Tere päevast ja kõikidele ilusat esimest jõulupüha stuudios on Johannes trahkema Meego Remmel ja Terje Soots. Häid jõulupühi teilegi. Ja häid ju? Ei tuletõrje ja samuti kogu meie kuulajaskonnale. Me tahaksime täna kõnelda pisut sellest pühast maast, millest praegu väga palju räägitakse seoses pühadega. Aga kõigepealt ma küsin teie endi kokkupuuteid Iisraeliga, millised need on siiani olnud enne, kui me läheme Iisraeli ajalugu. Minu jaoks on see niisugune, usu maa, ma ei ole seal kunagi käinud ja olen sellest küllaltki palju lugenud aga esimesed kokkupuuted kindlasti piibliraamatu kaudu juba väikese poisina, kui sai loetud ja kuulatud jutt sellest, mis puudutas rahvast, Iisraeli maad. Aga ma usun, et et tänapäeval on võimalik televiisorist pilte näha ja ja elada kaasa tegelikult küllaltki traagilistel sündmustele, mis pidevalt sealt ka meieni kostuvad. Nii et Iisrael ilmselt on mitte minu jaoks, vaid vaid väga paljude inimeste jaoks pidev teema, milles mõte, milles tunne võib läbi ja ei peagi võib-olla seal olema käinud selleks, et mõista, et see on mõneti ajaloo üks ristpunkte Aga Johannes Rahkema Minugi jaoks Iisrael on ka kausu maa, aga et kuna mul nüüd on olnud võimalus kaks korda käia möödunud aastal ja nüüd sellel aastal siis võrreldes sellega, mis ma osumaana ette kujutasin, sai see kinnitus, et ta on selline. Aga nüüd huvitav on siia juurde lisada, et möödunud aastal kogetu ja nüüd paar nädalat tagasi kogetu vahel on toimunud olulised muutused, ka see usuma, Iisrael valmistub väga tõsiselt vastu võtma Jeesuse sünnipäeva ja ka aastatuhandevahetust. Alles ma lugesin ühest uudisest, et tegelikult 70 protsenti juutidest Iisraelis ei tea üldse, et 25. detsembril on sündinud Jeesus. Ei olnud võimalust huviga üle küsida nende käest, aga kõik see, mis puudutab praegu nagu Jeesuse sünnipäeva pühitsemist, selle ettevalmistusi, see toimub riigi toel riigi eestvedamisel. Loomulikult asjast huvitatud ärimehed ei jää kasest kaugele. Ma veel nii palju kommenteeriksin, et võimalik, et juut ka teab, et Jeesus ei sündinud 25. detsembril, sest tõepoolest see nii ei olnud. Ja see on täiesti kokkuleppeline päev, millal me peame Jeesus sünnipäeva. Nii et juudi jaoks võib-olla, noh, see ei ole tähtis asi. Millised on need numbrilised vahekorrad seal, kui me räägime juutidest araablast dest ja muudest usutunnistuse järgi lagunevatest inimestest? Avaldatud statistika andmete alusel on juutide elanikkonna osa 81 protsenti kogu tsirka 5,8 miljonilisest rahvast. Araablaste osa on seitsmeteistkümne protsendi ringis ja nüüd ülejäänute peale jääb siis need protsendid vist jaguneksid ära truuside armeenlaste, Liibanon, laste ja ja ei tea veel kella peale. Te ütlesite ennist, et väga suured muutused on Iisraelis toimunud selle aasta jooksul. Mis siis seal nii väga muutunud on? Silma torkas vähemalt minule ja ma usun, et ka kõigile, kes ümbrus seal ikkagi nagu jälgisid, kui me sõitsime kogu riigi läbi et ettevalmistused milleeniumi vastuvõtuks on üpriski maiselt nähtavad, kombatavad ja kõigepealt autoga liikvale näha, et alates Galilei aast läbi kogu riigi lõunasse välja läbi nägevi, kõrbe ja, ja kus iganes ehitatakse väga hoolsalt ümber teid, korrastatakse kogu liiklussüsteemi ristmik ja kõik, mis sellega käivad ja linnad, mis nüüd ka kuidagiviisi on rohkem nagu kontaktis või osalevad milleeniumi sündmuste vastuvõtmisel, siis nendes toimub samuti suur osa töid, see on siis ka linnade korrastamine, majade korrastamine, mis on siis mingil määral seotud kas siis Jeesuse sünnipäevaga jõuludega nagu me räägime siin või siis aastatuhandevahetusega. Oli äratuntav seekord, et see on tõepoolest maailma vaimne naba. Et seal tõesti ristuvad maailma, ütleme vaimsuse võib-olla peateljed lausa isegi üks on muidugi näha oma silmaga kõike seda materjali tseeritud kujul, mida oli võimalik tänase päevani piiblist lugeda. Kõik need paigad kogu Iisraelis, kus ta iganes siis on erilised muidugi nagu on materiaalselt katsutav progaminal Jeruusalemma linn, kõiki sellega misse Jeruusalemmas on aga seal siis