20 lugu, klassikaraadiost. Saateid ja inimesed läbi kahe aastakümne. Argipäeviti kell 10. Head kuulajad aprillikuus räägime lugusid, klassikaraadiost, vaatame tagasi, meenutame. Ja täna tuletame meelde, kuidas teatud klassikaraadio tegevusperioodil tuli põnevaid välisautoreid pakkuma, tegema selliseid tunni ajaseid, autorisaateid. Neid autoreid oli päris palju, ma ei julge nimekirja ette lugeda, sest et äkki keegi jääb välja. Kes mäletab, et on siin mõne toreda saate teinud, aga tänase saate jaoks materjali kogudes ma vestlesin kahe inimesega üks oli Kaarel Vanamölder, kes omal ajal tegi siin sarju, musta triibuline Hermeliin ja veel üks ajalugu ning Alo Põldmäe, kes vahendas oma kogemust teatri- ja muusikamuuseumist sarjades arhivaarid, avastused ja scriptum. Samuti on muide nende tunni ajaste autorisaadete hulgas päris suur hulk folklooriteemalisi saateid. Aga nendest räägime eraldi Kell selles sarjas. Aga alustuseks ma tahaks meenutada sellist perioodi, kus oli võimalik tellida saab Teid projekti Lõuna-Eesti keel ja kultuur raames ja siis algas meil koostöö luuletaja Lauri Sommeri. Ka esimeste saadete hulgas oli tema meenutuste saade lapsepõlvest Sänna Võrumaal ja sinna tuli järgi veel terve rida erinevaid saateid. Kuna Lauri Sommer kuidagi inspireeris siin klassikaraadios tegutsemast tegi sellistest huvitavatest lauljatest ansamblites saateid. Selline oli näiteks ka saade normaalses seltskonnas, mille algust võiks natuke kuulata. Grethe tantsib nüüd sellenimelise looga on alanud Lauri Sommeri olemise tund. Tere tulemast normaalsesse seltskonda. Mida see tähendab, see selgub õige varsti. Kuna muusika ajalugu Ühes osas ka isiklik kogemus, siis alustan paari mälestuskilluga. Oli aasta 1993 kevad, kui olin sõjaväes ja üks Viljandis näitlemist õppinud mees laulis mulle oma viisi pidamatule häälel laulukuningast, kelle kandetool pandi seisma teel. Päris imelik lugu, aga ma ei teadnud, kust see pärit on. Tuli sügis. Ma sain sõjaväest lahti ja hakkasin jõlkuma Viljandi kultuurikolledži tagumises puust ühiselamus et oleks natuke seltskonda, kultuuri, õlut ja muusikat. Ühel õhtul tuli mu sõprade papa Margus Põldsepp ning pani peale ühe tartust kelleltki Petserilt saadud kasseti mis kõlas väga huvitavalt. Sel sügisõhtul sain teada ka bändi nime. Normaalne seltskond. See muusika sobis ühikaõhkkonnaga väga hästi. Seal oli midagi pungist, kerget küünilist joont ja samas helget rändamise tunnet ja isegi natuke vanamuusika mõjusid, mis mulle tollal kitarri õppimisel samuti väga oluline oli. See aeg oli eesti akustilise folgibändide elavnemist aega väga mitmes linnas. Sealsamas ühikast. Viljandi vana noortemaja kohvikus andis oma esimese kontserdi tollesama Margus Põldsepa bänd untsakad, mis tookord kandis veel nime omad joped. Tartus oli jääääre esimene kassett juba ilmunud ja väga menukas. Huvitavaid asju tehti lasteteatris. Tallinnas hakkas tuntust koguma väikeste lõõtspillide ühing. Ja Sven Guntu oli panemas eriti kurva muusika ansamblit. Kuid tagasi selle unustatud, aga huvitava bändi juurde, kelle stiili Veiko märka nimetas rätsepistemuusikaks. Lauri Sammeri saadete hulgas oli veel hinge öine tiivalööki ork, draaklist ringid veel Ringo ringveeluulest, seesama mina, Tõnu Õnnepalu luulest akvaariumis ringi vaadates Boris kribintsikovisti akvaariumist, Andres Allan àra lahkunud luuletajast lasteteatri laulud, Annemaasiku laulude maailm, mälestussaade jämejalast, Lauri Sammerilt, ma