Tere õhtust. Mina olen Vello Mikk ja tänases keskprogrammis kutsun teid külla ühte toredasse tallu sillaotsa talumuuseumi, mis asub Velise külas Märjamaa lähedal. Naljalaule vabaduse 100 ei usk ja lootus tulevik aitas. Öösel peksti mõisaare, et päeval küttima. Eesti mehed talu vabaks sai nagu, kui kõlaskutzee 100000 meest võitlusse läks koduõuel. Tegin. Pitsa ja ei. Tule. Pikast orjaööst seljad sirgu, lõi vaenlast, lüües mitmel rindel võidu kaasa, tõi raskused, ei suuda murda, et Eestil ees puina seisab õige asja eest. Ei saanud vältida lolli. Nalja. Kanti sinna ja ei. Ole aitas. Ei. Isa poisid kõik. Näitlejad. Eestlased on oma olemuselt ja hingelt talupojarahvas. Meie juured on maal ja maaelus. 50 aastat okupatsiooni küüditamised, kollektiviseerimine andis maaelule ränga hoobi. Kuid ikkagi leidus inimesi, kes oma elulaadist oma juurtest ei loobunud. Üks sellistest oli sillaotsa rehielamust 1914. aastal sündinud Aleksei Barnabas. Selles talus peeti lugu aiandusest, rajati dendropark. Kõik tuli samm-sammult, nagu ka muuseumi rajamine 1982. aastal. Peremehe rahvas teadis teda Aaduna haridusest ja haridusest aga annab tunnistust talu tagakambris asuv raamatukogu kus leidub arvukalt ilukirjandust, põllumajandusliku õppekirjandust ja peremehe enda uurimistöid. Sillaotsa talumuuseumis on rikkalik valik meie talu arengu teelt kootidest rehepeksumasina nii nõelast, Singeri õmblusmasina, nii sepatööde näidised töötab sepikoda veel. Ja näha on paremik perenaise näpuosavusest ja ilumeelest. Mina sattusin sinna talve lõpul, kui Aino Pajupuu eestvedamisel toodi linna lapsed sillaotsa talumuuseumi õppepäevale. Nagu öeldud, oli Talvet oli mõnus päev. Õpiti käsitöötarkusi, söödi maitsvat külasuppi ning päev tipnes lastele lustaka saanisõiduga. Sillaotsa talumuuseumi, elu ja olu edendavad praegu majja ja Jüri Kusmin. Alustame sellest, et millal teie siia tallu tulite. Peremehega suhtlesime kogu aeg, sest minu koolitee käis, käis siit alust mööda ja ma elan siin poolteist kilomeetrit edasi sulupoole. Aga nüüd muuseumiga. Päris tööle tulin 86. aasta? Jah, esimesest juulist pere, mis oli 86, Janno. Dollavad muuseum allus Matsalu looduskaitseala finaaliks oli jah. Ja Arvo Arvo Miilmets oli tollal ju kellel see muuseum, allucia. Ja siis siis matusepäeval oli selge, et mina pean oma oma eriala muutmas tegelikult rauatöömees. Ja eks talus tehti ka omale. Jah, seda muidugi, aga sellepärast ka siin muuseum, mis on, mis on metalliga seotud, see on mulle käepärane asi ja metalliasju veel suudame ka mingil määral restaureerida, aga aga puutöö, mis? Ja puude tööriistad, mis on jah puidust ja nende nende restaureerimine käib minule üle jõu ja sellepärast on nad üsna kehvas seisus. Aga võib öelda tõesti, et selles sillaotsa talumuuseumis on sajandite hõngu ja, ja siin on tõesti näha, kuidas meie elu on arenenud, kuidas need fondid on siia tekkinud? Alguse sai muuseum 82 peale peale talu perenaise surma, sest tema tema paraku ei saadud seda teada, et kui külalisterohke saab sillaotsa olema edaspidi ja perenaine oli. Vanemas vanemas eluajal juba mujal tööl ei käinud, siis Köik jumalapäevad olid hommikust õhtuni näppupidi mullas ja siin oli siineri imeilus aed. Lillepeenrad hooldatud aed, kus ekskursioonid käisid