20 lugu klassicroodi. Vanamuusikatund. Lugupeetud klassikaraadio kuulajad, nende sõnadega on teid juba kaheksa aastat tervitanud armastatud saatejuht ja muusik Robert staak Kuulate saadet sarjast 20 lugu klassikaraadiost ning täna on peategelaseks just tema. Kuidas Roberts taak raadiosse sattus. Kuidas valmib vanamuusikatund? Mis on see muusikapala, mis tõi kaasa kõige meeldejäävama kokkupuuteoma kuulajaga? Kõigile neile küsimustele saate järgnevas pooltunnis vastuse. Alustame algusest, kas te võiksite meenutada, kuidas te esmakordselt raadiosse sattusite ja mis plaanid teil siis olid? Ega mul päris täpselt detailid enam meeles ei ole. Ma isegi ei mäleta, kes mind siia kutsus või konkreetselt, kuidas ma siia sattusin, ma mäletan seda, et Virve Normet võttis mu oma tiiva alla. Ta on ääretult tore ja lahke inimene ja ma mäletan, kui alguses siia tulin, ma tulin poole kohaga toimetajaks ja oli ka jutt, et ma tulin Toivo Tulevi asemele. Tema lahkus selle koha pealt. Ja mingil ajal ma hakkasin tegema saateid, oma saateid. Vanamuusikatundi vist umbes sama nime kandis ta ka siis ja kitarrimuusikast tegin saateid mis oli nüüd enne, kas ma hakkasin tegema saateid ja siis tulin, pole kohaga toimetajaks või oli see vastupidi, ma ausalt öeldes ei mäleta. Ja see oli, Ma arvan aastal 1986 või seitse. Ja ma olin aasta või poolteist, tegin sellist poole kohaga tööd ja siis vist oli nii, et Tiia Teder läks lapsepuhkusele. Ja siis ma tulin nagu täiskohaga siia tööle. Aga ma ei olnud väga kaua, ma olin kokku, võib-olla ma arvan alla kolmeaastasest, et siis oli see ärkamine, oli, olid muud võimalused ja mulle tehti lihtsalt erasektorist ahvatlev ettepanek, millest ma ei saanud keelduda ja siis ma läksin ära. Nüüd ma tulin siia tagasi siis 18 aastat hiljem, võib-olla see on tohutuse vahe, et mul on ikka meeles, kuidas tolleaegsed helioperaatorid kääridega linti lõikasid ja ma ei saa aru, kuidas nad seal tegid, siiamaani ma ei saa aru, kuidas on võimalik lappida kokutamisi ja silpe välja lõigata saadet kokku, lõigata kääride jaskotšiga aga nad tegid seda ja väga osavalt. Ja muidugi ei olnud siis digitehnikat, digitehnika tuli hiljem ja siis ta tuli ta ka alguses digilintidena. Digimakid olid küllaltki suured ja kohmakad, mäletan, ma tegin intervjuud Macolile õla seal oli juhe ja siis mikrofon ise oli sama suur kui täna. Võib-olla need diktofonid ja muusikat mängiti helpeedelt. Ja muidugi saadete tegemine, mis tänapäeval on lust, sellepärast et arvutis on ju kõik võimalik, et kirjutas masinale defitsiit üldse. Ütleme kodus kirjutusmasinat, saada seda, sest see oli probleem, ma mäletan ja ütleme, mina teen ju kõik oma saatetekstid valmis enne siiski kujutage ette seda vahet, kas seda teha arvutis, seda teha kirjutusmasinal. Et arvutis ma lihtsalt mingi lõigu syytelõigu sealt ja lõpus kui lõigud on tehtud, siis panen nad järjekorda, mis mulle meeldib. Aga kirjutusmasina taha sa pead istuma, seal peab olema kogu saateplaan valmis, kust sa tuled ja kuhu sa lähed. Ja sa ei tohi eksida, seal on ainult mingi valge marker, millega sa võid seal natukene parandada või muidu lihtsalt võtta see leht välja, kortsud ta kokku ei viska, üle õla prügikast ja hakka otsast peale. Et see vahe on muidugi tohutu. Paarikümne aasta jooksul. 