20 lugu klassikraadist. Belgia inimesed läbi kahe aastakümne argipäeviti kell 10. 20 lugu klassikaraadiost vaatab täna tagasi folklooriteemalistele saadetele klassikaraadios täna imalus kuulata intervjuusid mitmete saadete juhi Ants Johansoniga värske toimetaja Ivo Heinlooga, omapäraste loominguliste saadete autori Mick sarvega ja folkloristika saadeti varavedaja autori Ave Tupits, aga mina olen Liina Vainumetsa. Alates 2000.-te algusest olen toimetanud saadet folgialbum. See saade sündis umbes samal ajal, kui tuli meie kavasse selline saade nagu album põhiideeks. Võimalus kuulata ühte hästi valitud kogumikku. Nimelt korjavad ju muusikud, andes välja albumi kokku. Esiteks oma perioodi kõige paremad palad seavad nad kuidagi tervikusse, siis mina olen hakanud järjest rohkem hindama selliseid Okeid, kus saad nagu süveneda ühes stiilis muusikasse. Ise ma olen sellise aeglase ümber lülitu, Jahk meelelaadiga meeldib testi kuulata, terviklikke albumeid ja mõned aastad tagasi tuli nende tervikalbumite kõrvale meil folgialbumi saatesse, meil selline väga huvitav, rohkem juttu. Lusika, Tartu folgiklubi salvestuste kuulamine, Ants Johanson küsitleb mõnd kas autori laulikut või rahvamuusikut jõudes väga huvitavate. Tahate teada saamisteni nendes vestlustes ja meie tänase saate esimene intervjuu ongi Ants Johansoniga, kes meenutab siis ka oma teisigi saateid nagu pärimuste vikerraadios ja ruutjuur klassikaraadios. Muster, kordusklassikaraadios. Ruutjuur oli spetsiaalselt klassikaraadiole tehtud saade. Tere, Ants Johanson, eks klassikaraadio kaasautoritest Karoliina, täna me räägime folkloorisaadetist, klassikaraadios. Sinagi oled neid siin teinud. Vikerraadiost tuli meile kordusena pärimuster mingil ajal siis ma vaatasin, et on sinu saate nimi olnud ka ruutjuur. Tartu folgiklubis täitsa praegu ju. Regulaarselt põhjalikke küsitlusi. Ma arvan, et sa ütlesid kõik üle üles ja vikerraadios oli, oli pärimuster ja klassikaraadios oli ruutjuur seni, kuni olutseda lubasid. Kunagi ma olen kuku raadios teinud maailma muusikasaadet aga kas seda nüüd folkloorisaateks nimetada? Seda, seda võib-olla saabki paarikümne aasta pärast või poole sajandi pärast öelda, kas, kas see on folkloor, millega millega me kuulajaid seal proovisime rõõmustada? Igal juhul oli see oli see rahvamuusika ja pärimusmuusika ja oli maailma muusika. Seda on väga lihtne ja ei olnudki. Et kord nädalas tund aega saadet, et kui kodus on küll plaadiriiul täis, aga kui ka maailma muusika või pärimusmuusika või kõik need vahevariandid areneb nii kiiresti ja nii, nii pööraselt, antakse plaate välja, et siis siis koduse plaadikoguga on üsna üsna ruttu võimalik jääda ajast maha. Mida nende saadete kohta ise tahaks öelda, et nad olid üsna hektilised või, või, või seinast seina, et seal oli päris sellist naturaalset rahvaloomingut. Ja nagu ma ütlesin, siis ka päris maailma muusika või sellise popmaailmamuusikani välja. Kuivõrd maailma muusika või rahvamuusika on juba tegelikult suures maa muusikapildis täiesti olemas võib-olla seda alati kultuuriüldsus või, või seda nii ei võta, ta jääb ikka selliseks niši või nende peades jääb ta selliseks nišikraam kraamiks. Aga tegelikult vaadates tõepoolest, kuidas seda muusikat, kui palju teda välja antakse ja kui palju on interpreet nii meil nüüd kui kui mujal maailmas et tegelikult ei peaks tema õigustamisega enam tegelema, mul õnnestus sellest nagu oma peas lahti saada, et ei pea õigustama. See on üks kõige kõige loomulikumaid muusikaid kuna teda paljuski õpitakse loomulikul teel kuulmise teel ja, ja võib-olla seetõttu need need saated nii pärimustris kui ruut juures. Ruutjuur, ruut