ütleks, siis vaimse maailma erinevad tahud ilmnevad ka kõige erksamalt Zealand islamimaailm, samuti esindatud väga jõuliselt ja nüüd siis eriti jõuliselt juba mõnda aega ka kristlaskond. Kindlasti unistustes oled sina meegaga tahtnud pühal maal olla. Ei tea, kas ma olen unistanud kunagi päris sinna minna? Tähendab noh, kuidas mõtestada lahti sõna unistama. Et araablaste jaoks on, on suurim unistus käia ära mekas selle kohaga seonduv nagu terve usumaailm. Ma arvan, et Jeesus kunagi ütles väga hästi, et jumalat ei saa seonduda mingi kohaga pidada ei saa, kummardada mäel või mingis linnas, vaid ta on tegelikult oma vaimu läbi kõikjal. Selles mõttes pigem oleks huvi seal käia, näha, tunnetada selle asja lähedust nagu aga et mingit niisugust eluunistust ma ei, ma ei näeks selle siia, ei ole kunagi nagu mõelnud selle peale, võimalik et ka see on lihtsalt selle tõttu, et enamus ju lapsepõlvest sai jalatud riigis, kus ei olnudki nii lihtne välja saada ja ei ole kunagi mõelnud. Aga miks seal tasuks ära käia või, või miks inimesed sinna tegelikult ju lähevad? See on üks suuremaid turismikeskusi ilmselt maailmas, kuhu, kuhu igal aastal rändab miljoneid inimesi, et. Tabada või aduda selle, selle tõelisust mis on piibliraamatus. Ja, ja ma arvan, et, et ükskõik millist raamatut või, või, või mingit lugu me kuuleme, et seonduma seda mingisuguse kohaga, kui me näeme, kui me kogeme seal katsuda, nagu siin oli juttu, et siis siis saab kuidagi meile inimesena tõepärasemaks või selgemaks reaalsemaks. Me oleme loodud kuue meelega. Ja ega me toetume ainult sellele ühele sellele kõrgemale. Et siis ta, ta jääb kuidagi kaugeks või ta jääb kuidagi usu maailma. Aga kui ta on tegelik, et võib-olla võib-olla see avab midagi meie silmis ka. Aga mul puudub isiklik kogemus ja selles mõttes ma, ma pean lihtsalt imetlusega kuulama, mida räägivad, kes on käinud. Tuli see tõdemus, et see on reaalsus koha peal olles. Noh, tuli küll, mis siin rääkida, sest et juba need, kas on märksõnad, mida ilmselt ka inimene, kes küll ei olegi võib-olla piiblit lugenud, aga tulevad seal tõesti lausa igatpidi ette kasvõi Jordani jõgi või või Jeeriko linn või et käia ära surnumeres ja, ja noh, nagu ma ennist ütlesin, Jeruusalemma linn, kõik, siis, mis võiks seonduda sellega, mis inimese kõrv on varemgi harjunud kuulma, et on templimägi ja on siia, on olemas õli, Mägija kolgata mägi reaalselt olemas seal, kuskil seal linnas ja eks need loomulikult kõnelevad kõik iseenesest. Ja kindlasti mäletan, sa rääkisid koguduses sellest, et nähes neid puid Getsemani aias, mis on ilmselt nii vanad, et Jeesus võiks ka nende puude vahel veel põlvitada mis on nii suured, et inimene ei, eks ümber võta sealt kinni, et et ma, ma, ma tunnen seda, mida see tähendaks, kui, kui seal olla nende puude vahel ja aduda nagu seda, et see on seesama koht. Sedasama. See oli üks, jah, minule kaoks kõigeni soojemaid hetki, et ma üksinda käisin kohe päris mõne korra võtsin ajaja, käisin Getsemani aias, sest et kui mõni asi on seal nagu inimkätega rajatud selles mõttes, et sa näed, et maja selline, kas ta oli Jeesuse ajal selline, seda me ei tea ja vaevalt ta nii samane oli, aga Getsemani aeda just nimelt oma õlipuude sellises nagu ütleme, igavikulised järjepidevusest, siis see on üks üks nagu elaside meie ajalooja, juudi rahva ajalooja, meie usu tänase päeva vahel. Ma ei tea, kui paljud kuulajatest julgevad öelda, et nad juudi ajalugu tunnevad. Aga Ma loodan täna teie abiga Meego Remmel ja Johannes Rahkema natuke kuulajate teadmisi sel alal tõsta, nii et kus siis püha maa oma alguse sai, kui Aabraham omal ajal tuli. Kui kaugesse aega see tagasi läheb? No ajalooliselt on raske määratleda täpselt seda aega, millal Aabraham võis tulla nendele aladele. Aga see võib-olla kuskil 1500 kuni 2000 2500 aastat enne Kristust me täpselt ei tea, on erinevaid allikaid, erinevaid teooriaid, erinevaid koolkondi selles osas. Aga kust see mees tuli? Seda on kõige lihtsam võtta piibel lahti kaheteistkümnendas peatüki esimeses piibli raamatus esimene Moosese raamat. Ja