on samavõrd põhjendatud kui, kui, kui ütleme siin maksutõusudega seonduv koht, kuidas võetakse, et kas need on samamoodi arvutustega arvutustega läbi kaalutud või on need lihtsalt ka ühed sellised kuskilt laest võetud lubadused, mille järgimine Tegutsema tõenäoliselt nüüd seda kulude poolt on lihtsam ette prognoosida, mis puudutab näiteks lastetoetuste maksmist, et, et see summa kui ta nagu üldine, et siis seda summat on, on lihtsam ette näha, et. Panasonic, aga mina ütlen nii, mis puudutab kolmelapseliste toetust ja ega seal esimese ja teise lapse toetuse tõstmist siis siis aga kes ütleb, et mis on parem variant, et kuidas me saaksime iibe küsimustele läheneda niimoodi, et, et ühel hetkel ka ka inimesed hakkaksid rohkem lapsi saama, et neil kaoks hirm toimetuleku ees ära ja nii edasi, et, et millised on need variandid ja võimalused seda olukorda parandada, et, et kui, kui me ei proovi, siis me üldse selle teemaga ei tegele, oleme veelgi suuremas demograafilises augus kui siiani, nii et järelikult on see konkreetne, saame ikkagi põhjendatud. Mina? Noh, ma vaatan ikka suurt pilti ja ma näen, et, et see surve sellele riigieelarvele ja surve maksutõusudeks kogu aeg kasvab. Ma ei räägi sellest aastast, ma räägin siin viie või 10 aasta perspektiivis ja samal ajal see kulu pool pensionäre tuleb juurde tööealisi elanikke vähemaks. Ja see kulupoole üha rohkem nagu kinni nagu jookseb paljudest. Kui lastetoetusest rääkides siis reformierakonnal oli aastaid, oli see, et see peaks olema vajaduste põhine lõpux tõstsid käpad üles ja noh, enam selle üle nagu enam mingit debatti ei ole, aga see ongi lahus toega Reformierakond üksi, e-valitsus ei, ma tean, keda ma teatsiooni valitsuses leida, aga ma lihtsalt minu väide on lihtsalt see, et kogu see kulub. Mul on selles mõttes nagu kinni jooksnud, et sealt täna kärpimine üha raskemaks ja raskemaks. Täna, meil ei ole enam ühtegi olulist poliitilist jõudu, mis seisaks selle õhe taolise maksmise vastu, ehk et oleks selline, kes debateeriks ka nendel koalitsioonikõnelustel mis on kahju, et Reformierakond pärast vaataski valimiste eel, et tal on muideks sotsid võib-olla selle teema ära kaaperdanud IRL. Tal oli vaja oma sellist seisukohta muuta ja see iseenesest on, on halb seetõttu, et ta genereeribki seda maksutõusu tulevikus me ei pööra tähelepanutuludele, on lõpuks me jookseme ka nende maksutõusude kokku või veel üks tegelikult täiesti absurdne näide, mis on ka noh, mul on kahju, et see on juhtunud nii reformi kui IRLi ajal on selline ettevõtetele raha ümberjagamine, see praegu seda majutusteenust käibemaksumäära tõstmist üritatakse mahendada sellega, et me anname iga-aastasel kaks miljonit tagasi maaturismi arendamiseks. Ehk et, et see on. Et noh, ei ole vaja niimoodi toetada, et kõigepealt korjame ära ja anname osadele tagasi. Sama Ericssoni näide Ericsson oli EAS-i suurim toetuse saaja. Sellel nädalal teatas, et nüüd ikkagi paneb mõned töökohad kinni 70 pluss 140. Et et noh, me oleme liiga kallis jah, aga meil on see toetuste kaudu nagu ettevõtluse nii-öelda soosimine või noh, et sellele Kiievis nagu läheb kolme ja kolme-nelja aasta pärast, kui sa tahaksid, siis on ta maaturismi neid toetusi vähendada, seda nii raske teha, sest ma sellega ära harjunud. Ja siis tulevad sellised toredad maainimesed, eks ole, räägivad ajalehti, siin suretatakse jälle maaelu ja kõik nii edasi ja nii edasi. Kuulge, aga teate, kus valitses, võitis kaugelt üle 10 miljoni euro aastas. See oli töövõimereformi edasilükkamise otsus, mille langetas siis sotsiaalministeerium, täpsemalt siis mõlemad sotsiaalministeeriumi ministrid ja Margus Tsahkna, tänane sotsiaalkaitseminister on tuntud