Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänane külaline on lauluõpetaja ja laulja Margot Kiis Islandilt saates kuulajatega laule, mida Margot Kiis esitas 2002. aastal Reykjavikis toimunud džässifestivalil. Vestlust juhib Marje Lenk. Head kuulamist. Kui me teiega saate suhtes kokku leppisime, siis te ütlesite mulle, et ma tahan juba siit ära. Ma tahan Islandile, miks te ära tahate? Ma olen seal nii ära harjunud alane seitse aastat seal olnud ja seal on tohutu, rahunes, tagasi kutsub. Kas sinna elu on närviline, teie meelest? On küll, jah, eriti Tallinna elu, suur liiklus, palju autosid, kisa, lärm, kõik see, mis teid seekord siis Eestisse tõi. Eestisse kutsus mind seekord Madis Sander, kes on otsa kooli direktor ja temaga koos ka Siim Aimla kes juhatab otsa kooli bigbändi ja, ja nemad klindistavad plaati eesti autorite lugudest, kus laulavad erinevad solistid. Ja mina olin siis üks nendest ja nad kutsusid mind selleks Eestisse, muidu mul ei olnud plaanis sellel suvel Eestisse tulla, aga nüüd sa ise sai see nagu võimalikuks on ikkagi hea meel, et ma sain siin ära käia, ma nägin palju tuttavaid inimesi ja millal te viimati Eestis laulsite? Seda ma pean mõtlema Eestis pan laulsin viimati aastal 2000 ja see ei olnud ka päris Eestis, me läksime Eesti muusikutega tegelikult Soome esinema. Aga 98 suvi, siis laulsime nagu päris viimast korda Eestis Helmut Anniko Trio. Nii nagu ütleme siis päris viimane Eesti esinemine, see oli teie lahkumislaul lahkumisel, aga seda ma siis veel tookord ei teadnud. Jah, kas teie kodu on välismaal? Jah, kindlasti 100 protsenti, millal te tundsite, et see on minu kodu, mitte kohe alguses? Ma sain sellest aru siis, kui ma tulin aastal 2000 esimest korda Eestisse, kui ma olin ära olnud kaks aastat ja ma tulin Eestisse. Ma tahtsin õudselt tulla, mul oli meeletu koduigatsus. Tulin Eestisse ja olin siin jutiga kõik kolm suvekuud. Siis on koolivaheIslandil ka nagu siin. Siis ma sain aru, et minu kodu ei ole enam siin. Kodune issand, kas te võite öelda, et te olete seal õnnelik ja kindlasti Eestis see oli tol korral nagu ei ega ma ei oska nagu midagi muud tahta. Elu oli normaalne ja, ja, aga praeguse eluga võrreldes muidugi. Ma ütleks, et seal on ikka parem on tööd, on leiba ja tuleviku pärast ei pea. Nad ei muretsenud nagu siin, sest et Eesti muusikutel siin ja eriti džässmuusikutel ega neil kerge küll ei ole. Milline oli teie elu Eestis, kust te pärit olete? Ma olen pärit Järvakandist, lõpetasin seal keskkooli. Peale seda tulin otsa kooli laulmist õppima, kus ma käin siis kolm aastat. Paralleelselt Otsa kooliga kutsus Mare Väljataga mind olümpia varietees tööle. Seal ma laulsin viis aastat millele me oleme arele tänulik, et ta, et ta meid sinna kutsus. Peale seda, kui kui olümpia varietee otsustati kinni panna kutsus Helmut Anniko mind oma ansamblisse. Sealt hakkas mul džässlaulja teekond ja Helmut Anniko bändiga, ma siis esinesin keelaulsingi kuni aastani 98 september. Kui te mõtlete tagasi otsa kooli peale välja taga peale, milline aeg, see oli. Kihvt aeg. Väga kihvt aeg. Mul on nii kahju, et, et tookord nüüd on nagu aeg edasi läinud, on, rohkem, on rohkem võimalusi võib olla nootide kätes. Oleme seal rohkem võimalusi esinemistest väljaspool kooli, sest tookord ma mäletan. Me kui olid kontserdid, siis olid ainult otsa kooli saalis jäi kuskil mujal, et et sellest on kahju ja näiteks mis nüüd ka mul õnnestus käia muusikaakadeemias ja et on võimalus ka nüüd 100 kõrgharidust päts muusika alal. Tookord sellist võimalust ei olnud, sellest mul on kahju. Aga ikkagi, et see otsa kool üldse olemas oli, et ma sinna üldse läksin, et Mare aimul õpetaja sellest on, sellest ma sain üldse oma oma laulmise aluse, nii et ma olen väga õnnelik, kuidas see muusika üldse teie ellu tuli, kes tagant tõukas? Muusika on