Kallid kaasmaalased, muusika ei kellelegi, viibib jätkuvalt ja ennetavalt, sel nädalal kui ka nädala pärast kolmapäeva õhtul järsk Aare 99 muusikalise kaare all. Andid, kus need heameel on selles saates meenutada, taas tutvustada, sest esmatutvustamist seekordne muusik ei kellelegi maalane, ühtlasi jätskaar 99, väliskülaline ilusasti ei vaja. Tegemist on selle džässi sajandi viimase poole. Ühe olulisema meelde jäänud oma heliloojaga džässiteemade autoriga ühe suurepärasema, elektriliste klahvpillide mängijaga, kes eales džässmuusikas ja sellelähedastes stiilides tegutsenud all ja ühtlasi ka ühe võrratuma bändi Liidiaga samas valdkonnas. Tere tulemast lehe jätskaar alla taas papa Joosep ravinud. Kiusamine oli puhul on põhjust ja võimalust kõnelda tema üle 40 aasta kestnud muusiku karjääri kohta, seda teist, kolmandat ja 20 viiendat meenutada nii hästi ansamblit, võdriport, mida ta koos supersaksofonist dimensioon tere ka mituteistkümnendat aastat juhtis. Kui rääkida tema üksik ettevõtmistest no väga olulisest koos mänguperioodist koos kadunud suuruse maist eelisega ja nõnda edasi mõnestki muustki olulisest asjast veel. Meie alustame, jätkame eikellegimaad Josawinali saabumisega New Yorki. Fakt leidis aset kell 40 aastat tagasi, aastal 59, siinkohal aga pisike põgus heliline pildistus tallest. Savin oli ja džässiajaloo jaoks olulisest sündmusest nii nagu papa Joseks seda ise pisut hiljem ühel oma varasemal stuudia albumil nägi ja kuulis tagantjärele aastal 71, niisiis kellelegi George ainul saabumas. Joseph Savinali maabumisest New Yorgis 90 59. aastal rõhutab tema esimesest ilmumisest jätskaar festivalil Eestisse 94. tubli 35 aastat ning talle Savinal sündikaadi Tallinna debüüdi ja selle teise 99. aasta kevadise tulemise vahele jääb ka aastakest viis. Nende viie aastakese vältel all. Ei kellelegi ma saatetegija vahele veidi muigamisi tahtlikelt meenutanud papa Josephi sõnum, mida ta muu hulgas lausus siis, kui 94. aasta festivali lõpupäevil intervjuud andis. Nimelt tsiteerigem, mina muide noormees, mina leiutasin kipopi, mina ja teate seda vedelipporti lugu, sest 73 Manhanud entifi kusjuures aastast 73 ja seesama seal ehe hiphopi rikul. Tsitaadi lõpp. Nonii, kuna erakordselt teeneka maailma džässitegelase Savin oli puhul, pole mitte iial olnud põhjust rääkida liigsest tagasihoidlikkusest mis nii mõnigi kord on ka nii mõnigi teine, kolmas ja 34. opereerija pidanud papa Joosepi käest kuulma vormilt sama enesekindlaid, ehkki sisult ilmsesti teistsuguseid kinnitusi ja väiteid selle kohta Savinulal ära teinud ammu enne teisi idealism kuulutustesse, millest nii mõnigi kord tõesti tegelikult tõtt on näiteks elektriliste klahvpillide mängijana osavinali koht džässilähedases muusikas tõepoolest ülioluline ja kusagil kohe-kohe salga järel tasub ikkagi teinekord nendesse säravi silmi tehtud. Savin oli mõtteavaldustes teatava ettevaatusega suhtuda. Muidugi enesekindlus iseenesest, Savinovi saavutusi kuidagi pisendada, päris kindlasti hoopiski neile kaasa aidanud. Aga mis nüüd puudutab, see asemel oli hiphopi leiutamisse, siis otsustage. Näed, kuule veduripaati, 93. aastal ala man halvenenud kliendid, tulid, kongress on teie ees ja teie kõrvus praegu eikellegimaal. Joosep Savinul kunagine Austria kodakond keda džässimaa endale juba aastakümneid Choosnavinulina tõeline muusikaline supertaat, kes teinud aastakümnete vältel mitmete erinevate sama suurepäraste muusikutega mitut masti suurepärast muusikat ja nendest erinevatest Savinali loomeperioodist, Nendest võiks igast ühest teha, mitte ei