2008. aasta jaanuaris läks eetrisse vanamuusikatund ja nagu te ütlesite, enne seda olite te pikka aega raadiotööst eemal olnud, mis see oli, mis vanamuusikatunni algusepanija, mis teid tagasi raadiosse tõi? Mind on kiskunud raadiosse kogu aeg, tegelikult ka siis, kui ma tegin muid asju. Et selles mõttes oli see loomulik ja, ja tekkis selline hetk, kus mul oli lihtsalt aega ja ma võtsin kätte, helistasin Tiiale ja küsisin ta käest, et kas on midagi teha. Ilmselt tuli talle ka küllaltki ootamatuna, sest teda kohe ei anna mulle vastust. Ütles, et vaatame. Aga ta helistas tagasi. No ma ei tea, kas järgmine päev midagi ja ega mina ei öelnud talle, et ma tahaks vanamuusikatundi teha, see oli tema idee. Ja nii see, nii see läkski. Esimeses vanamuusikatunnis mõtisklesin selle üle, mida üldse tähendab vanamuusika millised sihite tollal paika seadsite ja kas sammuta nende järgi tänase päevani. Ei, muidugi, ma ei oleks osanud arvata, sellepärast et sellel nädalal läheb eetrisse 205. saade. Ma ei mõelnud sellele üldse, maksan lihtsalt järjest tegema. Ja ega ma midagi konkreetselt ei mõelnud, et ma teen nüüd hõlman seda teemat ja hõlmanud seda teemat ja ma ikka olen järjest teinud kogu aeg. Ma ei saatnud selliseid mingeid suuri sihte, ammugi 205-st saatest ei mõelnud. Aga kuidas te saate teemasid Välita? No õnneks on niiviisi, et mul ei ole olnud selliseid situatsioone, et ma leian ennast olukorrast, et mul ei ole midagi teha. Et isegi praegu, kui ma vaatan, mul kodus on plaadiriiulis väike virnakene, mis ootab tegemist ja tihtipeale teemad ikkagi nad tulevad ise minu juurde, kui olla tähelepanelik. Üks asi on muidugi muusikalised tähtpäevad ja mõnikord nagu näiteks tramooga juhtus sügisel, oli tema tähtpäev naise, mõtlesin seal nagu vaigust nukukene, et sa hakkad käega kompama ja lõpuks kõik su jäsemed on selle nupukese küljes kinni ja nina ka. Ja terve see hooaeg on remoost jätkunud saateid ja no minu jaoks ei ole seda liiga palju, ma ei tea, võib-olla kuule, see tüütab ära, aga seda materjali on, see materjal on ka selline, mis puudutab Ramoodet. Et ta meie kultuuriruumis eestikeelses kultuuriruumis ei ole väga hästi esindatud see muusika ja see taust ja kõik ja sellepärast võib-olla see mind nii võlux. Et see on üks asi ja muidugi kui ma valin saateid, ma väga oluliseks pean siiski ka seda esitus, muusika, esituskvaliteeti, nii palju kui võimalik, ma ikkagi alati püüan oma arust mängida parema kvaliteediga salvestusi oma maitse järgi oma arust. See on minu jaoks oluline. Näiteks just oli äsja oli õnnelik juhus, ma ei tea, kust need tulevad. Õhust eetrist tulevad kaks nädalat tagasi, mil tekkisid iseenesest hüppas pähe idee, et ma vaatan, et mida Endel tegi 300 aastat tagasi. Ja kujutate ette, 300 aastat tagasi, 25. mail tuli välja temalt ooper Amad Insiti Kaula üpris tundmatu ooper, kusjuures eelmine oper enne seda oli tulnud kaks aastat varem ja järgmine ooper tuleb viie aasta pärast alles. Ja juhuslikult ma vaatasin, son, esmaspäevasel päeval on ooperiõhtu. Ma rääkisin Tiina kuningaga ka, jah, ma saan öelda, et täna 300 aastat tagasi esietendusse ooper ja kust see idee tuli või kuidas minuni jõudis, ma ei tea, see tuli kusagilt. Ja muidugi mööda seda vanamuusika ilma käies on nagu üks suur labürint. Ma lähen nurga taha ja ma ei tea, mis seal on ja sealt hargneb nii palju töid. Üks saade annab idee järgmiseks saateks toob endaga kaasa tooma, koolis tegin, ma ei mäleta, kuhu see seitse saadet, kui ärkasin, mõtlesin ma teen tooma koolist. Ma vaatasin, kui paljud heliloojad on sellega seotud olnud. Isegi heliloojad, keda me ei tea, vähe teame ja nyyd lähebki. Kuulame väikest meenutust Robert staagi esimesest vanamuusikatunnist, mis läks eetrisse 2008. aasta 12. jaanuaril. Lugupeetud klassikaraadiokuulajad, uue saatesarja vanamuusikatund juhatas sisse avamäng Georg