küsisin ka intervjuud, aga ta ütles, et ta ei oska praegu midagi meenutada. Küll aga see tegemine oli tore aeg ja pisik on sisse jäänud. Youtube'is pidi Lauri summeril praegu olema oma pisike kanal kagu, kas, kus ta muusikale lisaks aeg-ajalt mõne kuuldemängu avaldab. Ja samast perioodist on ka Jaan Kaplinski saated. Temagi hakkas tegema sellesama lõunaeesti keele ja kultuurisaadete hulgast saateid avades sarja võro keeles. Massay minegi imekeel massaiminegi, ilma saadu ja ilma p, et kaotada ja lõdvet sammal kasus pääle sambla all elati üle talve latsile kaija ja küüsisel living Fing rajaledadest sõng tiit puust ette Värmit verelas õtaks saia, võik jääki veel tulla ja arvu saia. Et rääkida Lõuna-Eestist, Võrumaast tegelikult peas kõnelema võro keele Tomsoni imelik asi, et Eestis ei ole säärast kommata. Salat norra maalases käes kõnela soome keelt. Mõelam klannu tähist moodu, täiesti korralikus söebaas sai. Et kõik ta, et seal moodu teete. Hütškiiluts meil, olgu, niimoodi tuleb ikka eesti keelt kõnelda. Ma olen mõelnud, et, et minu geenid või nagu hullelisemalt öeldakse, minu veri on kõik pärit lõuna poolt vana Eesti- ja Liivimaa piire isegi lõuna poolt Emajõge. Et Eestimaa kubermangus ta vanalt eestimaalt olema mitte midagi päritud. Ainult see üle võetud keel. Ja ega meie esivanematel ka siin, Tartus, rääkimata kaugemast lõuna poolsammast, Eestist ei olnud Tallinnaga suurt midagi tegemist. Isegi rahvalauludes kõne käändudes. Riia linn see taga hakkan, oli ju see rikas kui Riia Kikas ja kõike muud selletaolist asju ajamas käidi ka Riias. Mu vanaonu oli aastal 1918 oli vallavanem. Aga ei ole vallavanem ja sakslased saksa okupandid, tookordsed kutsusid vallavanemad Riiga, et taastada vana Liivimaa kubermang. Aga tookord vallavanemad ütlesid kindlalt ei andnud alla. Ikkagi jäi, jäi hästi, aga kaua seda saksa okupatsiooni oli, eks see oleks muidugi selle igasuguse lõuna, kui põhja eestluse lõplikult lõpetanud. Siin oli siis katkend Jaan Kaplinski saate algusest kusjuures meenub, et ka Kauksi Ülle tegi päris võrukeelseid saateid. Samas sarjas aga Jaan Kaplinski l tekkis siis huvi teha ka mälestussaateid, näiteks oli tal sari kohtumisi kohtumised muusikaga, kunstiga, luulega ja selle teema lõpetuseks siis jällegi näide sellest, kui põnevalt Jaan Kaplinski oma saate üles ehitas. Ta alustas niimoodi, et sa lihtsalt pead seda asja kaasa kuulama. Siin on sissejuhatus saatele kohtlemisi muusikaga. Üks mu suuremaid kurbuse elus on see, et ma ei ole musikaalne inimene ei pea korralikult viisi ja ei tunne sageli ära tuttavat teost. Sõnaga see anne mul puudub, aga teiselt poolt on muusika, mul on elus olnud kohutavalt oluline asi murdeeast peale. Ja on tänini. Ja ka oma kirjandus särite luules on, on see muusika Hollandi üks väga suuri mõju avaldajaid, on seda võib-olla tänini. Ja ma ei oska seda kõike seletada. See teatav ebamusikaalsus on, on mind vaevanud ja ma olen otsinud sellele seletust. Ma ei teagi õieti. Ilmselt musikaalsus on, on mitu võimet kokku, mitte üksainus. Ja omamoodi kummaline on see, et tegelikult ma olen poolenisti muusika, inimeste perekonnast pärit. Vanaema, poola vanaema, keda ma ei ole elus küll kunagi näinud, oli konservatooriumi haridusega laulja. Isa õppis aasta konservatooriumis klaverit ja mu ema mängis klaverit, Taali, tantsi alla. Ja, ja loomulikult see kõik käis muusikaga kokku. See oli jällegi katkend Jaan Kaplinski saatest, seekord siis kohtumisi muusikaga. Neid