kogu aeg olnud mul number üks, vanemad on mulle rääkinud, et ma hakkasin enne laulma kui rääkima ja kuna klaverit nagu ei olnud võimalus osta meil meie peres, siis läksin ma Rapla laste muusikakooli, kuna muusika õppimise huvi oli nii suur, siis ma läksin õppima akordionit, akordion osteti mulle, see oli nagu üldse mu esimene pill ja laulmine muidugi on huvitanud mind ka eluaeg. Kolmeteistaastaselt hakkasin ma üldse ansamblis laulma ja nii see kõik, nii et tulite, julge tüdruk, meeldis esineda, kui ma olin noorem, siis ma olin väga arg. Ma mäletan, et kui vanasti oli lastesaade televisioonis laulu jütsid, siis kohalikust konkursist ma läbi ei saa, kuna Hans Hindpere, kes istus esimeses reas, Ta ei kuulnud lihtsalt, kuidas ma laulsin, ma olin väga häbelik. Aga aga hiljem, no nüüd ma ütleks küll, et ma mingisugust pabinat mul küll ei ole, ma peaks nüüd kuskil lava peal laulma või esinema, see on küll täiesti välistatud. Milline õpetaja Mare oli siis Mareli õpetaja? Ta on väga andekas, väga musikaalne. Igatahes väga naljakas oli see, et Mare võib-olla teab ise ka ja et ma olin üldiselt päris sarnane, meid aeti tihti segamini. Öeldakse, et õpilane läheb oma õpetaja nägu matkinutidega kuidagi mingil määral siis meie hääled olid sarnased ja no nüüd ma ei ütleks, et see enam niimoodi olnud, millest te siis unistasite seal otsa muusikakoolis, kuhu tahtsite jõuda. Eks mulle see džässmuusika ikka kogu aeg meeldis ja, ja kui Helmut Anniko mind ikka sinna oma ansamblisse kutsus, siis ma siis ma mäletan, ma olin küll väga õnnelik, et ma ikka lauljana töötasin sellega, ma olin ikka rahul, et see oligi minu eesmärk. Kuidas siis Island teie ellu tuli? Island tuli ellu juhuslikult nagu ikka, elu koosneb juhustest ja me olime oma mehega Saaremaal, kes on ka muusik ja töötas ennem Estonia teatris tromboonimängijana. Kas tema on ka käinud otsa koolis? Ei, tema ei ole käinud otsa koolist, tema on lõpetanud Tallinna muusikakeskkooli ja toonase konservatooriumi. Tal oli Saaremaal mingisugune mäng Saaremaa sümfooniaorkestri selline projekt ja ta kutsus minuga kaasa ja me jäime tookord kraamist maha, kuna praamis oli palju inimesi, ühesõnaga ei mahtunud peale ja see sai saatuslikuks. Tänu sellele kutsus tema klassivend oma isa 50.-le juubelile ja seal juhuslikult seltskonnas. Tema klassivend mainis, et Valmar väljats, kes oli enne meid Islandil temale siis ainukene, kes enne meid oli seal Islandil, et see oli täiesti jutu sees lihtsalt suusoojaks öeldud, et Valmar käis Eestis ja, ja ütles, et vaata, praegu ei oleks üks eestlastest abielupaar, et kes võiks õpetada seal laulmist ja puhkpilli. Aga need olimegi meie täpselt paras paar. Laskmine tookord ei olnud ja midagi, mida või takistanud nii et kaldab, tema ütles kohe ja mina muidugi kõndisin vastu, kuna meil oli siin Elmut annikaga projektid pooleli ja plaat oli ilmumas ja ja, ja sõdisin vastu, ei tahtnud nagu minna ka, aga siis mõtlesime, et miks mitte, meil oli plaanis algul minna ainult üheks aastaks, käime ära, proovime ära, tuleme tagasi, lähete nagu luurele, jah, luurele, aga luure on kestnud tänaseks nüüd seitse aastat. Kuidas siis oli, saatsite oma dokumendid sinna ja jäite vastust ootama. Saatsime oma dokumendid sinna nagu vallad, vallavanem ja vallanõukogu vaatasid need läbi ja mind kutsuti sinna. Sõit maksti kinni, otsiti elukoht. Läksime sinna, mööbel oli siis elamiseks tarvilik, oli kõik olemas. Ja niisaks. Mida teie vanemad ütlesid? Vanemad ütlesid, et eks algul ehmatas ära see Island, et nii kauge, aga nad teadsid, et me läheme ainult üheks aastaks. Tuleme tagasi. Nii et mingit probleemi, nagu sellest keegi tekitanud. Kui me maandusime Keplikke lennuväljal, siis oli küll masendav tunne, sest seal ei ole mitte midagi, seal on täiesti lage maa igivana, kuivanud laava ja mitte midagi. See