Friedrich Händeli ooperile Harjo, Dante. Mina olen Roberts taak, selle saatesarja autor. Ja mul on tõeliselt hea meel teiega taas kohtuda pärast peaaegu kahekümneaastast vaheaega. Nii palju on möödunud ajast, mil ma oma viimased saated siin raadiomajas tegin. See on olnud päris pikk aeg. Vahepeal on peale kasvanud terve põlvkond uusi muusikuid, kes on toonud kaasa oma nägemuse vanamuusika interpretatsioonis. Ikka on tegusad mitmed vanameistrid Jordisa val, William Kristi, Filipp härre väge, Nicolaus harnonkur ja paljud teised. Sama kehtib ka Eesti kohta. Meil seisab ees hulk sisukaid kohtumisi ka kodumaiste tegijatega, uute ja vanadega. Muidugi on mu kollektsid klassikaraadiost kogu aeg nii-öelda kätt pulsil hoidnud kuid meil on, mida kuulata, kellega kohtuda ja juttu rääkida. Ning ma loodan väga, et teie leiate nendest saadetest enda jaoks midagi huvitavat ning õpetlikku. Ja muidugi siin kõlav muusika teid haarab, puudutab ja ülendab. Vanamuusikatund sellisel kujul, nagu teie seda teete, vajab väga head ajaloo tundmist. Kust teie põhjalikud teadmised pärinevad. No ma ei ole muusikateoreetik ega, ega muusikaajaloolane, ma õpin kogu aeg, seesama, millest ma just rääkisin, et ma avastan, kogu aeg õpin, ma arvan, et koos kuulajaga, võib-olla natuke enne teda. Aga põhimõtteliselt ma õpin kogu aeg ja tänapäeval ei ole see raske, on natukene, on vaja ju keeleoskust. Ja tegelikult materjal on ikka kõik kättesaadav. Võib-olla lihtsalt see, et minu jaoks on ka probleemsed, kui detailne olla, kust tulevad põhjalikud teadmised, et aga mul on ka võrdlemisi halb mälu mulle hea aastaarvud meelde, mis siis täpselt juhtus, aga aga tehes seda tööd, siis ometi tekib selline üldine pilt, üldine arusaam, milline kild, kuhu asetub, see mosaiigi pilt tervikuna suurelt on nagu silme ees. Ma olen muusikaakadeemias võtnud üliõpilaste eksameid vastu muusikaajaloost, mõnikord on, mind hämmastab mõnikord kui nad ei tea midagi, kuivõrd nad asju kontekstist välja võivad asetada, siis ma veendun, et nad ei näe üldpilti tervikuna. Et nad teevad selliseid vigu ja selliseid eksimusi. Ja noh, see on see, mis nende kogemusega ja aastatega võib-olla tuleb. Mitte see, et ma tean, mis aastal, kes kus oli ja mida ta täpselt tegi. Kui palju on saadete tegemist mõjutanud asjaolu, et te olete ise muusik? No ma arvan, et kindlasti annab, annab tuge, sellepärast et eriti, mis puudutab intervjuude võtmist muusikutega rääkimistest, ma olen nagu nende poolel. Ma olen nagu nende pool eesriiet. Ma mõtlesin ka seda, et see on tegelikult sa võib-olla sarnane, et kui maailmas kirjutatakse, on toidukriitikud ja restoranide kriitikud siis ma olen köögis käinud, ma tean, kuidas seda toitu tehakse, ma näen seda sealtpoolt. Ja esiteks seab mind intervjueeritav, aga võib-olla natuke võrdsemasse olukorda. Ma olen kompetentne, ma tean seda külge. Ma tunnen ennast kindlamalt, sest ma olen tundnud ennast ebakindlalt, kui ma pean tegema intervjuusid teemal, mida ma ei valda. See viib muidugi teise küsimuse juurde, et, et kui ma ei valda teemat ja ma teen intervjuud, siis ma esitan küsimusi. Võib-olla, mida esitaks tavaline raadiokuulaja ja mis võib-olla on tavalisele raadiokuulajale huvitavad just võib-olla seda ei peaks kartma pelgama, siis. Aga ikkagi, kui ma tunnen seda asja, siis, siis ma tunnen ennast palju kindlamini ja kindlasti on ka spetsialiste, kes tahaksid esitada omi spetsiaalseid spetsiifilisi küsimusi. Muusikule näiteks. Ja minu arust ongi saates intervjuu tegemisel või üldse saatesse, on äärmiselt raske on see tasakaal. Et