kellelegi ma saadet kas või ripportist tollest ilmsest, ühest samast ses Rockilikust grupist kunagi või Savin oli ühistöödest maisteemisega tolle suurepärastele elektrilistel albumitele nagu püksis pruu meeles, ainult või, või miks mitte papa Savinuli praegune grupp pidev ansambel, solinud sündikaat on tegutsenud samuti ligemale kümmekond aastat ning sellestki poleks kunsttund aega kõneldaja sinna juurde muusikat mängida, valitud palasid. Küll on võrdlemisi krõbedam kunst ühe tunni aja piires põigelda TšehhoSavin oli aastakümnete pikkuse loomingu erinevate perioodide vahel ja valida sealt maitseka maid, palakesi. Aga võib vaadata tollele perioodile, kui meie siin Eestimaal jäi kellelegi jätskaar all oleme need vahepealsed neli aastat ilma savi nulli ja tema sündikaalita ühe tõeliselt suurepärase kontsert ansamblit läbi pidanud ajama. Nende kahe käimise õieti selle tänavuse tollase käimise vahel on papa Joosep ellu viinud nii äärmiselt laiaulatuslik joonelisi isegi tema kohta suurejoonelisi muusikalisi projekte, mis on nii nagu tema album maip Hipl, mis salvestamiseks võttis aega ligemale aastat 92.-st 96.-ni. Oma kaastööliste hulgas esitas õite suurepärase nimistu Lääne-Aafrika, Türgi, Iisraeli, Anatoolia, Siberi, Peruu, India, Venezuela, Kuuba poolakin hea ja Ameerika muusikutest, sealhulgas olidki Sharif. Keita oleksid kuulanud kurtu Austrias ekstit prod Laan kui kuulub nonde suuremate ettevõtmiste hulka. Ka 95. aasta salvestussavil oli seitsmeosalisest Jofonilisest tööst Doonau lood või pajatused storis haudade Luube. Mis mõni aeg enne seda väga suurejoonelisel ekstravagantse vabaõhuetendusel Kadolav kallastele ette kanti ligemale 80000 pealise publiku vile. Ja mis seal salata, tolle ekstravagantsuse juurest ei puudunud ka värviline tulevärk. Aupaugud, soluudid, uhked lodjad sõitmas mööda toolaud. Kiusamine Mul pole lusika, ei olnud see, mis või mille ümber värvilist tuld lastakse ja pauku tehakse. Josawinali maid piiblil projekt. Nagu öeldud, sisaldab äärmiselt multirahvuselist kirevat kaaskonda ning sealt alt võtame meie kahtlemata selle, see kellelegi oma saates ette mängida. Mõnegi pala. Neist saab olema orientaalex pess, kus koos Savinali sündika oli ka teevad häält akvaristid. Oled seal Türgist, Richard Poola ame ruumist. Palagahele pillimehele, mida kuulsite mäele siis siin oli siin eikellegimaal ette kantud tril Akurtu löökpillimängija. Soovin, oli poolt, kes ei mänginud midagi muud kui elektroonilisi klahvpille ja akustilist klaverit. Tänane kellelegi maalane 99. aasta jätskaare ris külaline, teine kordne teistkordne festivalilgi Josnavinul on kunagi talle mitteomase vaoshoitus aga märkinud, et muusika ilmselt ei jaksagi maailma paremaks muuta. Aga seda pisut kenamaks paigaks teha suudab muusika siiski seda pisut ikkest nii-öelda, mida Savinul ise on ilmarahvale jaganud, on tegelikult üsna peadpööritava kopsakas kogus. Ja On teinud Savinul kõikvõimalike silmanurkadest ja erinevatele rahvastele teiste rahvaste muusikat tutvustades oma äärmiselt multikultuurse muusikalise sünteesi läbi. Tüdruk kurta. Hanno Pevkur siht, kes eelpool kuuldud tuua palas kaasa tegi, on osaline ka järgmisest. Savin oli ja sündikaadi loos kuskil kaasa lööb. Päris mitme väeline, uhke vaskpuhkpillide grupp. Ja lindistatud on Toobali asumine oli kunagisele kodule suhteliselt lähedal. Zürich on olnud võttepaik. Aga muusika, kuhu lugu nimega Dylan võimeid juhatab, on küll jahedast mitel koopast kusagil üsna kaugel. Soojade merede mal. Eikellegimaalt kuuldunud kaunis pala, ripooti esitatud Jaaglar