Tere, mina olen Neeme raudintervjuude sarja Ameerika eduvalemid, tänane saade on salvestatud Seattle'is, kus kohtusin Washingtoni osariigi ülikooli hambaraviprofessori Tiina Oviiriga. Kohe alguses läks meie jutt sellele, et siin Ühendriikides on ilusad ja terved hambad oluliseks staatuse sümboliks. Hambad on lihtsalt osa sinu imidžist ja su välimusest ja siin selle pannakse lihtsalt rohkelt rõhku. See on oluline, võib-olla see on, miks nad oma hammaste eest tahavad hoolitseda, eriti need, kes loodavad saada paremat, et töökohta ja paremat, et elu mitte kõigil ei ole võimalik oma hammaste eest hästi hoolt kanda, nii et see jääb ikka ainult nendele, kellel on, kellel on raha ja võimalusi. Tegelikult on ju nii, et kui su hambad on terved, kui nad on hästi hooldatud olnud või nende eest on, Tal on hea profülaktiline hoolitsus olnud eelnevalt, siis hammastesse auke ei teki ja, ja see on kõige parem variant. Hambaid pestakse ka loomulikult peale igat söögikorda. Nii et meil näiteks ülikoolis jooksevad kõik hambaharjadega ringides peale lansi söömiste käiakse vannitoas hambaid pesemas. Mis on noh, selline võib-olla mitte eriti tavaline. Eesti olukorras ma ei mäleta, et kunagi oleks sellist asja olnud. Aga sa ütlesid, tulles tagasi selle töö saamise juurde, töö saamisel võivad hambad rolli mängida. Ma ei tea ühtegi sellist olukorda, et hambad just mängisid rolli, aga ma arvan, et see on nagu osa inimese imidžist ja kuidas inimene siis millise mulje ta jätab ja võib-olla kui hambad on hooldamata, see võib lihtsalt kellegile mitte meeldida, nii et et ta mõtleb, ah kuidas ma hakkaksin selle inimesega koos töötama, et kujuta ette, see kõik on ebameeldiv juba talle otsa vaadata ja mis muud asjad seal lõhnad ja asjad võivad olla, nii et noh, see võib olla näiteks üks lihtsalt isegi kui inimene ei teadvusta seda, see võib olla niisugune ala teaduslik mõte, mis käib pealt läbi, et noh, selle pärast nagu võib-olla otseselt, kui see oleks ainus probleem, siis sellepärast ei jääks keegi tööle võtmata, aga aga inimestel endal on, on hammaste pärast, kui neil ei ole hambad päris hästi reas või hästi korras, siis siin nad kindlasti selle pärast muretsevad ja ma arvan, mitte ainult Ameerikas ka Eestis. Nii et hambad kui rääkida Ühendriikidest kui ühiskondliku staatuse või klassi või positsiooni sümbol mingil määral. Jah, seda kindlasti. Inimesed armastavad ütelda, kui palju raha nad pannud oma hammastesse, nii et kui patsiendid sulle tooli istuvad ja kui neil on olnud eelnevalt rohkelt hambaravi kogemust, siis nad kindlasti seda mainivad, kui, kui kulukas see kõik on olnud ja see on väga kulukas. See on tõesti väga kulukas. Kui palju maksab umbes noh, ütleme ühe hambaaugu parandamine. See oleneb kindlasti, mis materjalidega parandatakse ja kus kohas parandatakse, nii et see võib olla lihtsalt üks täidis, mis pannakse suhu samal visiidil. See võib olla täidis, mis on valmistatud jäljendi järgi ja selle jaoks peab nagu krooni valmistamine peab tagasi tulema. Need on kulukamad täidised, mis võtavad rohkem aega. 100 dollari eest saab ühe hamba ära parandada Ühendriikides. Ma arvan, et kui see on üks väike augukene, siis ikka peaks saama. Aga siit lähevad hinnad siis kaugele, kõrgele, kuskile kõrgetesse tuhandetesse. Jah, no eriti kroonidega ravimine on, on hästi kulukas, nii et täidis materjalidega ravimine ja oleneb, kus kohas see ravi toimub ka, nii et siin on ka niisugune nagu riiklik hambaravi, mis on vaestele mõeldud. Selles mõttes, et kellel ei ole kindlustust ja kes ei ole nõus maksma, siis riik nagu toetab seda hambaravi nagu kupongisüsteem või ja seal nendes hambaravikohtades on siis võimalik saada sisuliselt patsiendile tasuta hambaravi. Aga see tähendab ka seda, et see kvaliteet ei, ei ole alati mitte kõige parem