Tere, head kuulajad, algab saade klassikaraadio sünnipäevasarjas 20 lugu klassikaraadiost. Ja täna paarib taaskord üks põnev lugu meenutamist. Sellise signatuuriga algas nii mõnelgi nädalavahetuse hilisõhtul saade sarjas ideaalmaailmad. Järgemööda pakkusid need hilisõhtut klassikaraadios kuulamiseks intellektuaalsete püüdlustega, rokkmuusika klassikalisi plaate ning fantaasiarikast kõrgete ideaalidega muusikat. Tänases saates jagavad mitmed saate autorid meiega mõtteid ja kogemusi ideaalmaailmade plaadivalikutest ja nendest ideaalidest. Kuidas aga üleüldse sai võimalikuks, et klassikaraadios ühtäkki hilisõhtutel teistmoodi värvid ja helid kõlama hakkasid? Sellest räägib peatoimetaja Tiia Teder. Ega see ju päris nagu välk selgest taevast ei tulnud, meil oli saatesari fantaasia juba selleks ajaks saanud sisse oma tuurid ja muutunud populaarseks. Ja just noorema publiku või mingi mitte klassikalise muusika publiku lemmiksaateks. Ja ideaalmaailmad oli natukene nagu jätk sellele suunale, et meie ballett tolaks siiski võimalikult lai. Kuna auditoorium teatavasti ka võib-olla juba siis ei pidanud klassikaliseks muusikaks enam ainult seda, mis oli loodud sajandeid tagasi vaid ka seda, mis oli loodud 30 aastat tagasi. Paljude inimeste jaoks oli see juba klassika ja ma julgen küll öelda, neil õigus ei ole. Ning tegelikult see sari sai alguse mõttest Kuda progressiivse rokkmuusika albumeid kui teoseid. Sest mis see õigupoolest eristab nüüd pink Floydi, legendaarset albumit tahaks aidata, muun ühest suurest sümfooniast näiteks pärliosi, fantastilisest sümfooniast. Et esteetika on üks asi, aga, aga põhimõtteliselt teos kui selline ja auditoorium et teda nagu üsna sarnased ja meie mõte oli pakkuda neid progressiivrokialbumeid nagu teostena, mitte selliste bänd tegi mõne hiti vaid vaid, et see retoorika, see lähenemine sepilt sellele teosele on lugupidav, on respektiga ja et see stiil on teine ja tegime nagu immoga sellise võib-olla esimese hooaja unelmate nimekirja. See oli märtsis 2003, kui pink Floydi tahaks aidata, moon sai kolmekümneaastaseks ja sellest ilmus mitu remiksitud, Remmasterdatud ja nii edasi paremaks tehtud heliplaati ning kirjutati palju sellest paadist ja see oli selle sarja esimene. Et see on ideaalmaailmade nimelise uue sarja avasaade siis tunnen mina, immo, Mihkelson sedapuhku pisikest kohustust üheks lühikeseks tausta selgituseks, et milles asi on progressiivne, kunstiline, intellektuaalne ja igasuguste muude samasse suunda osutavate ees liidritega rokkmuusika võib ju tunduda kärmelt etava 100. praegu minevik. Taolise muusika kõrgajast on möödas umbes 30 aastat. Aga ta ei ole siiski kuhugi kadunud. Olulisem osa toonasest, nõndanimetatud progelainest on tarvitatud staatuse poolest klassikaliseks ning just see osa elab edasi ühe põlvkonna nostalgiapuhangutest kuid sarnaste püüdlustega uusi ja üha uusi grupikasi on jagunud muusika kõrvalaladele kuni tänaseni. See annab alust arvata, et ega kao seesugune hoiak kuhugi ka tulevikus. Just nõnda kõlas katkenud saatesarja ideaalmaailmad päris esimesest saatest 2003. aasta märtsikuus mil immo Mihkelson tutvustas pink Floydi legendaarset albumit taheksaid. Ent ideaalmaailmarest saade pakkus valitud kommenteeritud näiteid mõlemalt poolt seda mõttelist haripunkti, mida märkis, tark sai laskemoon. See pakkus kuulamiseks nii vanu ideaale uuesajas kui kunagiste unistuste edasiarendatud versioon. Ma ei näe. Just nõnda on sarja toimetaja immo Mihkelson öelnud. Kuid mida need ideaalid sümboliseerivad, kust tuleneb saatesarja nimi? Nime idee initsiaator on enese