juurdlemised olidki sellised. Kõigest kõigest selles sellel põllul või sellel maastikul toimuvast. Selline oli vestlus Ants Johansoniga. Aga kui ma nüüd küsiks sult sealt lapsepõlvest mingit mõjutust mis on nagu eredalt kuidagi sind sinu pirni põlema pannud, mis siiamaani hõõgub, on seal mingi film või, või laul või signatuur või multifilm või mis kui sa ütleksid, et vot lapsepõlvest on meeles mingi mis suga siiamaani kaasas käib nii-öelda avalikust ruumist tulnud signaal. Olen ausalt öeldes nagu raske vastata sellepärast et et lapsena nagu ei eksisteeri sellist avalikku ruumi, et kõik ruumi sinu ümber on, on nagu sinu enda ruumi ikkagi. Ja mul ongi tegelikult hästi palju meele, sest need Ma ma olen ainus laps, seega ma olen hästi palju aega veetnud üksinda mängides ja, ja iseendaga iseennast lõbustada püüdes ja vahepeal teistega kohutavalt igav. Nüüd need suved tundusid nii meeletult pikad, tõesti nagu oleks aastad või midagi, aga, aga mõned momendid, mis nagu muusikaga seoses meelde tulevad, ongi näiteks ma mäletan, et, et kord sihukese päikselise ilmaga ma istusin kruusatee peal seal Võrumaal ja ja mul oli käes milline balalaika moodi see pill, mis oli paljudel lastel. Vanasti mindi balalaika, mandoliin selline minipill plastmassist, millel on siis vänt küljes ja mida saab ringi ajada. Ja siis ma ühel hetkel avastasin, et seda vänta saab ka tagurpidi keerata. Aga see, see, seda saab ka tagurpidi keerata, sest see tundus nagu tohutult võimas. Selline oli katkend Tartu folgiklubi kõige esimesest salvestusest, kus Ants Johansoni küsitletav oli mari kalkun. Klassikaraadio pakub ka maailmamuusikat. See on siis küllaltki kaugel kultuuride muusikatooduna läänemaailma kontserdilavadele ühendatuna mitmete muude kaasaegsete muusikastiilidega ja praegu on selle toimetajaks. Klassikaraadio uusim muusikatoimetaja Ivo Heinloo. Ilmaga. Tere õhtust, head kuulajad. Alanud on taas saade ilmakaar tujus Ivo Heinloo. Ja täna kuulame Etioopia muusikat. Tere, Ivo. Tervist. Just neil päevil peaks saama täis aasta sellest ajast, mil sinu toimetada on maailmamuusika kontsert, ilmakaar. Mis laadi väljakutse see on olnud sinu jaoks? Ilmakaar on väga huvitav väljakutse sest võimaldab mängida klassikaraadio eetris väga erinevat muusikat. Tegelikult on selle saate sisu see, et mängitakse seal maailmamuusikat ja maailma muusika on ju teadupärast väga lai mõiste mis ei piirdu üksnes rahvamuusikaga tari pärimusmuusikaga. Et selles mõttes on kindlasti sa saada väga huvitav ja vajalik meie programmis. Milliseid kogemusi sa oled saanud, selle saate tegemisel on saanud sulle kerge raske. Materjali selle saate jaoks olen hankinud ma peamiselt EBU pakutavate kontsertide seast. Kuna peab tunnistama, et see valik just folgi ja, ja maailma muusika osas on ebul olnud üsna väike, võrreldes näiteks Tšassiga siis olen tegelikult mänginud selles saates ka küllaltki palju Eesti muusikat ja samuti lihtsalt selliseid plaate maailma muusikast, mis mulle endale on olnud sümpaatsed ja mis mulle endale on meeldinud. Mida ilmakaare toimetamine sulle endale on andnud? Ma arvan, et ilma korra toimetamine samamoodi nagu teiste saadete toimetamine, mis minu valdkonda klassikaraadios jäävad, on oluliselt laiendanud minu muusikalist silmaringi. Iga selline uus uus heli, mis kõrvu jääb, on kahtlemata väga-väga teretulnud ja ja tegelikult paneb mõtlema sellele, kui palju on meie ümber head muusikat ja kui väikest osa sellest tegelikult on võimalik raadioeetris kuulajale edastada. Aitäh Ivo Heinloo. Hoiame kõrvad lahti, ootame sinult edaspidigi palju põnevaid saateid. Väga loomingulisi saateid tegi Mikk Sarv. Mäletan näiteks, et