seal hakatakse rääkima sellest ja ma arvan, et juudi ajalugu selles mõttes on üks paremini talletatud ajalugusid üldse rahva kohta. Seda on peetud pühaks rääkida või üles kirjutada, üles tähendada seda, kuidas jumal on tegutsenud üha rahva elus ja praktiliselt kui hakata lugema, siis sealt kaheteistkümnendas peatükis, siis me võime järgida juudi algu kuni Jeesuse sünnini. Igatahes Aabram tuleb kusagilt Mesopotaamia, sest linn, mida Meile piiblis mainitakse, on uuri linn. Ja seda peetakse kaldealaste territooriumiks. Sel ajal on tehtud ka väljakaevamisi Eufrati lähistel praegusel Iraagi territooriumil siis ja on leitud tõepoolest, et see linn on olnud, kus ta tuli ja et seal oli üks niisugune küllaltki bluuralistliku religiooni häll, kus eri rahvaderi inimesed uskusid eri asju. Ja, ja kui mõelda nagu seda, et jumal kõnetab keset seda linna, seda niisugust usu, usu, maailma paljusust kõnetab korraga ühte meest, ütleb, et mine siit edasi, mina olen see tõeline jumala, mina viin sind maale. Mis saab sinu ja sinu järglaste omaks? Täpselt ei oska seda öelda, mida see mees võis tunda, aga, aga võime mõista, mida, mida juudi rahvas nagu tagasivaates tunneb, kui ta ütleb, et Aabram on meie esiisad on meie usuisa, tema on tegelikult meile kõik selle andnud tema kaudu, jumal siis loomulikult. Ja, ja niimoodi siis see mees rändas. Tema isa suri tee peal. Ta jõudis lõpuks nendele aladele, aga ta ei saanud sealt midagi muud kui ühe hauaplatsi osta endale matmiskoha. Ja, ja hiljem on see nagu väga tähtis, et ta selle ära ostis, et see oli tema oma. Kui nii-öelda juudi rahvas juba tuleb sinoviisel, rahvas tuleb sinna, siis, siis nendel on mingisugune maatükk, mis kuulub nendele. Aga kui nüüd araablaste juttu, siis me teame ju väga hästi, et araablased peavad Aabram jama seisaks. Sest a promill oli kaks poega, üks nendest oli Iisak ja teine oli iismael ja sõnast Iismaelid tuleb ka islam. Nii et tegelikult islam lased peavad Iisraeli kaudu oma esisaks. Aabrahami kristlased ütlevad, et Aabrahami usuisa need mõnetenda võtmepersoone. Kas Abraham-ist alates on siis usk ainujumalasse saanud alguse varem jooli oletistlikum so sobilt? Jah, eriusundiloolastel on ka muidugi erinevaid jälle tõlgendusi selles osas, aga piibel annab meile küllalt selge pildi, et see ainukene või see tõeline või see jumal, keda üldse jumalaks võiks nimetada, et ta tegutses maailma loomises. Ta tegutses ka inimestega isegi lävimises, aga, aga üks niisugune väga selge ilmutus temast sai Aabrahamile. Ja kuna Aabrahamile tõotatakse rahvast tõtatakse maad tulevikku, siis siis rahvas hakkab selle ilmutusele lihtsalt rajanema. Ja, ja võib-olla kui tänapäeva seda kanda on ka nõnda, et et kui meil on ilmutus Jeesuse Kristuse kaudu jumalast, et kui me hakkame nagu mu elu sellele toestama või kuidagi sellele rajama ja siis me kogeme, silmutus kannab või see, see viib elu edasi ja see, see toimib, tähendab, selle taga on keegi või miski, mis seda seda edasi viib. Nende aegade algusesse tagasi korral minnes ja rääkida sellest et on ka üks üpriski oluline verstapost jumala lunastusplaanis, mis tantsis inimkonna jaoks. Teinud on olemas vaieldamatult Mooses ja sündmused Siinai kõrbes sündmused Siinai mäel ja kuna ma olen siin üks nendest, kes on seal ära saanud käia, siis lihtsalt huvitav, võib-olla ka kuulajale, et on olemas tõesti, siin on need kohad olemas ja sellel teekonnal seal käisime ära. Nägime küll paraku suhteliselt kaugelt, kuid siiski ära Kasele mäe Horebe mäe ehk Siinai mäe, kus siis nagu piibel kirjeldab väga hästi Moosese kohtumist jumalaga, kust siis ka nagu sai alguse käsuõpetus kirjalikus vormis ja küll kuulaja ei näe, aga mul on kaasas sealt, eks küllaltki unikaalne väikene materjal, mida viskus mujalt, ei saa sõnaks pisike klooster, mis on siis rajatud tsirka poolteist 1000 aastat tagasi kuskil neljanda, kuuenda sajandi vahel püha Katariina klooster, kus siis on ka Meie piibli väga olulised materjalid olnud käsikirjalised aastasadu ja vast ehk nüüd juba tuhandeid lausa arhiivides peidus, mis on siis