teadmata, Arvo Pärt. Pärt oli kunagi öelnud ühe mõtte, mida ma ei suuda siin sõnastada täpselt. Aga idee oli selles, et ükskõik millele sa ka ei vaataks, millega sa kokku ei puutuks, et küsi, millised on selle nähtuse või inimese või muusikaideaalid. Et mis on tema ideaalid selle kõige taga. Et lähtu sellest. Ja siis nagu nime juures tuli veel see Peeter Simmi kuules film, ideaalmaastikud ka mängu. Ja ma mäletan, kuidas ma ise, mitu korda alguses naeratasin, ideaalmaailmatasemel ideaalmaastikud, ütlesin ja nii see läks, et see nimi sai välja mõeldud. Ühesõnaga õnnestunult tundub sellepärast, et see väljendas seda, seda muusikat, mis aastate jooksul selles sarjas kõlama hakkas, päris hästi. Ja järjest siis hakkas tulema, mina leppisin inimestega kokku, et näed, võtsin nööbist kinni, keerutasin nööbeedee seda ja kas sa ei võiks natukene sellest teisest tiitel ja loomulikult üks esimesi, kelle juurde minna, sest nagu selline vana tuntud hea asjaga seal oli palju teisi, keda ma tundsin ja teadsin, kelle poole ma pöördusin. Ja ja põhirõhk oli muidugi see, et Eesti võimalikult kõik, mis selles vallas tehtud, on kunagi. Et need plaadid saaksid ära tutvustatud koos autoripoolsete kommentaaridega, nii see enam-vähem läks. Mõned väga üksikud plaadid on ainult puudu sellest nimekirjast mis sai tehtud selle progerokki ja ideaalide vaimus. Ja vot selle ideaalidega niisugune imelik asi, et kogu see muusika ja nähtusena pärit sellest ajast, kui trendikas oli niisugune muusika, kus nagu elati põlemisega mitte põletatud elu või ei raisatud seda kuidagi meelelahutuses vaid kuidagi selline kirg nende mingisuguste kõrgemate kui lihtsalt tavaline olemine selliste ideaalide või ideede poole pürgima, sest see kõik väljendus ka muusikas. Praegu on see kõik tegelikult olemas, aga ta on märksa kusagil kaugemal eemal. Et sellised inimesed ja muusikud on kuskil olemas, aga nad ei ole nii esiplaanil, nad ei mängi staadionitel, nad ei jõuab popmuusika edetabelitesse nagu seitsmekümnendatel. Millest sari tegelikult algas, kust see impulss nagu tuli? Et see on väga suur erinevus kahe aasta vahel ja see on nüüd see, mis ajast nagu, nagu ma ütlesin, mingi mol kestab inimestes ja nende püüdlustes edasi. Et need vanad asjad on meeles, neid kuulatakse, antakse välja. Tundub, et ka sellel sarjal ka nendel vanadel, mitmekümne aasta vanustel plaatidel ikkagi leidus kuulajaid. Et see oli huvitav, et see nii oli. Aastatel 2003 kuni 2012 jõudis klassikaraadio saatesarjas ideaalmaailmad eetrisse 227 eriilmelist saadet. Et saated tutvustasid progeroki suuremate nimede albumeid. Pink Floyd, Jess, Kenk, Ramzan kammel, Chenesis aga ka mahedam folklaulja Bob Dylan, õrnahäälne nooruke Keit Push müstiline Scott folker Islandi kultuskooslus, sigu Ross või kuulus rokkooper sises Grayst superstaar olid esindatud, rääkimata Eesti legendaarset tõstmuusikutest kollektiividest nagu Ruja, Sven Grünberg inspee või Mess. Nii palju kui oli erisuguseid albumeid, oli ka saatetegijaid. Tõepoolest, autoreid on olnud ligi 40, nende hulgas nii argipäevaõhtutest, fantaasiatest, tuntud hääli kui hulk autoreid väljaspool raadiomaja. Üks saate autorist, kes aastate jooksul mitmeid ideaalmaailmade saateid teinud on, on Tõnis kahu. Sellest saadete mõte, üldse saadete tegemise mõte raadios tegelikult see, et sa kuulad omaenda muusikat uuesti, sa kuulad seda teistmoodi. Muusika tähendus muutub, kui kutsub kellelegi külla ja mängin talle oma lemmikmuusikat, et see muusika on teistsugune ja vot see on selle raadio tegemisi üks aspekt, mida tegelikult ei toonitada, et enamasti