ja nad arstid peavad töötama üsna üsna kiiresti, et üleüldse endale mingit sissetulekut teenida. Ja need on ainult teatud hambaarstid, kes on nõus sellist tööd tegema. Tavaliselt on need hambaarstid, kes on alles alustamas oma oma tööd kes ei ole jõudnud oma erakabinetti püsti panna. No näiteks mul on üks võrdlused juureravi eesmise hamba juureravi maksaks, see kindlustus maksaks selle eest mingi 120 või 130 dollarit. Aga sama ravi eest küsib endo tontist kuskil seitse-kaheksasada dollarit. Nii et selles mõttes on need vahed, on väga suured. Ma pean tunnistama, et mina ravin oma hambaid mitte siin Ühendriikides, vaid Eestis, nii et kui midagi probleeme on, siis elama Tallinnasse, sest seal saan ma kiiresti soodsa hinna eest ja väga kvaliteetse hambaravi. Eesti hambaarstid on tegelikult maailmatasemel, minu arvates täiesti võrreldavad selle raviga, mis siin saab. Küll, et laias laastus võib ikka nii-öelda tähendab, kes hambaravi teevad, on inimesed ja inimesed on enam-vähem ikka täpselt samasugused, igal pool. Vahe tuleb sisse sellest, kui osav keegi on materjalidest ka, aga nüüd siiski enam mitte, sest materjalid on niivõrd kättesaadavad üle maailma, need on teatud piirkondlikud erinevused, mis on rohkem tingitud sellest, kui populaarne mingi materjal on kas Euroopas või Ameerikas. Ma tean näiteks Skandinaavias amalgaamtäidise ideid pandagi üleüldse hõbetäidised ja et nemad panevad ainult komposiittäidised. Siin ma olen näinud päris ikka amalgaamtäidised või neid hõbetäidised pannakse tagumistesse hammastesse, kui just ei ole tegemist esteetilise ravikeskusega, kus nad kindlasti tahavad midagi muud teha. Mulle tundub ka, et väga palju on siin üleravimist lihtsalt, mida ei olekski nagu vaja teha seda vorstile heatraažisse. Aga kuna see on business, siis on nagu samasugune, umbes nagu autoteenindusega võid sa seda võrrelda, et kui sa juba lähedane noh, et see täidis siin on ka juba olnud, et hakkab nagu minema juba veidikene tumedaks ja ja võiks hakata seda vahetama ja nad vahetavad välja isegi. Ma olen näinud patsiente, kellel on öeldud, et neil on umbes 20 auku ja ma ei suuda leida mitte ühtegi, see tähendab seda. Et ikkagi asjale vaadatakse, nii et no hea küll, et sul juba see peegel on, et Ostanud endale see korralik tahavaatepeegel ja ja eks, nii nagu nii nagu igasuguse muu teenindusega. No oma arsti Eestis ma usaldan täielikult ja miks ma Eesti siia jutu sisse tõin? Põhjendus on lihtne, seepärast et ka sina said oma hambaravialase hariduse Eestis ja tulid selle haridusega siia ühendriikidesse ja olid väga konkurentsivõimeline ja oled väga konkurentsivõimeline. Ja ma arvan, et Eesti annab hea hariduse ja tegelikult ega ükski õpitud elukutse ei jää kunagi seisma, tähendab, mida mina õppisin, need põhimõtted, kuidasmoodi preparatsioone teha või, või üleüldse mille jaoks mida tehti, need põhimõtted on ju samad, mis muutuvad materjalid, arusaamised sellest, miks need põhimõtted on sellised. Igal elukutsel töötav inimene on lihtsalt sunnitud, kui ta tahab olla konkurentsivõimeline, siis ta on sunnitud ennast pidevalt kursis hoidma nende asjadega. Ja seal ei ole midagi ületamatut, mida ei ole siis võimalik õppida, kui sa juba oskad puuri käes hoida, kui sa, kui sa oskad teha teatud preporatsioone, siis õppida juurde, see on nagu ükskõik, võtta juuksureid või ehitusspetsialiste, et pidevalt täienevad materjalid ja täienevad ka moed ja suunad, nii et need on alati võimalik juurde õppida. Sinu esimene diplom on Tartu ülikoolist. Ja Tartu Ülikoolis 1986 hambaravi erialal ja sealt edasi sealt edasi siis Ma olin esialgu paar aastat lastega kodus, siis tegin internatuuri kuskil 89 90. Tartus oli päris raske kohta saada, nii et mul oli mul päris vedas ja mul kohutavalt vedas, et ma sain ülikooli hambaravi