ju ju tol ajal juba siin sillaotsa oli oli külastajatel tuttava. Aga muuseumi rajamise mõte tuli jah, peremehel alles peale perenaise surma, siin on ainult kaks põlvkonda elanud peremehe isa ema, kes seda Taluraasid 1914. Ja, ja, ja esimene laps peres, suri noorelt kolme aastasena. Aleksei oli teine laps, Nendel Maiega lapsi ei olnud päri, et põhimõtteliselt alus talus ei olnud, siis. See oli muidugi väga hea idee, mis talle andis õlise kooli. Klassivend Jaan Vaarman, kes tol ajal olid ju Tallinna tuletõrjemuuseumi direktor. Jaan, selle idee andis verisena muuseumi raada. Kuna siit on põlgnenud paljut tuntud kultuuritegelased, võtame kasvõi siitsamast üle talu naabermäed Aru Ants Lauteri sünnikodu. Siis noh, Georg Lurich tegi oma suured Jõu, tükitkasin verisem. Eks me sedasi Väike-Maarja kemplema, et nemad teevad, luurisid omaks ja meie omaks kõikoni õigel urison. Väike-Maarjas sündinud aluris isa on jällegi siin meie külas sündinud. No, kes seda turismimessi trehvab nägema, see trehvaski võib-olla teid nägema tegurtsiti just enne jutamise algust, et takkused, püksid olid küll jalas, aga takus särki sõnadele. Veise Vigala piirkond ju vanasti oli linakasvatuse väga edumeelne ja, ja tänu sellele, no siin palju lina kasvatati, on muuseumis. No ma julgeks öelda, kõik linaharimiseks vajalikud tööriistad on meil olemas. Ja, ja aga nüüd on aeg nii kaugele jõudnud, et, et me kasvatame omal siin loetud ruutmeetritel ainult lina et korraldada sügisel siis lina kitkumas talguid, et seal paarkümmend inimest poole tunniga evaatsele aga kõik ära kitkuda, aga muidugi ilus on juba see, kui linapõld õitseb. Mida, noh, suur enamus. Tänapäeva Ravast ju ei olegi näidanud talu sõnast koondseda sihendavat lina välja. Lina süüdi pole. Sillaotsa talu selle kohta ja öelda, et traditsiooniline Eesti talu oleks üldse 12 hektarit, oli kogu talu ja ja üheksa sellest siis põllumaa ühe hobusetalu, teine hobune, siis võeti. Kevadel põllutöödeks nagu oli paarisrakendis vaja, kas, kas laenati naabertalust ja ja oligi aegu, kui kui osteti, siis kevadel teine hobune, sügisel laadal müüdi jälle maha, et teda mitte üle talve pidada. No te ise rääkisite, et olete metallitöö mees, nii et hobust raudtee ära Ja seda mitte hobused, äraütlemine on niisugune asi, et seal sa võid ühe naelaga eksida ja ja sa võid kogu sellest ilma jääda, sest hobuseraudteeemist saab teha ikka tõesti spetsialist, kes on seda rõhutanud ja neid mehi enam siin piirkonnas ei ole. Vald ostis muuseumile eesti tõugu sugumära ja tema ei ole kunagi Raudi alla saanud. Meil on ta hobune ainult siin sõitmise jaoks ja, ja noh, kui ratsutada, siis mullamaa peal ja ei ole mingit proget kreemi. Lause et ta peaks autod, oleme maailma loomisest. Ei, ei olnud Meteraudi all ja see on tingitud, kui oli taluaal loomal suur koormus, kõik päevad rakkes, siis pidi olemas kabi, oleks ära kulunud. Teie hobune on ka. Kuidas nii, võib öelda, rahvusskulptuuris osalenud. Kui laulupeotuli läbi siit läks, siis oli ka teie hobune rongkäigus. Tähendab mitteomavaid, meie vankrid olid vankrid. Jah, vankrid olid, hobused olid kuskil Tartumaalt olid nad, need hobused, aga küll oli meie kaks vankrit ja laulupeo tule tulel kasutusel. Kas nendel vankritel on plaadid ka külge ühendada? Ei, rohkem