Tere hilisõhtust, mina olen Piret Pääsuke ja pakun teile seltsi kuni kella üheni. Esimesele saatetunnile olen pannud pealkirjaks pikk tee kuldse järveni. Tahan nimetada Ameerika näitlejat Henry Fonda, kelle sünnist möödub täna 90 aastat. Fantalile oli aastakümnete väga populaarne näitleja, osales ligi 90. silmis ning lõi ühe oma parima rolli vahetult enne surma filmis Kuldse järve ääres, mille eest omistati talle ihaldatud Oskar. Aga selle saavutuseni tuli läbida pikk ja keerukas tee. Henry Champs funda pere vanim laps, kolmesti ainus poeg, sündis Nebraskas rändailandil 16. mail 1905 14 10. viiel. Teist 10. sajandil olid tema isa itaallastest esivanemad emigreerunud geenoast Hollandisse seitsmeteistkümnendal sajandil aga Ameerikasse, kus rajasid väikese linnakese, andes sellele oma nime Fonda. Henri ja tema õed kasvasid oma Ahas, kus isal oli väike trükikoda. Perekonna fotodel on väike Henri vagur kärgeldatu kraega poiss tõendusema hoolitsusest, keda ta ise nimetab hiljem ingelikuks naiseks. Ema armastas laulda ja lastele klaverit mängida. Koolipõlves töötas Henry alati suvevaheaegadel, pidades oma kohuseks peret aidata. Ta pesi aknaid, müüs dist, töötas käskijalana, hiljem automehaanikuna ja trollijuhina. Vabal ajal armastas ta vaadata filme, kus mängisid Charlie Chaplin ja vesternikangelane William haat. Lapsepõlvest taati meeldis tal ka joonistada, kuid ta unistas ajakirjanikukarjäärist. Kui ta oli kümneaastane, avaldati tema lühijutt hiir isegi ajalehes lõpetanu kooli astus ta Minnesota Ülikooli Surnalistika osakonda, kuid õpingud seal jäid siiski kahe aasta pärast pooleli. Saatuslikku rolli Henry edasises elu käigus etendas ema sõbrannad Dorati Brando. Tulevase kuulsa näitleja Marlon Brando. Ema on maha. See oli 30. aastal väga populaarne tarne isetegevuslik teater, kus toode on ka aktiivselt osales. Kord ütles noormees oma osast ära ja Dorati käis peale, et Henry tuleks mängima. Tema välimus, tumedad juuksed, sinised silmad, häbelik naeratus ja sihvakas kuju sobivad ideaalselt selle rolliga. Mõte sellest, et peaksin seisma laval publiku ees, näis mulle tookord hullumeelsus. Ena On funda hiljem meenutanud. Mäleta enam üldse oma esimest etteastet. Hästi mäletan lavalõhna Krimmi näol saalist kostnud suminat enne etenduse algust sedagi, kuidas avanes eesriie. Kuid mitte mingisugust muljet oma mängust pole säilinud. Kuigi fondoli nõustunud etenduses kaasa tegema õige vastumeelselt, hakkas näitlemine talle eneselegi ootamatult meeldima. Perekonnas Henry valik vaimustust ei tekitanud. Isa oli lootnud, et pojast saab ärimees. Kuid Henry ei loobunud oma valikust. Algul läks isa lepitamiseks kompromissile, mõnda aega töötas ta teatri kõrvalt pangas. Alates esimesest etteastest teatrilaval 1925. aastal. Kuni debüüdi nii kinolinal kulub tervelt 10 aastat. Raigo fon ta ise nimetanud oma teatriülikooliks. Omahas mängis ta kolm hooaega, lisaks töötas lavastaja assistendina, maalis dekoratsioone, koristas lava, korkuid tere, oli ringreisil Massachusettsis, nägi lavastaja Georgesaluga ning kutsuste oma trupi. Mitme hooaja vältel oli season ta partneriks näitlejanna Margaret Taliban, kellest sai tema esimene naine. Fonda kogusama lavakogemusi pikkamisi professionaalide kõrval, kuigi lõõgan kinnitas hiljem, et fun tal oli olemas sünnipärane instinktiivne arusaam sellest tuli laval teha, kuidas mõnda rolli