või õigemini, see oli Eesti põllumajandusakadeemia hambaravipunkt ja see oli nagu natukene seisis kõrval ülikoolist ja oli võimalik veidi rahulikuma tempoga tööd tehasest. Tollel ajal, kui, kui ma lõpetasin, siis oli nõue, et kõik toimus ja plaanimajanduse alusel materjali jagati selle järgi, kui palju sa suutsid hambaplomm panna. Nii et ma mäletan, et mul oli alguses päris palju tegemist sellega, et oma plaani täita, täitsa nutt tuli kurku, ma pidin polikliiniku uksest sisse minema ja mõtlesin, et kuidas ma jõuan nii kiiresti 20 minutiga ühe patsiendi läbi vaadata ja talle midagi üldse teha. Huvitav sellesse aega tagasi mõeldes võib-olla isegi varasematesse aastatesse Nõukogude aegadesse. Hambaravi tundus olevat midagi erakordset kohutavat. Põhjuseks muidugi see, et Eestis ei tunnustata hambaid enne, kui sinna puuriga kallale asutatakse, nüüd küll muidugi, aga, aga varem see oli täiesti mida tehti, ainult tuimestus tehti ainult selleks, et hammast välja tõmmata, nii et see on lihtsalt ette nähtud, et teha üks tuimestussüst. Ja nüüd ma usun, et peaaegu, mitte keegi ei tahaks ilma tuimestus oma oma hammast ka Eestis ravida. Ma töötasin seal ka mõni aeg, nii et ma tean, et ikka õpivad selle kiiresti ära, et valutult on parem. Aga inimesed kardavad siiski paaniliselt hambaarsti ja mitte ainult Eestis, vaid ka siin, Ameerikas. Ka Ameerikas on olnud need meetodid veidikene valulisemadel eelnevalt ja, ja ka tuimestusvahendite tuimestus lahused ei olnud võib-olla nii hästi toimivad ja ka puurid, kõik on muutunud. No need vanemad hambapuurid, need väristasid lõuga, nii et selline tunne oli, et aju rappub lahti. Kusjuures on õudselt huvitav, et mu ema töötas ka hambaarstina ja, ja mulle meeldis, kui ma olin, kui mul olid piimahambad, siis ma tean, et Ma tahtsin, et ema mul puuriga hammaste peal suristaks. Ma ei tea, miks see nii oli, aga hiljem ma mäletan, kui mul oli tõsiselt vaja hambaarsti juures käia, siis ma istusin täiesti kramplikult, hoidsin toolist kinni ja ja see oli kole valus, kui hambanärvi juurde juba see puur jõudis kuskile lähedusse, siis siis lihtsalt hullem kui panni kraapimine. Niisugune külma judin käis läbi. Kui ta mõelda, et hambaarstid pidid sel ajal, siis ka silmad õnnestusetaja puurita tegid, nad pidid olema ikka väga külma närviga inimesed, sest nad teadsid, et ega see töö, mida nad teevad, meeldiv, eriti ei ole patsiendi jaoks. Ma ei tea, kas nad külma närviga olid. Ma ei tahaks seda nagu enda kohta öelda, et ma kole külma närviga, oleneb. Aga sa pidid lihtsalt patsiendi vanema istuma ja tegema selle töö ära, kuigi sa nägid ta viskles seal valude käes. Selle tõttu sai ka, võib-olla vähem puuritud ja tihtipeale Sailselt jäetud niisugust sodi sinna, mida oleks pidanud välja kraapima, nii et eks eks sai, sai patsientidega räägitud ja neid aga aga siiski sellel ajal, kui ma juba tööle asusin, ma mäletan, et me tegime juba tuimestusi, see oli nagu ülikooli ajal veel veel, see ei olnud nii rutiinne, aga, aga ma mäletan ikka sai juba alustatud nende tuimestusega ja no üheksakümnendatel ja alustasid ka esimesed erahambaravikabinetid, nii et et mul õnneks ei olnud vaja teha tööd niisugustes tingimustes. Ja näiteks praegu, kui tuleb mõni patsient ja nad on väga hirmul, siis ma ütlen, et hambavalus on ainult enne ja pärast hambaarsti juures käimist, sest noh, ma tegelen juureraviga ja seal on ikka nii, et peale seda ravi on üsna normaalne, et seal on mõningad ebameeldivused veel peale seda protseduuri, aga ma alati neile ütlen, et protseduuri ajal võib täiesti magama jääda ja väga paljud inimesed jäävad protseduuri ajal magama, et neile tuleb panna väike blokikene suhu hammaste vahel nad suud lahti hoiavad ja ja nii et see on, see on, ma arvan, et niisugune suur suur muutus ja paljud suudavad