ei ole, kui kui minu kurvastuseks oli kaks auku sisse puuritud, kus tõrvik propaniga põlev tõrvik kinnitati. Aga noh ikkagi ka teadminetud sillaotsa muuseumi hankeid on ja Tartust Tallinna läbi jah, läbi seda Eesti. Läbisid ju Viljandit Vändrat k Helju Mikkeli kodus Käisi laulupidu tuli tol aastal läbi Eesti meestelaulu selts korraldas ja ja noh, siis oli tore see asi, ega siis ka sillas sanemy sealt läbi käis. Ta on teid praegu täis, on ka antud hetkel ühendatud möödanik, minevik ja tänapäev. Teil on seljas väga ilus ja kaunis lambanahkne kasukas, aga rinna peal ripub viimane mark Nikonite. Ja seal Minolta tegigi täna see on muuseumis ja eriti erinevalt vajalik tehniliselt võimaldab dokumente pildistada maa fotosid. Ega vanemad inimesed naljalt vanu fotosid anda ei taha ja ja, aga muuseumil on ka suur asi, kui me ta digitaalselt saame. Ja, ja me saame inimese käest ju kõik selle pildiloo teada. See annab arvutisse kirja panna. Mis, noh, loodame, et ta ikka jääb pikaks ajaks, aga kasukas kasukas on ka siit oma külarätsepa tehtud. Mina olin alles poisike. Kui isa laskis endale teha ja, ja kahele minu igale vennale Ats, kes oli autojuht, tema kasutas oma kasuka äraga, kus ta kasukas jäi päris heas korras ja, ja mul on ta nii mõnus siin hobusega sõita ja noh, ta on ikka ehtne ehtne lambanahk ja ja need kaskotõmbes jah, veskiga õla rätsep Siimar August, kes oli tollal Velise kiriku kirikukoguduse juhatuse liige ja tänust tollele mehele on Velise kirik töötanud järjepidevalt. Minu isa oli ja oli, oli koguduse juhatuses ja ja tänu nendele ja paljudele teistele meestele naistele on Velise kirik, jah. Tõesti 115 aastat järjepidevalt töötanud. No. Lõunasaare. Ja. Ta. Ta ta. No me teame, et ega talus ei lõppenud tööd kunagi. Suvel ja sügisel oli muidugi raskem aeg, aga talvel käidi siis metsa langetama või punuti köit, nagu siin tee talumuuseumis saab näha, kuidas see käis või rapsiti lina, nii et ka teil vist tegevust siin aastaringselt. Talus on tegevust kogu aeg ja noh, nüüd kui ta on, mis on muuseumiga siis taluajal olid, olid lambad õues, kes selle muru ära pügasid, nüüd lambaid, meil ei ole nüüdsete Vese muruniitja ka selle töö, ärade, mõned tööd tulevad juurde mees. Jaa, jaa, aga näiteks öeldi vanasti, et et küll ehitaks hooneid, kui keegi katuselt kas peaks. Aga siin ongi nüüd järg katustega nii kaugele, et see fondihoidla, kus me praegu oleme selle Katus tegi möödunud aasta, eks Harjumaa firma uue katuse peale. Ja, ja elu maal on vaja. Vene ajal kunagi eterniitkatus peale tehtud. See on vaja vahetada uuesti singli või laastu vastu. Tegevust jätkub ja näiteks sepibaja kadus laudkatus, mis juba ohtlikult läbi jookseb. Ja kõiki neid talvel seda materjali varuda, küttepuid varuda, aga talul on oma mets, kust seda kõike saab, sest muuseumides territooriumi üldse ju meil 17 ja pool hektarit. See on isegi natukene rohkem kui tolleaegne. Sillaotsa talu oli nüüd vabariigi taastumisega. Siis tuli 1,8 hektarit naabertalu karjamaad meile juurde kuna vanamees oli oma eluajal selle naabritalu karjamaale rajanud dendropargi. Ja siis see tuli nüüd puhtalt ikka ja taluperenaise ja veetame initsiatiivil, ta loobus sellest ühe koma kaheksast hektarist oma maast, tema sai seal mingid mingid