oli niivõrd masendav, aga kui me hakkasime siis sõitma sõitma põhja poole, me elame põhja Islandil. Valmar väljalts tuli meile autoga järgi. Vaat siis läks loodus ilusamaks ja mida rohkem põhja poole, seda ilusamaks mäed. Lumised tipud, jaat, avarus, avarus, avarus, metsa seal ei ole, muidugi on üksikuid puid. No see pilt siis mis, mis avanes ja iial ei lähe meelest ära siis hommikune tõusime, esimene hommik ja kui me aknast välja vaatasime, see oli midagi, mida, mida ei oska isegi kirjeldada, võeti meid väga hästi vastu, inimesed olid sõbralikud, tehti koosolek, lapsevanemad, kõik vallanõukogu, kõik tari kokku. Meid tutvustati, valva Väljaots, tutvustas valda inimesi sealseid. Kõik oli väga sõbralik. See oli siis esimene kool, kus te töötasite praegu töötate teises kohas ja see oli esimene koht, kus me töötasime, kuus aastat. Milline see kool siis on, väike muusikakool igas külas on selle muusikakool, seal olid nüüd lõpus, oli kokku 60 nime, muusikakool on avatud kõigile, täiskasvanud inimesed, algkooli lapsed, keskkooli lapsed, kõik võivad tulla ka need, kes viisi ei pea. Ka need, kes viisib ja vot see on natukene, vahest raske juhus, mul on sattunud, ütleme, see nende aastate jooksul kolm sellist inimest, aga õnneks õnneks lõpetanud üsna varsti, kuigi ma ei ütle, noh see ei olegi võimalik, et ütled inimesele, et sinu kohtele siin, et sa peaksid tegelikult suure kaarega muusikakoolist eemal hoidma, aga nad kuidagi on siis aru saanud, et ikka nad ei saa sellega hakkama ja lihtsalt lähevad ise ära. Ja mis muideks on nagu märkimisväärne, et see küla, kus meie elasime kuus aastat oli ütleme ühtekokku 300 inimest koosseis imikutega arvestades, ütleme, seal on enamuses on siis taluinimesed, kes peavad loomi ja see küla on suhteliselt laiali puistatud 300 inimest koos imikutega ja 60 nime, nii muusikakoolis kui tavalises koolis käis, ütleme siis mingi 55, viimane aastal niimoodi 55 last oli koolis ja neist 50 panid muusikakoolis tasuta. Ei, ei ole tasuta, maksavad kõik, loomulikult maksu, aga see vald sõnaga doteerib neid palju. Nii et palk, mis meie saame, ei tule siis nagu nendest õpilaste sellest koolimaksust, vaid meile maksab tegelikult palka vald. See on siis nendele nagu hobi, kas seal midagi muud siis teha pole, et käiakse lihtsalt muusikat õppimas? Ei, seal on muid asju ka, näiteks meie külas oli näitering, mis, mis väga hästi eksisteeris, siis oli kirik, kohalik kirikukoor oli siis on väga populaarne Islandil Naisühingud, naised tulevad kokku ja koovad, heegeldavad teevad igast heategevusüritusi. Kui neil on vaba aeg, siis nad ei istu lihtsalt kodus, vaid vaid tahate mingitest asjadest osa saada ja, ja ja üritustest osa võtta. 60-st õpilasest paljud siis nüüd edasi lähevad muusikat õppima, ütleme see protsent ei ole nii suur, kui arvestada, et Moskva kool on avatud kõigile sisseastumiseksamid ei ole, aga ütleme, kui sellest 60-st õpilasest üks 10 läheb edasi, siis see on ikka päris kõva sõna. Kas muusikute järgi lauljate järgi on suur nõudlus, ka, on nendel tööd pakkuda? Mina nüüd räägin endast kui jäts muusikast, siis seal Põhja-Islandil nagu päris palju neid teha ei ole. Puhtalt juba sellepärast, et Põhja-Islandil ei ole jäts muusikuid, muusikat küll, aga päris džässpillimehi ei ole nendest nagu vajaga kõik head pillimehed nagu eks meilgi nõukoguga nagu siin Eestiski on koondunud pealinna, on sealgi kõik on nagu Reykjavikis. Aga kuna ma olen seal juba seitse aastat olnud ja härra nii-öelda mul käpp sees seal ja tunnen seal teatud muusikute ringkonnas, ma käin üsna tihti, käin Reykjavikis esinemas. Aga külas on ka esinemisvõimalusi. On ikka külas, on ka seal kohalik kultuurimaja, kus siis tuleb vahest rahas kokku, on teatud pidupäevad aastas paar korda ja siis on vaja ikka üles astuda, mitte oma külas vait. Minul istubki