Intervjuude sarja Ameerika edu valemit seekordne saade on salvestatud Seattle'is, kus kohtusin kuus aastat maailma suurima tarkvarafirma Microsoft teadlaste grupis töötava Margus peanesse. Ka mina olen Neeme raud. Nime Microsoft näeb oma arvutiekraanil IGA PÄEV väga palju inimesi, see on osaks enamuse maailma arvutikasutajate elust. Kui tihti tuleb selles firmas töötades pähe mõte, et et ma olen osaks millestki väga-väga suurest, mis mõjutab iga päev kogu maailmaelu? Ei noh, see mõte on kogu aeg peas põhimõtteliselt otseselt see töö, millega mina tegelen, on testimine ja säästmine ja see muidugi mõjutab seda, kuidas ütleme, programmid tulevikus välja näevad. Nende korrektsus, näiteks Microsoft jaguneb kaheks haruks, üks on uurimisaru ja teine on siis tootmisharu, kus töötavad programmeerijad, kes siis need arvutitarkvara programme kokku panevad, sina kuulud uurijate seltskonda ja see on suhteliselt eksklusiivne. Seda küll, jah. See koostöö, ütleme, selle produkt rühmade ja siis uurimisosakonna vahel on nagu enda otsustada või ütleme, kui palju sa tahad, et sinu see uurimine mõjutaksitleb neid produkte ja mis moel sa arvad, et see ala just, millega sa tegeled, kuidas ta võib käiku panna? Uurijatel on nagu kaks eesmärki, et edasiarendused akadeemiliselt seda arengut ja teine asi on siis proovid, on neid uusi meetodeid või teooriaid käiku panna, praktikas kokka Microsoftis umbes 40000 töötajat, uurijaid on 707 sadanud kokku. Microsoftil on kuus laborit üle maailma, kõige suurem osa on siis remondis, siis on üks on Cambridge'is Inglismaal siis on veidi inglis- ja kaks laborit on Californias. Ja siis üks uus uus laboron veel Indias ei, alles hiljuti sai alus, aga kõige suurem osa on ütleme, siin remondis, kus on ka see kõige suurem see produkt, rühmade hulk ja neid on siin umbes 400 või 500 inimest, ütleme võrreldes teiste suurte suuremate firmadega on ikkagi maikrosoftil. Päris suur uurimisosakond, võrdles näiteks habemega ei pea. Meil on muidugi suurem, aga, aga, aga nende, see, kuidas nad töötavad, on, on rohkem seotud produkt rühmadega, aga me ei, meil on nagu suurimiste rohkem vaba aja siis see, mida sa teed, sa võid seda ise proovida rakendada, ise proovida, otsida neid suhteid. Aga see ei ole otseselt sõltuv ühestki produkt rühmast, et see töö on ikkagi nagu oma valida või noh, ütleme rühma piires, ütleme, mida see rühm teeb, meerib, tegeleb nüüd programmide tõestamisega, et, et et ma nüüd ei saa hüpata mingile hoopis teisele erialale, hoopis mul tuleb mingi oma meelest briljantne idee, mida ma tahan tegema, aga noh, see nagu ei, ei kõlbaks. Mida see programmide tõestamine, vigade otsimine, tähendab, see tähendab seda, et ütleme, kui sul on kirjutatud mingisugused komponendid või soft softi komponendid, et sa tahad, et nad käituksid vastavalt vastavalt spetsifikatsiooni läheb soft on siis tarkvaratarkvarale ja kuidas spetsifikatsioon on kirjutatud, siis seda võib nagu ära kasutada näiteks testimisel või siis igasuguste omaduste tõestamisel, et programmi, ütleme vastavalt teatud omadustele praegusel ajal on rohkem nagu, et proovida kasutusele viia formaalseid meetodeid, et mis on nagu rohkem objektiivset meetodit, et kus ei ole mingi inimene, kes on lihtsalt teksti üles kirjutanud inglise keeles, aga et seal on tõesti mingisugune formaalne spetsifikatsioon mille põhjal see siis võid öelda, et kas kas tehtud programm vastab sellele või mitte? See on suhteliselt keeruline õhtusel ajal kuulajal võib-olla mõista. Aga kui rääkida nüüd laiemalt, seda 900 tööks on siis põhiliselt mõtlemine? Jah, see