Tere, mina olen Ene Lukka et tänane saade on pühendatud kodule ja isamaale. Mida tähendavad kodu ja isamaa ühele rahvale ühele inimesele? Eestlasele? Sotsioloog Ülo Vooglaid on ühes oma loengus kõnelenud rahvaste erinevatest prioriteetidest. Ta on arvanud eesti rahva prioriteetide hulka. Just Isamaakodu ja ema. Mõnel teisel rahval on teised prioriteedid, näiteks impeerium või võit. Tänase saate teemaks ongi Isamaa ja kodu mille sügavamast tähendusest saame tihti aru alles võõrsil olles. Kuid usun, et sõites mööda Eestimaad vaatab iga eestlane oma silmadele avanevat maad veidi rahvusromantilise hella tundega. Et on ikka üks ilus ja armas maa. Saates kõlavad laulud on samuti isamaast ja kodust. Need ei ole vanad laulud, need on meie rahva pika eluaja viimase perioodi laulud. Laule kodust ja isamaast on palju. Võib öelda, et armastuslaulude kõrval võib see teema eestlastest laululoojatele olla teiseks armastatumaks teemaks. Kuule, et. Markil käeluu. Kauga olla. Mina enda. Ja rahvaluulet. Mis on kodu, ei ole ehk nii raske seletada. Aga mis on Isamaa sõnal isamaa on erakordne sümboli väärtus ja tundekvaliteet. Rahvus on modernne nähtus ja rahvuste ning rahvusluse õitseaeg Euroopas algas 19. sajandil. Sel ajal levis ka mõiste Isamaa kui rahvusega seonduv, müüt, sümbol ja väärtus. Kodukoha mõiste võiks tuletada ka sõnapaarist omad võõrad. Minu kodu on minu kindlus, mis peaks pakkuma turvalisust kogu minu perele. On loomulik, et iga inimene seda loodab ja ihaldab. Aga kahjuks alati nii see küll pole. Kuid unistus ja igatsus, vajadus jääb kodust algab ka isamaa armastus ja Jansen arutleb mõistete kodu ja isamaa üle oma ja võõraeristuse aluseks rahva ühine etniline identsus, mis toetub sajandite vältel välja kujunenud ühisele mälule ehk kultuuritraditsioonile. Kodupaiga mõiste on dünaamiline. Mida suurem inimeste liikuvus ja infotehnika areng, seda laiema ruumilise ulatuse võib kodupaik saada. Samas on kodupaik osa kultuurimaastikust. Ta on selle maastiku üks element kodumääras ja määrab inimese identsuse ja tähendab eelkõige perekonda kui kooslust. Kodu ehk pere on kultuurilise järjepidevuse kultuurilise mälu hoidja, mille varahoidjaks on ema. See ei, väga, Palju ei, staaris oli aba. Stes. Noore Eevee steri. Kaamera ees. Lapse Eeveega ega. Isamaale luuakse hümne üle maailma. Igal riigil on oma hümn, mille näitajaks see on. Johann Voldemar Jannsen oli esimene, kes hakkas meil isamaale hümne looma. Tuntum neist on eesti rahvushümniks saanud Roone Bergi tekstist inspireeritud ja baasiuse viisile kohandatud. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm oli esimene rahvusliku ärkamise aeg ja see vajas oma hümni. Isamaa armastus ühendas ja ühendab rahvast. 19. sajandi teisest poolest alates on Isamaa teema poeetidele tänuväärne loomeaines. Isamaa kui sümboli ja müüdi laiale populaarsusele aitas oluliselt kaasa Koidula kuulbars Mihkel Veske, Karl August Hermanni. Teiste luuletuste viisistamine. Lydia Koidula luules käsitletakse isamaad kui elusolendit Su kuube enda vahel. Nad võitsid jagada ja äädikat sull andsid nad suhu. Seadisid so hauaäärde hoidjat või mu hiilgav eestimaa sind tahtsid sind surmapaelu siduda su elu taevalt, õigus, leegid raudröövli kätel kiskuda. Sul surmalaulu