ehk eesti keeli Shon clear võimsasti kiusamine oli üks õhk õrnevaid, ilusamaid ja imelise balansi balansseeritud parasid. Üldse entoveerib bootil päevil tehtud lugu eriti tolle loo tihedad tihedad rütmid, saginat. Ta mängisid Pirkus, Sistid, Alex Akula monoPadrena võiksid lubada järeldada muuhulgas sedagi, et, et kui tõesti papa Joe vaatamata oma väitele ei leiutanud mitte Seitsmene kolmandal aastal hiphopi, siis mõned aastad hiljem talle 70 seitsmendad laval, kust Jaglari lugu pärit oli jõudsid nemad. Nii papa Joosep kui tema kaks löökpillimängijat väga-väga lähedale ja sarnaste kõladeni. Mida praegu viimastel aastatel, et 90.-te lõpus on tükk aega demonstreerinud stiil nimega tramm täis ehk džungel ehk sangel, ükskõik kuidas teda eesti keeles nimetatakse. Hüva Rulör, Oll Savin oli üks ilusamaid lugusid. Aga džässiklassikasse kindlalt kinnistunud palasid on Savinul kirjutanud juba ammugi ammugi enne see lugu, mis andis nime näiteks maist Davise heliplaadil NSA elanud või on meil eikellegimaal võetud ette mängida. Täna siin ja praegu teistsuguses versioonis TšehhoSavin oli ja saateansambli poolt, kes seda tegid siis 10 esimesel aastal. Kuid osa minul ja võin Shortergi saksofonist, keda järgmises Parsruuti kuuleb, olid maisi juurest lahkunud ja asutamas ansamblit ripoot, mida ennem võis kuulda. Niisiis Josavinul ja kaaskond tasasel tasasel moel Inessaelanud May. Kuulajad võivad nimetada seda muusikat Chessiks võivad mitte nimetada, aga kui see Jess, siis ei ole see päris kindlasti Labe kokteilid, jazz ja päris kindlasti pole see ammugi pole see rock n roll, see on improviseeritud rütmimuusika ja kui mul endal saadik nõndaviisi öelda, siis ma ütleks, et see on tehtud meisterlikult. Nõnda kõnelnud papa Joosep Josavinul Savinus sündikaadi liider selle muusika kohta, mida nad oma Sindikaadiga ükskõik kuivõrd pisut või rohkem erineval ei oleks. Koosseisud olnud, on mänginud juba ligemale kümmekond aastat. Papa Joseph, teise ilmumiseni Tallinnasse jätskaar alla jääb praegu, kui ei kellelegi kalender nagu kellelegi maagalenbergi, näitab neljateistkümnendat aprilli. Ja kell tiksub 21 53, null kaheksa, üheksa, 10 ja nii edasi pisut pisut veel üle nädala. Täpselt nädala pärast, siinsamas eikellegimaal. Võtame me meenutada ka üht-teistkordset külalist, mitte küll jätskaarel, aga siin eikellegimaal üht neist muusikalist, kellest ja neid ei ole sugugi nii palju ei kellelegi ma erinevate elude jooksul on saatesarjast tehtud juttu rohkem kui kord. Meenutame et selle mehe nimi olnud kunagi ja on praegugi esinejanimi mäed professor. Ja kui ei kellelegi ma tema muusikale suurendus kõrva keeras umbes neli aastat tagasi, siis ei osanud oodata, et seesugune mees võib ka kunagi Jazzkaare all. Sel aastal siis totaalselt kantslerite vägebashmend üles astuda, aga nõnda see on. Nii, siis jääb veel üks nädal enne eszkaart, kui eikellegimaa tiksub, tuksub samas taktis jazzkaare muusikaga. Sealt edasi tulevad juba muud muusikat, muusikud ja nõnda edasi. Järgmine nädal, niisiis, professor, praegu lõpetame kellelegi ma saadet osavinali pala nimega doktor oloris kausa temapoolne lugupidamisavaldus mõne oma heale kolleegile, konkurendile, Kokile. Ehkki samasugust lugupidavad žesti võiksid muusikalis muusikast teha kiusamine enese aadressil väga paljud tema kunagised kaaskontserdi kaasmängijad. Tegemist on teenelise ja äärmiselt vitaalse muusikuga, sestap me teda siin eikellegimaal ka super taadiks olevat tituleerinud saadeni kellelegi ma järgmine nädal jälle mina lindid, kus need choolsavinul lõpetab selle saate.