Algab kirjandussaade tõlkes leitud saatejuht on Peeter Helme. Juurik loivas tema juurde niimoodi imiteerida inimesi. See oli pea sama mõju kui naeruväärne, sest tema laiaks pressitud ülespidine koon nägi välja silmatorkavalt sealik. Pole ime, et välisplaneetlased neid põrsikuteks kutsusid. Niimoodi olid selle maailma esimesed külastajad hakanud neid 86. aastal oma esimestes ettekannetes nimetama. Ning selleks ajaks, kui lus Itaalia koloonia 1925. aastal asutati oli nimi lootusetult kinnistunud ja maailma planeetidele laiali puistatud. Kseno loogid kirjutasid neist kui lusitaania aborigeenidest, kuid Pipo teadis, et see oli vaid ametialase uhkuse küsimus. Polnud kahtlust, et väljaspool teadustöid nimetasid Kaczenoloogid neid põrsikuteks. Mis bypass endasse puutus, siis tema nimetas neid tavaliselt pekki või Niinjodeks. Neil ei paistnud olevat selle vastu midagi, sest nüüd nimetasid nad end ka ise väiksekesteks. Aga siiski olgu selle väärikusega, kuidas oli, üht polnud võimalik eitada. Sellistel hetkedel praegunegi juurika välja nagu tagajalgadel siga. Akrobaat, sõnas juurika proovides uut sõna, mida ma tegin. Teil on sõna inimeste kohta, kes selliseid asju teevad. Nii et on neid, kelle jaoks see on TÖÖ. Pipo ohkas vaikselt, tardunud naeratus näol. Tere, mina olen Peeter Helme ja algab kirjandussaade tõlkes leitud. Lugesin äsja ette katkendi Orson Scott Kaardi romaanist surnute eest kõneleja, mille on eesti keelde tõlkinud Sass Uusjärv, kellega ma täna stuudios vestlen, Ki, tere. Tere. Siin katkendis oli sees päris mitu selle teose võtmesõna ja võtmeprobleemi. Nimelt räägiti siin siis inimese ja ühe teise liiki vahelistest suhetest suhtlusprobleemidest ja ka sellest küsimusest, et kuidas meie, inimesed, võime üldse aru saada, et mingi teine meist väliselt erinev see antud juhul viska veidi naeruväärse välimusega elukas võiks olla meile intellektuaalsest mõttes võrdne partner. Kas ma olen õigesti aru saanud? Jaa, absoluutselt, et seda probleemi eriti, et kuidas aru saada, kas võõrliik, keda kohatakse või keda kasvõi siin sama oma maal võime kohata uus liik et kas ta on mõistlik või mitte, et seda lahatakse selles raamatus väga põhjalikult. Orson Scott Card on selle raamatu varustanud ka põhjaliku eessõnaga, kus ta lobiseb tõesti selline väga lobiseb nendel sellest, kuidas raamat alguse sai ja ma kujutan ette, et võib-olla nagu mõnda inimest, kes raamatupoes selle teose järele haarab, vaja natukene ka hoiatada, sest et seda raamatut küll esitletakse mitte ainult meil, vaid kogu maailmas kui enderi mängu järge, aga ometi see lugu nüüd nii lihtne ei ole. Jah, tegelikult annab seda raamatut lugeda raamatu kui kortseda, nagu lugema või kirjutama, kas siis ta plaanis selle eraldiseisva raamatuna ja enderi mänguks sai, sai, sai see siis kirjutamise käigus, et kirjutamisprotsessi oli, ta on hästi keeruline tegelikult enne selle raamatu sündi sündis veel ka selle raamatu kolmas osa ja peaaegu osa neljandast osast ka, et see Ender sai selle kangelaseks, siis seepärast et tal oli tarvis inimest, kes oleks inimkonnast ära lõigatud mis andis vajaliku eelduse selleks, et ta mõistaks võrrasse, kes mõistaks seda siis paremini, kui nii-öelda siis ühe liigi juba hävitanud Ender sõja lõpetaja, keda siis nimetati, kaoks elutsiidiks. See teos on oma tonaalsuselt väga erinev Hendry mängus, kui Henry mäng on ju tõesti selline noorteulmekas siis surnute eest kõneleja on hoopis teistsuguses stiilis ja hoopis teistsuguses võtmes kirjutatud raamat. Jaa, on küll ja ta on palju, tunduvalt filosoofilisem kui asel sellist, ma ei saa öelda, et seal tegevust vähem oleks, seal juhtuks vähem, teil juhtub vägagi palju ka seen mõtlemapanevat sellist filosoof, sellist taga tagatausta seda, miks me oleme, kes me oleme, kuidas me suhestume teistega, kes ei ole meie sarnased. Me isegi ei räägi siin võõrliikidest, vaid räägime inimestest, kes on samasugused inimesed nagu meiega, teistsugused meist, erinevalt kas nahavärvi, keele või usundi poolest. Põhimõtteliselt on see raamat, kui endal, rääkis siis lapse nagu lapsepõlve lõpust sisenderi raamat räägib täiskasvanuks saamisest, sellest, kuidas Ender lõpuks täiskasvanuks saab. 3000 aastat hiljem. Kas need olidki siis need teemad, mis sundisid sind