täiesti lõõgastuda sellel ajal, mis oli muidugi vanasti ennekuulmatu, et keegi võiks magama jääda. Aga sinu jaoks algas täiesti uus elu, siis kui sa tulid Ameerikasse, kuidas sa sealt Tartust üle ookeani hüppasid? Oh, see on nii pikk jutt. Ega see päris niimoodi ühe korraga hopsti ei käinud. Mul oli huvi juureravi vastu, see on ikka enam-vähem kuskil ülikooliaastatest alates ei ole ma päris hästi kunagi aru saanud, mida see juureravi peaks nagu tegema, sest nõukogude ajal olid meil sellised väga erilised meetodid nagu fikseerisime seda põletikuliste hambajuurekude ei olnud ju saadaval kanali viile, millega puhastada välja neid kanaleid ja ei olnud ka õieti, millega neid täita, nii et kõik see oli niisugune minu jaoks väga arusaamatu lugu ja enamasti oli, oli siis nii, kui patsiendil oli midagi hambanärviga viltu läinud, siis juba patsiendid teadsid, et ta hammas tuleb välja tõmmata varsti. Ja olid igasugused elektrilised, ravid ja mis iganes, aga asi oli minu jaoks väga segane. Ja siis ma otsustasin, et ma tahan rohkem teada selle selle ravi kohta, nii et ma lugesin nii palju, kui seal kättesaadaval kätte saada, oli ajakirju. Käisin vaatamas Rootsi ja, ja Soome kolleegide juures ja siis oli mul võimalik tulla kolmeks kuuks Californiasse ka vaatama. Kuidas USA-s siis juureravi toimis. Muidugi selgus mul kohe, et kolm kuud ei ole siin midagi vaadata, sest ausalt öeldes ei saanuks ma isegi mitte asisteerida siin ja lihtsalt niimoodi kabinetis jõlkuda ja vahtida, iga päev ei olnud ka mõtet. Ja siis ma leidsin, et selleks, et üldse nagu Ameerikas tehakse Juureraviõppe läbi oleks vaja teha. Siin on nagu poordi eksamid ja et oleks hea, kui see, see esimene eksami tulemus oleks taskus, et üldse kuskile proovima hakata. Ja kuna see eksam just sattus olema üks päev enne minu ärasõitu Californiast, siis ma otsustasin, et kaks kuud ma raiskan täielikult selle peale, et ma õpin selleks eksamiks ja nii, nii siis saigi, nagu see eksam tehtud, samal ajal ka otsisin, kus oleks võimalik üldse oma õpinguid jätkata. Sest see on ausalt öeldes minu jaoks väga suur vedamine, et ma üldse siia niisuguse gradioid õppekoha peale sain. Need kohad on väga suure konkurentsi alusel ja oma Ameerika hambaarste nii palju, kes tahavad spetsialiseeruda. Nii et mul õnnestus siis nagu leida alguses üks Kolmekuine jätkuõppe võimalus Columbia ülikoolis, mida ma siis tegin 96, seitse kuskil kuskil seal ja ma olin kuus kuud ja kuna mul oli siis nagu nii-öelda jalg oli ukse vahele pandud, siis olin ennast ei saanud nii-öelda näidata, et et Eestis võib ka tulla siia ja, ja saada hakkama siis minu osakonna juhataja Selendud on Tiia osakonna ja ta arvas, et, et ma peaksin ikka tulema ja tegema terve selle programmi läbi ja ta ütles, et ma ei peaks isegi mitte tegema intervjuud et ainult saada avaldus sisse ja, ja ma olen vastu võetud sellest kõigest ja, ja ta ta ütles, et noh et tal ei ole mingit kahtlust, et ma sellega hakkama ei saaks. Nüüd ajas edasi rutates, Me kohtusime sinuga New Yorgis. See oli üks neli-viis aastat tagasi sel päeval, kui sa lõpetasid selle Kolumbia programmid ja siis sa juba teadsid, et sa tuled idakaldalt tegelikult ära siia kaugele läänekaldale Seattle'isse. Ega ma ei olnud plaaninud päris kindlalt Ameerikasse jääda, kui ma, kui ma USA-s sellele programmile tulin, ma otsisin ikka võimalust, et, et Eestisse tagasi minna. Et minu mitmekordsed USA-s käimised ei olnud just mulle jätnud sellist muljet, et et USA on millegipärast parem. Tähendab millegipärast kindlasti ta on parem, aga millegipärast on ta ka halvem. Et see oli mulle nagu selgeks saanud, et niisugust kõige paremat kohta ei ole üldse olemas, et kõige parem on seal, kus sa oled, kus sa tunned, et sa saad midagi teha, kus sa oled nagu õnnelike, kus saad