võtsid laulda rist, lukutas sind armutu ja et ei häält sul enam kuulda, siis lootsid olid hingetu. Järgnev laul on täienisti koidulaulik Lydia Koidula Alt. Nii tekst kui viis Isamaa Isamaa. Saada. Taoline pöördumine Isamaa kui personifitseeritud tegelase poole pole võõras ka hilisematele poeetidele. Võõrsile pagendusse sunnitud poeet Henrik Visnapuu kirjutab 1944. aastal pea vastu. Sa sündisid tules ja tões, mu murelik maarjamaa taevalagi oli tahmas ja nões ning leekides külad ja laas suitsujugasid, ristati taeva heitis aastasadade tuur. Kui lapse saamise vaevas sul verre hammustet huul. Suurema osa oma elust samuti paguluses veetnud poeet Kalju Lepik kirjutab. 1946. aastal kisendad kodumaa sinu käed, nad aheldanud, koduma peksnud Marmaiksu pyha. Aga su vabadusiha murda ei saa võõra piits ega kepp. Jansen ütleb, et üldsõnalise Isamaa kultuse kõrvale tulid konkreetne oma territoorium ja geograafiline keskkond. Kui rahvuse eluruum. Oo. Mambarjastada ning laadse. Koos sa, sa kaalne eska, Smovarias laads. Rida saha kants. Sa kiiksib koos Kui juba joob Mäelgaatikläits või varbamaast inime hõigarnali ka. Või. Armsa ja okei, laads no see ju keegi määra la. Allo ja ta on saanud sama. Ja mu no saag ja nii kaob. Isamaa mõistesse mahub ka tema loodus. Koos Eestimaa mu isamaa piiride väärtustamisega algas ka tema loodusilu ülistamine eesti publitsistikat ja poisias. Ja Jansen nimetab, et eestlase rahvusteadvuse jaoks ja sümboolse tähenduse omandas Isamaa loodus Isamaa loodus, ideologiseeritud kui eestlaste raske ajaloo tunnistaja. Näiteks Jakobsonile oli Eesti loodus eelkõige eestlaste muistse vabadusvõitluse tunnistaja. Lydia Koidula luuletus, see on su Isamaa 1867. Kord mäekünkal seisin veel, olin lapsuke ja vaatasin alla orus, vait hingas raske. Kust eesti nutuhääled? Mul kangelt kõrva lõid, kus eesti orjahigi veel eesti põllud jõid ja kiskjad kulliparved, ööd täitsid kisaga ja valu veeres silmas, lõi süda kuumama. Siis isa pähe pani käe mulle teisega ta näitas maha. Vaata, see on su Isamaa. Meelak seeme les deegu märeve ja. Nasa poisike. Ma siit siis sõnum, aga voolu ja üsa niine. Endal ka ododuo seen Vi viisal ime all. Sapi jääveeliks oma sai napi töö. Jaga. Mis toostajat ta ikka seal Kõige suurema emotsionaalse laengu ja sümboli väärtusega oli poeetide jaoks Isamaa või kodumaapind või muld mis oli immutatud esivanemate verega. Marie Under kodumaa esihõimude sammude raskus ergutab ikka veel tallaalust põliseks siia mulda. See laskus kõmisev taplusest teost ja valust. Palav alusena kõlab luule, mis on kirjutatud võõrsil paguluses olles. Põgenik, katke kord veel tahaksin leida kodutee kodumullas, siis magaksin välja kõik silma v. Agraarne Isamaakäsitlus algab 1860.-st aastast mil algas talude massiline päriseks ostmine. See oli isade maa. Selles mõttes oli isamaa nagu üks suur talu. Seega viis eestlaste tee kodust isamaale. Turvaline kodu hakkas ärkamisajast peale kuuluma nii-öelda Isamaa koosseisu. Seal on elada seal kaunis loodusvilja kanda kus on palju metsasalus, suured jõukad Eesti talud, juhukord, lapsi, kes on sündinud valud ja LL kallis, taandunud kenamulgema. Õnnelik soov, elu, kui sul kaadaks mulgi leiu, kellel laulu korpagusid ei. Väike Viljandi puhulgi pealinn. Sadu