Vasar vasar alasile, löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, kultuurisaade vasar alustab, stuudios on saatejuhtidena Mihkel Kunnus ja Urve Eslas. Ja külaliseks on meil täna doktorant Aro Velmet. Tänaseks inspiratsiooniallikaks on meil eilses sirbis sinu ära kirjutatud tekst, mida võiks siis nimetada e patriotismi kriitikaks. Mida sa silmas pead patriotismi all? Ma pean silmas seda lugu, mida võib leida väga erinevatest allikatest, alustades memokraadi artiklitest, lõpetades erakondade valimisplatvormidega, mida on nüüd jutustatud juba hea üle kümnendi mis kõlab umbes niimoodi, et avalike teenuste võrku lülitamine ja üldine infotehnoloogia arendamine on Eesti riiklik või isegi nagu rahvuslik firmamärk. Et see on asi, mille üle me oleme kollektiivselt uhked mis on meie tuleviku edu pant ja mida me peaksime niimoodi ühtse jõuna entusiastlikult edasi arendama. Et see on see, on see lugu, et see meenutab mulle ajaloolasele, meenutab mulle päris mitut teist lugu, mida ma olen näinud allikatest, mis on pärit niimoodi 19. sajandi keskelt või 20. sajandi algusel alguses Jakob Hurt. Vaimult suureks saamine kas pole, Jakob Hurt aga aeda väga selgelt viitab sellistele teistele nagu rahvuslik Tobilistele tekstidele? Mina mõtlesin näiteks praegu seda, kuidas kirjutati näiteks 20. sajandi alguse Galiitsia naftaväljade naftast et kuidas Austria-Ungari impeeriumi uueks demokraatlikuks jõukaks jõukamaks, kui ta kunagi varem on olnud. 19. sajandi teises pooles võib samasugust teksti lugeda elektri kohta. Minu enda uurimustöös võib seda lugeda bakteri loogia kohta. Et nüüd kohe-kohe tulevad vaktsiinid, mille abil me jätame kõik sotsiaalsed probleemid, Kemid minevikku prügihunnikusse. Et see on üsna selline tüüpiline lähenemine innovatsioonile, kus rõhutatakse seda positiivset ja seotakse see mingisuguse kollektiivse identiteediga ja unustatakse samas ära, et noh, tegelikult need suhted uute tehnoloogiatega on palju kompleksamalt. Mina tahaksin korraks selle positsiooni paika panna, kus me parajasti oleme siin stuudios, et inimesed saaksid ennast ka võib-olla natukene täpsemalt selle temaatikaga pakkida ja seda võiks teha näiteks nõndaviisi. Mulle viimasel ajal meeldib aina rohkem ratsionaalne või isegi empiiriline lähenemine mõningatele küsimustele, sest tundub, et neid emotsioone ja spekulatsioone on vahel natuke liiga palju. Nõnda siis tarkade inimeste puhul ma olen märganud, kaob aeg-ajalt see mõte käest ära, et, et miks mingi asja üle üle arutatakse, mis eesmärk on, et sellesse uuesti selgusele jõuda, mis oleks, kui teeks katse näiteks sellised elaks nädal aega ilma e-riigita? No seda poleks mitte kunagi olemas olnudki nagu see oleks kõik olnud umbes üks uni, et ärkad hommikul üles ja midagi enam Pole ID-kaarti, tööta tuludeklaratsiooni peab täitma käsitsi paberil. Ma korraks ütlen, et suurema osa oma täiskasvanud elust või noh, viimased kaheksa aastat ma olen elanud sellises unistusteriigis, nii, Ameerika Ühendriigid Just nimelt ja mõtleme veel natukene edasi, eks retseptid on meil uuesti näpus. Arstil pole aimugi, mida me varem põdenud oleme, sellepärast et kaart, meie tervisekaart on registratuuris kuhugi kadunud iga asja pärast tuleb minna ametiasutustesse kohale ja nii edasi, midagi enam ei ole. Zero nihil Masing ja siis saame edasi küsida sellise sellise visiooni pealt, sellise mõttelise katse pealt, et mida me õigupoolest tahame, kuidas siis selleni jõuda. Ja võib-olla polegi siis see, mis meil parem, see on kõige mõttetum. Ja võib-olla ei olekski ilma õnnelikumad. Aga võib olla ka ollakse, mine tea, aga igatahes me ei saa seda enne veel, kui me pole proovinud, sest mälu teatavasti on väga petlik. Ehk siis see, mida oleks vaja, oleks aru saada sellest, et kui me ühte asja näiteks e-riiki kritiseerima, siis kõigepealt küsiks, mis sulle kritiseerimise eesmärk on, kas selle eesmärk on ja ära kaotada või eesmärk on seal paremaks teha. Ja siis, kui selgub, et need asjad paika panna kuidagi, äkki siis selgub, et me ei olegi erinevatel seisukohtadel, et need, kes kritiseerivad sellisteerigi visiooni, ei taha tegelikult sugugi mitte seda ära lõpetada ja, ja tagasikohvrisse pakkida, vaid võib-olla tahavad just nimelt, et, et natukene sellist, sellist, seda, kuidas see kaitsesse tõmbumine on muutunud natuke liiga tugevaks, et seda natuke vähendada, et me saaksime diskuteerida selle üle, milline ta peaks olema sellisena, nagu me seda tegelikult tahaksime. Ja selline lähenemisviis minu meelest on hirmus oluline, sellepärast et mida rohkem on rünnakuid, seda rohkem tekib seda e-patriotismi, nagu sa ütled ja lõpuks ei saagi enam keegi aru, mille üle siis lõpuks lõppkokkuvõttes arutatakse. Aga võib-olla ei olegi vaja seda vastandus nii suureks ajada, vaid just nimelt mõelda, kuidas seda paremaks teha. Nojah, sa joonistasid sellise hästi hästi toreda mustvalge pildi jah, sellest, et milline siis selline hästi agressiivne e-riigi kriitika võiks välja näha, et arust kunagi sellist kriitikat teinud. Ja et selles