ennast proovile panna, saad oma elu elada, seda saab korraldada igal pool, ma leian, et see on täiesti, ei saa olla seda, et, et peab olema üks kindel koht. Ja peale esimest aastat, tähendab, mul on siin nagu paar sugulast, kes üldse mul aitasid siia jääda sellega, et nad kirjutasid alla minu laenudele, sest Columbia ülikoolis õppimine, kus, kus ma tegin oma programmi, on tõesti väga kulukas. Seda ma tahtsingi küsida, kas sa said fantastiliselt sisse Columbia ülikooli vaid avalduse alusel sellesse programmi, nagu ütlesid aga see rahaline pool on tavaliselt see, mis, mis paljudele muret teeb ja sa pidid ikkagi ise maksma. Ei saanud täisstipendiumi. Ei, ma ei saanud täiesti stipendiumi ja ma pidin ka laenu võtma, nii nagu välismaalane väga kõrge protsendiga laenu ja selle laenu siis kirjutasid alla mu sugulased. Muidugi mitte nii, et nad oleksid selle mulle kinkinud. Ja kuna ma olen niisugune küllaltki vastutustundlik inimene, siis mul tekkis mure peale esimest aastat. Et tõesti mul ei ole mingit stipendium, on õnnestunud saada teiseks aastaks ja nüüd ma olen siis nagu sellise poole peale jõudnud, kus ma olen juba teinud tohutud laenud. Et kuidasmoodi ma nüüd siit edasi lähen. Ja siis ma rääkisin ka sellest oma professoriga, kes siis mind kohe maha rahustasid, ütles, et oh, ära sa selle pärast küll muretse, et Ameerikas on töökohti küllalt, et ega siis noh, Eesti kaotab sinu, aga ära muretse. Ütleme, et Ameerika tegelikult nende laenudega nagu võtabki inimesi endale ära, sest et summad on suured, need ulatuvad kümnetesse tuhandetesse dollaritesse ja kui jah, okei, Tiina ütleb siit kõrvalt, et sadadesse tuhandetesse dollaritesse. Kui sa tahad neid maksma hakata ja elad Eestis ja teenib eesti palka, siis tõepoolest see on selline hiiglaslik mägi, mis tuleb ületada. Nii et sa pead praktiliselt jääma siia tööle, teenida siinsel tasemel raha, et seda maksta tagasi. Ja see on ainult siin võimalik, siin on hariduskallis. Meditsiin on kallis, kui sa oled siin hariduse saanud, kui sa oled ise pidanud maksma selle eest, siis on väga raske seda kulu kuskil mujal kanda, vähemalt praegu. Igatahes oled sa nüüd New Yorgist saabunud, siis jäätlisse, lähme tagasi siiatuleku juurde. Professor ütles, et ära muretse töökoha pärast, küll sa selle saad. Washingtoni Ülikool endo tontiia osakond siin oli otsinud professorit juba paar aastat. Ja see on tüüpiline Ameerika hambaravikoolides, et väga raske on leida õppejõude, sest siiski palgavahe on väga tuntav. Nii et on kasulikum teenida raha hambaarstina kui, kui seda teha õppejõuna. Ja Ma olen kuulnud väga paljudelt üliõpilastelt seda, et hea meelega teeks, tuleks kooli õpetajaks, aga paraku mul on nii suured laenud, et mul ei ole võimalik seda endale lubada. Siis tulevad appi jälle välismaalased, kellel on võib-olla tööturule raskem minna, sest et on kõiksugused, viisaprobleemid ja muud, kes saavad siis ülikoolides võib-olla kergemini tööga. Ja see ongi nii, siin on väga palju välismaalasi enamasti ikka muidugi Saksamaalt ja Rootsist ja, ja muudest Euroopa riikidest rohkem arenenud Euroopa riikidest, just Eesti oli ikkagi hiljutine Nõukogude riik, nii et see on nagu üks üks võimalus, mis, mis mul oli, et niimoodi siia töökoht saada, sest kui ma oleksin tahtnud alustada siin hambaarstina, siis mul oleks olnud tekkinud probleem kohe kriin kaardiga või tähendab noh ja elamisloaga. Nii et ülikool nagu sponsoreeris minu krin kaardi taotlust ja sellega oli võimalik mul siia elama jääda. Praktiliselt Kolumbia lõpetamise järel said sa kohe professoriga. Ja see on assistent professor, nii et on jah, täisprofessorikoht, aga muidugi siin hakkab ikka asi, nagu ma olen ikka kõige madalama astme professori koha peal ja selle aasta lõpuks siis Peaksin oma nii-öelda selle portfelli valmis