viimastel aegadel leitud seal siis Siinai käsikirja ja siis süüria käsikirja uue testamendi nende materjalidega. Huvitav, miks valis jumal Moosesega kohtumiseks just selle paiga siin eme. Nojah, siin võiks ju mitmeti vastata. Eks oleks, et jumal lihtsalt valib midagi ja ma ei tea, miks, miks ta valis Maarja miks ta valis neitsistsünni ja miks ta valis väga paljusid asju, ta lihtsalt valib ja see on tema nii-öelda isikuvabadus valida midagi. Aga kui nad tagasi mõelda nagu nendesse aegadesse, siis see jumal kõnetab inimest või kohtab inimest kuskil mäel. Oli tolle aja nagu kultuuritraditsioonis laialt aktsepteeritud. Jumal, kes on kõrgem maisusest, on keegi, kelle poole tuleb nagu tõsta pilk üles. Ja vana testamendi laulude kogus on lausa üks niisugune psalm, kus öeldakse, et ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi. Minu abi tuleb mulle Jehoovalt jumalalt, kes on loonud taeva maa ja nõnda inimene tõstis ikka pilku üles ja, ja ta otsis jumalat ja, ja võimalik, et otsis seda kuidagi, noh seoses selle materiaalse maailmaga ja jumala arvestas ilmselt sellega tol ajal, et ta oli kohatav kuidagi mäel ja ka uue testamendi niisuguses maailmapildis me näeme, et jumal ikkagi arvestab sellega. Jeesus, elus on ka mägi väga tähtis mäejutlus, muutmismägi, Õlimägimägi kolgata, nii välja on niisugune kujund, kus jumal midagi teeb. Ja, ja see on lihtsalt Me kultuuri kuidagi nagu sisse juurdunud ja ja võimalik, et jumala arvestab väga paljude meie niisuguste aktsioonidega või meiesuguste noh ütleme et antud ettekujutustega, kuidas jumal meiega võiks suhelda või peaks suhtlema ja ta siis valib need. Niiet et miks ta seda tegi lõpuks, me ei tea, sa võiksid kunagi tema käest küsida, aga, aga tänu jumalale, et ta seda tegi. Nii vana kui uus testament on tegelikult ju täis sümboleid. Jälle seesama niisugune paradigma, et et jumal on valinud teatud kujundit, teatud sümbolid mida ta läbi ajaloo kasutab. Juudi rahvale on see väga selge ka, et, et kui mingisugune kujund tuleb taas esile seoses jumala või religiooniga et see viitab tagasi mingisugustele vanadele nagu sündmustele ja piiblis ilmselt me täpselt ei, ei mõistagi kõike seda nii nagu üks vana juut pühakirjatundja kirjastele ja seda vana testamenti lugedes võib, võib Neid seoseid mõista kui ta, kui ta kohtab mingisugused, ükskõik, kas see mägi ja see tähendab talle tohutult palju, see tähendab ilmutuse ajalugu tema jaoks. Ja, ja ma arvan, et selleks tuleb ikkagi piiblit süstemaatiliselt uurida ja sellesse nagu sisse elada ja kindlasti kõrvalt lugeda ja õppida. Et paremini seda mõista. Ma ei tea, võib-olla Johannes oskad öelda, kui palju tänapäeva juut üldse vana Tooraga tegeleb ja ütleme seda, aga vähemalt nutumüüri ääres nad käivad palvetamas ja see on ka see aegade järjepidevus. Juudid siiski tunnevad jumala sõna hästi ja see avaldus seal päris huvitaval moel, mida me saime nagu, ütleme, rea inimestena või turistidena kuidas iganes nimetada, kogeda, see torkab silma kõigepealt inimeste pühendumises. Tegelikult praktiliselt, ütleme Iisraelis see torkab silma, see pühendamine igal elualal ja kõike, mida Iisraeli rahvas teeb ka tänapäeval. Selle kohta võib kasutada sõnad tehakse pühendunult. See on siis kas praegu oma riigi taastamine, nende kõrbete ülesharimine, looduse taastamine ja oma rahva maaletoomine uuesti diasporaa-st. Selle kõige aluseks kindlasti on see, et rahvas tervikuna usaldab väga tugevat jumala sõna. Ja seda on tunda, et igal sammul, kui sa nendega räägid, küll delikaatsemalt mõni natuke, võib-olla energilisemalt, aga seda nimetavad ära. Aga nii on öeldud meile prohvetite poolt. Et juudid tulevad tagasi, et me ehitame seal linna üles. Ja ei jäeta nimetamata, et ja kunagi singaaiad hakkavad uuesti õitsema, selle töö tulemused on silmaga nähtavad. Meil jättis seal ja ilmselt kõigile, kes käivad suuga sügava mulje, näiteks Kibutites käimine. Sellest on räägitud mitmeid kordi ja tuntud nimi. Aga katsuda silma ette sellist pilti praegu manala kõrb, kus nagu mingi võimaluse kohaselt ei tohiks üldse elu