närused, EVP-d aga, aga muuseumi territoorium laienes ja kuna ta on siin parkimisplatsi juures kohe ja seal on kümneid kümneid kõlbulike istutatud siis noh, ta on üsna oluline osa siia muuseumile. No ma usun, et kõige enam Deepis teile rõõmu see, et et noor põlvkond avastab taas meie Eesti talu, selle talupidamise viisid ja jõulad Jah tähendab adu ju nii, vabandage, kui ma oma jutuses vahest ütlen, adu vaest Aleksei tegemist oli silduvad saaduga, kes muuseumeraas aga kirikukirjade järgi Apostlik-Õigeusu kirjade järgi oli ta ristitud Aleksei yks. Ja neid siis sedasama adu Muuseumi rajades, ta mõtles just laste peale. Tema pani juba noh, eksponaate niimoodi paika. Selle mõttega, et lapsed saavad, saavad neid riistu käega katsuda, rehepeksumasinaid ringi ajada. Ros, värgid, mis kõik on vankrite peale istuda. Aasta oli 81 80 kolm-neli-viis hakkad juba lapsed siin suuremal arvul käima ja siis tekkis muidugi. Väiksed lahkhelid teiste muuseumidega, ta ei pea ju, Meie lubame tal siin vankri peale ronida, aga ta läheb, et läheb kuskile linnamuuseumi ja, ja tahaks võib-olla sinna Lauderi, seal on sild kätega eksponaat, Dmitri Putini kätega ei vaadata asju. Aga muidugi mõnes mõttes oli adu ikka ikka tohutult edumeelne. Sest nüüd muuseumide suund on ikka ka palju just selle atraktiivsuse poole. Et selleks tehakse eksponaatidest koop, vaid antakse nüüd külastajale kätte millegagi, külastaja saab töötada, tegutseda. Ja, ja noh, meil on. Koopiaid nüüd, kui mul on ikkagi fondis siin kümneid lina roppimise mõõkasid, no siis ma võin ikka nendest noh see võib-olla ei ole muuseumitöötaja kohane väita, aga ma võin lubada seda ka lastele kätte anda. Sedasama lina ropsimiseks, seda mõõta ehedas on kõige tähtsam. Ta mehe kas või võtame sellesama köie tegemisi, riistad siin ta nüüd parasjagu koitanud. Aga kui ma vaatan neid detaile kulumisele isegi siis noh, ega siin üle paari käia sellega tehtud ei ole. Aga on ka riistu, mis on tõesti, võllid on täiesti ära kulunud, peeneks kulunud. Aga see antud, mis meil siin on, pöörad näha, need ei ole nii palju tarvitatud, nad ongi valmistatud võib-olla kuskil kolmekümnendatel aastatel ja jäänud aida peale seisma. Ja, ja see on Nurtust pannapasansu tehtud teie tegemise pööre, mis siin praegu meie ees on ja millega täna kerisime? No me teame küll Et köievedu on jõukatsumine, kuid köievedu võib-olla teises mõttes ka köievedu süsteemiga valitsusega, kuidas sillaotsa talumuuseumi, köievedu Euroopa liidule? Noh püüame natuke distantseeruda siiski Euroopa Liidust ja, ja nendest nõuetest. Üsna üsna raske küsimus selles suhtes, et tahetakse atraktiivsust, lastel on ju see samane hobune, see on ju eriline hobune on ju ka äraarvamatu nende suhtes, kel puudub kogemus, hobusega ringi käia. Ja, ja ma olen ühel hetkel näinud, et hobuse kõhu alt jooksis üks väike marakratt läbi. No siis olid külmavärinad peale, et hobust sa võid Goalt katsuda küll, aga kõigepealt sa pead hakkama selja pealt peale, lähed ja sülitad kõhu alt. Aga hobuse esimene reaktsioon on kõhu alla midagi vastu puutub. Tagunialt käib, ütleme nii nagu selles lauluski, et mats alati tubli mees, ei kedagi ta Belia meie oma oma rada edasi ja ja niimoodi püüame taaselustada neid traditsioone, kõik see, mis on linaga