kõige paremini laudadega pidu, inimesed saavad ja söögivaheajal siis kaheroa vahel siis tulen ja laulan siis mõned niuksed numbrina. Selline. Ega teil ei olnudki pedagoogitöö kogemusi, nii et kõik need kogemused olete valitsejalt, rääkige oma esimestest päevadest esimestest tundidest, see oli õudne, sest esimene asi, mis selgus veel juba siin Eestis, et me ei pea ainult õpetama oma eriala ja sellest me üldse ei räägi, sest me kumbki pole õpetanud Eestis meie õpetanud. MINA, TEEN, minu meelest see oli veel okei, aga minu mees, kes on elukutselt tromboonimängija, tema pidi õpetama klaverit, no see oli ka case, kuna ta oli muusikakoolis Tallinna muusikakeskkoolis oli tal lisaainega klaver, nii et sellega ta sai hakkama. Aga siis selgus, et peale trombooni tuleb õpetada kombel klarnetit, flööti, saksofoni, kõik need asjad ja see võttis meid ikka algul täiesti ahastusse ja lisaks sellele täiesti võõras keel. Loomulikult mees mul ennem tudeeris, ostsin kohalike pillimeeste juures ja ja uuris igasuguseid võtteid ja asju, et oskab vähemalt ise ette näidata, sest me ei saanud ju päris pumpummina sinna minna. Ja nii hakkas tulema kõigepealt muidugi inglise keeles, aga maakohas eriti ütleme maarahvas, need väga hästi seal inglise keelt räägi siis lihtsat sai kätte jalgadega asi ära seletatud, minul oli kergem, sest laulutunnid lihtsalt laulsin ette, näitasin, kuidas see nagu olema peab ja ja hakkasime siis lihtsalt lauseid kirjutama, sest seal on ka nii, et ühtemoodi kirjutad teistmoodi, hääldad oma tööga, siis nagu seonduvaid lauseid me kirjutasime lihtsalt vihikusse, need vihikud on siiani alles. Ja, ja nii see hakkas tulema, sest tegelikult mingisuguste Islandiga, kursust me pole läbinud. Pean ütlema, algus oli tõesti väga raske, aga, aga see kool nüüd võime uhked olla, et me tegime selle, nagu see oligi tegelikult meie kool. Hiljem tuli sinna veel veel kaks eestlast juurde õpetama, aga minu mees oli seal direktor. Ta sai peale kaht aastat kohe direktoriks. Endine direktor oli valvel Väljaots, kelle kaudu me sinna saime. Aga siis läks elu niimoodi, et tema läks nagu järgmisse külla direktoriks ja, ja minu meelest sai siis nüüd selle, selle kooli direktoriks, kus meil direktori töö kõrvalt pidi õpetama ka ja aja ikka ikka nii, et tema tegi neid õppeplaane ja tema tegi. Tegelikult oligi nii, et mina olin rohkem sekretäri osas, meil olidki savuse meeskonnatöö ja ja peaks ütlema, Solseitso kui selline Islandil ei ole nii tugev kui Eestis, vot see on nüüd Eesti Eesti muusikakoolides ikka suur pluss, et pannakse rõhku solfedžo harmoonia-le, kuid meie tegime seal oma kooli ja õpetasime solfeedsut, nii nagu meile on õpetatud. Nii et me saime sellest koolist päris päris tugeva kooli, nii et asi oli juba niikaugele, tunniplaanides oli sees, mida mujal koolides ei olnud, tunniplaanides oli sees ütleme siis näiteks matemaatika järgi tuli selline tund nagu nagu solfedžo. Ja järgmine tund võis vabalt olla siis, kui muusika kuulamine, see on siis igasuguste intervallide diktaatorite tegemised, sellised asjad, mis, mis tegelikult Islandil on väga-väga harv nähtus, aga me saime nii kaugele, et tunniplaanis olid sellised tunnid ja lapsed tundsid ja olid võimelised kohe noodist mängima ja, ja selle üle me oleme küll uhked. Kui vana oli siis kõige vanem õpilane, kõige vanem õpilane oli 64 aastane naine, räägite ja, ja laulis sellist laulu nagu nagu enam siks difo biitlite repertuaarist. Eks ta natukene aeglasemalt neid asju nagu kinni püüdis, talle tulin otsida mingit kindlalt teatud lood kõiki lugusid ei suutnud lauda ja ja muidugi, see oli ka ainuke lugu, mis ta laulis inglise keeles ikka kõik teised loota, laulis islandi keeles. Miks ta tuli kooli, küsisite, lihtsalt tahtis midagi uut õppida, kaua see töö kestistel tema käis kolm aastat ja, ja siis