alla, on äkki oaas, palmid, roosid, purskkaevud, kanad-kuked ja nad tõesti on olemas just nimelt, ma nimetasin meile, eestlastele väga tuttavaid kodulinde sest et päris tore minna, kui sa kuuled kuskilt eemalt kuke kiremist ja ümberringi kõrb ja, ja nad on tõesti seda taastanud. Me sõitsime kümneid kilomeetreid läbi kõrbe ja siis saabuma sellise oaasi ühte kibutsis Sengeedis. See jätab tõesti toreda mulje. Võib-olla minu poolt see nähtumis siis tähendab usaldus jumala sadamast sa mainid, Eeenngeedid, siis käin keedi on üks, üks väga sügavalt piibli kui mõttemaailmas kätketud niisugune kujund või sümbolsesse oaas oli, oli tuntud juba ilmselt Saalomoni kuningas Saalomoni Taaveti aegadel. Ja sellega võrreldi kõige ilusamaid asju maailmas. Peigmees võis oma pruudile öelda, et sa oled nagu Eemgeedis. Saalomoni ülemlaulus näiteks on see, kui on täiesti sees pruudi kohta öeldud, tähendab midagi ilusamat ilmselt sel ajal ei olnud. Ja Johannes kinnitamiseks on ka täna niimoodi. Jah, nad on seda tõesti seal nii, nii tõesti üli ülihoolikalt kohusepiirkonda nagu taastamas seal ühe surmameri seal üle 400 meetri maailma meretasemest allpool teisel pool juuda kõrb, ütleme soolameri teise nimega ja kõrb, noh, et kus siin saab elu olla, aga paraku see kõik seal on ja toimib. Ja siis võib-olla pühendumise kohta siin ka meiega ilusasti nimetas nutumüüri ja kõiki selle kandis. Ma nägin ühes lehekioskis väga toredat sellist fotot ostsin ära, sest et seda pilti nõu kerge teha ei olnu ise näitab kui nagu rahva suhtumist. Ja siin on siis nagu kolm sõjamees siin nutumüüri ääres ja pilt on selles mõttes nagu küllaltki iseloomulik. Sest et see on üks pühendamusi nagu avaldumisvorme seal või ütleme, rakendamisvõimalusi. Kogu rahvas on omalt poolt nagu tegemas kõike seda, mis nende maa ja nende rahvas ootab. Et teda siis kaitsta ja hoida. Ja huvitav on see, et seal sõjaväeteenistus kehtib nii noormeestele kui neidudele. Ja küllaltki ilus pilt on see kui kuskil külavahe teel tulevad vastu neiu ja noormees käsikäes, kiivrid on lükatud õla peale automaadi teise külje peale, et see segaks käsikäes kõndimas. Võib-olla kuulajale lihtsalt ka mõni sõna sellest nutumüürist. Kas see on osake Saalomoni templist, mis alles jäänud? Ma ei tea, mida tänapäeval öeldakse giidide poolt, aga traditsiooni kohaselt on see saalomoni üks osa. Võimalik, et seal on mõningaid kive, mis on sellest ajast, aga tegelikult templid on lõhutud ja, ja noh, ütleme päris ajaloolise järjepidevus on raske seda öelda, kas nüüd on täpselt see või mitte, aga ma usun, et seal mõni kivi kindlasti on sellest ajast, aga midagi hitid ütlevad, ma ei tea, kriidid. Kinnitavad Meego Remmeli öeldud seisukohta ja meil oli ka väga-väga tore giid, kes sellega oli põhjalikult tegelenud, see meie oma Eestimaamees Andres osu kes siis nagu mainis need kohad siin ära. Jah, tõepoolest tegelikult ju me teame, et 70. aastal roomlased tegelevad, tegid Jeruusalemma praktiliselt maatasa. Ja siis väidetavalt kõige lähemal üldse nendele Saalomon aegsetele, müüridele või tõesti mingil määral võib-olla on olnud ka praegu kogetav, on see osalust müüris ongi siis läänemüür ja juutide jaoks ja, ja ta on tõesti väga oluline koht ja. Saalomoni tempel ise hävis esimest korda kuuendal sajandil enne Kristust kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma, tegid templi maatasa sel ajal tempel oli mitte ainult poliitiline kese, vaid see oli terve rahvakultuuri olemasolemise kese. Ja juutide jaoks veel eriti. See oli koht, kus jumal elas, et see jumala oleks enam väge selleks tempel tuli lammutada ja täpselt sama asja tegid aastal 70 roomlased. Nii et need ajalooliselt on väga raske öelda, millised osad võiksid olla seal säilinud nendest kahest väga suurest lammutamisest aga seda ehitatud. Nii nagu mingit muud jumalateenistuslik kukuriitust tehes, aga pühas au kartlikus aupaklikult niisuguses traditsioonis, et me paneme kivi kivi peale, mehitame uuesti ülesse oma rahvastama traditsiooni oma jumala uskumist. Aga Jeruusalemma linn ise segi oli ju välja valitud