on üks suur osa tööst, nii et ütleme, töö ajada nagu niisugused, vastavalt sellele, kuidas just mõte töötab, et, et ei ole nii minema hommikul kaheksast õhtul viieni, aga et vahest võib-olla õhtul istub seal ja mõtiskleb ja vahest läheb isegi poole ööni, siis hommikul silm tudinatiivitsiersti normaalseks ajaks tööle minna, aga, aga noh, et see on nagu oma otsustada, selline asi, kuidas teie tööd mõõdetakse, kas teil on aastas mingisugune konkreetne arv mõtteid, mis te peate esitama? No iga aasta on, on mis me kirjutame nagu raporti või selle aasta kohta, mida seal selle aasta jooksul teinud ja siis võrreldakse inimesi omavahel tänu omavaheline võistlus individuaalsel tasemel. Aga muidugi rühmal on nagu oma oma suund ja selle suuna piires ütleme siis sa proovid ennast nagu paika panna, ennast näidata ja siis ütleme, vaadatakse, palju sa publikatsioone oled teinud, me võtame osa nagu rahvusvahelistest konverentsidest ja mu muidugi see, kuidas sa siis oled suutnud rakendada seda oma oma ideesid, ütleme, produkt rühmadega koostöös, et see on ka oluline, konkreetseid mõõtmeid nagu ei ole, aga surve pidevalt töötada on väga suur. On küll jah, sest et just see, see konkurents teistega ütleme, see paneb sind ennast nagu mõtlema, et sa proovid anda endast kogu aeg parimat. Et et selles mõttes on ka see, et, et ei ole nagu tööaegu, aga sul on lihtsalt vaja asjad ära teha. See on just Microsofti puhul huvitav, sellest räägitakse suhteliselt palju, et firma on osanud luua sellise töökultuuri. Et inimesed on suhteliselt vabad, aga samal ajal tunnevad nad pidevat vajadust väga kõvasti tööd teha. Jah, see võib-olla oleneb sellest ka, ütleme et kuidas või missuguse surve ütleme, kui sa töötad, produkt rühmasse, sul on teistsugune surve, et sa nagu pead selle produkti Aja jooksul ära tegema, onju, aga riis saaks, siis on see surve natukene teistsugune, et sa pead lihtsalt oma ideesid rakendama ja näitame, et sa oled suuteline mõtlema ja asju edasi arendama. Samal ajal räägitakse ka neist produkt rühmadest, et inimesed peavad küll oma töö ära tegema, kuid neil on õigus eksida Microsoftis, kui sa oled juba tööle võetud, siis oled sa osaks meeskonnast ja eksimine on inimlik. Loomulikult ja kõik eksivad, eks. Omamoodi mina ka, onju ja, ja eks siis tulebki see, et et korralikult, ütleme neid produkte või neid asju, kus inimesed tunneksid end testida või siis hiljemalt nagu neid vigu parandada, seda on võimalik. Paljudes firmades tundub, on just vastupidine suhtumine, et eksimine peab olema välistatud. Ei, no eksimist ei suuda ju välistada, see on inimlik faktor igas asjas ja lihtsalt tuleb proovida igasuguste meetoditega, ütleme vähendada see fakt juba, et sinna tööle on võetud, see on juba üks suur samm, ütleme selles mõttes nagu minu kohal oli ju või kui näiteks riis soetusega võetakse tööle, siis on kaks päeval intervjuud kaheksa inimesega terve päeva jooksul, järgmine päev samamoodi jälitatakse esiteks erinevaid küsimusi, nagu pannakse sind paika, kas üldse sobib, tihtipeale on veel niimoodi, et ütleme, kui see kandidaat ütleme, tuleb kuskilt Euroopast. Et meil on see rahvusvaheline seltskond, seal on üle maailma kõik inimesed kokku tulnud ja kui sa siis pead oma selle Jackiga seal neid intervjuusid tegema, siis tihtipeale võistleb siis noh, pahasti mõju sellele inimesele, kui ta ei ole välja korralikult välja puhanud näiteks. Aga need intervjuud iseenesest on jah, üpris pingsat pillitakse, ütleme igast küljest oleneb muidugi, kes su käest küsimusi küsib, ütleme, seal võivad olla tehnilised küsimused või