ta lihtsalt ütles, et nüüd ta teab, mis on ja ja ta oli ka samal ajal kasvataja ja siis ta jäi nagu lasteaiast ka koju ja lõpetas ka sellel Laumisena esines ta ka pärast kusagil ja see oli, see oli ühesõnaga tingimused, kõik, kes õpivad koolis. Sest meil nagu sellel erialal mingisugust, ütleme astmeeksamit nagu ei olnud, aga siis kõik pidi kontserdil esinema kohalikus kultuurimajas, kuhu tuli alati palju rahvast. Kontserdid olid meil kaks korda aastas jõulude ajal ja kevaditi. Ansambel mängis taga, võimendus oli üleval ja background. Nagu üks õige kontsert olema peab ja see oli neile täiesti täiesti uus asi. Kodus olete palju tööd teinud, kodu tuli ette valmistada. Nojah, kodus tema valmistasin jah, alguses muidugi rohkem, aga pärast pärast juba see nagu tekib iseenesest pärast valmistanud ka midagi ette ja muidugi üks asi, mis mul ennem läks meelest ära, et klaverimäng Eestis klaverit mänginud, ma muidugi teadsin, kuna ma olin akordionit õppinud ja ja kõike seda aga, aga klaverisaatmist kui sellist polnud kunagi teinud. Aga seal sellist asja ei ole, et on lauluõpetaja nagu näiteks otsakolist seal seal kontsertmeister. Seal sa pead kõike ise tegema ja klaverimäng seda muidugi pabistasin ja seda ma harjutasin ja ma mäletan. Aga, aga nüüd need aastate, see on andnud meeletu kogemuse, et ega enam eriti ütleme kodus sellist ettevalmistus, tööd küll nüüd ei pea tegema, kooliraha oli jah, millestki puudust ei tundnud, kui oli vaja materjale, noote vaja osta, polnud probleemi, pillid olid olemas, pillid olid olemas. Miks te sealt külast ära tulite, siis? Sellepärast, et minu mehele pakuti veel paremat töökohta. Pakuti sõnaga asedirektori kohta. Islandi suurimas muusikakoolis, see on suurim muusikakool, kuigi ta asub Põhja-Islandil Põhja-Islandi linnas, ütleme, riiklik on peale, mis on suurim linn, seal on palju muusikakoole, aga, aga Akurelis siis nüüd see linn, kus me elame, on üks muusikakool ja see on suurim Islandil ja temale pakuti selline võimalus. Ja see on harukordne, sest et sellisele kohale kandideeris ka veel peale tema neli Islandast ja tema sai, et sellist juhust ei saa kasutamata jätta, mis tema kasuks mängis. Mis te arvate, tema kasuks mängis see, et ta loomulikult oli juba direktor olnud ja tal on meeletut hea organiseerimisvõime ja kuna ta oli ka ennem seal selles uues koolis ka käinud õpetamas kaks aastat, siis teda inimesed teadsid, õpetad, teadsid, direktor teda tundis ja loomulikult ta käis ka siis nagu jutul ka vastas küsimustele ja kõik, mis ta vastas, kõik nagu sobis. Ja nii ta võetigi tööle. Saite teiega koha ja see oli ka tingimused. Sellisel juhul pean mina ka saama. Ja see ongi probleem, sest sellist eriala üldse Põhja-Islandil polegi olnud, nii et Islandil on ainult nüüd kaks sellist kohta, kus õpetatakse popdžässlaulu Reykjavikis ja teine on siis mina, kes siis need õpetab selles Akureri muusikakoolis, nii et teie tõite uuenduse ja kuni sinnamaani on olnud igal pool ainult klassikaline laul. Palju seal pedagooge on, seal on pedagoogi 35, kõik ei ole muidugi 100 protsendiga tööl, aga, aga aga võrreldes eelmise kohaga ehk 35 palganumbrid läksid suuremaks. Kuidas võtta, tähendab, ütleme seal eelmises kohas väiksemas kohas oli nagu rohkem rohkem tööd, ma töötasin kahes muusikakoolis naaberkülas, see siis polnud ära nagu küla sai, nagu väike linn, kus elas 2500 inimest, nende mõistes on see linn. Nii et koormus ei olnud ühes koolis nii suur, et te saite käia teises koolis. Jah, viimane aasta, kui me seal olime, siis oli 100 protsenti oma koolis ja 50 protsenti oli oli selles teises koolis ta, see oli päris suur koormus. Koormuseks loetakse meile 20 kellatundi nädalas seal meie 100 protsendi koormus aga siis oli seal igasuguseid muid otsi, näiteks mul oli lastekoor, mul oli oma gospelkoor. Aga, aga nüüd, kui