paik. Võib-olla ka see on tagasi selle mäe kujundi juurde. Et noh, vanasti ju ehitati linnad, Me oma Eestiski teame, ehitati kohtadesse, kus oli raske vallutada. Ja, ja nii oli ka Jeruusalemma üks üks väga vana kaan on lastekaitse nagu keskusi. Ja ilmselt see, et sinna tuleb niimoodi minna pikalt. Ma ei ole kunagi seda teekonda käinud, Johannes on kindlasti käinud seda teekonda, et kui, kui rahvastatud läbi ajalooga liikus sinna palverännakut tehes siis mõisteti, et jumal ei ole päris niisugune noh, meie taoline ja meie kõrval nii tavaline sõbramees vaid, vaid ta on keegi, kes on meist teistsugune, kes on kõrgem, kelle poole tuleb püüelda. Ja, ja niimoodi Jeruusalemma lihtsalt sobis selles selles kontekstis võib-olla kõige paremini. Ma ei oska poliitiliselt öelda, kuivõrd ta oli, tuli hea linn nagu kaitstuse mõttes võimalik, et Palestiina territooriumil oleks mõni mõni parem koht olnud, aga aga ta siiski on suhteliselt turvaline, vaid see on tõesti Ta on seal ümbruskonnas ikkagi märgatavalt kõrgemal. Oma asendilt kõrbe kõrbetasandik võrreldes ja merepinnast don ta kõrgus siis kõige kõrgem punkt Õlimäel päris jupi maad üle 800 meetri. Kindlasti on võimalik, et just see Jeruusalemma vanalinnaosa, kus siis kanu Jeruusalemma tempel on asunud ja, ja siiani linnaosa ja need kõik on vähemalt mitmest küljest haiste kaitstavat Sis Kiidor, norgia, Hinno Mäeorg on tald kahelt poolt. Ja, ja see oli ka nagu, ütleme põhiline kallaletungide suund, ta on sügava oruga eraldatud siis et see võistlusest ja nihutas. Taavet viis pealinna sellesse kohta aga Taavet ei saanud templit ehitatud, see oli tema igatsus, tema unistus ja nii huvitavalt on piiblis tegelikult seda nagu nagu mõtestatud lahtid jumala ütleb taavetile. Et sa ei saa seda ehitada. Aga sinu poeg ehitab ja see sinu järglaste tempel kujuneb nagu kohaks, kus, kus igavene messias valitseb. Ja, ja Taavet selles mõttes annab nagu tõuke tegelikult sinna usulise keskuse loomiseks, aga ta ei ole ise see mees. Ja võib-olla juudi jaoks on see ka vajalik teada, et Taavet on läbi ajaloo olnud juutide jaoks nagu selline Messi võrdkuju ta oli, ta oli kuningas sellel ajal, kui Iisraeli riik oli oma võimu ja, ja täiuse tipul. Ja ometi Taaveti teinud kõike, tähendab ta midagi jättis järgmistele põlvedele ja mingisugune tõotus tuleviku ulatus Jeesuseni välja. Ja ma usun, et, et me kristlastena nagu võime võime mõista, et et kui Jeesus sündis Petlemmas Jeruusalemmast mõned kilomeetrid ainult linnas, kus Taavet sündis, tähendab seal linn, kus Taavet oli sündinud, kus Jeesus on sündinud siis siis jumalanna taas valinud nagu mingisugused sümbolid, mingit kujundit. Et suurem kui Taavet Miks juudid ei pea Jeesust vôiks messi aseks? Ütleme siis nii, et väga paljud juudid on leidnud, et Jeesus on messias aga rahvana tervikuna ilmselt ka tolleaegsete rahvajuhtide võimu ja niisuguse egoismi tõttu Jeesust lihtsalt ei võetud kuulda ja mingisuguste poliitiliste mingisuguste, ütleme, religioossete hüvede nimel ta toodi ohvriks. Piiblis on väga-väga huvitavalt üks ülempreester Jeesuse ajal öelnud, et et parem on, kui üks inimene sureb terve rahva eest, kui terve rahvas sureb ja see oli tolle aja olupoliitika. Ja ehkki kõik inimesed, kes Jeesusega silmitsi seisid, mõistsid, et ta ei ole päris inimene, ta on midagi kõrgemat. Oli kaks võimalust, kas teda täielikult järgida, anduda Talle, kuuletuda Talle või temale vastu töötada. Ja kui see rahvas otsustas rahvajuhtide kaudu, siis ütleme selle risti lüüa, siis terve järgnev lugu on nagu selle järel järellugu, see on lihtsalt paratamatus. Mõneti. Aga täna elab nagu siin juba juttu oli Palestiinas terve hulk juute, kes on Messiaanlikud, juudid, kes usuvad, et Jeesus nende meestest on tulnud, teda ei pea enam ootama. Ja muidugi, kui me rääkisime siin Iisraeli rahvas, siis nendest Araablastest, kes moodustavad 17 protsenti elanikkonnast nendest üle 20 protsendi, isegi 25 protsenti on arvatavalt ka kõik kristlased. Nii et see rahvahulk, kes siis Iisraelis, kui me räägime täna Iisraelist ootab issandat ja