selle, selle reformi kõige teravama kriitikuna ja, ja nüüd on ta siis selle reformi edasi lükanud ja seal on Postimehes ka kirjutab sellest, et et see otsus on, on, on üks neid väheseid otsuseid, mille puhul siis ei ole ühtegi kriitikanoolt lendu lastud, ei ole, ei ole kõlanud mitte ühtegi kriitilist hinnangut ja kõik öelnud, et see on õige otsus. Ja Margus Tsahkna on, on kogu aeg on öelnud, et selle reformi kõige suurem probleem on see, et, et inimestele tekkisid kohustused, aga ei olnud näha, kus tulevad teenused, aga, aga, aga ta leiab, et reform tuleb teistpidi käima panna, ehk siis kõigepealt teenused ja siis alles kohustused puuetega inimestele, kuidas siis ühel või teisel moel käituda, mida teha, kuhu minna ja nii edasi, et, et ühel hetkel see puuetega inimene võiks ka tööturule jõuda. Et aga et kõigepealt oleksid teenused, mis tal toetaksid üleüldse seda võimalust, et saaks tööturule tulla. Ja see teenus, nii et ma, ma arvan, et, et, et kindlasti kindlasti võis siin natukene ka see rahaline rahaline võit, et, et see kaugelt üle 10 miljoni euro aastas võitu võis olla ka põhjus, miks, miks näiteks Taavi Rõivas, kes selle reformi algatas, ei, ei kritiseerinud sedasama. Jah, aga Tsahkna seisukohast on, aga tal ei olnudki muud võimalust EMORi opositsioon joonis olles selle reformi tugev kriitik, kui ta nüüd sai ministriametisse, siis oleks olnud imelikuid ja noh, poleks oma sõnade järgi üritanud vähemalt käituda ja tõenäoliselt see, et riigieelarvekoormus mingi aeg väheneb. Boonus andis nagu tuge juurde ka, võib-olla siis Taavi Rõivase poleks omal ajal sotsiaalministrina selle teema ju käima lükkas hoogsamalt. Mis muidugi Tsahkna puudutav, siis on huvitav jälgida, et mis siis võib juhtuda Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe valimisel ja kas, kas Tsahkna võiks olla siis tõenäoline kandidaat, et et praegu nimedega spekuleeritud ja, ja üha enam on, on Margus Tsahkna nimi välja tulnud, et tema kui võimalik kandidaat IRL-i esimehe kohale No see, et kandidaat on seda, ma sain tema intervjuust siin sellele seal kuskil ajalehes aru, kui sellest ma olen küll aru saanud, kandidaat nelja saab on, ekskäisin eile Toompeal ma küll ei rääkinud üldse IRL-i inimestega ühe teise loo teemal, rääkisin, seal on küll, võetakse seda juba nagu sündinud fakti, et Margus Tsahknast saab IRL-i juht, et jah, aga. Siin on huvitav küsimus, et kas, kas ametist lahkuv või esimehe kohalt lahkuv Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher, kes, kes moodustavad meeskonna, nagu me teame vähemalt varasemast ajast, et kas, kas on seal veel teisi, kes, kes ühel hetkel võib-olla leiavad varasemast ajast varasemast aja raha, 200 amet, et, et nemad võib-olla tahaksid ikkagi seda mängu natukene teistmoodi kontrollida, et tõenäoliselt Margus Tsahkna, ka neil see nii hästi ei ma lihtsalt, miks ma rõhutan seda varasemast, et noh, et Reinsalu vahel ei ole nii enam juba mõnda aega nii tandem nagu nagu vahel arvatakse. Saab siis näha, kuues juuni on see päev, kui IRL-i esimees peab olema valitud, nii et siin lähimate nädalate jooksul peaks midagi juhtuma hakkama, aga aga head sõbrad, meil on aega vähe, aga Jürgen Ligi speak öeldakse selle kohta või ta pole kunagi ära käinudki. Et, et kõik teemad, mida Jürgen Ligi puudutab, on on laetud ja plahvatusohtlikud ja, ja, ja midagi ei ole öelda, et sellel nädalal suutis Jürgen Ligiga debatti käima tõmmata ja sellest räägitakse tõenäoliselt veel pikalt. Ja Jürgen Ligi tänase haridusministrina üritab leida siis lahendust erakoolide majandamiskuludega seonduvale. Ja, ja vaatame, mida ütleb seadus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et majandamiskulud