üldküsimused. Et sa pead näitama, et sa oskada igas situatsioonis midagi öelda, et sa oskad nagu mõistlikult inimestega suhelda. Et, et sul on nagu teatud arusaamised asjadest, mis võib-olla isegi väljapool sinu eriala ja kui sa sinna rühma üks kord võetud ja siis sa juba hakkad ennast edasi arendama, siis, siis on nagu see minu meelest oleks nagu mõttetu, et siin nagu vallandatakse mingil moel, kui palju Microsofti juhtkond teie töö vastu huvi tunneb? Otseselt härra Gates isiklikult, kas ta on selline suur jumala organisatsiooni kohal, keda praktiliselt seal ei näegi, aga seal ligipääsmatu või või on ta üsna reaalselt Igapäevase mõtteprotsessiga ja tootmisprotsessiga seotud minu arusaamine talle üpris üpris hästi, ütleme isegi tehniliste asjadega kursis, näiteks rühmadel on koosolekut võib-olla paari-kolme aasta tagant, mida nimetatakse pilsi Reviews ja kus siis rühmad esitavad oma uut ideesid või produkte, mida nad teist sotsisust edasi arendavad ja nagu mina olen aru saanud, siis on tema alati päris hästi enda asjadega kursis ja esitab väga häid küsimusi, on nagu ise nende sees mõttega, nii et sa oled Bill Gatesi ka kohtunud, isiklikult mitmeid kordi. Jah, paar korda küll ma nüüd otseselt ütleme temaga nagu isiklikult teemadel niimoodi rääkinud ei ole, ainult tööasjas niimoodi paar sõna, aga minu arusaamine on üpris niisugune mõnusa olemisega ja tagajuttu rääkida, aga tal on niivõrd palju asju, peaasi et ta võib ju mitmete rühmadega ja ja, ja firmaga üleüldse tegelema. Kui ütleme, kui näiteks meil on ütleme need koosolekut, kus mu oma esitama oma oma tööd, siis siis peab väga konkreetselt ja lühidalt ja selgelt asja seletama ja mitte ümber nurga rääkima või, või lihtsalt tühja juttu ajama, et aega surnuks lüüa. Praktiliselt kõik Microsofti töötajad on kõrgharidusega. Gates on üks kuulsamaid näiteid sellest, et kõrgharidus ei loe. Ta jättis ülikooli küll Harvardi ülikooli, aga, aga ta jättis ülikooli pooleli, et oma firma luua. Samas väidetakse, et tegemist on ikkagi ühe helgema ajuga maailmas. Ma olen kuulnud, et ta kabinet pidi olema suhteliselt tavaline, mitte midagi, sure lossitaolist, jah, nii, see on üldiselt kogu Microsoft, nagu seltskond on sellele kõigele nagu samasugused toad ja ainukene, mis määrab siis, kaua sa oled, ütleme olnud, et kas sa saad endale aknaga toa või mitte, aga suurt asjad nagu ei ole, ütleme, et minu bossil nagu oleks mingi suurem tuba ja et ma teda nüüd siis mingil moel peaks sellele suurt tähelepanu pöörama, kui ma nendega suhtlemine, et on ikkagi väga demokraatlik suhtumine ja, ja inimesed, rühmad, kes omavahel töötavad, mingisugust klassivahet nagu ei ole, väga nagu niisugust ametlikku suhtumist ei ole. Et kõik on väga vaba, lihtne suhelda inimestega, isegi ma mäletan, kui, kui ütleme mind intervjueeriti, siis ma panin endale ülikonna selga ja ma tundsin ennast nagu, nagu mingi erand. Sest kellelgi teisel ei olnud tavaliselt inimesed tissööris ja oled jalas ja noh, väga väga vabalt, et lipsu seal küll kunagine, kellelgi, nii et mõte on see, mis loeb, mitte välimus nagu paljudes teistes firmades. Just nii võib olla. Kus Microsoft sinu üldse leidis, kuidas ta leidis, kui see rühm, kus ma praegu olen, sai alguse, siis see rühmaraja jurigurjevitš, otsisin endale inimesi ja tegi mulle ettepaneku, et kas ma ei oleks huvitatud tulema intervjuudele ja siis samal ajal ma olin Saksamaal ja mul oli ka seal üks pakkumine Saksamaale jääda. Beysolil Max Plancki Institute of Science on seal Brüsselis ja, ja siis mul tuli see nagu pakkumine, ma mõtlesin, et miks mitte proovida