aastaid juba tüdinud eila meeles, kassina õrnalt käsilaen farmer talle läbi ja loru peegelduv järv. Õhtul mõnus aerutada, sest kui sul kaasas mulgi neiu kedagi saatkorpei ossa minnes ei. Ta. Autod toovad aga Mulgimaa iial meeles. Ei ole kaugele ära pisar laugelt saterr viisi, mulgi tuleks noorusaega, edasi ei minda elu, tuule kaugele visiiti. Esson õnnelik muu elu, kui mul kaasas mulgi leiukeelne laulukaar simmali. Lauludes on kodu ja kodupaik väärtustatud, kuid võiks veelgi rohkem olla. Neid laule iseloomustab soojus, valulikkus, igatsus oma kodupaiga, laulud on levinud ka tänapäeval. See on vajalik kolkapatriotism. Isamaa mõiste tuli taas laialt kasutusele koos laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumisega, saades tagasi sümboli väärtuse ja rahvuse sünonüümi. Kvaliteedi kodu on jääv, kui inimkonna püsimiseks taasteks ja edasiarenguks vajalik institutsioon. Ning. Meil on liiva ka. Riivas ta se. Isamaa tähtpäevade pühad on need kohad, kus rahvas saab kokku, et meenutada olnut, meenutada esivanemaid ja ka isamaalisi sõnamisi. Henrik Visnapuu. Ma kuulutan. Ma kuulutan mägede vastu v nirede vastu maas. Sina murelik maarjamaa, astud rahva peresse võitjana taas. Rõõm tuleb su vastu, kui ema. Kui naine su nooruse eas künkad hakkavad kõnelema ning väljad tõstavad pead. Ma kuulutan rahvaste vastu vägivallale tules ja tões. Eesti süda pole läbi lastud, pole pestud veel toonela jões. Parapeale käib tapperis, himu ja mõistuse pihta käib mõõksesse ristati mõtete hämus. Hoia puhtana, elumaak on uuesti pandud su ette, su enese elu ja surm. Kuis tahad, kas tulle või vette pista, südamepoolne sõrm. Sinu sõpradest saavad suured. Sinu vaenlased kuistuvad näost sina võrsumist võrsud juurest ja ülened aegade rahust. Siin. See luu, ripu male ka kui ma siin olen. Kui seda ei laad, siin tava, tavakord, see unema tint iga lapse vaatorinud. Ja kui ta sinu, ta on tana korrade viimse unele Kes neid jõuaks lahuta? Homme on Eesti vabariigi aastapäev. Me oleme oma kodudes, et pühitseda isamaa sünnipäevalipud majade ees ja pidulaual tuleb piht küll televiisorist. Siinkohal meenutan oma kodust Isamaakasvatust. Sügaval nõukogude ajal leidsin ühe vanaajalooraamatu vahelt käsitsi siidi paeladest kokku õmmeldud väikese sinimustvalge lipukese. Isa ütles, et see on vanaisa tehtud. Kuskil sügaval nõukogude ajal. Seitsmekümnendail aastail tuli mu isa ükskord väga rõõmsalt poest sest ta oli saanud osta sinimustvalge triipudega salli. Nüüd uuel Eesti vabariigi ajal päris alguses, kui üks esimesi kordi televisioonist kõlas Eesti vabariigi hümn. Me olime kodus, minu pere, minu pojad ja minu isa, minu ema. Ja me istusime, rääkisime ja vaatasime televiisorit ja isa oli esimene, kes püsti tõusis. Minu poja teismelised mõtlesid kas ka nüüd tõusta või mitte tõusta, nagu vanaisa tõusis siis nemadki. Sellest sain mina endale õpetuse, ükskõik kus ja millal sa kuuled oma hümni. Sa tõuse püsti ja kuula, aga veel parem laula kaasa. Seetõttu eemale igasugune tehniline hümn, vaid laulame seda ise kus tahes. Tänase aga lõpetame Tõnis Mägi ja Villu Kanguri poolt loodud lauluga palve. Ja seda. Loo. Kai. Viima. Teod selleks palveks. Loo ojja. Lookaid. Roodu. Kar DNA-d tulevad ka. Kirja saada. Uskudes, et see saama