seotud ja, ja palju muudki. Tule sina, väikemees, käsi ja mulle jäi meelde, kui tädi Aino Pajupuu enne ütles, et kuidas seda nööri punuda. Kui lähete metsa, sina ütlesid väga toredasti, aga et mul peaks siis need vahendid metsas kaasas olemas. Punusid köie valmiski, kuidas meeldis? Laha esimest korda oled maale nendel kamavaht, no siis ei olnud see õhkkond siin võõras, eks ole. Aga selliseid vanu tööriistu ja töövahendeid näha, nagu siin võtab silme eest kirjuks. Ei, seal on ka päris palju niukses, seal pole üldse uusi asju. Toomase teooria. Vaat kui tore, siis on. Vaat sinu ema isa ka austavat maaelu. Mis sa ise arvad, kui sa nüüd suureks saad, võtad äkki selle talu enda õlgadele? Siis, kui ma sain, siis, Mis sa mõtled seal tegemata? Seda kena kuulda, suur tänu sulle pea vastu ja ütle oma nimi kannid saunas. Armas. Ta on Vanemate vaatanud ja seina. Laupäeval oli ja ja augusti oodatud Auni. Take Me rahvalaul lepikutes laante ela ja. Poegimise ajal Pekutega. Jõed ja järved ka au ja taevaid all kõrges valvaku ta meil n. Ja taeva. Ella. Noore vapratoodo kaitsta ei saa. Valmis. Valge värviga. Spiraaposne. Perenaise Maiega alustame juttu suurest reheahjust. No see on nüüd päris see tavaline, mis vanasti oli, aga ta on jah, kividest ahi ja oleme hakanud nüüd seda kasutama siis leveprogrammide puhul, et kui meile lapsed tulevad leiba tegema, siis nad ise sõtku me siin taigna ise voolivad kakud ja küpsetame siin ahjus ära ja pärast söövad sellesama leiva kakukese ära, siis saavad teada, mis maitse on koduleival, mida vanasti ju igas talus tehti maal. Me saime teie juures ka väga maitsva lõuna, ega see supp oli eriline. Ei, ta ei olnud nii eriline, oli külas, õppegruppidega noh võib-olla vanasti lisatud siia kurki juurde, sest ega kurgid hapendati suurde tünni. Aga nüüd tänapäeval on hakatud lisama sinna kartuli porgandikruvi juurde veel kurki. Pluss ahjusoe sai ja väga maitsev maarohtudest tee. Ikka tee oli see ravi ravi idee, oli see ravim, mis haigused ära viis, eriti neil pärnaõis ja naiste pune ja ja pohlalehed, neid kõike korjame suvel, sest ega me ei taha siin midagi ütleme, Niukest poe asju või osta või pakkuda. Kuna teie siin teete kõik nõnda öelda käsitsi mikrolaineahju ei tunnista, kõik muu on ju siin üheksale pliit peale sellele. Nojah, eks mina olen ka siitsamast ligidalt maatüdruk ja kõiki jo lapsena hakanud kõiki töid tegema, sest palju lapsi oli peres ja tuli juba kuueaastaselt lehma lüpsma hakata. Kolhoosi ajal käisin karjas ja ja küll hobuse järel olnud põlluga seal ja ja vanaemaga kõiki töid teinud. Mis oli vaja ja suveti lähteikka paljajalu õue. Jah, sest see on kõige parem ravim. Lapsepõlvest mäletan. Emali lehmalüpsja lehmad, tuli hommikul vara metsast välja jääda ja käisin emal abiks lüpsmas. Ja kui ma nüüd tuleb mõttesse või meelde see, et kuidas hommiku vara minna välja, siis jalgadest külm judin läbi, kohe, jalad sealt külmast kastest lapsena läbi minnes. Aga see on väga-väga huvitav mälestusi ja väga, ma arvan, ravil oli. Haige pole olnud või? Ei jah, ei ole eriti küll olnud ja kui ma olen, siis ma ravin, need haigused ise ära mõtlen üks kolm aastat pole ma üldse arsti arsti juurde saanud. Kui seda perearst juhtub, kui kuulda, siis võib jah, on halvasti. Teie tallu sisse tulles on EKi vahel kaunis värav, mis meenutab veidikene võib-olla Kristjan Raua õnne väravad. Kalev poja motiivina. Noh, eks selle talu eripära on ju eluaeg olnud loodus ja eks me püüame ka kõik ikka looduslähedased ja mis sobivad üldse maakoduga, kas või need aiaväravad, kuigi need esimesed raudväravad said viimase peremehe eluajal tehtud, aga me ei ole ka seda muutnud praegu, aga kõik need aiad, mis siin ümber on ikka puust, tuleks teha. Te ütlesite, et siin on ka üks tore Kalevipoja motiividel. Jah, aga noh, see, me ise nimetame nii, aga neid muistendeid nagu ei tohi ise välja mõelda, aga me naljaviluks tegime tema koha uude dendroosasse, et me saaks nihukest madalaid ronitaimi sinna istutada, sest me pidevalt täiendame seda dendroparki, mis peremeest ja perenaisest siin pooleli jäi on tühja maad veel ja ja seda seal. No neid vidinaid ei ole mitte ainult väljas sepikojas ja teistest tööruumides. Kuid need vidinad on ka teie siin elumajas ja köögiriiulil. Maatan. Jumal, mis asjad siin köik on, vaatan niux, unikaalne kase taust, mingi vitsikuid. Noh, see on niisugune kurb, sest vanasti tehti kase tõhust ja tihti ka marjakorjamiseks ja kasetohu ämbri võitja ja selle peal võib vabalt keeta, tema põlema ei lähe, samuti ka jõupaberist kott, kui seal on vesi või toit sees, aga sa võid seal supi ära keeta. Veidi. Karjasepasun on siin jah, neid. Me teeme karjase päevadel mai lõpus. Kuidas meil on, kas eelviimane või viimane nädal on karjase päevad ja siis neil käivad lastegrupid ja mis karjapoiss ikka tegi, kui loomad magasid, siis ta meisterdas time pasunaid, vilesid puust loomi, mis olid ju laste mänguasjad vanasti lõke on meil üleval, küpsetame kartulit. Joome kasemahla, kevadel panime Gazetzini jooksma. Tahame jah, kõike seda, mis mis, millal me ise oleme lapsepõlves läbi elanud, et see põlvkond näeks. Te mäletate kindlasti ise ka, kui tuli see eestimaale barbi vaimustus, kõik lapsed tahtsid barbinukke saada. Ja ma imetlen neid vanemaid, kes suutsid oma lapsele selgeks teha, et kas nende või vanaema vanaisa tehtud kaltsunukk või väike puuhobu on palju unikaalsemat. Jah, sest minu mänguasjad olid ju ka onu, tegi puust hobuse. Ma ei tea, kas laadalt või kus oli kaks savist lindu ja kui me mängisime vennaga, vend oli minust noorem, sisse lehtedest tegime rahad, kirjutasime sinna. Ma ei tea, mäleta, kas naelaga või millega need peale meie lapsed Jüriga võtte võtame, ei ole neid barbinukke ja lapselapsed ka, ma võib-olla ühe tütre üks ühel lapsel oli üks, aga mina ütlesin, et et ma ei oska seal nime panna, et. Te juba nimetasite siin karjalaskepäeva ja millised teemad veel teie talumuuseumis siin aasta jooksul on? Jah, minevamad on karjasepäevad kevadel mai lõpus. Jõulud, mis kuulutame välja küll nädal, aga kaks-kolm nädalat kujuneb sedasi leivaprogrammid kaks korda aastas ja ka tellimustel. Kui keegi soovib, siis saab leivaprogrammi, nüüd oleme kadrid mardid sisse viinud. Vastlapäeval siin mäge ei ole, ega, siis lähenesid kilomeetri edasi hobusega mäe peale teeme vastlasõidud ära. Meil on veel põldu, kus me kasvatame lina ja rukist ja vahelduva eduga kõike läätse ja tatart ja siis, et mihklipäev oleks masindada. Sest me paneme ka mootoriga viljapeksu karnictory tööle ja siis saab masinate vilja ja teeme ka lina kitkumine päevi, kes tuleb lastegrupid septembris. Jätamiselgikumised lapsed ehkki saavad Jaugustistine sirbiga rukkilõikamist, talinisu, lükkelist, mahlad. Seal ei ole siin võib-olla nii palju uudistamist, aga linnalapsed ajalist silmad pärani. Jah, ja on ka selliseid linnalapsi, kes nagu ei taha. Aga kui ta näeb, et ikka tuleb teha ja siis viimati haakuvad väga ja hakkavad kõik kaasa tegema. Muidugi nad on elavamad ja grupid on väga suured, vot see teeb neile muret. Meie grupp oleks paras kuskil 20, siis jõuad igal lapsega läbi teha selle töö ja muuseumist saab ju palju asju ise katsuda ja teha, aga kui grupp on suur ja aega tagant, siis see laps ei saagi teada ka tunnetada seda, mis, mis tööd tuleks teha või mida me lubame teha. Öeldakse, et igasse asjasse jääb selle omaniku mingi hing, käte puudutus. Kui te nüüd mõtlete nendele vanadele asjadele, mis teil siin ümberringi on, kas tunnete mõne asja juures sellist erilist tõmmet erilist? Eks ikka näiteks minule meeldib väga vikatiga niita. Oleme siin mõelnud ka, et võiks suvel heina päeva teha, aga on seadused, Sahju ei tohi lapsele kätte anda siin kõiki asju. Ja kui laps meie territooriumile tuleb, siis ta on juba meie vastutada. Nii et on ka nii vesi meil seminaridel räägitud, ei tohi nuga lapsele anda. Aga kui vanasti laps läks ju karja, ta pidi lõikamine selga vastaselt ja kuidas me saame siis karjapäevi teha, kui lapseline luga? Igaüks tahab ju vilet looma, mina pean siis ette tegema või meie peame siin ettevalmi tegema, talle ta näeb, aga ta ei tunneta seda, mis saab ja kuidas see töö käib. Ja kuidas ma teda teen. Edaspidi. Me teame küll, Euroopa direktiivid on bürokraatia üks toredamaid ilminguid. Kuidas eurobürokraadid suhtuvad teie kuivkäimlatele? Eks praegu veel ei ole, noh, käib siin välismaalasi muidugi nagu täna hommikulgi oli grupp siin Poola ja Hispaania Jüri käis ringi vist olid? Jah. Aga niikaua, kui me suudame vastu seista või ütleme, kui neid tegutseda lubatakse, nii kaua me ikka ajame omas. Seda on kena kuulda, nii et head jaksu ja et iga päev siin oleks eriilmeline Yalex sama rõõmus nagu tänane. Aitäh, eks meil on ka ikka suvel pered käivad ja see on väga rõõmus, vanaemad toovad oma lapselapsed siia ja ja et neil selle Via Baltica ääres on sildid, viidad meile, siis ka satub väga palju välismaalasi neile. Juss oli väike Peeerreemi talu liivaaugu see Adraks kõver kapsa raul äkkeks silgumüüti, laud ilmas luusi, maltsa väikseim ja diviis, kasva rutiisi ja maltsa marjast odra ja, ja. Jäädi seeni. No. Ma ka ei poolda. Ja ma. Idas nurme viia vaatama. Sina oled selle sillaotsa talu, väike peremees, mis su nimi markas. Kas sa tunned kõiki neid tööriistu ja neid majapidamise vahendid, mis siin talumuuseumis on? Aga ikka teada, enam-vähem? See, mis sa praegu ringiajast, mis asi seal? Käsigi, õige. Sina suudad seda ringi ajada küll, jah, jah. Ja siin on tõesti nii palju asju ja nii palju toredaid asju, palju asju, millega omal ajal tööd tehti, nii et nagu sina suureks saad. Muidugi, selliste asjadega tööle ei hakka enam. Sina istud arvuti taha. Kas arvutit teadima? Videole, kui vana sa oled? Aitäh head kasvamistele. Aasta. Noorte emade lahenda. Võõras mure linnado ka. Olla rässutel ja.