juba see saadete salvestus oli täiesti ebatavaline. Siis me läksime, talumajja, istusime ringis ja Mikk pani oma huvitavaid saateid realisi ja muuhulgas siis ka mind, kui saate toimetajad tegema täiesti erilisi asju. Näiteks tuli keset saadet minna välja ja suhelda otse loodusega, jagada oma lugusid ja laule, mis sealt puudelt või siis Peipsi järvelt oli saadud. See saade, mis, mille jaoks praegu salvestame, on siis väike kokkuvõte folkloorisaadetest klassikaraadios meie 20. sünnipäeva puhul ja me oleme jõudnud natukene rääkida muusikasaadetest. Aga meil on ka selliseid saateid olnud, kus minnakse muusikast sihukse loomuliku keskkonna juurde. Ja üks hästi viljakas autor on meil olnud Mikk Sarv, kes nüüd stuudios külas. Tere, Mikk. Tere, Liina ja palju õnne sünnipäevaks. Aitäh, kuidas sina võtaksid kokku oma tegemisi klassikaraadios? Vaatasin, et alates aastast 2005 ma päris tihedalt minu saateid teinud erinevate nimede all alguses olid ilma silma õpikojad, siis tuli püha ristiringkäik edasi tuule, tuba päeva pärimussõna. Mis oli sellistest miniatuuridest koosnev tsükkel siis jälle pikemad saated, sõna jõud, keel ja meel. Aga millised sinu mälestused on nende saadete tegemisest? Kõigepealt sügav tänutunne hinges, et niisugune peaaegu nagu kogukonnana. Raadiost toimida, need saated on tõesti sügava jälje jätnud endasse ja kuulajatesse nii pikalt kui ka lühidalt keset kui mõelda ilma silma ja õpikoda, sinna tuli esinejaid üle kogu Eesti, aga selt salvestused toimusid Peipsi ääres väikeses vilusi külas, tihtipeale oli ikka külarahvas ühises ringis osalemas. Haavo tamme käis Hiiumaalt koostamata mitmete põnevate pillide ja teiste kaasmängijatega kaasas seal. Ja muidugi teine pikem muusikasaade, mille kontsertide esimene seitse kontserti täielikult salvestas. Klassikaraadio mängis, et oli Püha Risti Ringkäik Villem Ridala, veelgi pikem teos, kui Kalevipoeg on. Millest tunniajalisi kontserti me laulsime Eestimaa erinevates kirikutes, kus vahel oli isegi 10 kraadi pakast vabas õhus Padise kloostri varemete vahel. Põnev oli seal see, et sealt võeti välja Euroopa ringhäälingu jõulukoraalidesse. Meie isa palve. Armas oli kuulda, kui ma järjekordselt rohealade ja roheliste linnade konverentsil tablini botaanikaaia juhataja John McLaughlin äkki ütleb. Kuule, Mikk, ma kuulsin sind eelmine nädal, kas oli nii, et sina laulsid? Tõesti, klassikaraadio on ka Euroopa raadiot samal ajal ja, ja tõesti, see meie kogukonna hääl ulatub üle kogu Euroopa. Noh hästi, hinge on läinud ka päevapärimussõna ja selle tagasisidemed. Pea iga kord keegi helistas pärast ja ütles, et hing läks nii soojaks läinud laupäevahommikused napp viis või 10 minutit, palju nad olid tagasi, oli rahvatarkus. Kõigi nendega on niisugune tunne, et need võiksid tegelikult jätkuda. Et niisugune kogukonnakesksus on mu meelest väga tugev külg. Klassikaraadiol samamoodi tuule tuba ja sõnajõusaade, et kõik need teemad on ju ammendamatud. Ja selles mõttes on klassikaraadio pärimusraadio, et ta on ajatu. Ta annabki edasi ajatut, tarkust, ajatut, ilu. Mina pöördusin sinu poole siis, kui ma märkasin, et sa oled selline pärimuse tundja, pärimusest huvitu ja kellel on julgust seda tõlgendada nagu kaasaegses võtmes. Kuidas sina jõudsid üldse sellise tõlgendusviisi, nii nagu sa oled võtnud, tõlgendada neid vanu vanu tekste ja vanu tarkusi? Palju väga häid õpetajaid olnud, kes sügavalt kahe jalaga folklooris elavat poolt, noh, nii nagu Paul hagu, Viktor Danilov, siis laulikud Setomaal, Beira pärnapuu, Juhkim luuga. Et nende elu ja see, mida pärimus nende elule juurde on andnud, see oli nii innustav eeskuju ja samas ka taipamine, et