seda raamatut tõlkima, stenderi mängu tõlkis ju Juhan Habichti ja sina oled siis nüüd selle surnutest kõneleja eesti keelde pannud. Mulle Hendry mäng väga meeldis Johani tõlkes ja tegelikult Juhan mind kirjastajale soovitaski seda tõlkima, kuna ta teadis, et mulle see sari meeldib. Ma kahte viimast ei olnud sel hetkel küll lugenud, surnute eest kõnelejat olin. Ma küsisin ka Juhani käest, et miks sa ise seda ei tõlkinud ja tema ütles selle peale, et see nii hull raamatut mõtle, seal on mingid rääkivad sead, kes räägivad portugali keelt ja muutuvad kõnelejateks puudeks ja siis ma mõtlesin küll tappa, et ma ei tea, kas see on nagu see, mida mina teha tahan, aga tegelikult mulle väga meeldis raamatu tõlkimine, see oli selline petlikult lihtne tekst, mis ei lasknud endale kergelt ligi, aga noh, ütleme, et ma loodan, et ma väga alla talle jään. Kas konsulteerisid Juhan Habichti ka siis ka päris palju, sest et ma märkasin siin raamatus ka teatud mõisteid oletada näiteks tõlkinud ühtemoodi. Ja kindlasti ma kasutasin neid mõistnud, mis tema oli sisse viinud ja üks asi, mille üle oli nüüd oli vaidlus enne enne selle teose tõlkimist oli see, et kui Henry mängus on sitikad ja sitikate sõjad siis siin on satikad. Ja see tekitas väga palju vaidlusi ka fändamis ja nii kirjastajaga kui meie omavahel, et milline see õige peaks olema, satikad on selline kompromissvariant, et üks variant oli sipelgad, mis tegelikult noh, ütleme tunnetuslikult ei sobiks nagu hästi kokku. Et võib-olla isegi termiidid olid kõne all ja muud sellised asjad, aga noh, niimoodi ta praegu jäi. Sa oled tegelikult ju tõlkinud väga erinevaid asju, et sa ei ole tõlkinud ainult ulmeraamatuid, kui ma vaatasin sinu tõlgitud teoste ajakirja, siis sinna kuuluvad ka näiteks sellised raamatud nagu kodune seksijumalanna või iga naise abiline autoprobleemide korral. Millest siis nii lai valik? Rääkimata veel kokaraamatutest, eks ole. No võiks siis niimoodi öelda, et minu minu tõlgete valik peegeldab minu isiksust, võib olla Need, on kõik asjad, millega oma elu jooksul olen tegelenud ja mille vastu huvi tunnen. Ilukirjandus on küll selline asi, mis on hingele hea, aga tarberaamatuid on paraku need, mis võib-olla täidavad kõhtu paremini. Ja tegelikult on ka sellistel raamatutel oma võlu ja näiteks sedasama iga naise, too käsiraamatut, see müüdi väga kiiresti läbi, sellest vist isegi mitu trükki ja see on tõeliselt hea raamat ja ma isegi olen uhke selle üle, et ma leidsin sealt ühe vea auto mootoriehituses mille autor oli teinud ja mille ma siis uhkelt ära parandasin. Sellest, et tõlkija peab teinekord autorit parandama, on siin tõlkes leitud saates viimastel kordadel mitu korda juttu olnud. Aga ilmselt oleks selliste autorite puhul, kui nüüd tulla tagasi ulmekirjanduse juurde nagu Orson, Scott Card see olukord keerulisem, et siin ei ole vist küsimus mitte selles, kas tema teeb vigu ja neid tuleb parandada, vaid küsimus on selles, kuidas tema leiutatud maailm veenvalt eesti keelde üle kanda. Kui sa juhtisid ka tähelepanu, et siin on ju täpselt portugali keelt rääkivad sead, et kui suuri raskusi see tekitas, et see Otsoscatgaardeni loonud inglise keeles kirjutades ühe maailma, mis tema kirjelduses ei ole ju ingliskeelne. Seda küll jah, et selles maailmas kõneldakse päris paljusid keeli, kõneldakse 100, kohalik kuulus itaalia keelt, mis on siis ideeliselt, vastab meie meie maailmas brasiilia, portugali keelele, siis on planeetidevaheline keel, mis on vastavuses inglise keelele, põrsikud räägivad oma keelt, et neil on isastel oma keel, emastel oma keel ja siis on teil veel keel, mida nad kõnelevad oma isadega ehk puudega, mida siis kõneldakse puukeppidega vastu tüvesid tagudes. Ja need keeli kõiki ta annab seal edasi, aga hästi lihtne reegel tegelikult on niimoodi, et oligi katega tõlke jaoks väga lihtsaks teinud. Tõlkinud ise kõik need portugalikeelsed, enamus nendest väljenditest teksti sisse ka ära koha jätkuvalt. Et selles mõttes ei olnud see nii keeruline kui näiteks Tolkieni raamatutes keelte, nende nimede ja vahetegemise tõlkimine, mis pea on nagu suur probleeme, millest on Eestis ka väga palju juttu olnud, et seda ma siin kordama. Aga kuhu sa selle otsuskodkaardi surnute eest kõneleja niimoodi laiemas plaanis asetasid, et kui mina seda lugema hakkasin ja lugesin ka autori enda selgitusi raamatu alguses, siis mulle tundus, et see sobitub sellisesse üldisesse 30.