artiklis samamoodi ma rõhutasin, eks ju, et, et see ei ole mingisugune Rudiitlik üleskutse, et ma jumala eest, ma ei taha elada maailmas, kus ma pean tuludega roni täitmiseks trükkima välja umbes 200 lehekülge ja siis pühendama sellele umbes poolteist tööpäeva ja mõnikord ka veel eraldi raamatupidamisteenust. Et loomulikult, et siin küsimus on selles, et millist riiki me tahame. Aga mulle tundub, et see e-patriotismi lugu, mis ta teeb, on, on see, et ta ühendab lahti kaks valdkonda, mis peaksid omavahel olema, mis tegelikult reaalsus on omavahel hästi tihedalt seotud. Mis on ühiskond ja tehnoloogia. Ja ta tekitab sellise loo, et see, mis, mis peab meid huvitama, on see, et millised tehnoloogilised lahendused meil on. Ja siis, kui targad poisid on hästi toimiva lahenduse valmis disainult, siis me teeme selle Rollauti ja täna siia lihtsalt on küsimus selles, et kas see lahendus töötab hästi või ei tööta hästi ja kui seal on mingid pakid, siis me saadame IT-poisid sinna jälle peale, siis nad lahendavad need pakid ära. Ja siis ongi, ongi nagu kõiki me unustame ära selle, et tegelikult see, kuidas me tehnoloogilisi lahendusi disainime, see algab poliitilistest valikutest ise lõpeb poliitiliste valikutega, et tooks võib-olla siis ühe näite, et ma ei tea, kas seda e-residentsuse jutt on mõtet veel üks kord üle rääkida. Aga lühidalt, et kui me vaatame, milline on see e-residentsuse retoorika siis see retoorika on põhiliselt see, et et tegemist on põhimõtteliselt lahendusega, mis lubab välismaalastel kasutada Eesti avaliku sektori infrastruktuuri. Ma füüsiliselt siinkohal olemata, et nad saavad endale Eesti isikuandmed mingisuguse ID-kaardi ja pääsevad sellele ligi Eesti siis sellel eesti teel põhimõtteliselt, kui nad tahavad registreerida seal firmad, siis nad saavad seda teha samamoodi nagu Eesti kodaniku näiteks. Ja see, kuidas seda on esitatud, on justkui selline innovaatiline lahendus mis kasutaks seda vahetu kommunikatsiooniaspekti selleks, et inimesed saaksid teha oma asju, oma äri, ajada oma äriasju kiiremini. Ja see selle koonus, no see, et see toob meile 10 miljonit eestlast ja teemiaid hästi kuulsaks selliste inimeste juures nagu Quentin Tarantino, Elon Musk või, või kes iganes. Ja mis jääb selle loo juures jutustamata, on see, et tegelikult sellel on ka oma ideoloogiline dimensioon mis on selgelt orienteeritud sellele, et lihtsustada et lihtsustada sellise mobiilse kapitali liikumist maailmas. Et kui me näiteks vaatame, kuidas Taavi Kotka seda memokraadis kirjeldab, siis ta võrdleks seda Riga Delaware osariigikaitse, mis samamoodi kasutab sellist globaalset olukorda, kus rahvusvahelised firmad saavad valida, kus nad ennast registreerivad vastavalt maksu keskkonnale, mis neile kasulikum. Ja e-residentsus peaks siis toimuma umbes sama, samal printsiibil, et ta peaks meelitama meile just selliseid investoreid, kes saavad endale vabalt valida maksukeskkond, aga sellel on, see on selgelt poliitiliselt ideoloogiline valik, et see on küsimus sellest, et milline on kapitali ja tööjõujõudude vahekord siis ütleme kas globaalselt või Euroopa tasandil. Et siin on terve siin nüüd sellega tõstatud terve hunnik küsimusi, mida me peaksime e-residentsust käsitledes arutlema näiteks seda, et kas ajal, kui Euroopas üldiselt tööjõu vabale liikumisele pigem tahetakse piiranguid teha et kas me siis peaksime lihtsustama sellist maksusüsteemide šoppanist? No ma ei tea siis ka tööjõu vaba liikumine, on ju üks sellistes Euroopa Liidu aluskoe Luimedest et see, et Suurbritannias tuurid on selles suunas liikunud veel siin-seal Euroopas, mõnel mõnel pool on selliseid hääli kuulda olnud, et võib-olla peaks sellega hakkama koomale tõmbama. Need ei ole ju selles mõttes väga tõsiseltvõetavad, et ma praegu päris ei saa täpselt aru, mis on sellest siis halba või valesti, kui, kui sellist kapitali mobiilsemad liikumist tahaks juurutada, aga ma saan aru, et see, mida sa öelda tahad, tegelikult on see, et on teatud aspekte, mis käivad selle e-riigi loomise taga ja taustal, mille üle ei ole piisavalt arutletud. Nõndaviisi. Nõndaviisi jah, ma võib-olla lihtsalt repliigi korras ütleks, et, et noh, et üks asi on see, mida me poliitiliselt deklareerima ja teine asi on see, et et kuidas praktikas see tööjõu vaba liikumine välja näeb, et see seal on omad sotsiaalsed piirangud, et üldiselt inimesed kipuvad liikuma vähem, kui nad näiteks peavad ületama keelebarjääri või kui sul on. Formaalselt ei ole vaba liikumispiirangud, aga näiteks sa sead mingisugused miinimumpalgapiirangud, mida on teinud Taani ja on teinud ka Suurbritannia, eks ju. Need kõik on asjad, mis seda tasakaalu muudavad. Hea või halb, see on maailmavaateline küsimus. Aga, aga sul on õigus jah, et minu minu jutu mõte tegelikult on see, et tehnoloogiline innovatsioon ei ole kunagi lihtsalt mingi insenertehniline küsimus. Et selle kaudu paati mõjutatakse ühiskondlikke poliitilisi suhteid, noh mõnikord rohkem, teinekord vähem. Aga kas see, mis sa tahad, siis öelda on enam-vähem see, et, et