läksime uude kohta, siis nüüd põhimõtteliselt see võtab aega, ma pean nagu uuesti nullist alustama. Mullen, uued õpilased, mul on uued inimesed. Ja ütleme seal need lastekoorid ja muud koorid, kõigil on juba juhenda tulemus, et see võtab aega, et see kõik mul nüüd langes ära. Et selles mõttes see konkreetselt minu palganumber nüüd ei suurenenud. Aga, aga see kuus aastat seal maal olles tüdinesin sellest ära, me tahtsime nagu kuskile kuskile natukene suuremasse kohta minna. Samas ka mitte päris linna, sest me valisime endale elukoha 35 kilomeetrit linnast, et rahulikum oleks elada. Kas teil on laps ka, laps, sündis nüüd jah, eelmine aasta nüüd on, sai märtsi lõpus aastas ema sündis juba linnas tema siin linnas ja tema on linnalaps remal linn alates, kes tema eest hoolt kannab, siis kui teie koolis olete. Tema eest kandis hoolt minu mehe ema, kes, kes tuli enne aastavahetust Islandile last hoidma, nüüd ta tuli koos minuga ära ja tagasi lähen ma oma emaga, kes siis vanemad vahetavad, ta on ainult mai lõpuni. Sest siis hakkab koolis vaheaeg ja siis me nagu saame ise hakkama. Ja milliseid õpilasi sest teil praegu on, kas sellesse kooli võib ka igaüks tulla? Jah, võib küll, jah, mul on praegu üheksa laulu õpilast ja ma õpetan, kas solfedžo AT nüüdses muusikakoolis kõige noorem õpilane on mul laulu õpilastest 15 aastane ja kõige vanem on on viiekümneaastane naine ja 49 aastane mees Nende hulgas ka siis mõni selline, kes on väga andeks. Jah, üks 23 aastane tüdruk on küll, jah, ma kohe ei saanudki aru, kui ta esimesed tunnid käis. Aga see ilmnes nagu hiljem ja on teil hea nina üldiselt tabata sele ja ja ma saan aru küll, et kui ma tahaks džässlaulu kellelgi lõpetada, see, see juba nõuab midagi, midagi muud, inimene peab olema ikka ikka andekam. Ütleme ka tavaline inimene, kes tahab laulma, õppida, selleni ma õpetan sellist poplaulu lihtsalt eestlastega. Eestlasi tuleb ikka tükk aega enne avada, kui ta oma häälepaelad lahti teeb, kuidas Islandlastega on? Island lastega ütleme see, kes on ennem laulnud kuskil koorides ja niimoodi ja teeb suu lahti küll, aga, aga paljud on on sellised, kes tulevad ja ütlevad, et jah, et et ma olen kuskil seltskonnas koos, teistega üksi pole iial laulnud ja tahan nüüd laulmist õppida, nendega on algul suur töö, et see lihtsalt see soovib avada, suu lahti teha. See võtab natukene aega. Persona saatekülaline on laulja ja lauluõpetaja Margot Kiis, kes elab seitsmendat aastat Islandil. Meie kodu on nüüd suurem, ennem olime korteri, ostsime endale maja, sest et On ikka oma ja rahulikus paigas inimesi elab seal 150 ja see ongi selline majade koht. Kas sinul aiake ka või? Või seal aiake siis midagi kasva issand, aiake on ka ja kassat, maasikad, aga maasikad olid eelmistest elanikest, mis olid küll väga rahul, ma tegin need korda ja nad isegi kandsid mul nüüd eelmine suvi, ma tegin lillepeenra, et oleks lilli ja noh, see on ka kõik muru muruplats, muidugi eelmine suvi oli taga soe, me olime ikka iga päev oma terrassi peal ja tundus, nagu oleksime Hispaanias. Me elame muideks mere ääres, kuigi seal võib olla üsna tihti tuuline ja üldse islam on tuuline, aga oleneb kustpoolt, tuul puhub nüüd kui maja ees võib olla külm, maja taga võib olla täiesti täiesti soe. Kas olete naabritega juba tuttavad? Naabritega oleme tuttavad ja ikka islandlased on head, suhtlejad on küll, kohe kutsutakse külla, seal on eriline austusavaldus, on, kui kutsutakse õhtusöögile mis tähendas siis ka seda, et peab neid ka vastu võtma. No millised nende vastuvõtud on, mida nad pakuvad, ütleme kui kutsutakse, õhtusöögina on reeglina lambaliha, lambaliha on selline nende nende roog Islandi põhitoit, lammas ja kala. Ja imelikul kombel just, mida kõige rohkem Islandil on, see on ka kõige kallim. Kala on kallis. Jaan, kallis lambaliha on väga kallis, issand