see kõik on ju nüüd ja praegu. Et me ei pea mõtlema ennast tagasi reheda tahma, siis suitsu, siis see kõik toimib, tänada ei olnud täpselt sama võimsalt. Siis muidugi astronoom Heino Eelsalu, kes julgustas tõlgendama atronoomilisi nähtusi meie vanade müütide ja regilaulude kaudu. Kindlasti mu venna Tõnn ja Eno, kes aitasid kaasa mõelda. Ja kuidagi niimoodi sammhaaval on see järjest kujunenud noorpõlvest peale, nii kuis regilaulu lummus mulle tuli, sellest peale on kogu aeg olnud eesmärgiks, et leida, mida see tähendab nüüd ja praegu samamoodi nagu klassikaline muusika ei aegu kunagi. Tahame, et ta ütleks midagi inimestele, ütles täna praegusel hetkel praegusel päeval. Ja noh, ega see ei ole ka juhus, et nendest ma julgen öelda, et klassikaraadiosaadetest on kokku kolm raamatut, sündinud ilma silma ja ilma silma ja õpikojas sõna jõud, sellenimeline saade oli olemas. Läbi müüdud ja samamoodi tartu vaimu särin Hellero. Et tegelikult ka Helle kokkutulek sai väga palju teoks tänu sellele, et, et oli niisugune väljund klassikaraadios ja kus oli võimalik kõnelda ja kõnetada inimesi ümberringi. Igal juhul aitäh kõigi nende saadete Täna oleme siin Peipsi järve kaldal vilusi külas. Hella on selle talu nimi, kus me oleme autähetaluks nimetada. Me oleme ringis kuuekesi, inimesi on Eestimaa eri nurkadest ja maailma eri nurkadest ja räägime sellest, kuidas maa Minu nimi on Mona poolaka Ma olen hopi. Haava sub. Nonii, ma tahan rääkida ühest erilisest kohast, mis on mulle oluline, see koht on see maa siin Eestimaa, et nii kõrgele siis pank, see on odalatsi allikas. Pässi seik või nii nagu mind on õpetatud, selline koht nagu Odaletsi allikas on. Frayden käiv things palvetasin ja tänasin seda kohta nende näitleja Ashton. Ja siis ma puudutasin wet, nende näid heisside Vaare ja siis ma maitsesin vett. Tuled sa alati tagasi selle koha juurde. Ma. Näen. Vee sinna, kus soo regitund. Regitund. Tänaseks kahjuks meie hulgast lahkunud Aleksander Sünter tegi samuti oma Darja, kus ta otsis rahvamuusika sügavamaid tähendusi. Sassi. Saadete pealkirjaks oli regitund. Tema esimene saade oli näiteks loomise teemaline siin sellest üks katkenud. Mis võivad olla need sõnumid selles laulus, mis võivad olla need sõnumid meie jaoks tänases päevas. Et seda laulu kuulates tekib siit kohe terve rida küsimusi. Miks on see just õunapuu, kust, kust see laul nüüd alguse sai? Miks ei võiks sündimine toimuda sellises ühes etapis sealt õunapuu otsast tuleb õun ja noh, ütleme, et see siis ongi maa ja, ja kõik muu sellest edasi. Aga ei, see õun kukub merre. Miks just merre, miks on vesi seal sees? Temaatikas, sündimuse temaatikas ja sealt merest tõuseb lind see lind muneb munad. Haudub need välja. Viivadki nad erinevad meie maailma ülesehituse elemendid või osad. Tegelikult ta on pärimus hoopiski põnevam mitmekihilise ning sügavam ja elulisem, kui esmapilgul paistab. Nii püüabki varavedaja avada rahvaluulet kui ainest ja tema tagamaid. Minu nimi on Ave Tupits. Saates me eelpool rääkisime rahvamuusikasaadetest loomingulistest saadetes rahvamuusika ja rahvakultuuri pinnalt, mida näiteks tegi Mikk Sarv, kuidas Aleksander Sünter otsis kaasaja inimese elu mõtet kasutades rahvakultuuri ja meil oli ka üks selline päris tõsine saade, mida vedas Ave Korsid tol ajal Ave Tupits. Selle saate nimi oli varavedaja ja seal sai päris süsteemselt läbi käidud mitut folkloristika valdkonda. Ja mul on võimalus nüüd Avelt küsida väikest tagasivaadet, et kuidas praegu paistab Nendele saadetele tagasivaadet. Minu jaoks oli see väga hariv kogemus, sest nii nagu me panime sellele saatele töö pealkirjaks vara vedas ja lõpuks ta nii ka jäi, siis