maksab kooli omanik ja, ja kuni 2011. aastani makseid, siis kohalikud omavalitsused seda arvestusliku tegevuskuluga erakoolidele kinni, aga vabatahtlik, ehk siis, kui kohaliku omavalitsus oli nii otsustanud, siis siis erakoole ka nii toetati. Olgu siis öeldud seda õppetoetust, mis on õpilase pearaha, seda saavad erakoolid niikuinii ja 2000 kümnendad, sel aastal kiideti heaks seadusemuudatus, millega tehti siis edaspidise kõikidele kohalikele omavalitsustele kohustuslikuks ja mõnda aega kohalikud omavalitsused ka seda makseid. Ja ühel hetkel Tallinna linn keeldus, keeldus maksmast ja erakoolid olid väga tigedad, läksid Tallinna linna vastu kohtusse ja kohtust tuli välja, et kui riik paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse, siis ta peab leidma ka ka kohalikule omavalitsusele need vahendid, mille arvelt kohaliku omavalitsuses selle konkreetse kohustuse täidab. Ja, ja täna me oleme siis olukorras, kus riik peaks leidma need vahendeid kohalikele omavalitsustele erakoolidele, majandamiskulude katteks ja, ja haridusministeerium on küsimuse ees, et see summa ei ole väike, aga see on vist seal 10 miljoni euro juures või isegi rohkem rippi tagasi maksma 14 miljonit eurot 14 miljonit eurot ja haridusministeerium peab nende lahendused leidma ja Jürgen Ligi pakkus lahendusena välja selle, et majandamiskulud maksab kooli omanik. Aga võiks siis minna tagasi selle 2011. aasta eel selle või, või sellele eelsele situatsioonile, kus kohalik omavalitsus, kui ta tahab, siis ta võib toetada erakoole, aga, aga ta ei pea seda tegema. Ja see on nüüd tekitanud väga elava diskussiooni, sest ühelt poolt erakoolid on harjunud, selle, ma ütlen, ma ei ole selle teemaga tegelenud, mul on pigem siis küsimus, teine, kui sa said aru, milles point ei, ma lihtsalt, ma jäin mõtlema, et kui riik maksab seal pearaha võimsaid kohaliku omavalitsuse majandamiskulusid ja ma ei tea, mida veel, et miks üldse erakool siis on või mis, mis see nagu eraseal on. Hakkasin sama asja seltsida. Et ligi nagu tegid, tegelikult töö selle teema võttis, minu arust oli, eile oli see ümarlaud, kus tulid need erakoolide esindajad ligi kokku ja pärast seda tulid sealt sõbralikult välja. Et see konflikt on nagunii terav. Et ainus vahe erakoolil ja omavalitsusse kohalikul omavalitsusel, kullakoolil on ju see, et üks saab küsida õppemaksu ja teine mitte ja kui nüüd last teistel maksumaksjatel maksta kinni erakooli majanduskulud et siis see noh, mulle tundub ka natukene ülekohtune, et miks minut veel võetakse selle jaoks raha, kui nad ise koguvad koolis käivate lastevanematelt raha. Mu meelest siiski need üle 50 Raadiku, kas 2010. aastal selle säte heaks kiitsid ja, ja seadusesse sellise teksti kirja panid, et veeretada siis majanduskulude osa kohalike omavalitsuste õlule, et need inimesed võiksid ka põhjendada oma toonast otsust, et miks nad ikkagi toona niimoodi otsustasid, et täna selgub, et, et et see on ebaseaduslik, nii ei saa teha sellisel kujul, kui riik ei eralda raha, ehk riik peab raha andma selleks. Ja kui riigil seda raha ei ole, siis kuidas üleüldse selline selline otsus sai toona sündida ja jaak tuleb muidugi täiesti selgelt kiiremas korras lahendada ja ära klaarida. Ehk siis ka riigikogu peab siin tõenäoliselt kas siis seadust muutma või riik peab selle raha leidma. Kaks varianti. Ja see vastuargument, mis on öeldud, et miks peaks niimoodi erakoole noh, täiend toetama nii, nii nende halduskulusid kui, kui, siis maksma pearaha õpetamise eest. Et, et see tekitaks konkurentsi munitsipaal- ja riigikoolide kõrvale, mis on, mis oleks nagu hea. Ei, no seda küll, aga noh ma ei tea, ma olen ikka mõelnud ERA tähendabki seda, et, et sa