mängida. Broadwayl jõudis Henry Fonda 1929. aastal mängides Roman, Ron lääni näidendis armastuse ja surmamäng. Lõplik läbimurre teatrilaval aga õnnestus tal 1934. aastal reviis uued näod. Sama aasta suvel kutsuti fon ta Hollywoodi. Ta polnud kordagi mõelnud sellele, et võiks mängida filmis ning lihtsalt nalja pärast ütles, et tema honorar peaks olema 1000 dollarit nädalas. Tema hämmelduseks tehti temaga kohe leping kahe filmi peale aastas, mis võimaldas tal samaaegselt jätkata tööd teatris. Niisiis ilmub Henry Fonda nimetatud Ameerika kino baromeetriks ja südametunnistuseks esmakordselt Taanile 1935. aastal. Tema jätab kohe tähelepanu meelde, seal on ta tõsine silmavaade, mis ebaõiglust nähes muutub hukka mõistvaks. Plastiline kastilik, kõnnak, iseloomulik Nebraska tasandike elanike aktsent. Esimeseks filmirolliks on talle juba tuttav osa, nimelt ekraniseering Victor Fleming. Marconneli näidendi farmer võtab naise, millest menukalt esinenud Broadwayl. Fleming tegid talle selgeks ka põhimõttelised erinevused laval esinemise ja kaamera ees näitlemise vahel. Järgnevaga aasta sisse mahuvad tööd kahe kuulsa režissööriga Fritz Langiga film elad ainult korra ja William Tyleriga film Cheesy veel kuid ka mitmed romantiliste kangelaste kujud, standardsete, Hollywoodi komöödiate ja melodraama des, mis näitleja isiksust paraku millegagi ei arenda. Sees toimub vaat suured muutused tema eraelus. Ta lahutab oma esimese abielu ning abiellub teist korda ja saab isaks. 1937. aastal sünnib tütar Chein 1939. aastal poeg tiiter mõlemast teatavasti tulevikus samuti näitleja. Paar aastat hiljem aga sooritab nende ema enesetapu ja see traagiline sündmus aastaiks isa ja laste suhteid varjutama. Aga pöördume nüüd tagasi aastasse 1939, mil Henry Fonda leiab nii-öelda oma režissööri John Fordi, kes hakkab lavastama filmi noor mister Lincoln. Kõigepealt kohtust Fonda filmi, stsenaristi ja produtsendiga. Kuigi ta oli väga palju Abraham Lincolnist lugenud, arvas ta, et ta ei sobi sellesse ossa. Produtsent käis peale, et ta teeks vähemalt proovivõtte. Kaks nädalat hiljem läks kihvon ta stuudiosse. Grimeerija asusid tööle fon, tal oli küll Lincolni sarnane kitsas nägu, aga mitte sobiv nina. Tunni möödudes sai ta endale Lincolni, nina ja ka soolatüüka. Siis läks ta juuksuri käte alla, seejärel garderoobi, kust sai sobiva kostüümi koos iseloomulikud torukübaraga. Fundaga tehti kaks proovivõtet. Sama päeva õhtupoolikul sai ta ka ise tulemust näha. Kinolinale ilmusid numbrid viis, neli, kolm kaks üks siis kiri Henri fond Ta Lincolni proov, esimene stseen esimene võtte. Seejärel täitis ekraani Lincoln pesuehtne Ibrahim Lincolni ja siis hakkas Lincoln rääkima ning Fonda jahmatuseks oli see tema hääl, mis tuli Lincoln nisust. Mehed ütles ta püsti tõustes ja ekraani varjates. Ma ei saa seda teha. Ma ei talu, et selle isiku suust tuleb minu ja. Seepeale lahkus ta stuudiost ja sõitis koju. Ta oli tolle seal juba sõltumatu näitleja ning keegi ei saanud sundida teda tegema midagi, mida ta ei tahtnud. Paar kuud hiljem helises fondade juures telefon. Helistas John Fordi sekretär, kes teatas, et režissöör tahab mister fondaga kohtuda. Funda meenutab seda kohtumist nii. Ta istus oma kirjutuslaua taga kaabulot kuklaste lükatud riided nägid välja sedamoodi, nagu oleks ta need äsja päästearmeelt saanud. Suus oli tal piip, mida tal oli kombeks päevad läbi imeda. Ja