on, siis vahendatakse mingisugust muusikat inimestele. Aga see, mida need inimesed ise võivad tunda, seda saadet tehes seal veel omaette teema. Et jah, see ideaal on midagi, mis on nii-öelda täiuslikke inimesed võivad seda sõna kasutada, aga päriselt nad vajavad sellele kõrvalpilku. Tegelikult muusikal on ikkagi ka omadus selline, et sobib raadiost nagu sellises formaadis mängimiseks. Et mõni teine tehas ei sobi selleks nii hästi, et see on omamoodi selline isegi sisemine kokkulepe, mida ma seda muusikat rollides oled teinud, et kas sobib mängimiseks just nimelt selles formaadis, kas ta annab ennast jaotada sellisel viisil komponentideks ja kas ka muidugi noh, nagu põhjus, miks me loeme näiteks ka elulugusid, et kas biograafiline foon on väärt, et sellele keskenduda? Tegelikult on ka plaadil selline oma lugu nagu oma dünaamika, mida ei saa alati seal välja tuua, sest et seal vahel oled sina kui rääkija. Aga iseenesest plaat ise ju narratiiv moodustub ja, ja nii-öelda rullub meie ees lahti teatud oma sisemise loogika kohaselt. Aga jah, ütleme, inimene loob enese jaoks teatava loo peas, siis proovib seda teistele, keda ja seal on loomulikult erinevad detailid, aga, või võimalik, et selle saate aluseks on kellegi isiklik suhe sellesse muusikasse. Seda ei maksavad selle formaadi puhul kunagi häbeneda, et see ongi lugu, lugu on see, kuidas inimesed selle muusikaga peaksid olema siis nagu koos elanud ja mida nad on sellest saanud. Loomulikult seal on nagu see oht see nimetlemise saada. Tehakse saateid muusikast, mis on absoluutsel lemmikuna ennast jahti justkui kinnistanud, teisest küljest mõnel juhtumil võiks käsitleda seda muusikat, mida me seal kuulame või esitame ise stuudios ka mingisuguseid häda probleemina. Muusika on ikkagi paljuski muidugi kultuurinähtused on probleemsed, nad on sellised, nad peaksid veel kuhugi edasi viima. See on ka põhjus, miks ideaali mõiste tegelikult võib-olla ei sobigi tõesti. Et kui ta on lõpetatud, vot selline teos, siis on sellega teistmoodi suhelda, aga kui me kujutame, et ta on selline protsess, mis näiteks uute plaatidele või teistmis riivab mingisuguseid hoopis mitte muusikalisi asju, vaid ma ei tea inimkeha või mingisugust sotsiaalset parameetrit, mida me näeme iga päev tänaval, vot võib-olla siis on saated kõige paremad. No ma ei ole endale ise kunagi ei võtnud rohkem kui vahendaja rolli selles saates külma, loodan, et mingisuguseid kanaleid pidi inimesed tunneksid midagi, mida ma olen ise tundnud, seda muusikat kuulates on see, kui sa esitad teistele, see on, see on tegelikult, mis meile on tänases ühiskonnas tegelikult jäänud, sest et me ei kutsu enam inimesi külla naljalt ega mänginile klaverit. Aga me massimeedia kaudu saame esitada neile seda, mis meile meeldib. Et see on natukene võib-olla selline situatsioon, mis päris inimeste päris suhtluses oleks parem, sest siis me näeksime nende reaktsiooni ja kõike muud. Aga protsess iseenesest on seesama. Ütlen kuulajale, et vot siin on nüüd teatud muusikat, ma tahaks, et sa kuulaksid seda. Sest ma väidan, et see teeb selliseid, selliseid asju mul on piiratud aeg, seda neile öelda kontrollida ei saa, loodan, et nad märkavad midagi. Hea kuulaja, mina olen Tõnis kahu ja klassikaraadio ideaalmaailmade saatesarjas on täna minu kord sõna võtta. Kuivõrd see on mu esimene saade seesuguse egiidi all, proovin omalt poolt kõigepealt aru saada sellest, mida saate reeglid minu jaoks lubavad. Nii nagu mina seda näen, on need reeglid mitte ehk väga ranged. Siin peaks kõlama intellektuaalsete ambitsioonidega rokkmuusika, hea