tema sünnipäeva on ka, on täitsa tõsine. Tahtsin Arv. Aga kui tänapäeva juudi ideolooge lugeda tähendab inimesi, kes usu, usuvad jumalat Kristuse messelikust, Jeesuse Kristuse meisterlikkust ja ja samas püüavad nagu seda juudi järjepidevust luua, siis siis on väga huvitavaid lähenemisi juudi teoloogid, kes ütlevad, et et kristlus ongi ainukene õige juudi usund, mis läheb edasi pärast aastat, et ütleme, 70 näiteks kui tempel on lammutatud, variseride traditsioon on praktiliselt hajunud, siis ainukene, kes kannab seda juudiusku edasi, on kristlane. Ja nad noh, juudi ütleme siis bioloogid leiavad, et et juutlus pidigi niisuguseks kujunema, ta avaneb nagu mitte ainult ühel rahvale, vaid kogu inimkonna kõikidele ja vanade prohvetite sõnum. Ja kui tänapäeva juudi teoloogid seda nagu jaatavad, siis siis meil nii-öelda paganrahvastele, eestlastel on, meil on ka väga tore seda näha ja tunnetada, et tõesti see on midagi, mis on, mis on nagu terve piibli ja jumala lugu inimesega. Kuidas need erinevad usutunnistused seal koos eksisteerivad? Praegusel hetkel? Praegusel hetkel, mida meie seal võisime näha võiks vast öelda üsna rahulikus meeles, et üpris tasakaalukalt meelel nad saavad omavahel hakkama. Ei ole nagu otseselt võimalik jälgida selliseid teravamaid võib olla vastuseise deme araabia islamiusklik konna või siis juudi usklike vahel, kuigi jah, oli üks hetk ja, ja me nägime ka seda pealt, oli just vahetult enne, kui me sõitsime novembrikuus Iisraeli, et araablased on võtnud nõuks natsaretis Jeesuse kodukoha lähedal asuva kiriku naabrus ehitada mošee sellise kõrgusega minarettidega, mis kiriku torni ületavad. Aga selleks ajaks, kui me sinna jõudsime, oli huvitaval kombel see projektideks korraks kinni pandud, see plats oli asfalteeritud ainult lipu tunnistasid, et selline plaan on olnud ja et võib-olla tullakse selle teema juurde tagasi. Aga palju on see ka erineva taustaga kristlasi. Ja üks kõige huvitavamaid kohti on Jeesuse hauakirik son Jeruusalemma vanalinnas kus ühe kirikuseinte vahel on väga erinevate uskondade esindajad ja eksisteerivad väga sõbralikult, nad kahe sammu kaugusel teineteisest lausa peetakse nendele omases siis vormis jumalateenistusi, mitte iga päev ei ole olnud seal nii suur rahuaeg, nagu praegusel hetkel on, ütleme aga võiks siin nimetada, et ka siin riik on teinud omalt poolt Iisraeli riik väga suuri jõupingutusi, et kuidagiviisi neid erinevaid inimeste gruppe ja usku uskondi omavahel hoida. Tasakaalus ja lepituse meeles. Mul tuli praegu meelde, kui Chuck krabiin mõrvati. Vaatasin CNN uudiseid, kus siis võeti intervjuud oma leselt seal. Kas oli matusepäev, üks päev pärast matust ja ja mäletan tema nagu läbi leina öeldud, niisugust väga sügavat ideed, et et see, et tema abikaasa suri, see ei ole lihtsalt nagu üks hukkumine, vaid see on märk kõigile nendele inimestele, kes seal Palestiinas täna elavad. Et rahu nimel tasub elada ja rahunema, tasub tööd teha. Ja, ja ma usun, et võib-olla sellised kaotused või sellised ohvrid nagu tähendavad ka midagi, et et rahvas mõistab, et inimlikkusel ja inimelul on suurem väärtus kui kui võib-olla mõnel ideel, mis on ka ju püha ja, ja õige. Seda vaeva. Kui suur on praegu kristlaskond maailmas? Kuskil kaks miljardit. See on natukene vähem kui kaks miljardit, kes loevad ennast kristlasteks. Aga see tähendab üks kolmandik inimkonnast. Aga suhteliselt võrreldes teiste religioonidega on 20. sajandil kristlaste arv vahepeal palju aeglasemalt kasvanud. Muhameedlaste arv kasvab praegusel hetkel kõige kiiremini. Sellepärast räägitaksegi kristlase kriisist või. Kindlasti samas praegu on väga suur niisugune ärkamine kolmandas maailmas ka niinimetatud 10 40 aknas geograafilises piirkonnas India, Hiina, praktiliselt nendes riikides luuakse iga päev kümneid kogudusi ja, ja kui nüüd need rahvad pöörduvad nii massiliselt kristlus siis ennustatakse juba lähema 20 aasta jooksul tohutult plahvatusliku kristluse kasvu uuesti. Nii et need tendentsid nagu vahelduvad ja 20. sajand on üldse olnud väga heitlik, loomulikult kõigi oma