see on, et ei taha filmis mängida, urises ta pikema sissejuhatuseta. Olete Lincolni ilmselt paganama suureks vabastajaks, mis siin filmis on taga noorojalgne advokaat, taevas hoidku. See oli tüüpiline Ford, just tema kõnemaneer. Ta kasutas täiesti loomulikult väljendeid, mida heas seltskonnas ei tarvitada. Saan aru küll, et ta tahtis mind lihtsalt häbistada, kuna ma ei tahtnud mängida Lincolni? Ta ei olnud suur vabastaja, ta oli o jalgne advokaat. Filmi lõpus me ei tea, mis sellest noorest mehest saab, aga see film polegi sellest. See oli hea film noorest advokaadist aastal 1830. Igatahes tundsin ma fordi ees häbi ja nõustusin selle osaga. New York Times kirjutas filmi kohta. Nendest õhkub soojust ja headust, meeldivat tagasihoidlikkust, julgust, otsustavust, õrnust, tarkust ja teravat mõistust, kõike seda, mis filmi elama paneb. Fon, ta loob liigutavalt tervikliku isiku, kes on samal ajal ka pisut kentsakas. Sergei Einstein kirjutas oma artiklis mister Fordi, mister Lincoln, aga niimoodi. Miks ma nii väga armastan seda filmi eelkõige seepärast, et tal on kõige imelisem omadus, mis võib-olla ühel kunstiteosel kõigi tema komponentide vapustav harmoonia. Teine mees, kes Henry Fonda näitlejateed tol ajal mõjutas, oli kirjanik Jon Staymbek. Keegi tuttav oli saatnud fon Talühes Taimbeki novellikogumikku. On ta luges selle läbi ja oli vaimustuses, siis läks ta lähimasse raamatupoodi ja palus kõike, mis sealsele nimelisel kirjanikult oli. Ta sai kolm raamatut, lugesin läbi ja asus järgmisi raamatukauplusi läbi kammima, kuna Steinbergi lihtsad ja realistlikud teosed tavalistest inimestest meeldisid talle. Ja siis val helistas fondale tema agent, Liilanud Heywood. Oled sa midagi kuulnud raamatust? Vihakobarad? Loomulikult, vastas fon ta kiirelt. See on lugu farmeritest, kes pärast liiva tormisid Oklahomas tunduvalt Californiasse, et mulle pole vaja raportit romaanist katkestas agent entusiastliku näitleja vaid öelda, et sa Nukostistele Foxy jaoks. John Ford hakkab lavastama. Sind tahetakse Tomtšeudi rolli suurepärane hüüetest Sonda ja pidi peaaegu telefonitoru käest pillama. Ära veel hõiska, hoiatas Heivad. Seda nukk tahab sinuga rääkida. Tärilise nukk oli alustanud oma Hollywoodi karjääri päris stsenaristina. 1933. aastal asutas ta stuudio Twendistentšeri Productions mis kaks aastat hiljem ühines Fox Filmsiga ning seepeale sai sänokist stuudio tsendistentšerifax asepresident. Ta oli väike mees, kes ratsutas väga hästi ja jumaldas pool mängu. Vooluvasar oli tal isegi büroos kaasas ja aeg-ajalt tegi ta sellega nii-öelda kuiva trenni. Visa, irooniline ja torisev. Seal oli tolle aja filmitööstuse üks juhtivaid tegelasi kui Fonda tema kabinetti astuski, kussa, nukk tooliga. Ma kuulsin, et ele meeldiv romaan Vihakobarad, ütles ta. Selle peale võite mürki võtta, vastas Fonda. Kas te meeldib teile ka, et sõlmiksite selle eest minuga seitsmeaastase lepingu põrguste ei fon? Ta kargas püsti pannud tulnud selleks, et too arrogantne tüüp kohtleks teda nagu ostetava karilooma. Olen vabakutseline näitleja ja kavatsen selleks ka jääda, lisas ta. Hästi siis ma teile Tandžeudi osa ei anna, nähvas ta, nukk. Fon, ta hammustas huulde ja istus tagasi toolile. Nukk viibutas paar korda oma poole vasarat ja jätkas siis leebemalt toolil. On teiega suured plaanid, fon ta, ma tahan teid rullida ja endale hoida selleks vajama lepingut. Fun