ja teravmeelne ning ma olen surmkindel, et minu valik sobib selle määratlusega. Ansambel Roxy Music album hoiab lese ilmunud aastal 1973. Tegelikult üks mu lemmikuid kogu popmuusika ajaloos. Ideaalmaailmade üks viljakamaid saate tegijaid on olnud Tiit, kus nats kelle esimene saade tutvustas Saksa raudteerokibändi Fausti albumit Kui ma nüüd vaatan siin seda oma mittetäieliku nimekirja, mille ma leidsin nendest argumentidest, mida mina tutvustasin selles sarjas siis mulle ei, tegelikult ei meenunud, et Faust oli esimene, mille ma tegin. Fausti neljas plaat ja sellega oli selline vahva lugu. Sellest samast plaadist tegi mõni aasta hiljem Atavustiga Tõnis kahu millele minu üllatuseks mõni hoolikas kuulaja juhtis, tähelepanu ülejäänud märganud. Aga tähendab jah, et kõigepealt ütlesin võimule mitu korda ära, kui ta tahtis mind alustada tegema saateid vokaal-instrumentaalansambli, Tšetrodaal heliplaatidest. Mõtlesin ma olen kunagi kuulanud küll ja mina ei taha praegu saateid ja mina nendest klassikutest Faust läheb küll sinna ritavast, jah, aga, aga Jessid, pink Floydi, Tšetrodaalid, Kinkrinsoni Panthergraafid ja paljud sellised klassikalised proge-rocki nimed jäid minust puutumata. Tänu toimetajate hea soomlikkusele unustasime lihtsalt teha seda, mida ma olen ilmselt proovinud peaaegu alati teha ükskõik mis ettekandel tarida kuidagi raadioeetrisse muusikat, mis minu meelest on hea ja huvitav. Ma võin öelda, kui mu südametunnistus nagu natuke liigutaski esialgu ennast ebamugavalt, siis nähes, et saatesarja kulaator, immo Mihkelson on proge-rocki albumite sarja ise võtnud teha plaadimuusikas, kus üks mees oma kitarriga laulab lihtsaid laule sellinik treipink poolt, siis ma sain aru, et proge-rocki alla võib iseendaga kokku leppides sokutada igasugust muusikat, mis läks ka õnneks. Nii palju, kui ma sellest nimekirjast mõnikümmend plaati sai tutvustatud, üles leidsin. Sain ma aru, et jah, olid mõned 70.-te ja 60.-te aastate plaadid, millest mina saateid tegin 80.-te minu valikust vist küll vahele kuidagimoodi üheksakümnendaid oli, aga vist kõige rohkem oli sellel sajandil avaldatud albumeid, millest mina tegin saateid. Kuidagi nii kummaliselt läks. Aga jah, eks ma püüdsin selles mõttes, et seal oli nii Jaapanis kui Prantsusmaad, Kreekat, Hollandit, muidugi jah, Suurbritanniat, USAd ilmselt. Eks oligi mõte, et see valik oleks võimalikult avar, ikkagi. Et ühtepidi sellised progehiiglaste kõige suuremad tähtteosed, teisalt siis vähem tuntud teiste äärealade geograafilises mõttes mitmekesine valik, et mida nagu tuua päevavalgele mis praeguste kuulajate jaoks on. Meelde seoses Eesti plaatidega üks väga liigutav vahejuhtum nimelt üsna peale ideaalmaailmad sarja sellist toredat käivitumist toimus maikuus 2004 raadiomajas meie arvutisüsteemi krahh ja poole aasta saated hävinesid täielikult enamiku neist tagasi saanud, nutsime neid natuke taga, aga paraku pidime nagu otsast peale hakkama. Ja üks nendest eesti muusikasaadetest Erkki-Sven Tüüri albumi inspee saade, mille oli teinud Liina Fjuk Liina Vainumetsa. Selle tõimele tagasi üks muusika kuulaja, raadiokuulaja, kes oli selle endale lindistanud. Nii et me saime ta nagu taas kätte. Helilooja Erkki-Sven Tüür räägib inspee kokkusaamisest ja esimesest albumist küsib Liina Fjuk. Niisugune tagasivaade. Aga, aga no eks sellest nendest asjadest on niisugune küllaltki kummaline rääkida, et mul tuleb niisugune pensionäri tunne peale, et ma meenutan mingeid noh, ma ei tea. Saadik räägib mingitest hallidest aegadest. Ma ikkagi mäletan, päris raske oli tsellu mainstream'i proge-rocki