maailmasõdade ja ateismi ja, ja totalitaarsete režiimidega ja kindlasti see on oma usu nagu mõju ka jätnud. Aga praegusel hetkel me võime küll öelda, et kristlased on kõige rohkem juutlus, on üks küllaltki marginaalne või selline üks väike rahvas lihtsalt oma oma usuga järjepidevus. Aga nagu ma ütlesin, mitmedki juudid ütlevad, et kristlus ongi see kujutlus, tahtis suubuda. Kas on kõlarand mingeid prohvetlike hääli, kolmandast aastatuhandest? Ma arvan, et prohvetlike hääli praegu kostub väga palju seoses selle aastatuhandevahetusega. Aga ma isiklikult ma pean siin väljendama oma isiklikku usku, et. Ma ei usu, et saab tulla mingisugust uut või mingit väga suurt tõde, avavad prohvetlikku sõnumit kuskilt ja kui see tuleb, siis olge ettevaatlikud kuulajad. Sest et läbi 2000 aasta on piibli raamatust leitud enamus sellest, mida jumal on tahtnud, öeldakse jumala sõnum, ütlen, piibel on jumala sõna. Ja, ja seal on öeldud tuleviku kohta küllaltki selgeid asju. See maailmakord lõpeb. Aga see tuleb sellel hetkel, millal me ei tea seda. Ja hoiatatakse selle eest, et inimesed hoiaksid oma usust kinni, inimesed elaksid usalduses jumala vastu, sõltumata heitlikest aegadest või rahulikest aegadest. Ja on öeldud, et kristlasi võib ka taga kiusata ja, ja võib-olla niisuguseid perioode, kus on väga raske olla kristlane. Aga see on midagi midagi, Jeesus pidi läbi elama. Ja ma arvan, et see niisugune rahulik usalduslik suhe jumalasse ja ajalukku kui need kõik see püsib nii kaua kui jumal hoiab meid. Et see on täpselt see, nagu me oma isikliku elu elame. Me ei tea ka keegi, millal meie elu lõpp tuleb või kuidas meie eluga nagu kõik kulgeb, aga me teame, et me võime elada päev-päevalt, usaldan oma elu isiklikult jumala kätte ja oodata seal head ja püüda nagu neid sihte, mis on, mis on head ja õiged. Et ma arvan, et see on see prohvetlik sõnum, mis on läbi nagu piibli ja läbi ajaloo krik kirikul olnud. Ja midagi väga erakordset seal lisaks ma ei, ei julgeks lubada. Ja kas numbritel üldse ongi nii väga suurt tähendust? Mingi tähendus kindlasti on ja ka kindlasti jumala maailmas, aga, aga midagi maagilist sünniks praegusel aastavahetusel või järgmisel Ma hästi ei tahaks uskuda. Aga muidu muidugi huvitav on see, et. Eks rahval on seal ka niisugust igapäevaseid muresid ja siis praegu just muretsetakse, kuidas saab siiski siiski rahus minna järgmisse aastatuhandesse ja kõik need läbirääkimised Süüriaga praegu seal ja, ja ja see on nagu praegu õhtu Iisraeli rahva, eks selliseid võib-olla tulipunktis olevaid asju, millega üle juureldakse. Jaa jaa, debateeritakse Niknessatis, kui tänavatele. Ma arvan, et see maailm, kus me täna elame ega see mõneti nagu ärevuses olev maailm, et, et mis juhtub siis, kui 2000 tuleb ja mis juhtub siis, kui uus sajand aasta 1000 ja et see maailm vajab tegelikult sedasama, mida jõuluajal öeldi. Teil on sündinud päästja, see on see, kes on teie elu messias, kes, kellele te võite oma elu rajada ja, ja kes on nagu kõige kõrgem väärtus elus. Olen mõelnud rid sel aastal ka, kui mu ema suri selle peale, mida meil on viimsed, niuksed elust kaasa võtta. Meil on võtta kaasa suhted Suhe jumala ja suhe inimesega ja sellesse niisuguses ajastus, kus, kus väga palju väärtustatakse asju ja tehakse selgeks, et sa ei ole inimene, kui sul ei ole seda või teist. Et ma arvan, sellel jõuluajal vähemalt kirikutes öeldakse inimesele, et kõige suurem väärtus on need, mida jumal pakub meile iseeneses ja teiste inimeste kaudu ja Kristuse armastuse läbi. Ja nagu sa mega ütlesid, kõik on vaimus olemas, alati ei pea kohale minema. Sinnasamma peale maalegi, pleed piibli lahti ja sa oledki kohal. Just nimelt see ongi see ongi üle aegade olnud internet. Ainult et te olete un ta keelt ja tuleb tundemärke. Ja, ja võib-olla mõne märgi võrra saime tänases saates targemaks või vähemasti mõne märgi suutsime jälle silmapiirile tuua nende jaoks, kes seda saadet kuulasid. Ma tänan teid, Meego Remmeli, Hannes Rahkema ilusaid jõulupühi jätkuvalt ja. Ja kohtumiseni, saate toimetas Terje Soots kõike head.