ja siis läksin, tegin need intervjuud ära ja siis otsustasin, et võtan pere kaasa ja kolin Ameerikasse. Räägime enne ameerika juurde tulemist veel selles Euroopa minevikust, Eestist lahkusid sa, kui sa olid 15 aastane, jah, see oli kuskil 82, siis ma elasin aasta soomes, siis pärast seda kolisime Rootsi, Rootsis olin 15 aastat, käisin Uppsala ülikoolis, seal ma kandideerisin ja tegin oma doktoritöö, mul oli teemaks oli türeemide tõestamine ja natukene matemaatiline loogika, et mu juhendaja oli üks Novosibirski teadlane Andrei Volkov, kes nüüd on Inglismaal Manchesteris, tegelikult sealtkaudu tuli mul ka tema kaudu tuli kontakt näiteks juuriga, kes hiljem Microsofti läks kaks vene nime on tulnud juba sellesse vestlusesse. Tundub, et Vene teadlastel on maailmas väga tugev positsioon. On küll, jah, ütleme just teoreemi tõestamise loogika väga tugev. Meil on väga tugev matemaatiline põhi, nad oskavad ennast selles mõttes hästi kõvasti nagu paika panna, võib-olla keelebarjäär vahest, aga võib-olla mitte enam ja siis Uppsalast edasi liikusid Saksamaale, kaks aastat olin Max Plancki instituudis Saksamaalt ja sealt siis edasi siia maailma eliidi firmasse. Jah, võib öelda nii, kui palju eestlasi peale sinu veel siin-seal minu teada on sinna peale minu veel kolm eestlast, kes on toodud rühmades võrreldes sellega, kui suur maailm on, on see ikkagi päris päris hea number, palju seal näiteks soomlasi on, või rootslasi? Ega neid palju rohkem ei ole. Microsoft on ka olnud firmaks, mis on paljud väga noored inimesed väga kiiresti ülirikkaks teinud. Kas see kurss jätkub? Microsoft oli ju varematel aegadel oli nagu Browskambani nüüd ta seda enam ei ole. Aga, aga et võib-olla see aeg, kus väga kiiresti ütleme, nende obsonitega või niimoodi rikkaks sai, see aegne võib olla möödas Eesti keelde tõlkides aktsiatega, mis firma töötajatele omahinnast odavamalt. Jah, ma mäletan 90.-te aastate keskpaika, kui internetti ja tarkvara ja arvutimull Wall Streetil õilmitses siis Microsoft lausa tootis miljonäre? Jah, see oli, ütleme, kuni kuni 99. 2000-ni, ütleme siis siis tuli see langus, kus nagu reaalsemalt asja võib-olla hakati vaatama, või põhjus, miks ma telekas on raske öelda, täpselt, aga aga nüüd nüüd on asjad üpris stabiilsed. Et mina olen üpris positiivne tuleviku mõttes. Kui arvutiseeritud või arvuti käsknenzo enda igapäevaelu. Üpris mul on kodus ka nagu vajalasse paar masinat ja siis tagatoas kuulan Eesti raadiot läbi vaevles, et eks ta ikka mingil moel mõjuta, ütleme näiteks see, et näiteks eesti raadiot just on, on, ütleme, internetist saadaval, kättesaadavad see on üks väga suur pluss meie elus suurem osa asju, mida ma ütleme, ostan või tee niimoodi, kui ma proovin interneti kaudu teha, ütleme kõik lennupiletid ja pangandus ja kõik. Isegi nüüd ütleme näiteks tulumaksudeklaratsioon, mis just nüüd oli paar päeva tagasi. Et see käis ka nagu interneti kaudu. Et muidugi seal mängib suurt rolli. Kui siit eemalt vaadata nüüd Eesti poole, Eesti tunneb suurt uhkust selle üle, et seal on võimalik interneti abil pangaoperatsioone teha ja kõike kõike muud teha, kui arvutiseerunud või internitiseerunud on. Siit vaadates Eesti, minu arvates Eesti on päris tasemel, ühesõnaga ma ei ole nüüd otseselt nagu jälginud seda, kuivõrd automatiseeritud pangandus, aga, aga minu arusaamise järgi, nagu mu tuttavate juures olev näidatakse on, on on siis suurt vahet ei ole, ütleme, kuidas ma siin ütleme, samamoodi oma asju ajanud. Et mõtlen, ma ütlen, et Eesti on selles mõttes päris ees mitmest muudest maadest Euroopas Kesk-Ameerikast