muidu oleks kõik enam-vähem hästi, aga tundub nõndaviisi, et need erinevad valdkonnad ühiskonnas on justkui üksteisest tegutsevad veidike lahus. Et ütleme, et on need IT-poisid, kes võivad küll välja mõelda suurepäraseid lahendusi. Samal ajal puudub see ühiskondlik mõõde, esialgus näiteks sotsioloogid või miks mitte muud mõtlejad, ütleks, et võib-olla seebi politoloogid näiteks ütleks, et, et Me peaksime korra kinni pidama ja mõtlema selle peale, et kuidas need asjad siis näiteks kontekstis hakkavad välja paistma näiteks seesama ju näide, mida on viimasel ajal üsna palju toodud selle kohta, et miks on selline sotsiaalne sidusus riigi sees ja riikide vahel äärmiselt oluline, kui me räägime infotehnoloogiast on ju see, eks ole, et pärast NSA, NSA skandaali tekkis see nii-öelda inimese jälitamine üsna teravalt päevakorda ja tõepoolest on ju olemas suurepäraseid liiteprogramme, mis võimaldavad järjest täpsemalt teada saada, kus sa oled, mida sa teed ja nii edasi ja nii edasi ei oleks mitte mingisugust probleemi teha järjest rohkem täiustunud program. No mis suudaks sinu tegevust järjest paremini jälgida. Ja siin ongi vaja neid, kes ütlevad siis neid mõtlejaid jah, kes ütlevad, et selle sellises ühiskonnas, kus me elame nende reeglite ja seaduste järgi, mille järgi demokraatlik ühiskond töötab ei ole sellise programmi tegemine või vähemasti selle rakendamine kõige mõistlikum. Kas see on enam-vähem see, mida sa silmas pidasid? Jah, see on, see on päris täpselt see, mida ma silmas pidasin sellel insenertehnilisel mõtlemisel, noh, et see on, see on väga vajalik ekspertiis loomulikult, aga, aga sellele ekspertiisi on teatud puudused, mida siis teised eksperdid ja samamoodi nii-öelda kõik inimesed, kes demokraatlikus debatis osalevad, saavad täiendasime ekspertiisi. Ma võib-olla tooks välja selle kõige suurema puuduse sellega sellise insenertehnilise ekspertiisi vahel, mis on see, et see kipub kujutama tehnoloogiat kui sellist läbipaistvat klaasi gaasiühiskonnas, et ta ei muuda mitte midagi, ta lihtsalt peegeldab seda, mis sa sinna sisse paned. Mis tegelikult ei, ei vasta tõele. Noh, üks näide näiteks on see, et kui et Twitteri juhtide käest küsida, et miks Twitteris ühet teemat rendivad ja teised ei trendi, siis nad vastavad, et noh, et see on lihtsalt, see on lihtsalt peegeldavat ühiskonda huvitavad, need teemad huvitavad näiteks Nuinud kassid ja ei huvita Oki Paiv, Wall Street või huvita mingi Haiti maavärin või midagi sellist, et seal on lihtsalt ühiskond juba on selline. Aga loomulikult tegelikult kasutab Twitter väga spetsiifilised eesmärki, keda väga disainitud algoritme näiteks need algoritmid kipuvad saatma sellest trennist siis ülespoole asju, mis on uued. Ehk siis, kui sul on üks asi, mis on ühe korra olnud populaarne, siis teist korda trendima saada on väga raske, niiet selle tulemus on näiteks see, et, et mingisugust teemat pikaajaliselt üleval hoida on väga keeruline. Teine aspekt on näiteks see, et see populaarsus hetk peab olema suhteliselt järsk, et ta peab minema niimoodi nullist 100-sse. Sa ei saa teha niimoodi, et seal mingisugune asi, mis niimoodi pidevalt sõidab 50 peal ja jällegi Moody, see eelistab sellist uudsust ja sellist hetkelist huvitavust, aga mitte tingimata sellist pikaajalist mõttevahetust. Et see on jällegi siin on jällegi tegu valikutega teema, milline peaks ühiskondlik debatt välja nägema. Aga sellise insenertehnilise mõtlemisega ei kiputa nende algoritmide väärtuslikku laetust eriti tunnistama. Kas tunnistame või ei pandud tähele? Sest no kui Urve alguses ütles, et noh, me ei ole vastavaid, meid huvitab see, et kokkulepe e-riiki me tahaksime, siis ma ütleks niimoodi see, kes on uuendustele vastu lihtsalt sellepärast, et on uuendused, need on reaktsionäärid ja Ta kõige halvemas mõttes lollid konservatiivid, nii-öelda tark konservatiiv on see, kes on omaks võtnud selle, et isegi kui me lepime kokku, mida me tahame siis neid tehnoloogiaid kasutusele võtame. Nendega kaasnevad mingid kõrvalnähud, mida me ei ole mõelnud, mida me ei tea, eks see on lihtsalt, et me võime küll väga hea asja kokku leppida, näiteks kas või kommunismi hakkame tegema ja välja tuleb kogude liit ikka, sest on mingeid kõrvalnähtusid, mida keegi plaani isegi noh, neid ei päästa siin niisugune ütleme hea tahte eetikate tahtis küll hästi, et alati mingid kõrvalnähud, et kutsumata ja siis noh, me rääkisime kohe tööjõu liikumisest ja nüüd tähendakse piiranguid panna, mis liigub, räägime tööjõu liikumisest, kuigi me võiksime öelda, et inimesed liiguvad, aga samas internet on selline tehnoloogia, kus me saame tööjõu nii-öelda ruumiliselt inimesest lahutada. Nii nagu internet on tegelikult spontaanselt hommikuse vestluse lahutanud ruumist me saame teha seda väga pika vahemaa tagant ja selles klassikalises mõttes inimene liikuma ei pea temaga sihukesed kõrvalnähud. Et okei, tahame panna näiteks tööjõu ja liikuda, tahame, et inimesed oleks paiksed. Näiteks ei tee praegu väga suurt muret, et Aafrikast tuleb väga