autorisaateid siin salvestades toimetades oli palju selliseid hetki, kus ma mõtlesin, et et millega ma olen selle ära teeninud. Et mul on võimalus kohtuda kõige parema osaga inimtegevusest, et inimesed valmistavad oma saateid ette? Nad toovad endast esile kõige paremat, et seda teistega jagada. Et ma olen otse selle juures, olen selle eest väga tänulik, aga nüüd saate jätkudes tulevad siis intervjuud Kaarel vanamöldri ja Alo Põldmäega. Tere, klassikaraadiokuulaja eetris on musta triibulise hermelini viimane saade. Musta triibuline Hermeliin, sari, mis räägib Bretoonidest operetooni muusikast. Minu nimi on Kaarel Vanamölder. Õues on varakevad, on hall joon udune. Ilm on selline, nagu on ta enamasti britannias. Tabades akna vaadates alla sisehoovi, võiks näha juba mõnd lumikellukest. See on ainus jälg sulanud lumest. Ja samamoodi kui sõdureid. Kui sõdurite pataljoni teisi maast välja turritavad rohelisi otsi on saabumas kevad. Ja kui tänane saade on eetris, ongi aprill alanud. Enam ei ole üldse kaua. Oleme täna Tartus Karlova linnaosas ühe rohelise torniga puumaja teise korruse korteris. Ja siin elutoas on palju rahvast. Tänase hermelini pealkirjaks sai pandud ristumised ning juttu tuleb meie, ütleme siis tinglikult eestlaste kohtumisest, pretanniesel elanikega. Ma ei tea, mitu aastat tagasi see oli, kui klassikaraadiosse tuli üks kiri, mis saadeti mulle edasi mulle Marge-Ly Rookäärtoimetaja ütles, et üks härrasmees võttis klassikaraadioga ühendust ja see oli siis Kaarel Vanamölder. Kes on praegu siin stuudios meenutamas oma saadete tegemisi seal umbes 2000.-te aastate, ma ei tea, 2004 2005. 2003 2004 ja siis veel umbes paar aastat veel pärast seda ka. Ja sellest sai siis väga tore koostöö alguse, kus kõigepealt tuli sari musta triibuline Hermeliin pühendatud siis Bretooni rahvale ja Bretooni muusikale. Sa olid ju ajaloo tudeng, siis tuli veel ajaloo teemaline sari, veel üks ajalugu ja veel mõned autorisaated. Kui sa nüüd tagasi vaatad sellele ajale, kuidas sa seda näed, mis, miks sa tulid siia saateid tegema ja mis see sulle andis? Mulle raadioga formaat on alati väga meeldinud raadiot kuulata, sellepärast et raadio ei näita pilti. See tähendab seda, et kui sa siis kuulad kellelegi juttu, siis on võimalik seda pilti ise luua ja sellepärast ma alati hea meelega kuulan raadiosaateid. Ja Ühel hetkel oli mul selline tunne, et ma tahaks ise ka teha, kangesti tuli tunne, et on nagu midagi öelda ja on nagu midagi tahta. Mõningail muidugi sel hetkel jah, tõepoolest üsna noor 20.-te aastate alguses ja siis sellele, et kirikuinimesed leiavad, et neil on palju öelda ja palju tahta. Siis nii ma siis tegingi neid saateid, saatsin klassikaraadiole kirja, tahtsin teha ja fantaasia saate persooni muusikast pakuti hoopis saatesari, mis oli minu jaoks natuke vapustav ja selles mõttes oli ka väga võimas kogemus, et esimest korda, kui ma siin stuudios, siis ma nägin seda stuudiot, oli üldse esimest korda elus, et mul puudub igasugune ettekujutus, kuidas asi käib. Ning selles mõttes on klassikaraadio täiesti fantastiline asi, et me tõesti fantastiline institutsioon raadios mis lubab teha inimestel asju pelgalt selle põhjal, kui inimesel on mingisugused mõtted või mingisugune idee, et see tehniline külg, et sellele tuleb raadio ise omalt poolt juurde, et nii-öelda nagu selline klassikaraadio on minu jaoks alati olnud selline eksperiment, Taal, raadio. Ja kokku ma vist tegin tõesti, kui ma