seda, nagu mul on raske öelda, kuidas seda asja nagu võrrelda võib-olla mõnel alal võib-olla isegi hea, kuidas oma eesti keelt oled suutnud nii puhtana ja ilusana hoida saab Eestist olnud tegelikult ju eemal juba väga pikka aega. Mul on kodune keel, on eesti keel, mul on naine, kes on eestlane. Siis ma käin tihti Eestis. Sugulaste juures hoian ka Eesti kontakt, ütleme Eesti ülikoolidega natukese ja eks see mingil moel ka mõjutab. Loen natukese eesti uudiseid, kuulan Eesti raadiot, teaduslik mõte käib inglise keeles ikka vanematele kergeetikalt rootsi keeles, aga see aeg on möödas. Et nüüd on kõik inglise keeles. Sa kuulud tegelikult sellises sealt maailma väga elitaarses. Rühm, mõned on omal alal kõrgelt haritud spetsialistid, kes tegelikult võivad töötada ükskõik kus kohas maailmas, ütleme, seal õpetasid Rootsis ülikooli, Saksamaal tunti su vastu huvi, siis tuli Microsoft, paljud inimesed, siiski, kui nad mõtlevad tööle, vaatavad oma koduriiki. Sinu jaoks on töövõimaluste otsingul avatud koguma? Jah, seda küll. Muidugi määrab see, ütleme, mis, mis missugune see töö on ja kas ta mulle nagu midagi annab. Hingeliselt või kuidas seda öelda, et ma nagu olen rahul sellega näiteks minu minek akadeemiast nagu praktika poole peale või noh, praktika poole selles mõttes, et noh, otseselt rakendatav on see teooria, mida me teeme, oli sellepärast, et mulle tundus, ütleme nagu akadeemias. Vähemalt see ala, kus mina olin, oli nagu raske motiveerida, ütleme seda, mille jaoks on nüüd seda õieti teen ja see mõte nagu mul keerles peas ja mõtlesin, et see oli võib-olla see põhiline põhjus, miks ma otsustasin tulla siia Microsofti. Et näha rohkem tulemust. Me oleme rääkinud Microsoftist nüüd väga ülistavates terminites ja, ja ülisamas toonis, aga Microsoft on ka paljude inimeste jaoks firma, keda väga rängalt vihatakse, miks võib-olla valed eelarvamused, inimeste võib-olla tihtipeale isegi ei teagi, miks nad seda teevad. Et ma mäletan ise enam koha Microsofti tulin. Ma sain ka paar sellist kommentaari, mis, mis mis, millest ma üldse aru ei saanud, ma küsisin, miks, miks, miks niisugune arusaamine, aga minu meelest on see lihtsalt mitteteadmatus inimesed võib-olla isegi korduvad, keegi ütleb midagi, siis teed sellest lihtsalt oma arvamuse, ilma et võib-olla selle peale isegi mõtleks. No üks väide on see, et Microsoft on lihtsalt niivõrd suur, et ta on nagu hiiglane, kes püüab kõik väiksemad lämmatada ja kõik marjamaalt endale kahmida. Ta ei kannata enda kõrval mingisuguseid rivaale ja seepärast tuleb taga võidelda. Ma ei tea, mis ma selle kohta oskaks öelda, eks muidugi see business elu on ju ikkagi konkureeriv konkurents. Aga minul sellist arusaamist ei ole. Tegelikult ütleme, et ta nagu lämmatav oleks nii Microsoft ju mõnes mõttes on nagu firma, kes ehitab platvorme, mille peale siis teised sõidavad, ütleme, võivad üles ehitada jällegi oma oma nagu erialalisi produkte on hea, et selline platvormi, selline suur firma, mis seda teeb ja sellele tõesti tähelepanu pöörab, tõestab, ütleme ja sest selleks kulub väga palju energiat ja tööjõudu, et võimalikel üldse selliseid süsteem üles ehitada. Ma selles midagi negatiivset otseselt ei näe, minu meelest on tegelikult vastupidine ta võimaldab rohkem. Just selles mõttes, et, et kui sul on olemas head platvormil, mille peal sa võid üles ehitada muid produkte, siis siis on nagu positiivne. Kas oli suur kultuurišokk kolida Saksamaalt, sealt oli seal? Oli küll jah, asjadesse suhtumine on teistsugune, võib-olla sa isegi raske kohe öelda, aga teatud aja jooksul nagu saad sellest