palju spämmikirju, aga kui need inimesed hakkavad füüsiliselt kohale tulema, et see häirib rohkem et ja tööjõu liikumisega ka ju noh, öeldakse, et maal elavad inimesed saaksid üle internetitööd teha ja paikneda Maal hajaasustus on jälle nii-öelda riigikaitseliselt väga hea. Sama mis, kui Urve ütles, alguses võtab emotsioonid maha see, kuidas internet, eriti interneti kommentaarium võimendab emotsioone. Me teame, emotsioon, emotsiooni suur pluss on reaktsioonide kõrval see, et ta on väga kiire, täiesti tõeliselt kiire, ta on selline loomalik käib seljaaju pealt loitse ajuosadelt ja sellepärast ma ise kirjutasin Ekspressis sellel nädalal samas üks asi, kuidas intellektuaalselt lasetest kommentaariumites olekski, et sa paned kommentaaridele peale, viite seal panen, ma tahan siia kommenteerida pool tundi pausi, inimene peab passima pool tundi. Mõtteliselt, lase räuskamise läheb, ülejäänud vähemalt kindlasti taandub kõvasti, see on jälle puht tehnoloogiline asi, võiks öelda, kuidas on paus seotud nii-öelda mingi intellektuaalse sisuga, aga de facto on, sai räuskav, eks ju, kui sa oled pool tundi mõelnud niimoodi tehniline pidurdustase muutub oma teeksid Twitterisse, ei saa Twitteris süveneda, põhimõtteliselt 160 tähemärgisesse pole võimalik. Ja need on kõik tegelikult mingi tehnoloogia kõrvalnähud. Et kui me räägime kirjast, mis on kahjuks intellektuaalide tehnoloogia, mis on eksju tohutult muutnud inimkultuur, siis ka mida see tegi. Tegelikult ta lahutas kommunikatsiooniakti aegruumiliselt ja ideoloogiline, see halb sõna, et me ei saa öelda, et see oleks nende leiutajate ideoloogia olnud, vaid see on vastupidi, see oli avastus, mis testib Bardot aastaid hiljem, on väga suure nii-öelda antropoloogilisi hurraaga sihuke asi, et tegelikult tegi, see seda ei pannudki, seda tähelekood on iseloomustatud selles mõttes, et järsku hakkas nägema mingit veidrat asja ja siin, kui sa ütled, kaetakse mingid ideoloogilised mõõtmed, siis need patsiga IT-tüdrukud ja poisid-tüdrukud ja poisid. Ega ma ei, ma ei usu, et nad oleks kuidagi ideoloogiliselt kallutatud, vaid normaalselt ei pane tähele lihtsalt seda enamikke asju, mis sellega kaasnevad. Aga siia vahepeal kuulame äkki ära ühe luulaulu ja see on filmist publiku filmist kosmoseodüsseia 2001 ja selle laulu esitas häll 9000. Superkompuuter ja laulu nimi on muidugi teisi. Laualaadseid. Hula. Määr. Eetris on kultuurisaade vasar ja stuudios on kultuuriloolane Aro, Velmet ja saatejuhid Urve Eslas ja Mihkel Kunnus. Meie väga huvitavasse kohta, et kui palju on ideoloogias teadvusta, kui palju ideoloogias teadvustatus, täpselt jah, ja ma arvan, et see siin selline nagu selge vahet tegemine ongi võib-olla natukene põhjendamatu, et et meil kõigil on ideoloog, eks meil kõigil on mingisugused väärtushinnangud. Ja siis mingil hetkel me teadvustame seda, ütleme, me ei teadvusta. Aga mis puudutab seda On välja kultuuri, siis selle kohta on päris palju huvitavat antropoloogiad kirjutatud, et seal on küll teadvustatav siis väga selgete poliitiliste mõõtmetega ideoloogia, mille hulgas on muuhulgas interneti kirjeldamine kui sellise libertaarse utoopia, et internet kui selline. On tsentraliseeritud võimu vastane. Et ta teeb maailma avatumaks, ta pühib eemale need, need tüütud väravahoidjad, nagu on valitsused ja mingid toimetajad ja mingid kirjastajad ja mingisugused filmistuudiod. Et tänu sellele, et igal inimesel on võimalik internet tema kontenti üles panna, siis peaks siis tekitama sellist uut kvaliteeti demokraatlikus debatis. Ja see on üsna oluline komponent selles selles ideoloogias ja see on selles mõttes hästi huvitav. Et empiiriliselt me näeme, et see ei ole tõsi. Et me näeme tegelikult autoritaarsete režiimide all ei ole tegelikult väga palju raskusi sellega, et interneti tsenseerida. Et Hiinas on ikkagi Facebook, ehkki saada kirjeldamatult raske, et enamik inimesi sellega ei vaeva ennast. Samamoodi on väga lihtne vene valitsusel palgata 40000 palgalist kommentaatorit oma tonni far trolli trollifarmi täpselt selleks, et onlain debatti kujundada. Et tegelikult interneti sellist nagu sisse kirjutatud, sellist heegeliku olemust, mis siis niimoodi ajaloo aja jooksul lahti rullub, ei ole. Vastupidi, annab rõivad relva. Jah, aga minu meelest see ongi hästi huvitav, et tal ei ole sellist ette kirjutatud heegeliku vaimu seal kusagil taga siis kas ei ole nõndaviisi, et just nimelt filosoofiliselt on internet äärmiselt huvitav ehitis ja kui nüüd mõelda näiteks sellise tekk konstruktsioonistliku idee levikule, siis selline maailmapildi nägemus, kus ei koondu enam asjad ühe keskuse ümber, vaid sul on neid keskusi mitmeid, jaksime, tuleme peaaegu tagasi sellise ühed võimaliku ühe või mitme erineva tõe küsimuse juurde ja kuidas need tõed omavahel siis vahekorras on, kuidas nad suhestunud on, kuidas nad konkureerivad aeg-ajalt, kuidas nad aeg-ajalt 11 täiendavad. Sest selline ühe keskuse ühe kindla tsentri idee on seotud just nimelt sellise, kas siis keisrivõimu jumala võimu või mingisuguseid