üldse kallis maa ja Island on kallis maa. Ma olen kuulnud, et leiba küpsetatakse pesumasinates, pesumasinad pannakse kuhugi, ma ei tea mäe jalamile või kas see vastab tõele, vastab küll, vastake, kuidas see käib siis leiba ei ole ja siis ma nüüd Islandile siis mul on must musta leiba ostetud kohe kuhjaga, mina isiklikult teen leiba lihtsalt ahjus sain sellise ja retseptileiba lihtsalt ahjus, aga meil on jah üks tuttav eestlane, kes elab sellises kohas, kus aurab kõik maal ja seal on tõesti pannakse pesema seal trumme mõnel või kuidas on sinna sisse pannakse siis piimapakki sisse pannakse siis tainas ja sealse leib küpseb ööpäev maa sees ja, ja, ja küpseb valmis on ja väga hea tal muidugi oma pärand on teistmoodi kui eesti leib. Kuidas jaanituld saate teha, kui teil puid ei ole? Jaanituld sellega jah, ei ole nii kerge, aga jaanitule tegime ära, kuigi seal jaanituld ei tehta, ei tehta. Meie tegime jaanituld niimoodi, et läksime mere äärde, korjasime need rondid, mis meri on uhtunud nagu kaldale. Ja nendest saime Jaanidele ja meil oli kaasas grillviinerid ja akordionid, kaks tükki ja laulsime eesti laule, nii et selles mõttes oli ehtne eesti jaanituli. Kohalikud olid siis ka loomulikult neid kutsumata jätta. Mis jõuluajal toimub? Kunstkuusk? Ei, nad kasvatavad seal metsa küll ja, ja kuusemetsa seal. Selles mõttes ka. Keegi läheb kunagi metsast kuuske varastama, seal muidugi päris kallis jõulukuusk, aga kuusk on ikka jõuluajal Islandastel toas, muidugi on ka müügil kunstkuuske, väga palju kaunistatakse. Kuna Island on ju pime maa, siis, siis on, jõulude ajal on reeglina ikka akna ääred, aknaraamid, eramajadel terved katuse ääred ja majade küljed on kõik jõulutuledesse, et see on imeilus. Nii et täiesti muinasjutuna. Vanast õhtul tehakse tuld nagu meil Eestis jaanituled, siis nagu põletatakse siis vana aasta risu ja rämps ära. See on siis kuskil kella üheksast 10-ni, inimesed kogunevad lõkke äärde. Jaa. Jaa. Seal räägivad omavahel juttu ja laulavad laule ja. Üks selline imelik traditsioon, millega meie vist iial ära ei harju, on vanade Islandi toitude söömine, mis mis toimub jaanuarist kuni ütleme siis see alguseni, see on selline pidu, kus inimesed tulevad kokku, on teatud sellised Ljuvad vaagnad ja toidud on siis sellised, mida lastakse siis mädaneda paar nädalat, seal on siis hailiha, seal on oina munad, seal on tavaliselt munad, kus võib juba isegi peaaegu tibu sees oled, meie mõistusesse ei mahu, aga ometi nad söövad seda nendest toitudest, mida meie sööme, on suitsetatud lambaliha, seal suitsetatakse, kuna seal niimoodi puid ei ole siis suitsetatakse hobusesõnnikuga hobusesõnnik kuivatatakse ära, sellega suitsetatakse, sellel on loomulikult, ei ole üldse selline suitsuliha nagu meil Eestis, aga see on päris maitsev, mis on ka väga hea, on kuivatatud kala ja tursk on ka Islandist jaoks juba mitte päriselt praak kalaga, nemad ikka söövad lõhe, forell, karpkala. Kuidas välismaalastesse üldse kohalikud suhtuvad? Ma olen nii vähe või palju või välismaalasi on palju ja väga palju on muusikaõpetajaid välismaalase Eestist, nüüd me neid on päris palju sinna kogunenud juba Ungarist. Poolakaid on väga palju, poolakatel on juba oma teksti-TV-s on juba poolakeelsed uudised ja mis on suureks miinuseks, miks islandlased neid ka omaks võtad, islandi keelt nad lihtsalt ei, ei õpi. Nii et teie koolis on ka rahvusvaheline seltskond. Praegu oleme jah, seal on eestlasi, seal poolakaid. Seal üks inglane, üks sakslane päris palju rahvast. Milline on siis Islandi muusikaelu, milline on see muusikabisnis samasugune nagu siin samasugused lood hitid, mis, mis on mujal maailmas hitid on ka seal hitid taga, populaarsed on karaoket. Nädala lõpus on pubides mängivad ansamblid, ansamblid hakkavad seal väga hilja mängima, kella 11-st, kella 12-st kuni