ta mõtles sellele, kui palju tuleks tal nende seitsme aasta jooksul mängida ka kehvasid rolle. Kuid püünis oli siiski vastupandamatu ning ta kirjutas lepingule alla kehastast vihako barretest peaosa. John stanbeki sügava sotsiaalse analüüsija terava publitsistlikkusega romaani suhtuti reaktsioonilistes ringkondades vaenulikult. Mõnes osariigis oli see lausa keelatud kirjandus, kuid tavalugejad olid selle juba omaks võtnud ning seetõttu otsustaski kogenud produtsent nukk selle ekraniseerida. Filmivõtted toimusid saladuskatte all ja tavatult kiirelt. Fordolile lavastajana, tõeline gigant, meenutab Fonda. Ühes stseenis filmis tegi ta tavaliselt ainult ühe duubli. Ta tahtis jäädvustada esimese hetke värskust. Emotsioon on, ei saa enam tekkida, kui sa oled midagi lõputult harjutanud. See oli tema põhimõtte. ISIS filmiti Vihakobarad mõne nädalaga ja nii väikese eelarvega, millest praegu ei jätkuks ühekski nädalaks. Ta kandideeris Don Cheudi rolliga Oscari auhinnale. Teisteks pretendendiks oli tol aastal Charlie Chaplin filmist suur diktaator doktor Reimand masti. Filmis ehib Lincoln Illinoisis. Lorenz oli viiefilmis Rebecca ja Stewart filmis Philadelphia lugu. Funda võidušansse peeti üldiselt heaks, kuid Oscari sai siiski tema sõber James Stewart reporteri rolli George kiukoli komöödias. Tema osatäitmist oli küll suurepärane ja film iseenesest hea maitsega tehtud, kuid tagantjärele vaadatuna siis kõige tavapärane Hollywoodi keskmine. Stewart ise tunnistas ka, et Oscar oleks pidanud saama Henry Fonda. See oli aastal 1941. Euroopas käis juba sõda 1938. aastal, mida koos mitmete kolleegidega saatnud Roosevelti-le petitsioon nii nõudega lõpetada kaubanduslikud sidemed fašistliku Saksamaaga. 1941. aasta lõpul, pärast jaapanlaste rünnakut Pearl Harbor ile asub sõjategevusse USA järgmise aasta augustis astuv fon ta vabatahtlikult mereväkke ja teenib seal kuni 1945. aasta oktoobrini. Pärast sõda levib Hollywoodis nagu kogu Ameerikaski antikommunismi kampaania. Mitmed tähelepanuväärsed linateosed, nende hulgas ka vihakobarad, kantakse musta nimekirja. 1947. aastal osaleb fon ta 30 näitleja seas. Nimekamad neist Kätlin Hedon hambri. Tookord Gregory Peck protestiliikumises niinimetatud anti ameerikaliku tegevuse uurimise vastu. Külma sõja perioodil fon ta Hollywoodis ei tööta, lükates tagasi kõik pakkumised. Aasta 1955 Henry Fonda saab viiekümneseks ja pole kinolinal esinenud. Seitse aastat. Seest on ta töötanud teatris, mis on talle tegelikult alati olnud armsam. Kui filmi töö oma farmi sprint voodis, on ta kasvatanud aedvilja, tema lapsed arvasid muide pikka aega, et nende isa ongi farmer. Seal on funda meelistegevuseks fotograafia, eelkõige aga joonistamine ja maalimine. Temana tüür, mordid ja maastikud on kollektsioon paaride hulgas kõrgelt hinnatud fantali lähedane sõber, tunnustatud Ameerika kunstnikut James suvaietiga, kelle juhendamisel täiendas ta end õlimaalitehnikas ja õppis tegema ka vase krabüüri. Teeme siinkohal ühe kõrvalepõike aastasse 1973. Henry Fonda, viies naine Shirley kuulust heategevusliku organisatsiooni, kes korraldas aastal suuri kunstioksjoneid, mille tuludega toetati Los Angelesi värvilist kogukonda. Henry, ma lubasin maalid midagi tänavusele oksjonile. Teater seal ühel päeval. Okei, vastas fon ta, aga mul pole praegu mingit mõtet. Ma ei saa naiste juurde tagasi minna, kui mul pole sinu