olen mõelnud 20 tunni aja pikkust saadetele klassikaraadiost endise ja see oli väga tore kogemus. Esiteks ära öeldud seda, mida ma tahtsin öelda. Ja teiseks sai ka õpitud ära, mis tähendab sekundi pikkus. Mis see siis tähendab, see tähendab seda sekundid olla väga pikk ja see tähendab seda, et iga sekundit siis iga sekundit tuleb täita, võide tuleb panna niimoodi mängima nii-öelda ka helita, sekund tuleb panna mängima niimoodi, et see kõik moodustaks siis kokku minuti ja lõpuks tunni. Ja see oli, see oli väga, see oli väga õpetlik kogemus. Kui ma istusin siin Tartu stuudios Tallinna stuudios ja tegin saateid ja mõnikord läks ikka ikka peaaegu et hommikuni välja, aga siis oli saade ka enam-vähem koos ja siis võis nii öelda oma selle materjali, mille ma olin kokku pannud, siis läks siis hiljem Radio tehnilisele töötajale või suuremate kogemustega töötajale, kes ta siis nii-öelda päriselt kokku, miks siis nii-öelda, et asi oleks. Nende Mineutraageldused õmbles üle. Ma mäletan, et sina olid selline autor, kes oli hästi tähelepanelik detaili suhtes, et sa kuulasid veel selle valmis saate üle ja viimist käsid veel ka neid viimaseid detaile. Jah, jah, selles mõttes, et kui saade on valmis või kui saade nende kontseptuaalselt kokku pandud, siis algabki selline läbitöötamine, läbimõtlemine ja just nimelt see selle sekundi kuulamine ja see on minu jaoks oli see väga tähtis ja siiamaani on tähtis. Aga mõnikord mõned saated tuli paremini välja, see nagu nooleviskamine märklauda, et et sa sihid alati 10-sse ka mõnikord läheb kaheksasse pakkunud mõnede saate puhulisse, nüüd läks ka alla viie, aga päris nulli ei läinud ükski minu enda isiklikust vaatevinklist vaadatuna. Mõni läks 10-sse, segaja, milline ma mõtlen, et Mõnise viimastest herme liinidest läks 10-sse ja samamoodi läks 10-sse ka näiteks eks ma pakun näiteks saade, mis rääkis Tartu vallutamisest 1704 surmatrummid Tartu all, et see oli selline selline saade, mis nagu toimis See oli siis veel üks ajalugu sellest sarjast. Ma kuulasin juhuslikult täitsa juhuslikult võttes lihtsalt internetist, on ju nad kõik kuulatav üle või panin lihtsalt käima ühe veel üks ajalugu, saate testi, maru huvitav oli. Panin käima enam kinni panna nagu ei tahtnud, et julgeks täitsa soovitada, see oli see, kus Mart Laar rääkis oma doktoritöös. Ja veel üks ajaloo veel veel ühe ajaloo mõte oligi, et võtta neid inimesi, kes värskelt kaitsnud doktoritööd või siis kellel on kes tegeleb mingisuguste uute asjadega ja võtta neid inimesi, kutsuda neid stuudiosse ja siis panna nad rääkima enda tehtud asjadest, et mida nad teevad endale mõtlevad või siis rääkida mingisugustes, üldistest ajaloofilosoofilistes küsimustest, kuidas ajalugu tehakse ja nii edasi. Aga jah, peamiselt sai käidud ja vaadatud neid inimesi, kes on just millegagi maha saanud. Et nii oli, Mart Laar oli ja siis Marek Tamm käis muidugi valges sarjast rääkimas ja Ivar Leimus, Katri Raikalis siin rääkisime, rääkisime kroonikakirjutusest ja see oli selline vahva sari. Meil üks ajalugu Möödunud reedel kaitses Tartu Ülikoolis oma doktoritööd Mart Laar. Ja täna siin stuudios ongi vastne filosoofiadoktor istet võtnud. Ja meie vahel on siis ka doktoritöö ilusasti sinisesse musta ja halli või siis valgesse kaante vahele köidetud raamat äratajad. Mart Laar, kes on aretajad, kellesse kirjutad. Ma kirjutan nendest meestest, naistest, kes tegelikult hakkasid siis eesti rahvuse eneseteadvusele ehk selle kaudu