aru, ütleme sina oled elanud, et inimesed lihtsalt suhtuvad asjadesse teistmoodi. Eriti Euroopas on euroopalik sa siit see suhtumine on kuidagimoodi vabam või minu meelest selles mõttes, mida, ütleme näiteks televisioonis näidatakse Ena nagu see suur natukese naljakas mingitest filmidest nagu jupid ära lõigatud, mida tavalises televisioonis näidatakse, mida ütleme, Euroopas kunagi ei tehta. Mis mind nagu häirib selles mõttes, et mis on see põhjus ja ütleme, mikspärast näiteks ei tohi noh mingisugused Vanaalset sõnu või filmis kasutada, kuigi seda inimesed kasutavad, et sellist asja nagu Euroopas ei tehta natuke võltsmoraal, siis samal ajal on filmid täis vägivalda. Just, just just sellepärast ma just mõtlengi, et samaaegselt on nad täis vägivalda, aga teisest küljest jälle võetakse ära asju, mis sest nagu minu mõistuse järgi ei oleks üldsegi võrreldavad siis selle vägivallaga, mis nad siis seda ei kõrvaldaks, et, et see on üks asi, mis nagu mul tuleb meelde. Aga igapäevaelu tasandil ütleme, jätame meedia võib olla. Aga inimesed on igal pool nagu erinevad, ütleme kõige lihtsam minu meelest oli suhelda sakslastega otsekohesus võib-olla selline lihtne suhtlemine vähemalt selles seltskonnas, kus mina olen ja siis just võib-olla see väikelinn, et meid hästi omastati, ütleme sellesse ühiskonda oli nagu lihtne inimestega suhelda, suhet luua ja, ja noh, nagu meil läksid, lapsed käisid lasteaias ja siis oma eluliselt elada tunda ennast nagu, et sa oled sinna vastu võetud, siin ühiskonna Rootsis oli võib-olla see raskem isegi rootslased nagu kinnisemad Ameerikas ma isegi ei oska öelda, sellepärast et see seltskond, kus ma olen, on niivõrd rahvusvaheline et, et, et see sobib väga hästi selles mõttes, et noh, me saame tihti väga, väga tihti kokku omavahel ja käime üksteisel külas, teeme koos üritusi ja nii edasi. Ma ei tea, kas, nagu kohalikudel ameeriklastel samamoodi käib, sest et meil on isegi rühmasel vähe ameeriklasi, meil on suurem osa kolm sakslast ja kaks on vene päritoluga, siis mina, eestlane tavaliselt on meil nagu intronid, same interninud, kas on tihtipeale Indiast või Hiinast ta meil on ainult kaks vaks inimesteni rühmast, kes on nagu sündinud Ameerikas ja nendel on ka nagu selline teistsugune vaade maailmale, et manu keskmiste keskmise ameeriklase nagu liin väga palju kokku ei puutu. Võib-olla välja puutööd, aga noh, väljakul tööd isegi suhtleme ikka töökaaslastega. Samas täitsa läbi ka päris aktiivselt siinsete eestlastega. Jah, see on, see on ta siia. Et meil on üks rühm eestlasi, kes tihtipeale kokkusaamist teeme igasuguseid üritusi, näiteks ütleme, seal jaanipäeva õhtu või siis meil on siin üks eesti rahva tantsulist. Käime tantsimas pühapäeviti. Et selline punt inimesi, kellega ma nagu suhtleme, nii et eestlased on sinu jaoks saanud vaatamata kõigele ikkagi oluliseks, võib-olla isegi olulisemaks, kui, kui ta oleks olnud võib-olla isegi Eestis mõistet me Eestis oleks näiteks rahvatantsuga tegelenud väljaspool Eestit olles võib-olla ikkagi hoida seda keelt, seda eestlust alles tähtis minu meelest lastele ka, et, et poon ikkagi lapsi saata Eestisse suuti maale oma sugulaste juurde, et nad seda keelt harjutakse, et see püsiks mingisugusel tasemel, et nemad Eestis praktiliselt ei ole kunagi elanudki ei ole sündinud Rootsis, kuidas, millisena nemad Eestit näevad? Üheksa ja 11, kaks poissi ja nende arusaamine muidugi on, on niisugune piiratud, et mis see Eesti on või mis see maailm on ja kus need maad asuvad. Nüüd on nad suuremad ja saavad sellest paremini aru, aga, aga ma mäletan seda. Kui