teedki ise oma riisikol ja võtsid ise raha ja et. Aga samamoodi on tervishoius, noh, riik lihtsalt tellib sinu käest teenus, kas on siis raviteenus, on see õpetamisteenus, et selles mõttes ma arvan, et see ta maksab pearaha sellest? Et õpetaja, ma ei ole süvenenud, ei ole see, võtame teistmoodi. Et hariduse eesmärk on ju ju kasvatada lapsest täisväärtuslik, haritud, intelligentne maailma kodanikesse, kes saab elus hakkama ja nii edasi, see on ju lõppkokkuvõttes see eesmärk. Väga paljud lapsed, vähemalt ka nende vanemate arvates võib-olla sellises tavakoolis, võib-olla neil ei ole see kõige parem viis neil seal õppida, nad, neil nad vajaksid võib-olla individuaalsemaid või pisut teistsugust lähenemist, vanemad oleksid nõus natukene peale maksma, lisaks sellele on veel erivajadustega lapsed. Lisaks sellele on on vanemad, kes arvavad, et et nende lapsed peaksid kasvama koolis, kus on veel peale kõige muuga kristlik väärtuskasvatus ja nii edasi, ehk siis neid võimalusi on mitmeid. Ja nüüd kui muuseas, meie, meie haridus oli mitmekesine, meil ei ole väga palju erakoole, 49, tõsi, meil on rega riigikoole täna 27. Et meil ei ole väga palju erakoole, aga kui nüüd, kui nüüd haridus on mitmekesisem ja vanematel on võimalus valida, et kuhu oma laps panna siis, siis mis selles on halba? Et samas kui erakoolidel on see võimaluse niimoodi tegutseda, siis ja riik on selle võimaluse andnud, siis, siis võiks võiks ka tõsiselt kaaluda, et kas see võiks selliselt jätkuda. Üks oluline nüanss on see, et kui meil on erakool, mis, mis on juba natuke nagu kombima kombinaat kooli moodi ja mis ühel hetkel toodab kasumit, ehk siis selgub, et aastased tulud-kulud kokku lüües selgub, et erakoolil on veel raha kõvasti ülejäänud ja võib-olla ühel hetkel erakooli omanikud võiksid sealt dividende hakata välja võtma. Et siis, et see on küll nüüd küsimus, et kas selliseid koole peaks. Peaks avalikust eelarvest toetama. Ja see on mõtlemise. Mis seal on see probleemi kohta, eks, et on küll vaja võib-olla seal osade puhul teistmoodi õpetada ja nii edasi. Aga kui me räägime erakoolist, siis seal on ikkagi aastamaks, siin olid toon näited toodud noh, mis on siin madalamad seal 1000 euro ringis. Et ta paneb, seab ikkagi piiri suurele hulgale Eesti inimestest, et nemad ei saa kuigi Nende võib-olla pere või lapsed seda vajaks teistsugust lähenemist, et nad tänu omale madalale sissetulekule ei saa seda kasutada. Ja tegelikult kaudselt maksavad ikkagi kinni ka nende erakooli majandusele. Mina tahaks veel ühe nüansi siin sisse tuua, et minu hinnangul see, mis meil täna koolisüsteemis on juhtunud seoses erakoolide riigigümnaasiumide ja munitsipaalkoolidega et selles on suur suur osa sellest probleemist, et meil on süsteem läinud järjest segasemaks, ühel hetkel ülevaadet saada, keeruline selle põhjus on, on ka haldusreformi tegemata jätmises ja siin on tõenäoliselt reformierakonnal ka põhjus väga tõsiselt peeglisse vaadata, et miks nad ei ole siis pärast Tarmo looduse reformi põhjalaskmist selle teemaga tegelenud ja, ja see ongi tekitanud geimi, kus ühel hetkel kõik üritavad koha peal leida oma lahendusi, kas siis ka kohalik omavalitsus võib oma munitsipaalkooli muuta erakooliks sooviga, et seal võib olla üht koma teistmoodi majandada ja nii edasi, et kas ka selliseid olukordi on ette tulnud ja nii edasi ja et see, et see asi lähekski veelgi Janarhilisemaks, siis nüüd tõenäoliselt on üritatud seda seda hakata natukene tagasi pöörama, aga põhjus on ju selles, et, et meil on jäänud haldusreform tegemata ja, ja ma loodan, et see haldusreformiga seonduv nüüd siis uue ministri käe all edasi lähen, mina, mina jälle loodan, et Jürgen Ligi ühel