aitasid siis tema sünnile kõige olulisema kombel kaasa. Ja see inimeste rühm ei olegi nii väikene, vaid on suurem, võib-olla kui arvatakse, kuna tavaliselt teatakse tolle aja tegelastest neid ainult, kes on Eesti rahatähtedele kantud ehk ehk Jakobsoni, Hurta ja, ja Koidulat juba papa Jansen kipub kangesti meelest ära minema. Ja samal ajal tegelikult tegid ära, ei ole tihtipeale tundmatuks jäänud koolmeistrid, vallakirjutajad, taluperemehed, majaomanikud, voorimehed, kingsepad ja kes iganes, kes tegelikult seda rahvuslikku aadet kandma asusid. Sinu raamat võiks olla justkui läbilõige eestlastest 19. sajandil. Mingil määral on ta seda tõesti või ta üritab seda olla, kuigi noh, kindlasti ei pretendeeri sellele, et anda nüüd kogu ühiskonnast läbilõiget. Kuigi need üldisi suundumusi ka siin raamatus tutvustatakse, kontsentreerib ta siis teatud rühma just nende rahvuslikest vaadetest haaratud inimeste analüüsimisele. Stuudios on külas klassikaraadio kauaaegne kaasautor Alo Põldmäe. Kutsusin siin selleks, et meenutada natukene sinu kaastöö tegemisi klassikaraadiole. Meie koostöö algas 1998. aastal. Tol perioodil olid sina teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juht. Ma isegi ei mäleta, kuidas see algus oli, vist oli nii, et sa pakkusid, et sul on väga huvitavat materjali ja võiks klassikaraadiole seda avada. Ja sina olid kohe entusiast, mängisid sellega kaasa, kohevad, see oli üks tore asi ja iga kuu hakkaski toimuma selline pidev uue materjali tutvustav saade, uut materjali tutvustav saade, mis saigi sellise üldpealkirja, arhivaar, seid, avastusi, teatri- ja muusikamuuseumist. Ja see oli niivõrd ahvatlev pakkumine, et ma sinna sukeldusin kohe pea ees sisse, aga tegelikult ega ei pidanudki väga palju otsima seda materjali. Noh, teatri muusikamuuseumis on ammendamatu kogus igasugust materjali, kuid Ta ei olnud mõtet hakata läbi töötama. Toodetesse sai pandud see osa, mis tuli kogu aeg juurde. Aga kuna Eesti vabariik oli alles kestnud seitse aastat, sidemed välisEestiga, baltisakslastega ja paljude teiste institutsioonidega välismaal. Ja need suhted alles olid loomisel käis meil väga palju väliseestlasi. Nemad tõid materjale, nii et iga nädal tuli midagi täiesti üllatusliku. Kas või miilitsakorrusel tütar tuli siia suursaadikuks, kohe hakkas tulema lihtsa korjusest materjale. Ludvig juhti uurijana. Tookord siis tuli kohe esimene suur saadetis, kirjanik Kitzbergi poja Jaan Kitzbergi kirjavahetus Vicky juhtile saadetud kirjad, äärmiselt huvitav. Või siis kohe tuli suur suur materjali kogu Karl Leisteri arhiiv tuli, seda võib teha terve aasta aega iga päev pea mingi vaat seda tüüpi, iga nädal tuli midagi, nii et tuli valida, mis on põnevam. Ja niiviisi hakkasime iga kuu tegema kaks aastat, kui ma õieti mäletan, kahe aasta jooksul kestis iga kuu oli üks tunniajaline saade ja siis läks natuke hõredamaks, oli kuus korda aastas, nii et mina nii-öelda arvepidamise järgi klassikaraadioarhivaar seid avastusi oli kokku 44 saadet, et see on minu tagasihoidlik arvestus pärast sõda sujuvalt läks üle. Et oleks nagu vaheldusrikkam läks sujuvalt kirjavahetuste peale ja siin olid Iivi Lepik ja Andres Ots. Õige mitmetes saadetes lugesid kirju ja mina siis neid komment. Tsiteerisin teatri muusikamuuseumi kogudes sisalduvaid väga põnevaid kirjavahetusi. Aga viin on käest lausa ära õitseb, nii et hulluks võib minna kastanid, sirelid, tulbid ja kõiksugu põõsad parkides. Säärane kevadine