väga selge võimuandjaga, jah, aga samas selline just nimelt interneti idee, kus on olemas keskuste võrgustik väga palju erinevaid servereid, mis omavahel suhtlevad, mis saadavad üksteisele informatsiooni vajalikul hetkel võib igaüks neist keskustest võtta siis mingisuguse keskuse rolli selle konkreetse struktuuri jaoks, mis parajasti on. Loomulikult see tekitab väga palju uusi küsimusi, kas või seesama tõe küsimus. Aga see on see olukord, kus me oleme, meil ei ole võimalik minna tagasi ühe tõe juurde, meil ei ole võimalik öelda, et jumal on ellu ärganud või nüüd vaatame demokraatia ja läheme tagasi keisrivõimu juurde, ei saa seda öelda ja jumal tänatud, et ei saa, ehk siis et see on äärmiselt põnev, põnev süsteem ja ma kujutan ette, et, et juba ma tean, et juba on ilmunud ja ilmselt tulevikus hakkab veel ilmuma selliseid just nimelt filosoofilise kultuuriteoreetilise uurimisi. Sellest, kuidas internetti ülesehitus on muutnud aru saama sellest, et mismoodi ühiskonnad toimivad ja mismoodi kultuur töötab. Internet mitte ainult arusaama sellest, kuidas ühiskonnas toimivad, vaid ta ongi muutunud ühiskonna toimimist aga mis puudutab selle nii-öelda jumala kadumist või sihukese püramiidikujutelma kadumist, et internet on suur vertikaali võrgustik, siis noh, internet on suhteliselt amorfne mass, aga see, mida sealt otsitakse välja, see huvide struktuur, see paratamatult on ikka hierarhiline, eks ju, lihtsalt mõne inimestel on teatud tüüpi huvisid me näeme, et lõviosas naise huvitavad või need kassid mehi huvitab porno ja see ongi nagu see uus püramiid lihtsalt nii-öelda vana kultuuriline püramiid või niisugune halvas mõttes siis keskaegne või noh, intellektuaalse seisukohast heas mõttes keskaegne asetub lihtsalt Maslow püramiidi peegeldusega kuskil. See on õudsalt huvitab, mis seal just sellepärast, et hiljuti Lennart Meri konverents, mis toimus Tallinnas siin räägiti palju sellest, et mida kujutab endast infosõda, kus me, kuhu me nüüd siis oleme sisenenud ja siis juba tegelikult küll juba vähemasti aasta, kui mitte kaks tagasi. Ja üks asi, millest tuli juttu, seondub väga selgelt selle sama teemaga, ehk siis see selline hierarhia ja peaaegu jumala roll selle on võtnud endale erinevad otsingu mootorid filtreerivad sulle selle informatsiooni just nimelt sellisena, et see sobituks sinule kõige paremini, mis tähendab aga seda, et sul ei ole võimalik sealt enam kaugemale näha. Ja kujutame nüüd ette olukorda, see ei ole minu idee, sai seal Lennart Meri konverentsi välja käidud ühe briti ajakirjaniku poolt, et aga kujutame ette olukorda, kus, mis on ju praegu ka enam-vähem saanud tõeliseks, et väga paljud inimesed saavad oma peamise informatsiooni Facebookist. Nad ei, ei, ei loegi enam sihukest tavaajakirjandust või nende jaoks ongi Facebook selline peamine infokanal. Aga kujutage nüüd ette seda, kuidas Facebook käitub, sõltub sinu infoseinaga selle infovooga, mida sa saad. Väga palju tuleb infot vastavalt sellele, mida sa oled varem otsinud. Mida sa oled varem lugenud, mida sa oled varem klikkinud, mis tähendab seda, et info aheneb kogu aeg vastavalt sellele, mida sa tahad näha, mis tähendab jällegi seda, et selline avatus, mida me ju lootsime internetelt. See avatus, vastupidi, muutub suletuseks. Täiesti ma tahtsingi öelda, jätkuks sinu sellele väga paelumale jutule senisest dekonstruktsionistlikust internetist, et noh, et see, see kõlab tõesti nagu selline lugu, millele nüüd Silicon Valley visionäärid võiksid alla kirjutada, aga tegelikkus on, ongi pigem selline, mida sina kirjeldad, et tegelikult me ju ei pea lõppkokkuvõttes peaks vaatama ju internetti kui mingisugust ühte asja. Et me vaatame mingisuguseid konkreetseid asju, mis me seal teeme ja siis äkitselt avastame, et me ostame kõiki Mass, kõik oma raamatud. Me ostame Amazonist kõikuma muusika. Me saame Spotify'st kõikuma sotsiaalse tegevuse, me tegeleme Facebookis ja kõik need kohad toodavad vot täpselt neid samu algoritme. Mis siis noh, nagu sa väljendasid, et pakuvad sulle seda, mida sa tahaksid näha. Aga siin on nüüd veel see teine nimi. Ma tegelikult pööraks ümber selle väite, et Facebook ja Spotify ja Amazon pakuvad sulle seda, mida sa tahad näha. Et pigem nad loovad selle, mida sa arvad, et sa tahaksid näha. Sest et noh, kui sa küsid üsna täpne väljenduseks, sest nad ennustavad täpselt, sest nad ennustavad, aga, aga nad ennustavad väga spetsiifilistele kriteeriumitele, et sinu, selle eelneva brausing history järel ja, ja nii edasi. Aga noh, tegelikult see on üsna selline kitsas kõnetamise viis, et kui sa küsid praegu minu käest, kui ma teen nüüd oma brauseri lahti, et kas ma siis tahaks lugeda 25 leheküljelist SEE, et infosõjast vaadata pornot et siis ma ilmselt ütleks, et jah, et ma loeks seda seda esseed enesemeelitaja jah, et noh, aga, aga see nõuab mult teatud tahtejõudu nõuab mult teatud valikute langetamist, aga kas see on vähem minu tahe kui see, et, et Google vaatab, et ahah, et sa oled küll võib-olla ühe korra seda esseed kiiganud, aga siis 90 