mul noorem poiss oli, kas ta leidis ta? Kolmeaastane kui ma läksin Saksamaal, siis ma mõtlesin natuke rootsi keelt alles, aga ma olin nendega harjunud eesti keeles rääkima. Rootsist tulime siis nooremal poisile nagu rootsi keel esimene, mõtlesin, okei, ma hoian neid rootsi keelt alles, hakkame ka rootsi keeles rääkima, siis ta ütles mulle kord, et isad, miks sa muga prantsuse keeles räägid. Et, et see keelte arusaamine ja mis see keel on ja kus maas olema ja see on lapse maailma, ma ei oska nagu seda seletada. Täpselt. Nüüd muidugi nad saavad asjast paremini aru ja ütleme, see Eestis käimine, nad saavad sellest aru, et neil on, et nad on eestlased, jana tahavad seda eesti keelt ise alles hoida ja samal ajal nemad. Ta puutuvad Ameerika ühiskonnaga kõige tihedamalt kukkunud ka Ameerika koolis. Jah, nad on just selles vanuses, et neist tegelikult võiksid saada nüüd täis ameeriklased, see risk on olemas ja ma proovin ikkagi seda vältida selles mõttes, et nagu hoida seda eestlust või ei, vähemalt keelt alles ja kontakte inimestega Euroopas. Et, et minu meelest see on väga tähtis, et, et need juured ikkagi lapsed aru saavad, et nende juured on sealt, et nad ei ole. Ütleme ameeriklased selles mõttes, eks seda elu näitab, seda on raske öelda, Ameerika kohta on niivõrd palju stereotüüpe, sa oled tegelikult huvitav inimene kommenteerima, sest et sa tulid siia, kui sul oli juba maailmavaade ja seisukohad väga kindlalt väljakujunenud, sa ei tulnud siia majandusliku põgenikuna, vaid sa tulid siia lihtsalt seal avanes võimalus siin tööd teha. Kui palju need stereotüübid, mis Euroopas eksisteerivad, selle riigi kohta vastavad tõele Euroopas elades nagu valed pilt sellest, kui näiteks inimesed vaatavad, lihtsalt ütleme filme, Hollywoodi filme ütleme sealt teha mingisugune järeldus, mida sa Ameerika endast ette kujutab, see on täielikult vale. Siia tuled, jalad, siis see pilt on hoopis midagi muud ja tõesti ütleme näiteks liigsöömine ja paksus on tõesti silmapaistev muud aspektid, näiteks tarbimine, arvamused, ameeriklasele, läbini materialistlik, kelle jaoks raha on kõik ja peaasi, et saaks osta pidevalt. Võib-olla see on üldistatuna, mitte päris õige, sest et inimesed nii mitme erinevaid, ütleme muidugi, et selleks, et Ameerikas läbi lüüa. Tihtipeale on inimestel mitu tööd, ütleme, et ütlesite omadega välja tulla tavaliselt eks see raha muidugi rolli, aga, aga ma ei üldistaks, ütleme, et inimesed üldiselt sellised suured materjalid on, samas muidugi elad sa sellises linnas siin ühendriikidesse jättes. Mis on ülejäänud Ameerikas suhteliselt erinev, elu on siin kuidagi pehmem. Ma ei tea, kas sobib kasutada sõna euroopalikku, võib olla küll, jah. Ma ei tea, kuidas ta nüüd euroopalikum on, aga ta on kuidagi. Kuidas sa ütlesid pehmem. Ja sellel on isegi, et kuidas inimesed käituvad liks liikluses, ütleme, kui sa autoga sõidad, siis keegi sulle signaale ei anna, kui ta, ütleme rohelise tule alt kohe läbi sõida. Võib-olla teatrielu on nagu rohkem euroopalikud, mitte et sul on tõesti siin linnakeskus, kus sa võid ringi kõndida, sul on siin ütleme, lähed pubid ja restoranid, aga me ise elame, ütleme sealt natuke väljas, mis nagu äärelinn, et seda nagu otseselt sealt ei näe, sest meil on lapsed ja seal on lihtsam lastega. Et me nii väga tihti ütlemisi jattelisi käi, ookean on siinsamas, siin on Ameerika kõige kõrgem mägi kohe siin linnast näha. Loodus- ja inimkeskkond on siin väga harmooniliselt segunema, ütleme see loodus on selline väga ilus sinuni piiratud mägedega. Kogu see piirkond, et siin näiteks tänu mägedele