pilti kaasas, käis Sirli peale. Mine too mulle kaks tomatit, käsutas ta ja meenutas järgnevat, nii. Aeg oli veel pisut varane ja tomatid polnud päris küpsed. Nad olid küll juba punased, kuid siin-seal oli veel rohelisi laike. Ma asetasin tomatid aknalauale, maja sein oli meil mustaks värvitud, värv hakkas juba pisut kooruma ja selle alt paistis valget. Teisel pool oli akna kõrval kivimüür. Polnud paha, valge müür, praguline must sein, mitte päris küpsed tomatid, lisaks veel kahvatu, sinine aknaklaasilt peegelduv taevas. Hästi, maalisin pildi valmis, andsin sellele nimeks küpsemine ja me sõitsime oksjonile. Nimekirjast nägime, et minu pilt oli 53 eseme hulgas 48.. Esimesed asjad müüdi maha naeru väärselt väikeste summade eest. Muutusin järjest süngemaks ja mõtlesin, et ma ei lubama pilti poolmuidu anda. Lõpuks oligi järjekorras objekt number 48. Tahtsin juba käe tõsta, kuid keegi jõudis minust ette ja pakkus 7000 dollarit. Jahmusin. Siis tõusis pakkumine kiirelt 11000 peale, Shirley näppis erutatult oma käekoti, mina vajusin üha sügama samale toolile. Täpselt nii nagu esimest korda võta ennast ekraanil nähes. 13000 juures jäid pakkuma veel kaks meest, Nad istusid otse mu taga ja ma ei saanud ümber pöörata, et näha, kes need on. Lõpuks müüdi mu pilt 23000 dollari eest. Järgmiselt, aga mind ennast polnud kodus. Helistas California ühe suurema erakunstikogu omaniku nootonsaimon ja ütles Serlyle. Ma tahtsin öelda, et meie abikaasa kolme väga õnnelikud, et saime Maali. Aga hänkil oleks mul üks väike nõuanne. Tomateid ei peaks laskma päikse käes küpseda, küpsevad kõige paremini veini sees. Tuleme tagasi aastasse 1955. Vana Hollywood koguneb, algab televisiooni võidukäik, filmitööstuses alustavad sõltumatud režissöörid ja produtsendid. Ajastu mässava kangelast esindavad Marlon Brando, James stiin, polniumen. Ent vanuse ja muutused näitlejate mängustiilis, mis saavad saatuslikuks nii mõnelegi Fonda eakaaslasele staarile pole tema jaoks probleemiks realistlik psühholoogilise sügavusega mäng spontaansust. Dünaamilisuse on tal alati omased olnud ning ka viiekümneselt pole ta kaotanud midagi vooruslikkusest. Nii kehastabki ta järjest kaht noore mehe rolli. Alla 30-st Douglas Robersid filmis mister Roberts ja noort äärde suhherit sõjas ja rahus. Enne kui mister Roberts kinolinale ilmus, oli Henry Fonda kehastanud teda teatris 1700 korda. See oli kogu tema teatrikarjääri üks paremaid ja arvatavasti kõige menukam roll. Robertsi isik nii omane, nii lähedane, et need muudatused, mida Ekrealiseeringust tahtis teha lavastaja John Ford, keda näitleja muidugi lausa jumaldas olite minu jaoks vastuvõetamatu ja põhjendamatud. Asi läks tõelise tülini, nii et Ford loobus lavastamastia võtet vis lõpuni, teine režissöör. Seda suurema entusiasmiga suhtlus fon, ta ettepanekusse kehastab Järbe Suhhovid sõja ja rahu ekraniseeringus Ameerika itta, palju ühistööd hakkas lavastama Kingviidor. Teistes kesksetes osades oli toodri Nataša vana ja meil Fer Andrei polkonskina. Meenutame korraks, kuidas on Tolstoi kirjeldanud pesuhhovit. Oli kohmakas Dali, paks, tavalisest pikemat kasvu, lai, tohutu suurte punaste kätega ja nagu öeldakse, ei mõistnud salongi sisse minna või veel vähem sealt välja tulla. Ta naeratus ei olnud niisugune nagu teistel inimestel, mis sulas kokku mitte naeratava näoga. Temal vastupidi, luuletuse ilmumisel järsku ühe