kella kolmeni, selles mõttes on pillimeestel väga ränk töö. Island laste jaoks ei ole see mitte mingi probleem, kui kell 10 õhtul minnakse kelledel küll see võib olla ka täiesti nädala keskel ja nädalavahetusel on niimoodi, et kui on üritus, see võib hakata alles tõesti kell üheksa inimesed tulevad kokku ja kala sööma ja, ja, ja sellepärast, kas ta hakkab see ansambel ka nagu hiljem mängima ja ütleme, see on siis ka erinev Eestist. Eurovisioon on tulemas tänavuaastasest Islandi laulust peetakse päris palju ja ka laulja, kes, kes esitab seda, tal on suur kogemus ja ta on ka tantsija, nii et kena väljanägemine, hea liikumine, hea. Nii et. Ja minul isiklikult meil ka väga selle aasta Islandi Eurovisiooni laul, nii et ma loodan, et neil läheb hästi. Aga eurovisioon on üldse väga tähtis, nii et siis ei kasva muru ka, kui on Eurovisioonipäev, siis on inimesed kodudes ja ja, ja vaatavad huviga, millised on nende televisiooni grammid. Televisiooniprogramme on, on väga vähe, seal on põhimõtteliselt vist kokku üldse neli kanalit, riiklik televisioon, mida näeb terve Islandi saar. Siis on kanal kaks, mis on tasuline, mis igale poole ei jõua, mäed näevad ette. Jah, no meie näeme kanal kahte, mida me ei näe teist kanalit, tänu siis ütleme mägedele, aga muidugi on võimalus satelliidi kaudu saate teha. Riiklik televisioon ei ole nüüd nii midagi erilist, sellepärast me tellisime selle kanal2, seal on nagu rohkem saateid vaadata, aga, aga ütleme väga populaarsed on sellised muusikasaated, mis toimuvad nädalavahetusel alati kindlalt sarjad, mis on juba aastaid käinud näiteks laupäeva õhtuti ja reede õhtuti. See on muidugi kindel, et eesti kanalid on ikka paremad. Kas Eestist on ka räägitud? Me oleme ise väga palju Eestist rääkinud, sest islandlased ei, ei tea Eestist eriti palju ja nende miinuseks võib öelda seda, et nad ikkagi arvavad, et et Eesti on ikkagi Venemaa ja kõik see Eesti, Läti, Leedu, et see on kõik üks, see on nagu miinus ja, ja meil on see nii vastu hakanud ja, ja sellepärast me oleme Eestist väga palju rääkinud, et lihtsalt neile selgeks teha, et, et me ei ole venelased. Me oleme eestlased minu arust sinna riigitelevisiooni mõnesse saatesse sokutama ja peaks küll sellest kõigest rääkida, peaks küll. Ja mida te suvel teete, kui koolivaheaeg on? Eks me oleme muidugi Eestis käinud. Üks aasta. Me läksime oma elu esimesele lõunamaa reisile Hispaaniasse kaheks nädalaks. Aga lihtsalt puhkame, sõidame, oleme palju väga palju Islandil ringi sõitnud, olemegi peaaegu selle maa ära näinud. Ma nüüd oleme seal, jah, vulkaanide kuskil mäestiku vahel. See loodus tundub seal nii ürgne ja sees, see tunne on küll, et inimene tegelikult on nii pisike täpsel väga tihti on seal lumelaviini talvel. Mul on niimoodi, et on tee suletud, siis ikka me vaatame, kui me kuskile sõidame, talvisele ja siis ma vaatan ilmateadet, et ikka sellisesse kohta ei lähe, sest iial ei tea, kust võib midagi alla tulla. Kas teil on tekkinud niisuguseid sõpru, sõbrannasid ka, kellele te võite igal ajal helistada ja rääkida oma muredest, jah, ma mõtlen kohalike hulgas ja eks ikka noh, võib-olla ütleme päris hingeelu ma nüüd kellelegi, kas seal võib-olla ei jagaks, aga häid tuttavaid on küll. Kauaks te kavatsete jääda siis Islandile? Ausalt öelda? Lähimas tulevikus Eestisse tuleku plaani küll ei ole, mida siin teha oleks, ilmselt ma oleks siis vabakutseline džässlaulja. Aga selle tööga on ju ka nii, nagu ta on ja ja tulevik oleks tume, nii et, et see oleks küll väga-väga suur lollus lihtsalt praegult tulla ära, kus meil on tulevik kindlustatud. Meil on oma maja, oma töö, omad tuttavad. Et see oleks praegu väga su lollus lihtsalt ära tulla. Persona saate külaline oli lauluõpetaja ja laulja Margot Kiis, kes elab seitsmendat aastat koos perega Islandil. Saadet juhtis Marili Lenk.