saama, et, et saada siis edutatud massoushi professori tasemele. Sealt edasi on siis täisprofessorikoht, mis on eluaegne. Millal see võiks tulla? Ma ei tea, ma ei taha nii kaugele mõelda, masin, olen vahetevahel mõelnud, et, et tööd on nii palju tõesti, et üldse töötada seal professorina, et praegu tundub, et see siiski veel huvitav ja mul on väike lootus, et kui me nüüd saame natuke rohkem inimesi oma osakonda, et meil on tulemas ka veel täiendust, et suurema osa minu ajast on siin ülikoolis läinud ka, nii et me oleme tõesti töötanud vähema arvuga inimestega, kui, kui seda oleks vaja. Nii et see on pannud rohkem töökoormust ja ei ole lasknud teha just selliseid asju, mida, mis mulle huvitavad, on. Kui palju sul praegu loenguid näiteks sel semestril? See semester just alles algas ja see on praegusel juhul hästi kole minu jaoks, sellepärast et meil ei ole palju loengukursuseid, et hambaravi on niisugune praktiline eriala, nii et tuleb rohkem näidata, aga, aga loomulikult tuleb ka lugeda. Nii et meil on iga esmaspäev ja reede on loengu ja praktiline kursus. Nii et tänan, näiteks ma läksin tööle. Loeng hakkas kas seitse, 30 ja peale 40 minutilist loengut oli siis praktiline osa kuni kella poole 12-ni. Siis oli mul lõunavaheaeg ja siis oma olin kliinikus terve pealelõunase aja tudengitega kes ravisid siis patsientide hambaid ja see on küllaltki suur koormus, kui sul on kase, Prei kliiniline või see kursus, kus alles hambaarstitudengid õpivad, kes välja tõmmatud hammaste peal oma esimese samme teevad, sest nad nõuavad väga palju abi iga sammu juures, mida nad teevad. Ja hiljem, kui nad on kliinikus, siis on seal korraga kuus, seitse, 10 12, olenevalt sellest, kuidas patsiendid välja ilmuvad. Ja see on päris palju vastutust ja, ja ülevaatamist ja aitamist. Tudengid ravivad tegelikult päris patsiente. Ja tudengid ravivad päris patsiente ja sellest patsiendid maksavad ka raha, see on tunduvalt odavamalt. Aga muidugi, kui nüüd eesti hindadega võrrelda, siis näiteks hambajuureravis on see, kus see osakond, kus mina töötan paari hamba juureravi tudengi juures, kes alles õpib oma oma esimesi võtteid maksab kuskil 250 dollarit, nii et see on päris krõbe. No hinnad on siin teistsugused, aga lisaks nendele hindadele kaasneb ka tohutu vastutus ja sina kui tudengite juhendaja pead seda jagama, kui keegi suus midagi ikkagi inimesel valesti teeb, siis võivad järgneda nagu ikka Ameerikas kohtuasjad ja, ja palju ebameeldivusi. Ülikool on selles mõttes küllalt Ki rahulik paik et väga palju nende kohtuasjadega ma ei teagi, et meil oleks üldse olnud midagi tegemist. Kui tekivad mingisugused kaebused, siis meil on eraldi inimesed, kes tegelevad nendega, nii et õppejõud tõesti ei, ei, ei ole seotud sellega. Ma ei tea ka, et oleks midagi meil üleüldse sellist juhtunud eraäri. Ja neid asju juhtub kindlasti üsna kergelt. Patsiendid muidugi, esimene samm on see, et nad lihtsalt ei taha maksta ja, ja, ja esimene samm, kui patsient ei ole rahul, siis väga palju nendega üldse ei vaielda, vaid nendele makstakse raha tagasi ja neile öeldakse, et nüüd otsige endale üks teine koht. Te olete vabastatud ja me ei taha neid enam näha. Nii et see on nagu niisugune esimene asi, mis, mis juhtub ja siis edasi ja kui, kui patsient arvab, et tal on kaalu, et see, see asi on ikka väga valesti, siis tal on võimalik minna edasi kaevata. Aga tihtipeale ju ei tea. Nii et see on noh, üks asi, et kui, kui on midagi sellist, et näiteks on lõuanärvi vigastatud, kus nad teavad kohe täpselt, et nonii, see asi ei tohi olla, siis on muidugi see on väga suur prohmakas ja selle kindlustused peavad kõvasti raha välja andma, aga aga kui seal on midagi väga harva ja üldse keegi teeb nimelt midagi valesti, et isegi kui see, kui on vigastatud lõuanärvi ja, ja