hetkega tõsine ning isegi pisut sünge nägu ja ilmus teine lapselik, lahke, isegi rumalavõitu ja justkui andestust palub. See romaani kuju oli küll õige erinev sihvakas diaplastilisest näitlejast. Ma teadsin, et väliselt ei meenutama millegagi Pieri meenute Fonda. Otsustasime endamisi, aga et kui panen prillid ette, täiendan vati polsterlusega oma figuuri kammin juuksed laubale, ehk siis polegi nii hull. Filmigrupp sai šoki, kui ma sellisena välja ilmusin. Polsterdus võeti kohe ära, hoolimata minu protestist järgnes kirglik vaidlus minu ja produtsendi vahel. Kas ma peaksin ma prille, need mulle siiski jääki? Itaallasest produtsent tiinodele orientiir nägi pesuhhovis traditsioonilist romantilist kangelast, kuid fon, ta tundis hästi Omaani ja mõistis sügavamalt selle tegelase sisemus maailma. Muidugi ei saanud ta lõpuni mõista ühe vene intelligentsi hinge, kuid Fonda osatäitmine lähtub üldinimlikest printsiipidest ja nii on tema pesuhhov sügav õiglustundega eetiline ja seepärast kõhklev ümbritsevas oma püüdlustes teisi mõista olnud aktsepteeritud Vene filmikriitika poolt, kes pidas filmi üldiselt liialt pealiskaudseks ja ilustatuks. Üheks olulisemaks tööks 86 filmil oli hulgas pidas Henry Fonda osatäitmist Sydney Ljumeti filmis 12 vihast meest. Ma ei otsi erilisi rolle, kuid olen noris stsenaariumide valikul, on Fonda öelnud. Näitlejad põhilisteks relvadeks pole mitte ta välimus ega hääl, vaid sõnad, mis autor talle suhu paneb. Reginald Reamsy stsenaariumis leidis sonde usutavad karakterid reaalse 60.-te alguse Ameerika Atmostas vääri ja kaheksanda vandemehe roll selles kohtudraamas andis talle võimaluse väljendada printsiipe, mis kattusid tema isiklikku ellusuhtumisega. Filmivõtteid tehti vaid 20 aga, kuid neile eelnes kahenädalane prooviperiood, mis pakkus son tale tõelist rahuldust. Ma olen inimene, kes harrastab enesevaatlust, on ta selgitanud. Kõige põnev, kõige haarava näitlejatöös on minu jaoks just rolli ettevalmistus. Sa liigud pikkamisi oma kangelaste hinge ja temperamendi otsinguil kuni mõistad üks kord, et oled need leidnud. Siis jätad rahulikult hüvasti iseendaga ja saad teiseks inimeseks. Ma helistan teatritööd filmile just seetõttu kaatris saama oma kangelaste isikut pidevalt arendada. Ainult kord on see mul õnnestunud tõeliselt ka ekraanil. Filmis 12 vihast meest. Filmi teemaks on kohtuprotsess, kus üht värvilist meest süüdistatakse oma isa tapmises. Ühelt poolt on see tõsine kriitika Ameerika kohtusüsteemi aadressil, teiselt poolt pingeline intellektuaalne mäng, sest põhiliselt näeb vaataja kahtteist Nende kohtunikku, kes viibivad suletud ruumis ega saa sealt välja enne, kui on teinud otsuse ühe inimese elu või surma. Ülemehed on väga erinevad, esindades levinud sotsiaalseid arvamusi ja inimlikke nõrkusi. Fanta loodud kaheksas vandemees algul vaikne ja vaoshoitud, paneb lõpuks kõik lausa keema kuna on kindlalt veendunud, et sõnadega isikliku eeskujuga on võimalik murda eelarvamusi mõtteviisi automaatsust, äratada inimestes kodaniku vastutustunne. 60.