tegelikult ma tundsin, et mina olengi see varavedaja kratt on see tüüp, kes kogub endale igasuguseid asju kokku ja ja minul oli see tohutult hea võimalus õppida oma vanematelt kolleegidelt, kes juba tegelesid millegagi süvendatumalt juba aastakümneid või natuke vähem ja, ja minu jaoks oli see nagu uus folkloristika kursus. Natuke teisest vaatepunktist, et ma sain ise küsida väga palju küsimusi, ma pidin ise teemadesse rohkem sisse lugema. Ma arvan, et see oli üks väga, väga kasulik aeg mulle, kui, kui noorele folkloristika tudengile kuidas sul üldse tekkis mõte, et tuleks siia klassikaraadiosse, annaks endast märku. Tegelikult minul ei olnudki seda mõtet, aga mängu tuli, suur asi nimega juhus. Et see oli vist, et ikkagi seesama aasta, 2004, esimene aprill oli klassikaraadio sünnipäev ja minu arust oli toonasele vedaja, toimetaja Marge-Ly, Rookäär ja mis iganes, oli see küsimus, nagu ikka seal oli kuulaja viktoriin ja mõtlesin, et, et noh, et ega ma ju ei võida midagi kuskil, et ma olen selline kehv Lotariidel võitja, aga, aga ma tean vastust, et ma helistan ja ütlen oma vastuse. Mäletan, et sinna helistasin ja siis ruttu-ruttu, sain oma vastuse ära öelda ja ja ma olin veel oma ühikatoas Raatuse tänaval ja siis kuulasin saadet edasi ja ja siis tuli see hetk, et noh, et nüüd me kuulutame ja võitja välja ja auhinnaks oli klassikaraadio fliis mul siiamaani alles. Ja, ja siis oligi, et ja et võitjana või Tartust ja siis ma jäin niimoodi, et ma sõin is parasjagu mul jäi niimoodi ka kahvel õhus seisma. Et äkki on mõni teine, Ove Tartust veel. Aga, aga ma helistasin tagasi ja selgus, et jah, tõesti mina. Ja kui ma siis Tallinnasse läksin, et auhinda kätte saada, siis Margeli võttis mu vastu ja hakkas muidugi uurima, et mida mina siis teen, mida ma õpin ja rääkisin, et õpin folkloristika Tartu Ülikoolis ja, ja siis ta kuidagi läks väga elama selle peale, ütles, et oi, et inimesed nagu on huvitatud sellistest teemadest ja kas ma ei teeks saadet ja otsustasin, et hea küll, ma teen proovi. Ütlen, et minu jaoks oli võib-olla uudis see, kui pingeline, võib-olla raadiosaate tegemine, mul ei olnud sellest üldse mingisugust aimu, aga aga ometigi, kui kuigi meil oli see graafik oli niimoodi, et saade oli ykskord kuus, siis siis noh, sellist sisemist hingetõmbeaeg-ajalt ka nagu ei olnud, et ma juba hakkasin mõtlema järgmise saate peale juba otsisin ja, ja ma mäletan, et oli ühe saatega tõesti selline probleem, et kohe-kohe tuleb eetriaeg ja mul ei ole mitte ühtegi külalist ja ma olin täiesti endast väljas, et mis nüüd saab, et mul on lubadus ja mul on saade eetris aeg ja kõik ja puha, aga kuidagi ikka need inimesed tulid sinna saatesse, saade sai tehtud ja, ja väga-väga tore oli. Teine asi, mis ma, Ma arvan, et see andis mulle oli just selline esinemisoskus, kuigi maalin, ma arvan, selleks ajaks juba nii mõnelgi noorteadlaste konverentsil üles astunud, aga ka raadio on ikkagi hoopis teine meedium. Ja see, kuidas stuudios rääkida mikrofoni, õigemini mikrofonist läbi, kuidas soojendada oma saatekülalisi ja mida teha siis, kui külalistel on eetrikramp, sest mul on ka see kogemus olemas. See oli ka väga õpetlik kogemus tegelikult. Ma õppisin paremini tundma oma eriala hästi praktilise külje pealt ja õppisin raadiotööd hästi praktilise külje pealt. Harva kaks väga olulist asja. Kuulsite saadet 20 lugu klassikaraadiost, viimati kõneles Ave Koržets, endine Ave Tupits. Enamik nendest saadetest, millest täna rääkisime, on järelkuulatavad R arhiivis. Ja kindlasti rahvamuusikast ja pärimusest laiemalt. Räägime klassikaraadios ka edaspidi. Aitäh kuulamast. Te saate koostajad Liina Vainumetsa.