protsenti sinu brausingistoristan porno, et me anname siis sulle seda pornot sinna juurde veel? Et ta ikkagi siis loob seda, mida sa pärast arvavad end tahtvat? Aga siin on veel üks väga huvitav küsimus ja nimelt see, et, et üks pool on alati kaks poolt selles selles suhtluses, et üks pool on tõepoolest see, et kui on mingisugune algoritm, mis loob sulle, siis võtab sult ära neid valikuid. Ja teine pool oled sina, ehk siis ja see sina ju peaks ütlema, et ei, et nüüd ma tõepoolest loen seda infosõjalugu, selle asemel et vaadata pornot või siis vastupidi keeran maha, sest ma saan ju ka brausida täiesti anonüümselt näiteks Google'is, ehk siis ma saan kõik need valikud ära nullida, mida kuul mulle ette annab. Google proovis seda korraks, tekkis tohutu pahameel, sest inimesed ei leidnud enam Google'ist asju üles. Nad ei osanud enam otsida teistmoodi kui see, et Google annab neile mingisugused selged valikud ette, mis, mis on äärmiselt huvitav, aga kas ei ole, mis tähendab, kui kergesti me oleme nõus ära andma oma vabadust vabadust valida sellepärast et see teie ees tehakse valikud ära, on meie jaoks nii palju lihtsam ja nii palju mugavam. No, ja see ongi see põhjus, miks meil on vaja eksju, ühiskondlikku debatti, sellepärast et et ega ma ei tahagi, et mul oleks absoluutne vabadus, et ma peaksin kõik oma valikud igatahes tegema ise, see on üsna uus, see on hirmutav, miks, miks see on niisugune õudusunenägu. Et sellepärast ma elangi, eks ju, poliitilise loomana poliitilises ühiskonnas, et ma tahan, et oleksid mingid valikud, mille me oleme kollektiivselt ära otsustanud, et me ei taha iga päev oma aju nendega vaevata. Ja mingid valikud, mida, millega me siis saame päev oma aju vaevata just nimelt selle pärast, et me oleme teised valikutelegeerinud kuskile mujale. Aga nüüd me tuleme tagasi selleerid juurde, eks ole, mille ümber meil ju kogu aeg, see jutt siin täna käib ja see ongi ju just nimelt selline olukord, kus mingid valikud on sinu eest ära tehtud, aga samas need valikud ei ole ju noh, kuidas ma ütlen, et nad ei ole ju nii laiaulatuslikud, et nad piiraks sinu mingisuguseid teisi vabadusi. Jah lähme siis korraks koolihariduse juurde, teine asi, millest räägitakse väga palju netikolimisest, loengute netti, kolimisest või e-kool, kui tuleb jälle eesliite juurde, siis see väga paljusid häirib. Näiteks seal on kindel ideoloogiline seos. Ma tean, et õpilasi häirib ühest, ühest küljest, et vanemad saavad liiga vahetult nende arust tagasisideme, sest ma mäletan oma kooliajast vanemate kooli kutsumine, see tähendab otse silla loomine õpetaja ja lapsevanema vahel oli üks põhilisemaid või kõige karmimaid sanktsioneerimisel vahendeid. Et kui sa hästi ei käitu, siis me suhtleme näost näkku. Aga eks see su vanemad kutsume vanemad kooli, eksju, aga nüüd on tehtud selline tehnoloogiline lahendus, millega tegelikult kogu aeg õpetaja ja lapsevanem simultaani õpetajatele meelde tihti see, et ta teeb rohkem tööd neile ja võtab aega ära, aga lapsed tunnevad ennast nagu rohkem vangis. Et seal on ju ka üks niisugune näide mingist lahendusest või millele ideoloogiline mõõde. Siin on päris hea näide oled üldse selle peale, kes on tõeliselt hea näide, sest et see peegeldab ju tegelikult ka sellist üleüldist trendi ka töömaailmas, kus muutub üha levinumaks selline oma töötajate 24 tunnine elektrooniline järgimine, eks ju. Et näiteks mul on teatud määral kokkupuudet selliste friilanssimis portaalidega, kus sul on vaja, et keegi sulle tõlgiks midagi või kirjutaks mingisugust teksti maha, siis sa saad palgata endale kellelegi, kes seda selle mingisuguse tunnitasu eest ära teeb. Ja siis tavaliselt on niimoodi, et sa saad ühtlasi niimoodi reaalajas jälgida seda, mis tema arvutiekraanil toimuv mis on legitamiseeritud sellega, et noh, sinna tööandjana tahad näha, et sinu töötajad teeks oma tööd efektiivselt. Või lihtsalt seda saab ka palju lihtsamalt teha, lihtsalt kasuta Google Docs'i ja tehase kohustuslikuks, nii et sul kogu aeg ongi kõigile näha. Mis seal, mis seal toimub täpselt samas, teisalt kui see töötaja vaimsele tervisele ja üldisele töömotivatsioonile ilmselt nagu väga palju head ideed. Et see on päris hirmutav mõtetki, su post, kogu aeg seisab su õla taga kukla taga ja et noh, see isegi selle kohta on päris palju vaidlusi sotsioloogide hulgas, et kas see parandab efektiivsust või seevastu krampi, eks jah, ja igal igal juhul nullib ta loomingulisust, eks ju, et kooli puhul on seesama loogikaga teine näide, on need niinimetatud massiivsed onlain-kursused? Meil oli üks lühikene periood, kus meie nüüdseks üle-eelmine haridusminister ja, ja Tartu Ülikooli rektor rääkisite, kui suur võiks olla nende potentsiaal. Et reaalalasid ikka, et seal tuleb mingeid laboreid teha, et noh, neid võib olla päris asendada ei saa, kõik humanitaar alad võib asendada rahulikult massiivsete onlain kursustega. Et seal on jälle see küsimus, et kuidas me defineerime ülikooli õppe eesmärk, et kui see on senine faktide omandamine, mis aastal toimus saja-aastane