-te aastate algust USA-s tähistab sügav sisepoliitiline kriis fon ta nagu paljud intelligendid. Liberaalid loodab suuresti uue presidendi peale kuigi pidanud end üldiselt poliitikakaugeks inimeses liitutav müüd John Kennedy valimiskampaaniaga. Poliitiline sümpaatia kasvab üle ka isiklikuks. Geneetik käivat fundadega perekondlikult läbi Henry sõbruneda Robert Kennediga presidendi mõrvamist 1963. aasta novembris koge fonda kui isiklikku kaotust. Vanad austusavaldusena John Kennedyle võib võtta kaht poliitilist filmi, milles fon ta. Sel ajal mängib Franklin Cheddar'i lavastatud parim mees ja siniLõmeti ebakindel turvalisus. Esimeses kehastav Fonda demokraadist presidendikandidaati, kes jääb valimistele Vlad demagoogist konservatiivile. Teises filmis mängib fon ta USA presidenti, kes peab otsustama, kas lasta sõjalennukit, mille pardal on aatomi no ja mis tehnoloogilise vea tõttu suundub Moskva poole jõuda sihtpunktile või juhtida lennuk New Yorgi kohale. Fun ta, mõlemad kangelased on eakad mehed, kes on väsinud pidevast pingest, otsides kompromissi inimliku ja poliitilise käitumise vahel. Nad kõhklevad sügavalt selles, mida ise teevad ja eriti selles, mida tehakse nende ümber. Need kõhklused balantseerivad eituse piirimail. Tõeliselt eitavate negatiivsete kangelaste. Nii jõuab Henry Fonda 60.-te aastate lõpul vesterni tule jõgi mängib ta bandiitide jõugu pealikku, kes terroriseerib tervet linna Sergio Leone filmis. Ükskord metsikus läänes aga kehastada külmaverelist kobra pilguga palgamõrtsukat, kes tapab kogu perekonna, kaasa arvatud naised ja kaheksaaastase lapse. Paraku ei võtnud publiku omaks eineid filme ega fundat mõrtsuka osas, sest oldi ju harjutud teda nägema ikka ausa, õilsameelse, igati positiivse kangelase rollis. Fantan ise ka tunnistanud, et oleks pidanud neist osatäitmisest loobuma. Kauboid mängib fun ta veel nii mõneski filmis ise küll juba kuuekümnendates istuta sadulas sama sirgelt ja kindlalt kui 30 viiesena kuigi tunnistab, et on terve elu kartnud hobuseid ja pole osanud püssi lasta. Kangelased, kes väliselt pole küll vanad väetid, on siiski väsinud, hingelt nad on omal moel valged varesed neid ümbritseva kurjuse ja vägivalla maailmas ning seega tegelikult juba antikangelased. Seda rõõmustavam on fakt, et Henry Fonda viimane töö filmis Kuldse järve sääres sai tõeliselt võimsaks ja väärikaks lõppakordiks suurepärase näitleja loomingus. Esimest korda kulist funda Tomsoni näidendist, kui sõitis koos naisega Washingtoni Eisenhoweri teatrisse ühele esietendusele. Vahe seal tuli tema juurde üks kohanäitaja, kes on ta väga austas skandaali selles teatris mitmeid kordi mänginud. Mister son, ta ütles mees, meil on siin üks tükk, mida te peaksite kindlasti vaatama, see on täpselt nagu teie jaoks kirjutatud. Katrin Hepburn on seda juba kolm korda vaadanud. Fondad ei saanud tookord kauemaks Washingtoni jääda, kuid õige pea saatis produtsent aastal Kantor, kes kavatses näidendi ekraniseerida Henryle teksti koju. Ma lugesin seda ja olin vaimustuses meenute fonda vanapoolsest abielupaarist, kes on aastaid suvitanud ühe järve tee ääres ja arvavad nüüd, et see on nende viimane suvi seal. Chengulisisa vaimustusest, luges ise ka näidendit ja teatas, et tema tahab mängida tütart. Ma ei mõista, milleks, ütles Henri. See pole eriti suur roll. Oluline vastessein, sina mängid isa ja mina tütart ja nendevahelistest pingetest läheb lugu käima. Tseenile meeldis mõte niivõrd, et ta hakkas filmi kaasprodutsendiks režissööriks Saaemmarcraidel. Arstid ei tahtnud filmivõtetele lastage Trinhetherni. Tal oli opereeritud õlga, tema roll aga nägi ette, et ta peab küttepuid tassima paati kaldale tirima, pakke tõstma. Henry Fonda aga väitis, et ta ei taha oma