siin eriti eriti külma ei ole, näiteks talviti on võimelised, sajab vihmaga, aga suurt lund ei ole peaaegu kunagi. Suusatamine on väga lähedal, seal, kus ma elan, on üks pool tundi sõita suusakeskus slaalomit sõita, näiteks selle, see mind huvitab. Sättel on kuulus mitte ainult Microsofti poolest, siin asub ka Ameerika ja maailma võib-olla üks kõige suuremaid kohvifirmasid Starbak selliseid uue aja trendi ettevõtteid kohe menuk Amazon punkt com maailma suurim internetikaubamaja on see linn kuidagi peibutanud, mis, mis on neid siia tõmmanud, võib-olla see kliima, ütleme, kui hea on elada näiteks, et suved on üldiselt soojad, lennuühendus on päris hea, ütleme siit igal pool sõita. Ma usun, et võib-olla paljusid tõmbab just see kliima, et, et siin tõesti mitte eriti külm samaaegselt mitte eriti palav, isaldusid ohtlikke loomi, kuskil ei ole busse või midagi sellist samaaegselt on nagu ütleme spordihuviline siis, või meeldib loodus, siis on väga lihtne minna igale poole loodusesse. Havaile on lihtne sõita otse ühendusse puhkusele. Tundub, et siin ongi just Aasia see see piirkond, kuhu silmad on suunata. Kui me vaatame siit merele, siis sinnapoole jääb kaasa, kas Euroopa siit väga kaugena ei tundu? New Yorkis olles tundub, et istud lennukisse viis tundi oled Euroopasse kuidagi lähedal, siit 10 ajatsooni Eestist eemal tundub see kõik väga kauge. Millegipärast ma ei ole niimoodi selle peale mõelnud, et see väga kaugel oleks, võib-olla interneti pärast, kõik on nii lihtsalt kätte saada, ütleme informatsioon ja see sõit, ütleme, on ka, ütleme Eesti majandus on väga väga mugav. Näiteks sõita SAS'iga Kopenhaagenisse, sealt otse Tallinnasse ei ole eriti Pitleme seadeldis Kopenhaagenis on üheksandal jõudma, Eestisse läheb, ma ei tea, 13 nulli sellega eriti pikem New Yorgist Kopenhaagenisse umbes seitse ja pool tundi. Selles mõttes ma mõtlengi, et kas nüüd elada New Yorgis elada seadeldis selles mõttes, et Euroopaga suhelda, et ma ei usu, et seal suurt vahet on, et see on omamoodi nagu natuke illusioon, et see on väga kauge koht. Jah, minu meelest küll, jah. Sa arvad, et Microsoft on su karjääriredelil uurimisosakond praegu kõrgem aste, mida sa oled soovinud saavutada, siia sa nüüd jäädki aastateks? Ma ei tea, kas ma siia jään, vähemalt enne, kui ma siia tulin, mul plaanis küll ei olnud siia jääda nagunii väga pikaks ajaks, nii, ma olen seal kuues aastal, aga muidugi mul on võimalik ju ennast edasi arendada nagu Riisortsinile edasi kuskile ei pürgi, ütleme nii, et ma mingit oma rühma võib-olla tahaks või midagi sellist. Aga et ma olen nagu rahul selle positsiooniga annab mulle lihtsalt vabad käed. Et ma tahaks olla mingisugune manis ööd, mul oleks nagu vastutus nagu väljaspool viis Sotši muidugi ennem kui ma siia tulin, ma ei osanud arvata täpselt, kuidas siin see elamine on, näiteks mulle väga meeldib see, see loodus, siin see, see õhkkond ja võib-olla, kui ma kuskil mujal oleks olnud, siis ma poleks võib-olla seenikagaks jäänud. Eks see ka mõjutab, tunned sa praegu ise, et sa oled moodsa sõnaga öeldes kosmopoliit? Microsoft on kuidagi firmadest rääkides sõna, tuleb meelde, ta on ise kuidagi väga kosmopoliit nomaalekus võib-olla küll, jah, aga no ma ei mõtle selle peale niimoodi, kui keegi mu käest küsib, et kust sa pärit oled, siis ma tavaliselt len. From meni difon, tõlgime paljudest erinevatest kohtadest, aga muidugi tunneme ennast eestlasena ja see on nagu kõige tähtsam. Kiske programmis Ameerika eduvalemid ajas Neeme raudjuttu Margus veanestiga, kes töötab maailma suurimast tarkvara firmas Microsoft.