issand, heida armu, nagu sõnab Henrik Visnapuu. Jämeline õhk siit pehme. Ainult päike ähvardab varsti väljakannatamatuks muutuda. Ka ööd on liig soojad. Plaadis õnnetu inimlaps oma muusikaga, kui on juba kevad väljas ja sees. Tervitab ja soovib häid suviseid. Palav err. Näitleja Andres Ots luges niimoodi Alo Põldmäe saates Olav Rootsi kirja, mille ta saatis Karl lehterile Viinist. Tagantjärgi vaadates ka päris põnev tol korral ka põnev, aga isegi praegu vaadates. Mis sinus eneses kõige rohkem muutus nende saadete tegemisega, mis nende saadete tegemine sulle andis? Saadete tegemine andis väga palju, sest tänu nendele saadetele ma ju pidin ka süvenema nendesse? Jaa, jaa, oma ülevaatemuuseumis on, muidu on nii, et kui tuleb väga palju materjale, siis kihistubkiisistub, kihistubi tulevad ja, ja järgmised põlvkonnad kiruvad meid eelkäijaid, et miks nad neid asju korda ei teinud kohe. Ja see organiseeris Meil tervet osakonda, et materjal saaks arvele võetud kiiremini, et oleks ülevaade, mis nimekirjad seal on, missugused kirjad või mis dokumendid. Nii et see juba puhtmuuseumi tööd organiseeris, kiirendas ja, ja endal tekkisid täiesti lisa lisahuvid kontaktid väliseesti muusikute, kas need olid äärmiselt äärmiselt tihedad ja ma saatsin päris ise olin ka üsna aktiivne, saatsin palju kirju, sadu kirju, iga igasugust väliseesti tuntud tegelastega. Naan Põllu nii välja, kelle juurest siis sai toodud ka päris suur mitu kohvritäit noote ja materjale ja naan põllu juurde, sai lausa sõidetud ja istusin põllu kõrval. Tema viskas prügikasti oma mingit materjali, mina korjasin klassist välja, ütlesin, et see läheb muuseumisse. Nii kui sai koju tuldud, jälle kirjastasin, toimus cute Naan Põllumaterjalide saade. Ja muidugi jah, Arvo Pärdi juures olime koos tolleaegse direktori Arvo saarega ja, ja siin on kahjuks kohvritäis tuli materjali Arvo Pärdi elukohast sama arhiivist Berliinis ja sellest on ka saade. Ma tookord olin päris väga haaratud nendest viiulitest ja keelpillidest. Siin on üks saade, on pühendatud Felix villakule, Felix villaku lesk Maimu villak kinkis väga suure koguselts villaku töökoja sisustus. See oli niivõrd põnev ja, ja siiamaani on teatri muusikamuuseumis olemas kui töökoja sisustus, niukene, väikene nurgakene. Sellega seoses tuli saadega vale Stradivaariustest valemaatidest ja neil hakkas tookord tulema kuni 20 vale Stradivaarid omaatid aastas. Vladimir Sapposhini poeg Oleg Alexa poolsin andist suure materjali ja siis kohe sel puhul oli Vladimir Sapposnist saade selja Aumere väljapaistev eesti viiuldaja, Rootsis suri ja üheksakümneüheksandal aastal tema mälestuseks ja Eesti komitee esimees Jaan Pill valt või suure materjalikogu. Kogu sellest oli saade ja nii edasi ja nii edasi. Evi Liivak kui 75. sünnipäeva tähistuseks tema filmi armastuse poeem. Ja selle taustal sai saate teha nii et ja nii edasi, nii et neid teemasid jätkus mustmiljon. Kindlasti jätkub praegu ka. Ja nüüd peaksid olema need saated kättesaadavad, kui sisestate otsingumootorisse ERR arhiiv. Panna otsida arhiivist üles ja on võimalik inimestel kodus kuulata. Jah, aitäh veel kord selle initsiatiivi eest, nii et selline asi teoks sai, nii et väga-väga toredaid mälestusi sellest. Kuulsite saadet 20 lugu, klassikaraadiost meenutasime välisautorite autorisaateid, mis siin tehtud. Saate koostes Liina Vainumetsa. Aitäh kuulamast. 20 lugu, klassikaraadiost. Saateid ja inimesed läbi kahe aastakümne. Argipäeviti kell 10.