filmi abikaasaks mitte kedagi teist. Niisiis sõlmiti lepingud ja 1980. aasta suvel sõitis filmigrupp New Hampshire'i, kus kauni järve squomleiki rest pidi toimuma välisvõtted. Esimese võttepäeva hommikul tuli Hedon Fonda juurde ja ulatas talle ühe vana mütsi, öeldes. Ma tahan, et sa selle endale võtad. See oli Spenceri kõige armsam müts. Fun ta meenutab õigupoolest kuuluste kõigepealt John fordile, kes seda alati võtetel kandis. Ta uskus, et see toob õnne. Fordi Spencer dressi olid suured sõbrad, mõlemad kõvad napsivennad iirlased. Nüüd panimasele mütsi pähe ja kandsin seda esimeses stseenis, mida me tol päeval filmisime. Katrin palus mult veel, et ma teeksin tema jaoks ühe pildi mälestuseks meie ühisest tööst. Film kuldse Where's on südamlik lugu vananemisest, lähedaste inimeste omavahelistest suhetest. Suurepäraste näitlejate osatäitmised annavad sellele erilise hingestatuse veel, kuna kelle polnud Henry Fonda kehastanud rolli, mis ühildus niivõrd tema enda isikuga. Normanil on selja taga pikk elu, ta on väsinud mõnestki suhtes kibestunud. Lähenev surm paneb ta pingsalt mõtestava inimeksistentsi kõige tähtsamaid küsimusi. Ameerika kinopubliku jaoks oli film veel eriliselt huvitav, kuna filmi isa ja tütre keerulised suhted asetseerusid Henri Tseeni omavaheliste samuti üsna keerukate suhetega. Henry polnud kiitnud heaks tütre otsust hakata samuti näitlejaks. Eriti vastumeelne oli isale olnud sein seksisümbolina tema esimese mehe, prantsuse režissööri Roseva timmi filmides. Samuti kiitnud Henry heaks tütre liialt radikaale valdseid poliitilisi väljaastumisi, mille tõttu oli Hollywood infondad 70.-te kestel aastaid boikoteerinud. Kuid aja möödudes olid isa ja tütre suhted siiski laabuma hakanud, nii nagu see juhtub ka filmis. Ma teadsin, mida tunneb minu kangelane, meenutab see info, on ta. Selle 43 aastase naise elu on pidevalt säranud, isa minul olid oma isaga olnud täpselt sama vastuolulised suhted. Henry Fonda meenutav. Me filmisime isa ja tütre leppimist stseeni ning kogu filmigrupil olid silmad märjad. Ma ei ole usklik inimene, kuid täna siin igal hommikul jumalat, et tal ei lasknud mul nii kaua elada, et ma sain seda rolli mängida. Kuidas kirjeldada seda kogemust, see oli imelihtsalt ime. Kui Kuldse järve ääres valmis sai ja funda tagasi oma koju pöördus, polnud tal ikka veel mingit ideed, millest peaks tegema lubatud pildi. Katrin Hebernile. Päeval saabus stuudio kostüümiosakonnast back tema asjadega. Ma avasin kasti, meenutab ta, ja kolm asja kukkus sealt välja. Äkitselt teadsin ma, mida ma Katrinile maalin. Sellel pildil on kolm mütsi, vasakul Spencer dressi oma vana viltkaabu keskel fonda vihmamüts, paremal tema kalamehe müts, mille servast on õngekonks läbi torgatud. Nii nagu oli olnud hea film oli hea kapilt. Kuldse vääres jõudis Ameerikas ekraanile 1981. aasta novembris. Sama aasta kevadel oli fundad tunnustatud Oscariga kogu loomingu eest. Järgmise aasta märtsis saini Fonda kui Hepburn oma rolli eest filmis Kuldse järve ääres Oscari. 12. augustil 1982 Henry Fonda suri. Milles peitus saladus? Miks oli Henry Fonda oma ligi pool sajandit kestnud filmide jooksul alati nii armastatud? Näitleja ise on seda seletanud, nii. Tuleb panna publiku uskuma, et tema ees pole mitte näitleja, kes kehastab mingit rolli, vaid reaalne inimene, kellel on hing ja elav süda. Ning seda kunsti. Henry Fonda valdas.