nägu pool nägu tuim, see juhtub ju kogemata. Nii et ei pea alati olema, et oleks suur arsti viga, kui see juhtub, siis siis arst peab olema küll päris kindel, et, et mingi kohtulugu sellest tuleb. Kas sa juhendad ainult tudengeid praegu, kui oled ka ise arstina tööle? Ma töötan ühe päeva ülikooli hambaravikliinikus, kus siis on nagu peale minu veel ka teiste osakondade spetsialistid tööl ja meil on ka residendid seal, kes, kes õpivad. Aga eraärisid praktiliselt veel. Veel ei ole. Eraäris mind ei ole, mul on nüüd võimalik seda ka tegema hakata, sest ma tegin eelmine kevad, eelmine suvi tegelikult ära kohaliku eksami, mis võimaldab mul siis töötada erakabinetis ja peale selle Washingtoni osariigiga siin läänekaldal, teised osariigid, välja arvatud California, nendel on oma oma eksam. Kes on need tudengites hambaarstideks siin õpivad, New Yorgis on klassikaline ütlemine juudi perekondades New York juudilinn. Et kui sa tahad elus läbi lüüa, siis hakka kas arstiks eriti hea oleks, kui hambaarstiks või advokaadiks. Tundub, et, et see on selline koht, mis tõotab marjamaad kogu eluks, nii et konkurents ülikoolidesse sellele erialale on suur ja ma vaatasin just internetist. Washington ülikool on, on väga kõva tegija selles vallas. Ja meil on väga hea kool alati, tudengid on näidanud ennast väga hästi riiklikel eksamitel ja raske on siia sisse saada. Üliõpilased, kes meile sisse astuvad, on väga kõrgete, keskmiste hinnetega ja väga heade testi tulemustega ja, ja väga paljud on juba võib-olla saanud mingi magistrikraadi mingil teisel alal, aga siis nad on leidnud ikka võib-olla ei ole. Ei ole nad valinud ala sellist, mis neile ka mingit sissetulekut tooks ja, ja siis lõpuks ikka jõuad mingisuguse tiiruga tagasi, kes hambaravisse või, või, või mujale nagu advokaadi erialale, kus siis oleks võimalik ka sissetulekut teenida. Kohalikelt eestlastelt olevat kurtnud, et kui sa ise oleks pidanud astuma siia ülikooli neil tingimustel neil alustel nagu tudengid praegu, siis võib-olla ei oleks siia sisse saanud. See on täiesti õige, kui ma vaatan neid, mida nad kõike on teinud, kui palju nad on pidanud tegema kasvõi teaduslikke töid või mida iganes, siis see on tõesti väga raske sisse saada ja ka see eriala, kuhu mina astusin, mis on juba siis nagu peale hambaravikooli spetsialiseerumine ka nendele on väga suured konkursid ja meil on siin ikka kolmele kohale kuskil 150 üliõpilast, nii et minul oli see tõesti, see oli hirmus suur vedamine. Kas sa arvad, et sa jäädki Seattle'isse elama? Praegu küll, ma tahan kindlasti nii kaua olla siin, kui ma tean, mis mu poisid hakkavad tegema, et sellepärast ma ei ole tahtnud ennast ennast liigutada. Mind on tagasi kutsutud ka Columbia ülikooli õppejõuks, kui neil koht vabanes. Aga mul ei ole tahtmist olnud ennast liigutada jälle sellepärast et lastel on väga raske niimoodi kohaneda ja ausalt öeldes endal ka, kui sa pead kogu aeg tõmblema ühest kohast teise. Nii et nüüd ma tahaksin rahulikult olla siin ühe koha peal paigal, mõni aeg ja kunagi ei tea, mis, mis edasi saab ja ma ei taha nagu endale mingeid eesmärke püstitada, et see elu nagu näitab, kuhu ja, ja kuidas. Nii et lisaks iseendale alustasid sa uut elu siin Ameerikas koos kahe pojaga, kui sa juba hakkasid rääkima oma perekonnast. Poisid hakkasid ka siin koolis käima, nii et see oli Nende jaoks kindlasti ka suur muutus, seda ma kartsin ja et see on võib-olla üsna raske ja kuna Marko oli alustanud kooli Eestis päris varakult kuue aastasena, tema tuli siia seitsmendasse klassi ja Rainer tuli kuuendasse, siis ma arvasin, et Markol oleks nüüd paras aeg võtta üks üks aastat, üks aasta tagasi. Aga käisime koolis nõustajate juures ja laps teatas, et tema mitte mingisugusel juhul ei ole nõus ühte aastat kaotama. Nad käisid Miina härma