hetkel võtab kätte ja hakkab tegelema tagasi keerama seda täiesti lollakat, igas mõttes lollakat IRL-i tasuta kõrghariduse, tasuta kõrghariduse värki, mis on? See on nii nagu rumal, see on täiesti ebamugav on kõikidest vaatenurgast rumal, nagu asi, et ja mingis mõttes see võib ka riigiarvet kergendada just selles mõttes, et turul on olemas terve hulk inimesi, terve hulk raha, kes täiesti ise vabatahtlikult tahavad minna haridusse. Aeg läheb kohutavalt kiiresti, meil on väga vähe veel võimalik rääkida, aga ma räägiks ühest kohtuotsusest. Nimelt kokkuleppemenetlusega on endine riigikogu liige. Mis ta siis on, Urbo Vaarman? Jah, Urva on end süüdi tunnistanud ja Me lugesime nädalaleht Keskerakonna pressiteadet, milles Urbo Vaarmann ütleb, et olen pikast kohtuvaidlusest kurnatud ning enda ja eelkõige oma perekonna säästmiseks otsustasime minna kokkuleppemenetluse teele ja kokkuleppemenetlusega seonduvalt lahkunud Keskerakonnast. Et kui nüüd ikkagi nagu võtta asjadel või, või kogu kõik need faktid ette, mis meil mis meil on siis ka selle kokkuleppemenetluse ja kõige muu näol, siis kokkulepe menetlusega võtab süüdistatav enesele süü ehk tunnistab teo toimepanemist. Ja selle Vaarmani juhtumi puhul kõige rohkem ärritab see, et, et, et saades riigikogusse on, see on see antud juhul täna oma süüd tunnistanud inimene 2013. aasta lõpus tulnud riigikaitse alla, ta on riik on talle pakkunud kõigepealt sisuliselt immuniteedi, mis küll siis ühel hetkel Riigikogus talle ära võeti, siis ta on riigikogu palka saanud peale selle, kui tal lõppes ametiaega ära kuue kuu riigikogu liikme hüvitis ühe, kui ühekordse maksena on, on samuti kätte tulnud, see on siis riigikogu liikme kuue kuupalga ulatuses hüvitis. Ja nüüd siis eks ole, kaks kuud pärast seda, kui ta on riigikogust lahkunud, ütleb, et ups, et ah, et tunnistan ennast süüdi ja läks, läks niimoodi nagu läks. Ja minu jaoks on küsimus selles, kuidas meil on selline riigikogu liikmestaatuse seadus. Et, et, et ongi nii, et see mees võtab kõik riigilt, mis on, ta võtab õiguskaitse, ta võtab raha, ta saab kõik riigilt kätte, mis on, ja siis ühel hetkel ütleb ups, ma olen süüdi, aga Ma ei ütle tema kohta, sest äkki keegi kaebab muide veel kuhugi. Aga keegi paar päeva tagasi ütles, et kui näeb välja nagu pätt, käitub nagu pätt ja räägib nagu pätt, siis ongi päisa ei ütelnud tema kohta, ei mõelnud seda tema kohta. Et. Milles ta süüdi mõisteti, oli ka pettus ja pistise, pistise, pistise pakkumine ja ja ta mitte ei lahkunud riigikogust, vaid teid teda ei valitud sinna tagasi. Jah, ei, seda küll, aga noh, selles mõttes lahkus, et teda ei valitud tagasi, aga, aga ta sai seejärel hüvitise ja, ja minu jaoks on, on siin küsimus ka selles riigikogu liikme immuniteedi, mille osas mul on tõsiseid küsimusi, et kuidas ikkagi selle immuniteedi osas veel eelmisel, kas ta lõpus võeti vastu veelgi veelgi nagu tõsisemalt seda immuniteedi tagavad seadused ja ma arvan, et ajakirjandus võiks, nende võiks nende teemadega tegeleda ja ja siin ka Rait Maruste, et küsimusi küsida, et miks ikkagi sellised sätted sisse läksid, need asjad tuleb ära muuta, sellepärast et siin on üks punkt, isegi, mis ütleb, et et kui riigikogu liige hakkab käima kuskil kohtus mingilt teemal, siis, siis tal peab olema kirjalik luba selle kohta, et ta saab seal käia ja, ja see ja see kohtus käimine ei tohi segada tema tööd Riigikogus. Et võiks siis natukene neid punkte vaadata ja kaaluda, et, et mis on kohane ja mis mitte rahva teenrid siinkohal lõpetavad. Ja tänasel ilusal üheksandal mail olid siin rahvateenrite stuudios Aivar Hundimägi äripäevast Mikk Salu Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost.