Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Nonii üriteedes tere Marylanna Ljudmilla ja morsina. Tere. See oli vist mari rahvalaul, jah. Mitte täis rahvalaul, aga see laul peetakse nagu soome-ugri noor hümni. Kui näiteks mingi rahvusvahelised konverentsid, siis marid laulavad just selle lauljad, teised loomingu rahvad teevad marjulased just selle laulu järgi. Teie ise olete ida-mari rahvusest, aga laulsid niidumari keeles ehk siis ida Marilased räägivadki niidumari keeles ja nad kasvatavad niidumari kirjakeelena illumari keel kirjakeelena, aga muidugi tavapäevas nad kasvatavad palju türgi sõnade oma keeles. Ja siis on olemas veel mäemarid, nii et kokkumäemarid, niidumarid, idamarid ja teie, nagu öeldud, olete siis idamari rahvusest, aga korraks selle laulu juurde veel, et miks te just selle valisite, mille poolest ta teile tähtis on? No see ühelt poolt see laul muidugi armastusest teiselt poolt, et see laul meenutab mulle. Nüüd läheme, palun kui ma läheksin mingi konverentsidele Venemaal, Eestis ja kuskil Soomes ja Ungaris teistes kohtades ja just meie laulsin essee, laul ja nende tapule, sellised ilusad päevad enamus oli seatud soome-ugri rahvastega. Teie siis olete sündinud mitte Marimaal, vaid hoopis paskyirjas ja see seostub need samuti sellega, et te olete just nimelt ida Marylane, jah. Oblastist elavad idamarid, kui palju neid üldse on huvitav, kokku? Mäletan üldse marilaadsed, Venemaal elavad kuskil nelja, sajad tuhandeid kuskil sellest, need on üldse Marilyn ja üldeks ole koos mäemarid mari, Teida maridega. Ei ole palju, ei ole talv ja aga praegu selline tendents, et ikka noored ei oska mari kired ja ei tunne mari kultuuri Maria ajaloo ja nad nimetavad ennast Venejaks jää venelasteks. Tavaline pilt võib olla selline inimene, külon mari rahvusest, aga ta on juba lapsest saadik, eks ole elanud vene keskkonnas, käinud vene lasteaias, hiljem vene koolis ja tema elu on niimoodi vene vaimus kulgenud ja peabki ennast venelaseks ja ära unustanud, et ta tegelikult on mari, sellest on. Kahju kahju muidugi, tegelikult mina ka olin niisama inimene siiamaani kui tulnud Eestisse ja just Eestis ma sain aru, et ma eesti olin Marylanna ja ma pean oma kultuuri propageerima ja Pean tundma uhkust, et olen Mari ja sellega elada ja oma lastele üle anda, et selline tunne, et oled mari ja tore. Sellest räägime natuke hiljem veel põhjalikumalt, aga nüüd tuleks tagasi teie selle päris lapsepõlve juurde korraks ja siis elasite seal miskina alevikus, kui olite laps ja kuidas elusana. Ütleme siis välja nägi. No Elo oli lapsepõlves kõik elasid hästi kui hakata kasvama hakanud, muretsema rohkem muidugi ka elasime alevikus, käisime tihti mari külas, kui elasid minu vanaisa ja vanaema ja seal ma nägin palju näidendit mari kultuuris, mari ajaloost ja just minu vanaema ja vanaisa olid minu õpetajad, minu Marikultuurimaadi keele õpetajad. Aga koolis ma ei õppinud mari keelt, kui õppisin tolajal, kui oma keele tunnid ei olnud üldse kooliprogrammis ja minu mari keel on pigem kodukeel ja sellepärast mulle raske lugeda mari kirjandus kui palju sõnu maa avastan uuesti endale ja muidugi kodust rohkem kasutasime vene keelt. Aga mari keelt kastasin kindlasti, aga pigem nagu salakeelena või kuid ülitasime millegipärast just sellel ajal kastasin ümarik. Selline huvitav mõte, makulsin paljudel rahvastel, et kui nad tülitsevad, sest nad kasutavad oma emakeel, ma ei tea, miks, aga ütlevad. No kuigi teie kui Marylanna eneseteadvus lõi tõeliselt välja just Eestis, nagu te ütlesite, toimus mingi rahvuslik ärkamine ikkagi mõnevõrra varem. No natukene enne Eesti tulekust oli selline moment, kui ma hakkasin tundma, et olen mari ja see on tõesti huvitav teistele mari kultuur Maria ajaloo ja hakkasin juba Venemaal uurida mari kultuuri ja ka Eestis juba sellinne huuli. Sai rohkem võimalusi ja hoogu. Põlda. Kuidas teie koolitee edasi läks, lõpetasite keskkooli ja edasi läksite ülikooli kooli Pirski pedagoogiline instituut. Jälle oli õpe vene keeles. Vene keeles muidugi ja aga ei ajalooõpetaja ja sain ajaloo õpetaja elukutse ja minu elu muutus, võib öelda nii, et kui nii juurde tuli üks õpetaja pealinnast ufod. Ta õpetab meile usundilugu ja ja ta palus mind valmistada ettekanne mari kultuurist ja. Hakkasin rohkem ja rohkem tundma huvi ja mõtlesin, kas teistel, et see on huvitav ja kui esitasin oma ETK on ja siis ma sain aru, et Eesti huvitav teistele, kui oli palju küsimusi küsisid rohkem rohkem ja palusid sügavalt rääkida, aga ma ei teadnud ise sügavalt. Ja sellest hakkasin uurima, uurima ja sellest ETK Hannes tuli diplomitöö. Ja peale seda suunati mind minna aspirantuuri. Üks aasta õppisin aspirantuuri Ufad c baskide pedagoogikaülikoolis. Ja peale seda tulin Eestisse just edasi selle tööga tegelema. Mari kultuuri, olete siis hoolega uurinud nii ja võib-olla toote meieni sellised põnevamad iseloomulikumad nähtused mari kultuurist, et meil tekiks natuke komöödiaid, kuulame aimu, et mida kujutab endast Marikul. Tuur hiljuti jõule meil mari sangari päev Tallinnas ja üks inimene mulle ja ütles, et ta käis paljudel soome-ugri rahvastel peol ja mari lastel üks on erinevus, et nad on eredad, nad on noh, mitte rahulikult, väga särtsakad juust, kui need tantsud, särtsakad ja meie laulud, sellised ka särtsakad ja vot siis see meie selline omapära. Ja see tegelikult õige kui ajalooliselt nii juhtus, et Marlased kogu ajaloo jooksul elasid tatari Maškilide kõrval. Ja muidugi uulid segaabi abiellud ja, ja nad mõjusid omavahel tatari verd tuli meile ka. Sellepärast me olemegi sellised aktiivsemad, teised rahvad ütlevad, nii. See võib-olla ei käi, jutt. Aga praegu Eestis, kui olen Tallinna mari seltsi esinaine. Me praegu korraldame sellised nagu õhtud, mari, õhtu, mari kasv mari keeles meie koguni seltsi naistega ja tikkimine. Ja ma avastasin endale mari tikand ja see on nii ilus ja nii omapärane. Ja see on püülini mari pärand. Ja mari tikand on väga levinud ja kõik tunnevad seda ära otse. Et ta on. Ta on nagu jutt igas sellises ornamendi Su mingi oma lugupeetud, just nii ja iga naine, kui ta tikkis endale kleiti või midagi. Ta pani mitte ainult oma oma hing selles, vaid ta pani oma aialugu oma pere lugu, sellised asjad ja see on lugeda, kui muidugi tead sellised koodid. Aga see on täiesti omapärane ja väga ilus. Vanasti olid sellised karmid reeglid, et naine ja kõik oli seotud usuga, et naine peaks tikkima nii korralikult, et isegi teiselt poolt saab lugeda sealt, teiselt poolt ei saa midagi mingit filmi, tollane kõik peaks olema korralikult igalt poolt. Et sa hästi elaks sellel maailmal ja teistel maailmale ka sellepärast kahepoolne tikkimine, ütleme. No see on igal juhul väga sügavmõtteline, kas teie Ljudmilla oskate nii tikkida mõlemalt poolt? Tulite siis Eestisse 10 aastat tagasi Tartu Ülikooli doktorantuuri. Teie uurimistöö tähendas siis eri rahvaste kultuuride tundmaõppimist, no põhja mitte lihtsalt võib öelda ning etnoloogia ja kultuuriantropoloogia me võime siin ilus, nii oli seda nimetada. Tulite samas ka hõimurahvaste programmiga, eks ole ja olete meenutanud, et esimene aasta õppisite siis eesti keelt ja kui raske aeg see teie jaoks oli. Ja oli minu jaoks raske aeg, kui ma kolis, õppisin saksa keel, no kuidas? Metoodika oli nii jube, et ma ei saanud rääkida saksa keeles, kui tulin eestisema, ei teadnud mingi keeld peale vene keelt. Ja esimene aasta oli nii raske, kui oli, alguses oli kultuurne šokk täiesti, ehkki olen 22 aastane, aga see oli esimene väljasõit ja minu jaoks täiesti šokk ja hakkasime õppida eesti keelt ja iga päev viis tundi järjest eesti keelt ainult eesti keelde artikleid. Ja mulle ei ole kele instinkti ja seoldi tirat ja. No siis ühel hetkel tundsid, et nii nüüd hakkab tulema. Ei tundnud, kuidas ei tulnud, räägite. Siiamaani ma õppeni ja parandan oma keelt iga päev, aga kui praegu olen lapsehoolduspuhkusel, kahjuks eesti keele kasutamine vähenenud ja sellepärast nagu uuesti alustan eesti keelt õppima. No saab lugeda raamatuid ja ajalehe ja vaadata televiisorit. Oot, aga tuleme korraks selle hetke juurde, kui teie jalg esimest korda Eestimaapinda puudutas, et et siis šokk, nagu te ütlesite, kultuurišokk, no milles seisnes? No rongiga tulid? Mis kohe torkad silma, oli see puhtus kuidas tee ääres nii puhta, et midagi ei kasva, midagi, mingi tühjad purki ei ole seal vot selline torkas silma, kui piiri juures seisavad külad seal õudne maastik, ütleme sellised vanad majad ja aiad on nii viltuvajunud, viltu vajunud, just nii. Aga siin puhas, kõik ja ilusad, maiad ja lilled. See oli esimene šokk. Edasi tulen tartu. Mulle ei tulnud meelde, et Eesti oli laulukogu ajal Nõukogude liidus ja nõukogude liidus ma ma isegi ei tundnud, kuidas ma hakkan rääkima, keegi ei saa mind aru. Kui läksin bussist maha, siis ma kuulsin, et vene keel okei, hakkan elama. Ma saan siis aru, et nagu suuri kohanemisprobleeme teile tekkinud, kui te Tartusse jõudsite, see ikkagi see 10 aastat tagasi, eks ole. Jah, ja ei tekkinud, kui Tartus oli palju soomeugri tudengid, kes tulid erinevatele ajad jälle ennem aeg õppida Eestisse ja nad hakkasid meiega kohe tegelema, sinna minna kutsuda ja üheskoos üritusi tee veetsime ja tegelikult oli nii tore aeg kuidas ta Tallinna sattusite? Kuidas te oma mehega kohtusite? See on nii huvitav lugu, kui ma elasin Vaskeerijad ja olin lähedasest naabrusest tatarlaste Parskervatega ja venelastega ja mõtlesin, oi ma kunagi ma lähe mari mehele. Miks? Ma ei tea? Kui suhtlesin rohkem vist teiste rahvastega, sellepärast ma pean lihtsalt teised rahvad vist uhkem, ma ei tea, miks ma mõtlesin nii. Ja vist jumal kuulsid minu soov ja tegi vastupidi. Ja kui tulen Eestisse, ma kohtusin paljude teistegi toomingarahvastega ja sain teada, mis seal siis on soome-ugri rahva pere ja kui ta on sõbralik ja olid palju, Uri dusid ja seal eriti tartus armastasid teha mingi spurdi uuldusid. Ja seal ma kohtusin oma tulevane mehega tulevase tulevase mehega, just nii, ta on jalgpallimängija ja paljud need tudengid, paljudele meeldis mängida jalgpalliots, seal kohtusime. Ja peale seda kahe aasta jooksul meelist. Oleme sümbrat tasapisimees, sõpruskeras, armastus, armastus läks nii, et Tartus kohtusid Elliamentaarsus, kohtusime, kui ta elas juba Tallinnas, töötab Tallinnas, aga tuli oma sõpradega külla Tartusse ja seal kohtusime. Nii et ühel hetkel siis kolisite mehe juurde siia Tallinna. Ja teil on nüüd kaks last nüüd kaks last ja kaks kui vanad vanem on kolm ja poole aastane ja teine on viis ja pool kuud. Elate siis oma neljaliikmelise perega omapäi, et vanavanemaid teiega koos ei ela, nemad on kõik seal, Marimaal ja Baskeerijase nõnda edasi. Kas võib nii öelda, et teie kodu siin Tallinnas on nagu selline killuke mari maad keset Eestimaad nagu väike Marima oaas keset Eestimaad, et teil on kõik mari kombed kodus ja ja mari rituaalid ja, või, või te tunnete, et hakkate nagu vaikselt eestistuma, et kuidas. Teile tundub praegu raske seda öelda, ma arvan, tasapisi see hakkab. Nii, kui võib-olla see tuleb ajaga. Kui hakkad rohkem. No vot hiljuti oli lihavõttepäev ja eestlastel ja venelastel, see toimub pühapäeval. Aga meel toimub neljapäeval topis. Marika Ilisson kuge tõlkimiseks, see on suur päev just neljapäeval. Me meenutame jumalat ja sellel aastal ma mõtlesin. Ma ei hakka sellega tegelema, kui praegu ma nii väsinud, et kaks vatt. Aga just sellel päeval ma ärkasin varahommikul ja mu vanem tütar ka ärkad. Koos ja eriti meeldib munad vahustada. Kui ta, ärka üles, Ma mõtlesin, okei, olgu siis, me ärkasime, siis hakkame pannkoogi teha. Me traditsiooni järgi, teine pannkoogid sellel päeval. No tegime pannkoogi, värvisime muunat ja hommikusöögi. Ayal meem. Tegin selleni kumme. Tegelikult muidugi püüan rääkida oma lastele jumala eest mari keeles Jumo jumal jumalalt ja et ta näeb kõik kõike, mõtlete nüüd niisugust mari loodususku, jumalat ja marjad on muidugi joon õige uus Kulikult marid ja kes on mu loodususulise moodus usulised ja idamarid kusjuures on rohkem loodususulised meili just Me põgenesime sellest ristimisest. Ja Ivan Julm ja tahtis teid vägisi selle, aga me tähtsini hoia oma loodus, loodus, see, teie loodususk, see kõlab hästi põnevalt, et natuke räägiksite sellest. Ja doktoriväitekirja kirjutamise ajal ma palju sõitsin ekspeditsiooni ja käisin seal udus kuliste paikades, paikades ja just palvetamise ajal on tõesti väga põnev kogemus, see on huvitav uurimise jaoks ja huvitav järgijatele ka jäi. Nad usuvad sellesse ja paljudel kohtade seeline Uuscon taassünnib ja sõidavad maarjamaale maarjamaal, nagu mingi kooslused Marib preestri õpetada ja nad sõidavad, õppevad ja tulevad tagasi ja korraldavad sellised palved. Palve toimub pühasalus. Ohverdatakse ja küünlad süüdatakse ja inimesed toovad leiba või pannkoogi muunad midagi sellised pühad toitu ja. Peale keedetakse putru selle lambalihaga ja toimub palve peale palve toimub üheskoos söömine. Palvetused võiks olla terve aasta, aga kõige suurem palvitus toimub juulikuus. See on massiline palvetes, ütleme mingil kindlal päeval. Kindlal päeval ei saama riik kalendris, kui nad järgivad kuu Nadele elasid kuu järgige selles, et päevad kogu aeg liiguvad. Sellel pühal on oma nimetus ka ja kui juulikuus on ikka köisse nimi järgi tunne meie küsi, küsi palve, see peaks olema kindel koht vallidki preestriga. Vanasti ütlesid, et kui härg, ballistiline koht on püha koht ja seal tegid aia, et teadsid teised, et sellel pühal kohal ei saa korjata marja, ei saa mingist seente korjata puid raiuda, ei saa selle kohtadel ja Marie ajaloost palju huvitavaid juttu, et kes midagi võtsid sellest pühast alust, siis jumal karistas. Jumal, olidel Jumo ja Hiiumaa, no nii põhjalikult rääkisite sellest, et midagi sellist nõnda detailide nüüd siin oma Tallinnas asuvas kodus ei ole läbi viinud ja seda ei saagi kodus teha ja nelja seina vahel oma peres. No Mari rahvas, see on, ütleme, loodusrahvas ja need enamasti elavad metsseal piirkonnas ja nendele väga tahtis loodus ja nende traditsioonid väga seotud loodusega, sellepärast see on. Linnakorteris ei saa neid ellu viia. Aga ma arvan, sellised traditsioonid väga tahtis, kui nad elavad seed inimeste sees. Mitte. Et siis te neid traditsioone järgite ja võtate osa ja nendest, kui te olete Marimaal või pas kirjas. Ida-Eestis kuskil näha ei saa, et see tekitab nii huvi, et äkki meil on mingid ma ei tea, poes teeveedeed sellega müügil või seda kõike ei ole võimalik näha. Siiski üks teie rahvuskaaslane, kas ei ole mitte filmi resident? Nii Alexi jälg see jääda filmib huvitavaid aspektid mari aialoos, mari kultuurist ja temal on film mari pulmast ka ja mari palvest, ka temal on palju huvitavaid filme. Tegelikult nagu öeldud, juba korduvalt ja korduvalt on olemas, eks ole, Tallinna mari selts, mille juht just nimelt teie Ljudmilla ja morsina praegu olete ja kellele ikka väga suur huvi on, siis võib ju Tallinna mari selts jälle mõne sellise filmiõhtu korraldada või mis iganes kõik on võimalik. Kindlasti. Marid on loodusrahvas, nagu te ütlesite, kastell vahel siin elate küll Kadrioru pool siin Tallinnas, aga ikkagi linnas, mis linnased. Vahel tunnete ka, et vot just sellest loodusest jääb puudu ja tahaks nagu sellesse ehtsasse marimetsa minna ja hüppas kiiri mets. Kindlasti selle pärast iga soove püüame Friida Marimaale ja. See lihtsalt peab igal aastal juhtuma. Suurepärane, no Marimaal ja mujalgi elab teil sugulasi. Ja käisid külas, minu vanemad käisid meie pulmale, tulid siia ja nendele väga meeldis Eestis. Eriti torkas silma ka Eestis, et nii puhas liin on nii puhas ja nii viisakad autojuhid. Muide, meenutasite jälle korraks oma pulmi, et kas need toimusid siis Eestis ja ja mari kommete järgi vä? Kahjuks ei ole, muidugi me mõtlesime sellest, et pulm korraldada mari traditsiooni järgi, aga selle jaoks tuleks viida Marimaale Jabaškyyria maale kuus elab minu mehe sugulased ja minu sugulased on 8000 kilomeetri vahel ja nii raske ellu viia, selleni muidugi võiks, aga me ei jõudnud, kui mees mooli kiirustas. Juunis ta tegi mulle abieluettepaneku ja augustis kaheksanda, augustis 2000, kaheksandal augustil abiellusime just selle tähtpäev Eve Ees. Ta kiirustas ja sellepärast me jõudsime, aga muidugi sellised väiksed traditsioonid, väiksed kombed, mis me saime teha. Me korraldasini. Aga neid naisi on naise vanematelt ära ostetud, millega. Marymon liinidega, rahadega ja kingitustega üks on peamine asi mari pulmas, et iga etappidel toimub kingituste vahed. Kingitusi, kui jälle tulevad rohkimustas sugulased tutvustada rohkem muuseas sugulast, naistest, sugulastega jälle kingitusi ja kogu aeg, kelleni kingudes. Kui minu väitekiri just tulise pulmast sünnitamisest ja matustest, siis ma räägin, ma võin häkkida sedelit. Nagu siis mainitud, sai Te, olete Tallinna mari seltsi juht ja kui palju neid Marisid sinna seltsi kuulub ja palju neid umbkaudu üldse Eestis elada Tallinna linnas ja? Tallinna linnas kuskil 40, ma ise pean kindlasti, kes see on? Aga Eestis kuskil 300. See on rohkem meega seotud, kui nad peaaegu yhe vanusega. Ja neid on üle Eesti laiali, eks ole, ja kas te mõtlete nüüd nende no Tallinnas 40 all ja üle Eesti seal 300 inimese all neid, kes ongi siia oma kodu rajanud, kes elavadki siin päriselt ja niivõrd-kuivõrd, aga, aga enamjaolt siiski. Ja ja no rohkem osa, kes tulid nõukogu ajal ja nendel on egaadijalumine eestlastega või teestega ja no rohkem sõnad ei ole aktid aktiivne ja nad ei võta ühendust. Et mõned elavad lihtsalt niimoodi omaette ja, ja aga teie sellisesse sõprusringi, kas peale maride kuuluvad ka teistest rahvustest inimesi? Sõidate vahel Eestis ringi ka ja näiteks Tallinnast välja, kuskile mujale, võib-olla päris teise Eestimaa otsa, et oma sõpru näha. Kes iganes seal ka ei ela. No kui lapsed ei olnud mul, Me muidugi saime vabalt sõita, mitte ainult Eestis, ka siit sinna rohkem Tartu pole, seal on meie sõbrad, elavad rohkem, kuid mujal Narvas ka ikka Eestis elavat. Praegu olete siis lapsega kodus, aga samas loomulikult jätkate jõudumööda oma Tallinna mari seltsi juhtimist. No ja püüan nagu mulle seda meeldib ka mitte mitte alati õnnestub, aga ikka pean sellega tegelema. No teil on seal aktiivseid inimesi teisigi, kes parasjagu ei ole lapsepuhkuse ja nad hea meelega abistavad päris aktiivne elu teil seal käib, eks ole. Kui mu mees ütleb, et mul on väga aktiivne Et isegi pallutati pealt natukene rohkem istud, oled kodus vahvli. Varem, kui olin rohkem vaba aega, oli rohkem vaba aega. Meie kohtusime kord. Kuhu kord kuus, me püüame ikka kohtuda seltsi naistega, jäetikeldada, see on see mitte ainult tikkimise pärast, see on hea, et naistele. Ta kogu aeg mõtleb jälle mingid huvitavad asjad. Ja kevadel me tegime kõik klatsid. Ja see on väike kotikene, mis saab kaasa kanda teatrisse või kuskil jalutamas. Aga selline gooti peale vana mari tikand või praegu tegime. See mari sangari päeva val Me andsime Ülle meie aktisteley tegijatele. Üheksa mari jumalad. Tikitud tikitud. See on mitte inimese kuju tikitud, vaid sellenne. Raames kutsuti sinna Eesti mööda ta liigub. Selle näitus saab näha erinevatel kohtadel. Näiteks mõned raamatukogud kutsuvad enne juures ja või mingid keskused, rahvakeskused, rahvamajad. Rändnäitus rändnäitus, öelge nüüd, millal see Tallinna linnas elamine, tempo, kuigi te olete praegu lapsega koduste ju tunnetate, mis ümberringi toimub, et kuidas see teile nagu istub, et äkki on liiga kiire, liiga närviline, tolmune misiganes. Aga see on väga kirelin, minu meeldib Tartusse käia, see on nii rahulikuid, tuled Tartusse lihtsalt puhkad, jalutades puhkad Tallinnas on ka sellised kohad, kus tapp, jalutades puhkama ei, ei kuula sellised linna mürki. Sealsamas Kadriorus Kadriorus ja aga ikka on, siin on nüüd, ütleme, on teine ja inimesed kogu aeg Juksavad jooksevad. Aga siiski teile siin meeldib? Jah, muidugi meeldib. Kui lapsepuhkus läbi saab, on teil mingeid plaane mingit perspektiivi töö asjus, et teatega kuude tööle lähete või praegu ei tea. Väga tore oli teiega tuttavaks saada ja kuulda ja tegelikult kui asjalikku ja sisukat elude siin Eestimaal elate ja sammas ikkagi olete, nagu see mari, kultuuri, säilitaja ja edasikandja siinsamas. Ja täpselt sama käib ka nende mari laulude kohta, milliseid päris mitmeid teate ja hea meelega kuulaks lõpetuseks ka ühe. Mida te laulate. Ma laulan Minu laste lemmiklaul. Kes vaara Suur tänu Ljudmilla ja morsina Eestis elav ida-mari rahvusest noor naine ja stuudios olid veel ka Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.