kõige tuntumate nimede plaatide jaoks tegijaid saada. Et see oli väga raske ja need äärepealsed plaate, sellist muusikat, mida vähesed teavad, mis aga mis võib olla väga hea. Ja neid, neid nimesid on väga palju huvilisest, kelle muusika juurde on palju ja võib-olla neid ei ole nii palju, kas huvitavad selle muusika ümber rääkida ja seda esitleda oskaksid nii et see kuidagi nakatakse, kütkestas teisi? See ongi see raadiosaadete tegemise probleem. Ei piisa sellest, kui sa lihtsalt mängid mingit plaat vaid see plaat, tuleb kuidagi rääkida, huvitavaks, luua niisugune kontekst, niisugune keskkond seal plaadimuusika ümber just eriti enne selle muusika kõlama hakkamist, päris kuulamist, et inimesel tekiks selline väike põbelus enne kuulamist. Et ta väga tahaks selle muusikaga kokku puutuda. Ja mõnikord harva see siiski ka niimoodi õnnestub. Et inimestel on selle muusikaga seoses selline. Ma ei ütle, et päris väär, aga vähemalt natukene kõrgendatud retseptsioon küll. Et selline asi õnnestub harva ja siis ongi kõik hästi. Oi, tase sama probleem ei ole mitte ainult nüüd progressiivrockiga, et väga kerge, ütleme, kergem on leida autoreid äärealanähtustele, väikestele asjadele, näiteks nüüdismuusikale. Aga võrratult raskem on leida autoreid, kes räägiksid rahvale rahulikult lihtsalt Pramsist, Bachist, hendalist, pink Floydist, sellistest esimese suurusjärgu nähtustest, legendidest see on palju keerulisem. Aga selliseid väiksemaid nishi nähtusi, nende jaoks on Eestis ikka mitu spetsialisti igaühe tarbeks. No vot see Maximonism on kõik väga tore, tahaks teada kõigest kõike. Minagi ma oma tagasihoidliku raadiosaadete tegemise staaži poolest olen väiksemate aastaarvude juures kliima või Tiia see, mille mina esimestele raadiosaadete tegemise ajal koos immoga kõrvalt õppides usinasti ja huviga tähele pannes, kuidas raadiosaade kõigepealt paberi peal kokku saadetis eetris. Ühel hetkel hakkasin tabama seda, et tegelikult kõige suurem kunst temaatilist saadet tehes on kunst ennast teemaga piirata. Sest kõik kõik ei mahugi tun ja siis see kõik kõik ei mahu isegi kahe tunni sisse. Ja see niisugune sõelumine ja iseenda jaoks paika saamine kõigepealt enne, kui sa seda ehitus hakkab vahendama. Ja on üks huvitav ja keerukas protseduur. Ja tõesti, ideaalsel juhul on see sinu enda jaoks väga huvitav. Erutab ja kuidagi käivitab sind ennast. Et noh, see, mida tegid minu kolleegid ja mina ei teinud eestiplaatidega seoses seal loomulik ja mõtlesin, et hädavajalik tunnustavalt kolleegidele, kes eesti kloostri saateid tegid, et need olemasolevad inimesed kätte saada nende kommentaarid, sest kes seda Eesti asja veel teeb, kui mitte inimesed siin välismaiste muusikutega. Ma tegelikult mõnedega olen suhelnud. Plaatidest Ma tegin saateid ja sealt tuli tomat väga vahvad seosed, mind hoidsid šotlased tohutult sellega, kui saaks kätte teatava materjali Jaapanist. Nii-öelda nõusoleku selleks kasvõi formaalselt, et seda mängitakse raadiotes ette. Ja et mul lubatakse kasutada koopiaid, sest originaalid, kuigi nad olid saadaval, maksid nii mitme saate honorari, et ma ei oleks nagu kusagilt muretseda. Ja ka mõned mõned britid kadunud jopper kunagine Soft Machine ja teiste nende Canterbury koolkonna ansamblite liige, kui ta veel elus oli põletist nägid oma omasaadete pleiliste, sest tolleaegsed albumid olid ka lühikesed, et nii mõnigi kordse lisamaterjali ühele konkreetsele albumile lisaks võetud. Ja mõned komandörid tulid tagasi. Hollandi Vägov ansambli superliider ministrist tips teatas mulle nähes, et on valitud tema ansambli vala plaat