sõda või mis aastal toimus prantsuse revolutsioon et siis see võib-olla tõepoolest toimib niimoodi, et sa tekitad mingisuguse 100000 pealise kursust. Ja siis täidad seal valikvastustega testide, sest et paraku need süsteemid enam-vähem sellised näevad välja. Aga kui selle eesmärgiks on, eksju, õppida fakte interpreteerima, mille jaoks on vaja kirjutada esseesid, diskuteerida teiste inimestega, saada õppejõult vahetut tagasisidet, siis seda paratamatult selles formaadis teha ei saa. Jah, siukest arutlemist, arutlevat kontroll, esseistikat, sest ma mäletan ise ka, et ühes alusmooduli aines, Meil olid testid, olid masin kontrollimisega, et sa pidid tegema kuhugi kasti tegema linnukese ja isegi oli küll käsitsi paberi peal. Paberitel olid Need mustad ruudukesed nurgas, et masin kontrollis seda, et sa ei saanud sinna midagi täiustada, täpsustada, juurde, seletada mingis mõttes väga efektiivne, aga me saame aru, et ta teeb väga masinikuks. Ja on veel noh, ei pea olema väga ideoloogiline, tihti, et on puhtalt eesti kehalised kõrvalnähud, mis ka tulevad näiteks istumisest, sest arvutid enamasti istutakse. Noh, nüüd on lausa uus kampaania, eks, et istumine on uus suitsetamine. Ja ma olen ka kohanud uuringuid, mis näitab, et Euroopa kaotab oma töö efektiivsusest inimese töö efektiivsusest umbes 20 protsenti magamatuse tõttu. Tohutu suur hulk tegelikult ja lihtsalt sellepärast et inimesed on nii kaua üleval, istuvad internetis, koolis õpetajad teavad, seal on väga suur probleem, et õpilasi ei saa magama Nile läpakas süles ja ja veel väike siukene Nüansse C kuvarilt tuleb, sinine valgus pärsib melatoniini sünteesi, mistõttu nahka uni tuleb halvem ja halvema kvaliteediga sihukesed noh, täiesti kehalised nähtused. Siin on nüüd päris mitu sellist probleemipundart koos aga mõni neist pundardest võib-olla tasuks selles mõttes lahti harutada natuke teise nurga alt, et ega ju see põlvkond, kes kasvas üles salaja teki all, öösiti raamatut lugedes ei maganud rohkem oluliselt või kes, kes luges seda raamatut taskulambi valgel vanemate eest salaja, ega ta nende silmanägemisele ka neid ülepea hästi ei mõjunud, ehk siis osad neist tontidest, mida me praegu näeme ühe problemaatikaga seonduvalt on tegelikult lihtsalt sellise teismelise üleskasvamise väikse protestiomadus, mis paratamatult iga põlvkonnaga koos käib. See see on muidugi tõsi, aga, aga ma ei mäleta, et kunagi oleks ülikoolis öeldud, et palun minge lugege seda raamatut öösel teki all. Aga ma tooks välja just selle, et selle selle loo juures, selle eego ilu juures võib-olla kõige traagilisem on see, et nii kaua, kuni see algmotivatsioon, mis on nende lahenduste loomisel on, on efektiivsus, siis sul paratamatult ei saa tulla midagi, mis erineks tohutult oluliselt nendest massiivsetest, onlain kursustest või võimasin hinnatud testidest ja see on selles mõttes traagiline, tegelikult veebilahenduste ja IT-potentsiaal haridusprotsessis on tegelikult väga suur, et mina paar aastat tagasi osalesin ühel kursusel, kus me õpetasime tudengitele orjanduse ajalugu ja, ja siis üheks projektiks oli see, et tudengid, rühmatööna kaardistasid New Yorgi erinevaid rajoone. Ja, ja mis ta tegi, oli see, et nad kaardistasid selle chia jess-i abil ära. Ja siis nad ühendasid selle mobiilirakendusega, mis võimaldas jalutada siis näiteks mööda Wall Streeti kõrvaklapid peas siis kui nad möödusid mingisugusest kohast, millele nad olid, millele ennem ära kaardistanud ja sinna mingisuguse lisainfo juurde andnud, siis nad said kõrvaklappidega kuulata, mis on selle koha ajalugu, said oma telefonist vaadata, et milline see aastal 1865 välja nägi ja saada kogu selle konteksti selle kaudu nad said täiesti teistsuguse keskkonnatunnetuse oma siis sel hetkel oma kodulinnast, eks ju. Ainult et selle läheb lähenemise suur miinus on see, et ta ei ole kindlasti efektiivne, et on oluliselt ressursimahukam, kui selline klassikaline õppejõud ja 12 tudengit istuvad laua ümber, arutlevad, et sul on vaja seda, IT-tuge, sul on vaja õppejõude, kellel on kompetents TsÜS-i kasutamisel, kes suudavad näidata tudengitele, kuidas nad selle asja üheks nuhvli rakenduseks teevad seal tegelikult see nõuab rohkem, mitte vähem ressursse. Aga siin on vist parajasti see aeg, kui me peaks kuulama ära veel ühe loo et natukene jutule vaheldust pakkuda. Ja selle loo nimi on humanoidieed ja grantali laulab. Jätkab kultuurisaade vasar stuudios on kultuuriajal, on Aro, Velmet ja saatejuhtidena Mihkel Kunnus ja hirmunud Urve Eslas Urve. Mida sa kardad? Mina ei karda suurt midagi, küll aga selle hirmuteema, ma tahtsin korraks siia siia saate lõpetuseks üles tõmmata, et lihtsalt pakkuda võib-olla siukest väikest teistpoolt ja näidata, et vahel ei olegi sellel hirmul võib olla palju põhjust, vaid suured silmad paistavad ka selle tagant. Üks lugu, Tiit Kändleri oma ilmus Postimehes hiljuti ja sealt, mis kajastus natuke siis sedasama teemat just nimelt e-riiki ja sellega seonduvat. Ja mis sealt paistis välja oli, oli hirm sellise kontrolli