ei paneks raadiot kinni spetsialist kuna jutt on liiga demokraatlik ei paku talle huvi või vastupidi, et raadiot ei paneks kinni tavakuulaja, kes ei tunne hästi tausta, kuidas seda tasakaalu leida, ma ei tea ja ma isegi ei tea, kuidas minu saated on, kuidas neid võtab spetsialist või kuidas neid võtab tavakuulaja. Kuidas vanamuusika raadiosse sobib, on siin mingi konflikt selle muusika olemuse ja massikommunikatsiooni vahel? Ei, ma arvan, et ei ole. Ma usun, et on nii, et iga muusika, mis sobib salvestada see sobib ka raadiosse ja tegelikult mis muusika ei sobi salvestada. Et noh, me võime ju öelda, et võib-olla liturgiline muusika, tal on oma kindel eesmärk teda väljastpoolt mujal kuulata, aga miks mitte, sellest võib ka elamuse saada. Ja see võib puudutada ja salvestatakse liturgiliste muusikat, nii et ma arvan, et seda konflikti ei ole, et pigem mõnikord isegi vastupidi, näiteks. Ma tean hästi rääkida, lautost öeldi renessansi ajal, et kõige sobivam kuulajate hulk kuulamaks lautod korraga on viis inimest. Lauto, nii vaikne Pillet, isegi hiirekrõbin võib häirida selle kuulamist ja siis on seda raadiost palju paremini kuulata kui kusagil kaasaegses kontsertsaalis 200 inimeselistes kontserdisaalis. Selles mõttes on raadiol oma eelis ja noh, rääkimata sellest, et raadio jõuab igale poole. Kõik inimesed ei jõua kontserdisaali ja ei, ma arvan, et selles ei ole, mina ei näe selles mingit konflikti. Kas te olete raatsinud oma lemmiklood saadetes juba ära mängida või on midagi veel hoiul? No ma ütlesin, et mul on plaadid, mis ootavad tegemist ja lemmiklugusid nimetada on üldse keeruline, sest et esiteks, need on palju stiililiselt ja kõik, see on väga kirev, absoluutselt, ma ei suuda ühte lemmiklugu esile tõsta, see on nagu tõstaks ühte last esile. Aga lemmiklugusid on hoopis palju. Ja sõltub ka meeleolust ja emotsioonist, mis hetkel mingi muusika sobib hästi või mida sa tahad kuulata, sest et noh, gregooriuse koraali või barokkooperit meeleolud on väga erinevad ja kindlasti ma oma lemmiklugusid ei hoia endale. Vastupidi, ma mängin neid hea meelega kuulajatale. Mulle pakub naudingut oma lemmikmuusikat pakkuda kuulajatale ja tore on, kui keegi Nüüdseks olete vanamuusikatundi juhtinud juba kaheksa aastat. Raadiotööga on üldiselt selline lugu, et ega seda tagasisidet liiga palju ei ole. Kuidas on lood teiega, millised on meeldejäävamad kokkupuuted raadiokuulajatega? Jah, eks ta nii on, et muidugi see ei ole üldse võrreldav sellega muusikutagasisidega kontserdiandmisega, kus sa saad selle kohe kätte. Ja see emotsioon, kui on õnnestunud kontsert, see on tohutu, mis sa saalist nagu tagasi saatsin, sa teed mikrofoni, sa ei näe kedagi teisel pool. Aga siiski päris sageli tullakse minu juurde, öeldakse, oi, ma kuulan seda saadet ja väga tore. Ja siis ma ütlen alati, et tore, et see eetrisse ei läinud. Ja siis inimesed Pedas Ta läks eetrisse, aga no mõtlen, toreda tühja eetrisse ei läinud. Et ta kellelegi kõrvu jõudis. Ja selles mõttes, et mulle see tagasiside on väga, väga oluline. Paar korda helistatud ka otse-eetrisse, kui ma olen olnud vaba ja on, on kiidetud, öelnud, et teil on väga tore muusikavalik ja ma arvan, et see on nagu õigustus üldse meie ja ka minu tegemistele kui see, kui see kedagi puudutab. Ja üks selline tagasiside või puudutas mul eriti meelde jäänud ühel see oli kaks-kolm-neli aastat tagasi. Päeval ma tulin siia saadetagema diaandis mulle. Et sul on üks raamat ja sul on üks kiri. Siis vaatasin ja see oli ühelt kuulajalt ühelt daamilt, kes oli ise välja andnud, selle