-te lõpul või seitsmekümnete keskel alanud lainesse maailma ulmekirjandusest, kus katsuti kogu sellisest raketiromantikast eemale minna ja minna filosoofilisemaks, avada ulmekirjandus ka lugejatele, kellel varem oli tõrge selle suhtes olnud ja ja näidata, et kulme, kirjandus, võib-olla intellektuaalne Võib-olla küll, jah, ma ei oska selles teemas niimoodi kaasa rääkida, kuna ma kardan, et ma ei ole seda 70.-te ulmekirjandusega nii hästi kursis. Aga kaardi puhul ma ütleks küll, et selles selles nagu selles maailmas või selles sarjas ta läheb küll järjest filosoofilisemaks, et järgmine raamat, genotsiid on juba seal, Teemasid tuleb juurde sama teemaga, seal jätkuvad samamoodi see oma ja võõra vahetegemine ja see, kust maalt jookseb õigus oma liigi hävimise nimel keegi teine hävitada. Aga ma arvan, et see on kaardi puhul küll ka see, et see on tema enda sisemistest, sisemistest, sellistest uskumustest tõekspidamisest põhjustatud. Sest kui tema nagu raamatuid võrrelda, siis tal need probleemid on läbivad tegelikult väga paljudes teostes. Mõni aeg tagasi jooksis kinodes Kenderi mängu järgi tehtud film, mis minu jaoks oli täielik pettumus ja ma ka kõigile inimestele ütlesin, et ärge jumala eest, vaadake filmi, lugege raamatut ja mulle tundub, et kaart kuulub ka nende nii-öelda õnnetute autorite hulka, kelle raamatud on piisavalt head ja mitmekihilised, et Hollywood ei suuda iialgi võrdväärset filmi sellest teha. Nojah, vot see oli võib-olla sõltumatu ka, on ju ka õnnestumisi, näiteks kaimani raamatutest on tehtud väga õnnestunud ekraliseeringuid. Kui autor ise osaleb tegemisest, siis on see asi nagu troonide mäng on samamoodi väga hea näide, et et kui autor ise osaleb või kutsutakse osalema, siis tõenäoliselt ma arvan, et õnnestumine on tõenäolisem kui tal lastakse kaasa rääkida, kui seda ei tehta, siis on see noh, film on omaette keel, filmikeelde tõlgitakse. Kas see tõlge on õnnestunud? See on juba vaata ja otsustada, aga ma selles mõttes ma olen suga nõus, tenderi mäng ei anna raamatutunnetust, mõtted ja ideed ei anna edasi, ta on nagu liiga liiga sihuke actioni keskne jääb puudu see dastase filosoofiline tunnetus, minu meelest see valu Sa mainisid juba Niil kaimanit, aga enne kui tema juurde minna, sa mainisid Ellega Orson Scott Cardi sedasama Elderi sarja järgmiseid raamatuid. Kas ma saan aru, et sa juba tegeled nende tõlkimisega? Ei hetkel ei tegele, aga meil on paar korda, põgusalt on jutuks tulnud, et kas neid tõlkida või mitte. Et selle kohta ma praegu täpselt ei oska küll öelda. No selge, aga, aga räägime siis võib-olla Niil Kaimelist kiudes Niil kaimani juurde, sa oled tõlkinud nii tema tähetolmu, mis ilmus eesti keeles 2010, kui möödunud aastal ilmunud kalmistu raamatu ja enne siia stuudiosse tulekut sain ma sinu jutust aru, et ta on sulle väga oluline autor. Jah, minu jaoks on Cayman hetkel on ta vist kui ma peaksin valima inimesi, keda ma tõlkida on, siis tema on kindlasti number üks autor minu jaoks. Et noh, ma loodan, et ükski kirjastaja nüüd ei kuule, aga ma ütlen, et see on täpselt üks nendest autoritest, keda ma tean, kes siin ka ilma rahata, kui ma ainult saaksin. Muidugi sellest, kui hästi makstakse. Ja teine selline on kindlasti Tolkien minu jaoks, aga kaimani tema puhul on küll see, et see, kuidas ta kirjutab, mida ta kirjutab ja see, kuidas ta suudab nii väheste sõnadega öelda nii palju asju. Et tema tõlkimine on nagu selline sadomasohhistlik tegevus, mis on ühtlasi nii piim kui nauding, sa üritad seda ja see on asi, mis jääb munadesse kummitama seedimiskleepsuga päev otsa kaasas, et ütleme, iga autori puhul seda ei juhtu. Aga millest see tema fenomen siis mitte ainult sinu jaoks, aga tegu on ju üldse sellise maailmakuulsa autoriga, milles sa, tema fenomen sinu meelest seisneb? Ma arvan, et see ongi selles tema keeles kinni tavakeele, kohutavas täpsuses ja selguses ja selles, et ta kasutab oma mingite tunnete või väljendite lugejani toomiseks niivõrd läbi mõeldud, ta ütles, et tema keel, see on noh mul sõnad saavad otsa küll, ei ole seda veel kahjuks, aga ma arvan, et üks, teine väga oluline on see ka, et ta räägib asjadest, mis meid kõiki puudutab, aga nagu üks hea kirjanik peabki kirjutama, räägime, isegi kui ta kirjutab lastele või ta kirjutab justkui maailmast, mis ei kuulu meie maailma, kirjutab asjaomane, eks ole, siis tegelikult me kõik tunneme ennast, seal rändas raamatutes ära need probleemid, mis on seal mingitel haldjatel või päkapikkudel vaimudele vampiiridel, et need on tegelikult meie probleemid, sa saad kohe aru, et see ei ole päris see, kuigi nad võib-olla lahendavad need teistmoodi ja see on lihtsalt värskendav. Ja kas see on seotud selle protsessiga, mille kohta sa juba paar aastat tagasi ütlesid, et fantaasiakirjandus, nagu kogu lastekirjandus tervikuna tundub, kalduvad realistlikumate teemade poole? Võib-olla küll üld üldiselt ma ma leian küll, et see trend on täiesti olemas, et kirjutatakse, et see noh, kasvõi sedasama koopiate kohutavalt suur ja lai levik ja väga suur popule reaalsus on see, et leitakse võetakse meie maailma probleemid, mis meil hetkel on aktuaalsed ja siis võimendatakse need lihtsalt nagu üle. Ja selleks on vajagi seda fantaasia või ulme ulmežanri saaksid vabalt selles nii-öelda üle võimendatud maailmas toimida ja need probleeme lahendada. Aga kaimani puhul ma isegi ei tunne, et see, et see niimoodi oleks, et tema on kuidagi kuidagi ajatu autor, et ma kujutan ette, et oleks võinud kirjutada 60 aastat tagasi ja kirjutada 60 aasta pärast, tema raamatud on, on ja jäävad, et see on selline klassika. Tundub, et tõlkijad vist üldse armastavad teda, sest kui ma vaatasin, kes kõik teda eesti keelde tõlkinud on, siis neid nimesid sai ikkagi terve hulk. Nii et talle vist joostakse tormi. No ta on ka selline autor, keda on mõnus tõlkida, sellepärast et on naljakas, et on, meil kindlasti on tore tõlkida igasuguseid süvafilosoofilisi ja noh, väga siukseid, sisukaid, tõsiseid raamatuid, mis annavad su vaimule palju. Aga kaimul on üks neist vähestest, kellel on see. Tal on näiline kergus, ta on, ta on, ta on lõbus. Ta on fun, tema keelemängud, tema sõnamängud vist tema raamatutes toimub tema tegelased, nad on kergelt naljakad, nad on lõbusad. Aga samas talipuuduse tõsine sisu, et see, see tasakaal on lihtsalt haruldane. Aga kas see on siis kerge tõlkida, mulle endale on küll selline tunne, et mõnes olukorras noh, ei ole midagi raskemat kui tõlkide head välja, nii otsaga tõlkes heaks naljaks. Ütlesingi, et see ongi see ongi see tasakaal selle vahel nagu sadam, masohhism, et tegelikult see on hästi tore, kui sa loed, kui lugeda inglise keeles teda samamoodi tegelikult kaardiga on see hästi petlik lihtsus, et sa loed. Tundub, et seal jumal, ma saan kõigest aru, panematult lasime vaadata mingisuguseid sünonüüme, antonüüme, mida siin ei ole mitte midagi teha, on ju, hakkad sa reaalselt seda kirja panema, siis lihtsalt murra pea otsast ära, et see ei tööta, ei tööta eesti keeles, ei tule välja. Aga noh, eks kompromisse tuleb teha tõlkimisest kogu aeg, et ma loodan, et on. Et on hästi läinud. Aga kui sa ise selliseid autoreid tõlgid, keda lugedes seal on, nagu ma aru saan, tunned sa teatud kadedust vist? Hetkel nad oskavad hästi kirjutada absoluutselt. Kas sulle endale ei teki siis soovi ise sulg haarata ja midagi kirjutada? Aga see ongi see pidurdav jõud, kui kuningad, tean, et ma ei suuda kirjutada nii hästi, nagu kirjutab Cayman või kirjutada kasvõi nii hästi, nagu kirjutab maniakkide tänav, et siis ei ole mõtet. Kus sa tead, et Võsul. Noh, see on kokku, et ma ei ole kunagi klaverit mänginud, et ma tean, et ma ei suuda võib-olla tõesti, et hetkel ma tunnen, tõlkimine täidab minu jaoks selle loome loome nagu nišši ära selle vajaduse minu jaoks, et ma saan ennast selle kaudu nagu avada. Rääkisime enne nendest igasugustest, mitte ulmeraamatutest, ütleme siis tarberaamatutest, mida sa tõlkinud oled ja sa kiitsid, et selle autoabi raamatumüük läks väga hästi ja see oli väga menukas teosega. Kuidas nende ulmeteostega on, et kas, kas sa oled rahul sellega, kuidas need lugejateni jõuavad? Alati võiks muidugi inimesed rohkem neid osta, see vist taandub lõpuks jälle üldiselt sellele, kuigi mulle tundub, et praegu on see olukord palju parem, kui ta ka üldiselt maailmas valitsevaid trende arvestades. Et inimesed loevad rohkem, Mulvat loevad rohkem tundma kaasajakirjandust aga paljude jaoks nagu kindlasti isegi teada on see, et ulme või fantaasiakirjandusel on mingisugune lapsikuse või lolluse Mckmanna, et seda ei tõsine kirjandushuviline, seda ei loe, pole nagu päris selline tõsiste inimeste, päris inimeste kirjandus eile päris kirjandus sõnniku lastekas. No kasvõi Indrek Hargla vaadates, et ega ta kirjutas ju aastakümneid, kirjutas väga häid asju ka, ütleme, tuntuks, reaalne tuntus tuli alles siis, kui ta hakkas krimkasid kirjutama, mis iseenesest ei ole ju ka päris kirjandus ütleme päris kirjandusinimeste silmis. Ja selline lahterdamine võib-olla ongi, et ei ole nagu noh, ei ole õiglane, minu arust. Aga ma unustasin nüüd vaadata. Ma tahtsin vaadata enne saadet, eelmisel aastal oli hästi huvitav raamatumüükide edetabeli maailmas žanride kaupa. Ja enamus žanre on siis kõik on miinuses, aga mis oli tohutud, nõus tohutu teistega võrreldes, seal oli vist ligi 25 protsenti, ma võin arvudega eksida, sest ma ütlen, kui number tänaval vastu tuleb, stereda mulle ei ütle, et aga et tõus oli siis just Jiang hädalt Fantasy ja Science Fiction ja see on siis trend, mis on kestnud praeguseks juba vähemalt viis-kuus aastat väga jõuliselt, mis tähendab seda, et täiskasvanud ostavad ja loevad hästi palju noortekirjandust ja siis ka noorte ja noorte ja lasteulmet ja fantaasiakirjandust, mis on väga tervitatav. Nendest maailma trendidest, ma tahan sinuga rääkida küll aga mõtlesin, et äkki kuulaks vahele muusikat, sa valisid siia saatesse ka mõned lood välja, et mida me võiksime kuulata sinu meelest praegu. No ma arvan, et see petersell ning Melchior Tom sobiks hästi siia kahe teema vahel, et kosmoseteema lõpetuseks, et ta on selline minu jaoks kõige klassikalisem. Sellise ulmeteemaga seostuv laul, mida ma tean juba väga-väga ammusest ajast kulub minu lemmiklaulu tolku kahtlemata. Dub kirjandussaade tõlkes leitud mina olen Peeter Helme ja minu tänaseks külaliseks on tõlkija sassis Uusjärv kellega rääkisime Ameerika ulmekirjanikust torso Scott kaardist ja tema surnutest sellepärast, mis äsja eesti keeles ilmus. Samuti puudutasime teist menu autorit Niilga aimanit. Aga enne, kui kuulasime Peeter chillingi lugu Melchior Tom mainis sotsialist, nähtus tänapäeva rahvusvahelisel raamatuturul, kuuled, kui muud žanrit väga hästi ei müüa, nende müügitrendid on languses, siis nii-öelda noorte täiskasvanute kirjandus ja fantaasia ja ulmekirjandus on jällegi tõusuteel, mis panime kohe mõtlema, mis on selle põhjused. Ja ma olete, Ta on ja sa sassi. Aga kas sa oled minuga nõus või mitte. Et selle põhjused on kahetised ühelt poolt üles kasvanud põlvkond, kellel ei ole sellist võõristust enam zhanrikirjanduse, ulme ja fantaasia ees. Ja teisest küljest tänapäeva sellises nooruse kultusest keegi ei tahagi väga täiskasvanu olla, kõik tahavadki jätkuvalt vaatamata sellele, kui vanad nad on ikkagi tegeleda nende samade asjadega, millega tegeleti teismelise eas. Jah, ma olen selles mõttes täiesti nõus, et kahtlemata ka ulme eesti ulmeringkondades suhtutakse noorte ulme fantaasiakirjandusse sellise kergelt põlgliku tooni või pika hambaga hoolimata sellest, et sellel sellel kirjandusel kahtlemata siin rohkem lugeda kui mõnel teisel kirjandusliigil. Aga see põhjus usutavasti on selles, et kogu see ka üles kasvanud põlvkond praeguseks on selline, kes on mänginud arvutimänge, vaadanud telesarju, kes on kasvanud üles arvuti, teleka ja muude ekraanide ees et nende jaoks on see maailm, mida nendes raamatutes kirjutatakse, et nüüd on see kirjandus ka maailma mõttes mingis mõttes järele jõudnud, sellele peavoolukirjandusele. Et sa loed maailmast nagu sina seda tunned. Et see maailm on sinu maailmale sarnasem kui see, kui sa loed. Noh, ma ei tea, Tšehhov, Dostojevski, töö, ükskõik keda sellist klassikalist, et see on juba paljude lugejate jaoks keskaeg. Aga see trendist ta veel rääkides, ma arvan, et see üks, üks üks põhjus on kindlasti ka selles, et see on raamatut on lihtsakoelisem, nad vähemalt väga suur hulk neist on lihtsa kohelisemad, ma ei räägi siin praegu kaardist või kaimanist, aga noh, neid on ju erinevaid. No kuidas sa üldse defineeriksid sõda, noorte täiskasvanute kirjandust, et noh, kas, kas Harry Potter on lasteraamatuid, noorte täiskasvanute raamatut, et kas kas sedasama enderi mäng ütleme, kui mina seda lugesin, siis ma sain aru, et ilmselt oleksin võinud lugeda ma seda ka 15 aastaselt ja seda nautida. Aga samal ajal ma sain aru, et tegelikult on seal raamatul ka selline väga tugev, filosoofiline ja ka noh, näiteks ka poliitikafilosoofia nii-öelda ütleme, poliitika, kunstialane, arutelu kiht sees ja palju sellist, mida võib-olla väga noor lugeja tegelikult ei taipaks, kuigi ta võiks mingeid teisi aspekte seal raamatus nautida küll. No kõige parem raamat ongi tegelikult selline, mis on nagu heaülene, et sa saad seda lugeda alates 10.-st eluaastast saadik kuni surmani välja, et see pakub sulle kogu aeg midagi. Mis pooladeks kääbiku, Tolkieni kääbik on väga hea näide või võtame kasvõi ükskõik milline sama jälle kaimanni raamatut sealt leiab. Kas leiab selle, selle enda iva enda iva üles karupoeg Puhh või muumitroll, et tegelikult seal on klassikaline lastekirjandus, millest tegelikult ka täiskasvanud saavad selle oma oma iva kätte just selle peidetud filosoofia lapseni võib-olla ei jõua? Noortekirjandust on, definitsioon on hästi palju, tegelikult on minu arust kõige lihtsam, kuidas mina iseenda jaoks olen seda defineerinud, siin kirjandus, mille peategelane, ja siis see probleemistik on siis sellised, mis on vastu, on vastavalt sellele eale ütleme, kuni 18 vastad ja tegelevad nende üleskasvamise ja suureks saamise probleemidega. Ühesõnaga tekkinud uus raamatugrupp, mul hetkel ei tule see nimi meelde, kuidas nad seda inglise keeles nimetasid, mis siis tegeleb spetsiifiliselt nende suurte probleemidega, kes on juba kolledžisse lennuk, kes on kodust lahkunud, aga ei ole päris täiskasvanuks saanud, nii et ma nüüd ei teagi, kas on täiskasvanute kirjanduse alamžanr või on seal seal yangadalti, ütleme, ülemžanre või kuhu sa paigutuks, et see on selline, ütleme, liigitajate liigitajate teema rohkem. Kui nüüd see noorte probleemide peale mõtlema, siis Mart räägib ka oma eessõnas sellele surnutest, kõnelejale, sellest, et enamus fantast ajakirjanduse või ulmekirjanduse kangelastest on kõik sellised nagu ta seal ütleb, et nagu Zeusi peast välja karanud täismundris sõdalased, et neil puudub minevik, neil puuduvad seosed, nad on niisugused eraldiseisvad maailmast, et ja ta ütleb ka seda. Kogu kirjanduse suur hulk kangelasi on sellised, et neil puudub see taustasüsteem. Et selleks, et kangelane saaks tegutseda, peabki ta ennast kõigist lahtirebimine olema siis kangelane ja tegema neid tegusid. Et nii nagu ta ütleb, et ongi tema jaoks probleem ja see on ka üks põhjus, miks see raamat konkreetselt erineb Hendry raamatust, kui Ender on see, kes on võetud pere juurest ära või tulnud, kellel ei ole vanemaid, keelel on sõprade sõpru, on vähe või hiljem juba rohkem siis selles raamatus Ender tegelikult tuleb üksikuna pidetuna. Ja sel hetkel ta siis nüüd teeb selle otsuse ja hakkab loomaperet. Et mingis mõttes on see nagu sellise kangelasromaani vastanud romaan, kuidas kangelane tuleb ja tahab saada tavaliseks inimeseks. Nojah, siin surnute eest kõneleja eessõnas Orson Scott Cardi ju väga avameelselt arutleb ka enda selliste kirjaniku dilemmade üle, et kuidas kirjutada kangelasest nii, et ta ei oleks vaid ühe keeruka inimese üks tahk. Sest nagu ta seletab, et kui raamatus on kaks tegelast, siis on seal alati üks suhtepaar. Aga kui raamatus on juba kaks paari neli tegelast, siis on neid võimalikke suhteid kaks teistest sai ta kokku, et inimesed on väga eriolukordades väga erinevad. Kirjaniku õnnetukese ülesanne on nüüd katsuda see psühholoogiline keerukus, mis elus tundub nii tavaline kuidagi usutavalt paberile panna. Selles mõttes on see surnute eest kõneleja tõesti põnev teosed. Lisaks kõigele on see teos ka kirjutamisest. Seda küll. Aga tulles veel korra tagasi nende trendide juurde, mis maailmas on siis veel kord tsiteerinud, kui ma enne ütlesin, et paar aastat tagasi oled öelnud, et täpsemalt ma siis tsiteerin ühte sinu artiklit, mille sa kirjutasid siis Eesti Ekspressiareenile noorte ulmekirjandusest 2013. aasta augustis. Ja siin oled, sa on öelnud, et muinasjuttude müütide uusversioonid ilmusid noorte fantaasiakirjandusse jõuliselt möödunud kümnendil ning seni pole märke trendi hääbumisest. See on minu meelest ka üks selline huvitav protsess, et et nüüd on ühtäkki ette võetud väga vanad lood ja heegeldatakse neid siis uues kuues läbi. Kui kirjandusteooriat lugeda, siis polegi muid lugusid kui ainult väga vanad lood, et see üks nendest juurteooriatest ongi olemas ainult maid erinevate versioonide oleks muidugi kuus, kaheksa või 12 mingit põhilist sellist soojalaine või loo liini, millest millele siis lisandite lisamisega saabki tohutu hulga erinevaid raamatuid. Aga see muinasjuttude jutustamise, see, see on inimesele nagunii omane või see, et sa tahad seda lugu kuulda. Et ma kas või ja lapse pealt näen seda, et ta võib seda punamütsikese juttu kuulda iga õhtu ja mitu korda ta tahab, sellepärast seda virgut on ta kolm korda ise kuulnud, veel mulle rääkida. Ma usun, et see lugude või müütide, nii-öelda maailma korrastav ja struktureeriv toime, mis nagu sellest kaosest loob meile korda, et see tegelikult see sõna jõud. Et see võib-olla on üks niisugune koht, kus see nagu see võib-olla see natuke esoteeriline sõna jõud ja reaalne maailma korrastatud saavad nagu üheks või saavad reaalsuseks. Mis muidugi viib meid kohe jällegi sinugi tõlkija rolli juurde, et selles filosoofilises konstellatsioonis on ju tõlkija ülesanne eriti vastutusrikas. Kuidas korrastav sõna jõud ühest keelest teise keelde panna, nii et korrastav funktsioon sama tugevana säiliks? Ja see, noh, see on selline, et mina tõlkijana tunnen, et kui ma kunud mulle pakutakse uut raamatut, siis mul peab tekkima selle kirjanikuga sidemete tekkimas tema tunne, tunne, et ma tahan teda tõlkida. Mul, ma nagu saan temast aru. No mul on üks näide tuua kirjanikuga muide kirjanikuga, tegelikult see ei ole isegi mitte kirjanik tegemist kokaraamatu Jamie Oliveri kokaraamat, mida ma raamatu tuules suure õhinaga tõlkima hakkasin, sest mulle Baseli täiesti teistmoodi kogemus minu jaoks väga huvitav. Ja erinevalt neid sellast, kelle keel ja maailmapilt tuleku karahvatest välja väga meeldis ja oli mulle kuidagi nagu lähedane, siis Oliveriga mul ei tekkinud seda sidet. Tema raamatuid ma kindlasti rohkem ei tõlkija, et ma loodan, et sa tõlkest väga välja ei paista, aga me ei saanud omavahel sõbraks. Tema toitu ei proovinud kodus teha. Proovisin küll. Toitudele pole häda midagi, aga lihtsalt see, ütleme, et tema maailma nägemise või käsitlemise või sõnastamise viis ei, ei ühtis minu omaga või vastupidi, minu oma ei ühti tema omaga, et see, me näeme asju vist erinevalt või kirjeldama asju erinevalt või meie sõnad nende asjade jaoks on erinevad. Sa oled mitu korda maininud täna seda, et kuidas mõne autori keel sind kõnetab või ei kõneta või kuidas see mõjub ja ja muu hulgas ütlesid sa seda, et selline noorte täiskasvanute kirjandus, mis tänapäeval nii popp on sageli üsna lihtne. Kas tähendab siis üldse seda, et tänapäeva inglise keelses kirjanduses toimuvad mingid sellised keelt nivelleerivad protsessid kirjutatakse järjest lihtsamas keeles jalast ühesuguse omas keeles või, või on see nüüd liiga ennatlikke järeldusi? Sain aru küll, ma lõin lihtsalt mõtlema, et kas see on niimoodi tegelikult, kui sa niimoodi ütled praegu siis ma ei ole mõelnud selle peale, aga on vist küll eriti on neid uusi, päris uusi autoreid, kes tulevad, kes ei ole nagu pikalt kirjutanud, vaid need just. Jah, jah, see kõige lihtsam vastuseta on vist küll niimoodi, sest väga palju on siukest kirjutamist lihtlausetega väga lihtsat lausekonstruktsiooni, mis iseenesest ei ole üldse halb. Ja sõnavara on väiksem. Jah, see on tõsi. Seda lihtsam on muidugi sellistel autoritel nagu Niil kaimani ilmselt silma paista. Võib-olla aga lihtsalt ei noh, ma kujutan ette see, et kui see asi muutub liiga lihtsaks ja siis kui see no kui inimene on harjunud, ainult ütleme, hambutu inimene on harjunud suppi sööma, siis ta, kui ta lõpuks nagu raadi antakse talle, siis ta lihtsalt ei saa sellega hakkama. Et inimene ja laieriti, noor inimene, ma arvan, peaks lugema hästi palju ja hästi erinevaid asju, realiselt keerukaid asju, et areneda, sest muidu see jääd ühele tasemele ja sa ei jõua kuhugi. Tegelikult sa ise viie areneda isiksuslikud, sest noh, ajutöölisest sõnastus, sinu keel, mida sa kasutad, on ju seotud. See on selles suhtes natukene aktuaalne või võib-olla ei ole ka paradoksaalne, et Harry Potter või Videviku sarja raamatut võtsid ju noh, lastelt või noortelt ära hirmu paksude raamatute ees samal ajal on need eriti videviku sarja raamatud ka lihtsalt vaata primitiivseks keeles kirjutatud. Et kas see tähendabki seda, et inimesed on küll valmis lugema pakse raamatuid, aga ainult tingimusel, et need on hästi kergelt kirjutatud. Ma ei tea, võib-olla alustamiseks, sest tegelikult ma praegu mõtlen hoopis niimoodi, et et kui inimene loeb, siis noh, põhimõtteliselt lugege ükskõik mida, peaasi, et peaasi, et ta loeb ja kui laps alustab, siis las ta siis alustab nendest või noor, alustav, et kui ta alustab nendest lihtsamatest raamatutest, sest kunagi ei tea, kuhu ta välja võib jõuda, sest kui ta temaga Raamat, mis talle väga meeldib viisi juhatab edasi raamatute juurde, samal teemal, mis võivad olla ju ka erineva keerukusastmega, et see, kuhu üks raamat lõpuks inimese nagu viia võib, milleni ta tema viia võib, et see on ette ennustamatu, et lugemine on igal juhul hea, ükskõik kui lihtsas keeles. Kuidas sina siis meie nii-öelda tänaste autorite Ozzaskotkaadi enil kaimani nii õudsed, et mis raamatud sind juhatasid nende kirjanikena? Ja tulles nüüd ees või järelsõnade juurde, siis kalmistu raamatu järelsõnas on de järelsõna tegelikult see on nii kaimani tänukõne. Siis Niobe medali vastuvõtmisel selle kalmistu raamatu poole, seal ta nagu seal ta ütleb, päris seda, mida ma võiksin vabalt ka enda kohta öelda, et ma olin ka täpselt selline laps, kes luges absoluutselt kõik läbi, mis talle kätte puutus, siin parafraseerides ühte tuntud interneti meemi Silvest, Talloni Chuck Norris aegadest, kui Stallone küsib Chuck Norrise käest mitu kategooriat, kuidas sa teed, Chuck Norris ütleb, et kõik tena ja siis noh, minu minu lapsepõlve suhtumine oli seid, kõik loen ära ja ma põhimõtteliselt lugesingi vanemate riiulist järjest, niimoodi. Aga autoritest dollastest olid loomulikult kõik need Karupoeg Puhhi muumitrollid, kõik muinasjutud ja kui ma juhuslikult kääbiku leitsimite lasteraamaturiiulist kodus vaid täiskasvanute riiulist siis see minu jaoks nagu avas maailma täiesti uuest vaatevinklist, et see oli minu jaoks üks defineerivaid raamatut kindlasti. Seega kui sa oled tõesti noh, mitte küll kõik kätekõverdused ära teinud, aga kõik läbi lugenud, siis ehk võib sinult ka küsida raadiokuulajatele võib-olla mõnda soovitust just sellistest ulme või fantaasiaraamatutest, mis eesti keeles olemas on ja mida praegu ka poest saada vaikselt, mida sa julgeksid näiteks soovitada? Sellistele vanematele, kes, kes on mures sellepärast, et lapsed ei loe, ma soovitaksin. Sest me lastele sellistel ütleme, neljas, viies, kuues, seitsmes klass soovi julgeks soovitada, päästsid Jacksoni sarja, mida ma tõlkisin ja seda just sellepärast, et see autor on kirjutanud seal originaalis just täpselt selliste laste jaoks, kes nagu nad tänapäeval on, need, kellel on siin võib-olla tähelepanu, häired püsivushäired ja kes ei soovi taha ja ei viitsi ja ei jõua, ei jaksa paigal istuda. Et see on selline raamat, mis tegelikult haarab kohutavalt hästi kaasa. Et seda tasuks kindlasti proovida. Ja muidugi ikkagi klassikuid kindlasti neid vanu klassikalisi lasteraamatuid, et need on üle prahi tänapäeval ka. Aga aitäh sassi Uusjärv selle vestluse eest ja mängiks veel saate lõppu ka mingisugust muusikapala, mida sa tahad lõpetuseks kuulata? Järjekordselt seda, et sinust hakkab saama selline tige vanainimene. Põhimõtteliselt aitäh kutsumast. Aga et võib-olla siis jah, kuulame seda, korjame vanainimeste närvide lugu, et see meenutab mulle lapsepõlve pigem just see, et olin ilmselt see laps, kes lugemise vahepeal vanainimeste närve sõi. Ja selles mõttes on ka alati igasugu inimvanainimestel lastele raamatuid tutvustada, et närvid jäävad terveks ja lapsed on vaiksed. Paigal aitäh. Mina olen Peeter Helme ja tõlkes leitud on taas eetris kahe nädala pärast. Parun. Elavaid perekondi. Raadiomaja keldriakna Hormad jaja haavaga teadet, huvitav asi, aga mida peavad tegema minu närvid minu närvitallede pärast läbi? Ei saa ma enam reppima ema inimlike narri online. Poisikeste vanemad joodinguta ordeniga. Eravälja. Minna ega ma ka kunagi. Arst ütleb, et see on võimatu.