kaotamise üle, kui me ühel hetkel avastame, et me ju ei teagi, mismoodi need infotehnoloogilised vahendid esiteks on tehtud, teiseks töötavad, kust tuleb see informatsioon, mida nad meile vahendavad ja kui palju seda informatsiooni on, et see kõik tekitab sellise veidi kepp pelguse-laadse tunde, kus meile hakkab tunduma, et me oleme kontrolli käest ära andmas. Vabaduse küsimusega gaase seondub, millest enne veidike juttu oli. Et mis siis teha, kui, kui neid, kes tegelikult aru saavad, mis toimub, jääb aina vähemaks ja ühel hetkel tundub, et me ise nende hulka enamik kuulugi, et mis siis hakkab lõpuks saama. Aga see on üsna lai hirm, mulle tundub siin sellist kaks kaks võimalikku vastust. Üks on see, et, et ega kas seda kontrolli on oluliselt rohkem käest ära antud, kui ta oli varem ära antud, sest ega ju mina ka ei tea, mismoodi trükipress või auto töötab. Aga sellest hoolimata ma ei tunne hirmu ei ühe ega teise ees, ühte pole enam eriti olemaski, teisi aga küll. Teine küsimus on see, et, et kas probleeme ei ole võib-olla selleks keerukuse astmest, Aid äkki lihtsalt natuke teistsuguses lähenemises isegi võib-olla küsimus on lingvistiline, mulle tundub sellepärast, et selleks, et autot parandada, selleks meil ei ole palju vaja teistsugust maalija lähenemisviisi kasutada küll aga selleks, et aru saada, mismoodi üks näiteks nutiseade toimib, mismoodi ta programm jooksutab ja nii edasi, et selleks oleks vaja just nimelt lingvistiline erisust teha. Võib-olla, ja see ei ole sugugi nii keeruline, kui me juhtume arvama täiesti oma kogemusest räägin paar aastat tagasi lihtsalt selleks, et teada saada niimoodi üks programm siis tegelikult toimib ja töötab umbes poole aasta jooksul mõtlesin select Paytoni, tõsi küll, see on kõige lihtsam, peaaegu kõige lihtsam programmeerimiskeel. Aga poole aastaga on see üsna kergesti omandatav ka siis, kui sellega ööd lähevad, läbi, ei tegele, vaid lihtsalt iga päev natukene võib-olla seda uurida. Ja see, mida läheks kaasa aitab, on see, et ta võtab ära selle hirmu selle ees, et mis, mis nüüd toimub, kas ma suudan sellest aru saada, kas ma suudan mõista või see maailm on muutunud liiga võõraks? No Pilivalistlikult, jah, me oleme tähele pannud, kellelt arvutiga teeme niimoodi, tagajärg on see, aga me ei pea teadma, mis seal vahepeal toimub, et las ta olla must kast ja üldiselt midagi ei löö kammustega. Seda noh, mõni mõningaid mõningaid hirmu hirmud on põhjendamatult, kui me mõtleme näiteks sellele, kui kasvab peale uus põlvkond, kes ei olegi näiteks pastakaga kirjutama õppinud või midagi sellist, et kindlasti noh, teatud antiökoloogiline on, kui me räägime ideoloogilisest mõõtmes, siis arvutis soodustab internet, soodustab siukest, anti ökoloogilist mõtlemist, et koht ei loe, mille ma võtaksin, anti ökoloogilisuse tuumaks, koht ei loe, ruum ei loe, et põhimõtteliselt, et kas on 7,3 miljardit inimest või on 14,5 miljardit inimest, matemaatiliselt on see erinevust täiesti tühine, ruumilises mõttes tohutu suur. Et selliseid asjade soodustab küll või niiviisi mõtlemist ja veel noh, kuna ta infon jälle ruumist lahustatud meie taju, internet lahutab ruumist meie taju või see info, mis me näeme seal näiteks maaülikoolis, minu nii-öelda töö töökohas, siis on teada küll, et need uued põlvkonnad tihti tunnevad Madagaskari loodust paremini kui Eesti loodust, sellepärast et näed seal seal graafik Eesti looduses niimoodi saatejuht ei tee, aga orangutangi teevad kõik. Ja kuna meie aeg hakkab läbi saama, siis saate lõpuks sõna külalisele. Kokkuvõtteks. Jah, ma siis jätkaks ka seda hirmu teemat, et see on päris huvitav sellepärast et et see, et me tajume, et me oleme, et me ei ole oma keskkonnaperemehed, et me tajume seda hirmuna, sest et selle eeldus on see, et justkui see oleks kuidagi meie loomulik olek oleks olla, eks ju, looduse kroon, et loodus on, on lihtsalt meie tööriist, et üldiselt me kontrollime kõike, mis toimub ja see on tegelikult selline võrdle nagu inimajaloolises plaanis selline suhteliselt uus valgustusaegne mõista ja noh, tegelikult nagu tööstusrevolutsiooni aegne mõista, et enne seda see mõte, et, et sa ei tea, et mis sulle seal keskkonnast vastu vaatab või mille pärast sind homme ära tapetakse, see oli lihtsalt igapäevane eksistents. See, mis on muutunud, mis siis annab sellele hirmule täna ilmselt natukene eksistentsiaalse mõõtme, kui tal oli 300 aastat tagasi oli see, et et nüüd see oht, mis meid võib hävitada, ei ole meist sõltumatu looduslik koht, vaid see on meie endi inimeste genereeritud oht, eks ju. Ja selles suhtes hirm interneti ees kui sellise potentsiaalse Hubristilise apokalüpsisetooja ees ei ole ju midagi uut, et tuumapomm koondas sedasama hirmu ja ilmselt see ei ole nagu täiesti põhjendamatu hirm. Aga samas see on ka see maailm, kus me elame. Niisiis oleme jõudnud looduse stiihia käest internetis stiihia kätte. Stuudios olid kultuuri Laura Nano, Velmet saatejuhtidena, Urve Eslas, Mihkel Kunnus. Ja lõpetama jääb korillas ja melanhoolia hil. Tänan kuulamast.