nimega Iskandeerija ütles, et huvitav küll, tavaliselt valitakse kaks esimest arvutit, räägitakse nendest pikalt. Miks nüüd see just? Aga see tagasiside, ehkki ta oli vahel harv, enamasti harv need harvad korrad olid tegelikult kübeke rõõmustavat külm, sest noh, kui nende saadete kohta tuleb kommentaare inimestelt, kes elanud muusikas kolm, 40 aastat ja mõni klapp tunnustus sõna, siis korraks oled kõrvust tõstetud, siis paari sekundi pärast oled nagu jälle maa peal tagasi, aga aga see on see tegemise tänumeel, mis sedakaudu tuleb. Tänulikud on olnud ka ideaalmaailmade kuulajad jagades rõõmu foorumis, soovitades järjekordseid plaate, millest saateid teha. Saate populaarsusest annavad märku ka järelkuulamise numbrid. Ja tõesti kuigi tänaseks on saatesari ideaalmaailmas küll lõpetanud, on enamik saateid arhiveeritud ning ikka ja jälle on võimalik neid taas kuulata. Kui minevikku vaadata, siis tuleb seda väga valikuliselt teha või vähemalt huvitavam keskenduda sellele, mida veel ei tunne, võib olla teada saanud, mis võiks olla huvitav ja sellega tegeleda. Son raadio kuulajatel samamoodi. Paljud võib-olla kuulsite ideaalmaailma telesaates väga paljusid plaate esimest korda. See kütkestas neid, see esimese korra ainulaadsuse võlu. Kuulad mingit muusikat, mille olemasolust ei teadnud. Siis äkki saad aru, et see sind kütkestab, tekitab midagi. Ja seesama impulss võib-olla kestab mõnda aega edasi. Võib-olla aitab elus midagi toredat korda saata. Võib-olla toob jälle raadio juurde tagasi kuulama? See on huvitav. Aga kui näiteks pink Floydi tahaks aidata, moon tähistab oma viiekümnendat ilmumisaastat, kes sihima, kuuled sa selle oma esimese saate uuesti üle või, või tahaksid sellest kuidagi teistmoodi kõneleda, uuesti? Tead, ma arvan, et ei kuula ja ma arvan ka, tahaks teistmoodi kõneleda. Et isegi tookord, kui ma seda saadet tegin, oli mul ikkagi mälestus nendest kuulamistest, kui see plaat oli minu jaoks värske. Ja ma mäletan, kuidas ma, ma olin üliõpilane, ühikatoas, olin kõrvaklapid pähe, kuulasin plaadi läbi ja mitu korda ja millised nüansid-detailid, sealt meeldajaid. See oli huvitav ja see oli isegi seda plaadi tutvustest tehes, see oli huvitavam, kui see tutvustas ise selle taaskohtumise ette. Läbielamine. See ongi nende asjadega üks fenomen, et inimestele tuleb meelde enda lugu ja iseennast selles ajas, kui see plaat oli uus. Ma arvan, et need albumid inimeste jaoks, kes on nendega koos üles kasvanud jäävad alatiseks seotud iseenda eluga. Et see pole enam ainult nagu muusika ja sarja ideaalmaailmad saated olid, nagu ka esoteerikasari traditsiooni tarkus olid need saated, mida iga kuu kuulati, olgugi et nad olid ammu ära olnud ammu arhiivi kantud, ammu läinud, aga alati oli kuulamine peal, et ma usun, et see jätkub ka edasi, kui nad jälle veebileheküljel saadaval on. Head kuulajad, selline saigi tänane järjekordne lugu klassikaraadio sünnipäevasarjas 20 lugu klassikaraadiost, mis täna vaatles värvikamat klassikaraadio saatesarja ideaalmaailmad. Nädalavahetuste hilisõhtud klassikaraadios pakkusid mitmete aastate vältel kuulamiseks intellektuaalsete püüdlustega rokkmuusika plaat, et ning fantaasiarikast kõrgeta maalidega, muusikat, inspireerivaid valikuid, imelistest heliplaatidest tegid mitmed saate autorid. Siinkohal tänusõnad kõikidele autoritele, kes aastate jooksul ideaalmaailmade omanäolisi saateid on teinud ja põnevaid plaadi lugusid jutustanud. Tänases saates jagasid mõtteid ja kogemusi ideaalmaailmade autorid. Immo Mihkelson, Tiia Teder, Tiit, kus need Tõnis kahu saate pani kokku Johanna Mängel.