raamatu väga ilusasti kujundatud. Seal olid tema meeleolupildid, esseed, isegi toiduretseptid, selline valik, erinevaid kilde tema elust. Ja üks lõigukene oli, sest sellest, kuidas ta oli hilissuvel, augustikuus oli oma suvekodus olnud kusagil Lõuna-Eestis vist järvel. Ja nad olid perega tahtnud paadiga sõitma minna, kui raadiost hakkas vanamuusikatund endale muusikast tahtis seda väga kuulata ja otsustasid siis võtta väikese kaasaskantava raadio kaasa järvele ja seal seda siis kuulasid ja ta kirjeldab siis seda, milline Katarsis milline puudutas, oli see tema jaoks peegelsiledal järvel Eesti hilissuvel kuulata Händeli muusikat. Ja kui selline asi juhtub, siis see on see, milleks ma arvan, me oma tööd teeme. Me võime ju öelda ühest küljest, et et mis see on, mis me teeme, on mingi grupp inimesi, kellel on kaasimelikud kastid, millel on peale tõmmatud traadid teises käes on neil pulgad, millel on peale tõmmatud hobuse jõhvid ja siis nad hõõruvad neid vastamisi, tekitavad helilaineid. Nende ees seisab üks kaunis daam, kes tekitab helilaineid oma häälepaeltega. Ja siis seal on hulk teisi inimesi, kes istuvad ja ja mõned narrid nendest rõõmustavad, mõned lähevad vaimustusse, mõned poetavad pisara. Mis asi see on, aga me võime ka öelda, et see on taevalik kingitus neile millest osasaamine on õnn. Õnnelikud on need inimesed, kes saavad muusikast puudutatud, kes oskavad seda. Ja kui nüüd klassikaraadio suudab seda vahendada ja klassikaraadio vahendusel keegi saab muusikast puudutatud, siis ma arvan, on meie õigustatud. See oli aaria Händeli kantaadist, ajaja kirgastumise triumf. Ma arvan, et see kõlas seal sellel suvisel järvel ja see on selline kantaat, mis räägib, kuidas nauding püüab enda poole meelitada ilu. Ja teiselt poolt on aeg, kes püüab teda siis tagasi hoida ja öelda, et sa pead ennast ikkagi kontrollima ja tõstma ja kirgastuma ja mitte andma naudingute järele. Aeg ütleb, et pea oled sa vana ja sa pead andma aru sellest, mis sa oled teinud. Ja see oli nüüd siis see hetk selle kontaadi lõpust, kui ilu teeb otsuse kirgastamise kasuks ja ta nii-öelda lahkub eetrisse kõrgematesse sfääridesse. Te olete raadiokuulajate jaoks ka ühe loo välja valinud, mis. Ja see oli raske ülesanne, aga minu probleem on olnud selles, et ma tunnen, et ma olen liiga palju vanamuusikatundides pühendanud aega ja eetrit barokkmuusikale. Vanamuusika on tegelikult palju laiem, aga siin on muidugi see aspekt, et mida lähemale me tuleme endale seda rohkem infot, seda rohkem on ka salvestatud muusikat, valik on seda suurem. Ja ma tahaks nüüd siinkohal seda vigases parandada ja mängida ühe pala vanemast muusikast. See on stiil, mida nimetatakse Arssoptiiliar. Muusikaajaloolased ei suuda kokku leppida, millal lõppes keskaeg muusikas ja renessanss on seal kusagil piiri pealt. Et see on see aeg, kui lõppes pime keskaeg, millega tänapäeval lapsi hirmutatakse. See aeg, vaadake, kus päritse muusikaga, millised maalid on sellest ajast sellest pimedast, keskajast pärit ja hästi iseloomustab seda muusikat, eks Mošov ütlus Mašhooli päris vana, kuid temal oli platooniline armastus neiuga, nad oli suur kirjavahetus. Neiu palus Moschooliasti kuulas, palun kirjutage mulle muusikat. Ja Mašova kirjutas siis talle ja kirjutas niiviisi, et jumala nimel, et ma ei ole juba kaua kirjutanud midagi nii head. Selle pala tenori partiid on nagu magus soolata puder. Kuulsite saadet sarjast 20 lugu klassikaraadiost, mis valmis klassikaraadio 20.-ks sünnipäevaks. Roberts Taagiga vestles Miina Pärn, helimontaaži tegi Katrin maadik.