koolis, mõlemad Tartus, nii et Markol oli selleks aastaks juba päris hea. Inglise keel, nad mõlemad said, said päris kenasti aru kõigest, mis toimus ja oskasid ka ennast keeles väljendada. Nii et suurema poisiga ei olnudki tegelikult vaja mul midagi erilist teha ega aidata. Tema leidis, et kool oli üks suur kordamine, välja arvatud inglise keel. Ja siis mul oli päris hea meel, et me ei võtnud sedakorda meistrite pool aastat. Ma tegelesin küll oma noorema poja õppimisega iga päev, sest tal oli raskusi tõlkida oma ülesandeid nagu endale arusaadavasse keelde. Aga siis tal alustas suure hoolega lugemisega, luges hunnikute viisi raamatuid, sest sõpru tal ei olnud. Ja Ma tean, et õpetaja kutsus mind kooli nagu konverentsile, seal on niisugune õpetaja, lapsevanema kohtumine ja ütles, et et temal oli selline tunne, et Rainer lihtsalt ütleb, et on lugenud kõiki neid raamatuid ja niisugused hunnikud tal tekkis nagu tunne, et, et see ei ole võimalik. Et üks välismaalane loeb nii palju inglisekeelset kirjandust läbi. Aga ta ütles, et ta kontrollistada ja ütles, et oligi tõesti lugenud neid raamatuid ja ma arvan, et sure suure raamatute lugemisega. Ta sai ka oma keelele peale poolt aastat ma rohkem ei tea, et ma üldse neid oleks pidanud aitama. Ja sa oled nüüd elanud Tartus, New Yorgis, siin kuidagi juurteta tundub see elu või kuidas, kuidas on võimalik kiiresti alustada jälle uues kohas? Juured on ikka Eestis ja ma arvan, et mis mind on ikka nagu toetanud on alati see, et igal pool on olnud eestlaseid, kuigi meil on neid eestlaseid, on vähe, on ka nagu igas sadamas on üks ja, ja tegelikult on neid rohkemgi ja see on väga hea toetus olnud alati kohata oma maakaaslasi. See tundub ja et ma olen nüüd Eestist kõvasti kaugemal, aga aga kõik on muutunud, kommunikatsioonid on muutunud palju lihtsamaks, nii et ma saan rääkida päris tihti oma kodustega üle telefoni ajapuudusel. Tõesti ei ole võimalik käia kodus väga tihti, mis on väga tore eestlaste seltskond, kellega oma käin läbi ja ma teen rahvatantsu. See tundub kuidagi olevat väliseesti kogukondades või mujale elama asunud eestlaste kogukondades, nagu nagu peaküsimus, et rahvatantsu tuleb minna. Vaat, ma ei ole Eestis kunagi rahvatantsu teinud, koorilaulus laulsin küll, aga rahvatantsu ma arvan, rahvast, tantsu on lihtsam teha kui koorilaulu, sellepärast et, et laulda väga heas. Kooris on mõnus, aga kui ei ole väga häid hääli ja siin meil ei ole nii palju, et saaks valida siis rahvatants tundub olema selline tore ettevõtmine. Ma ei tea, miks see nii on, aga, aga ma tegelen väga suure heameelega siin igasuguse, kuhu vähegi saab, saab Eesti külge kleepida. Siis see on, see on nagu minu jaoks väga oluline. Ma arvan, et kui sa elad nagu Eestis, siis ei tundu nii nii oluline, sinu jookseb tegeleda selle eesti kultuuri ja eesti rahvusega ja mõelda igasuguseid neid. Kui oluline on seal gepsutada seda rahvatantsu ja kanda Eesti rahvariideid. Aga siin ma olen lausa uhke ja ma käin vahetevahel isegi koolis ringi, mul on Eesti rahvariidepross rinnas sellepärast, et see on lihtsalt eriline, eksootiline, eksootiline, ühtlaselt. Ja see ameerika kultuur soosib seda. Meil oli alles hiljuti siin sätli ja linna uues raamatukogus esinemine oma rahvatantsugrupiga ja seal esinesid ka Skandinaavia rahvatantsugrupid ja Läti ja Leedu rahvatantsugrupp on siin olemas ja saal oli puupüsti täis, nii et see oli väga tore üritus. Mis sul Ameerikas üldse ei meeldi, kui ma mõtlen selle peale, mis mulle kõigepealt ei meeldinud, kui ma tulin Ameerikasse, on võib-olla see, et ja New Yorgis ei meeldinud mulle need kõrged majad ütlema. Ma mäletan seda, kuidas ma tormasin nende majade vahel niimoodi, otsisin kuskilt, et ühte kohta, kust saaks vaadata, et ma tahan silmapiiri näha. Et see nagu selline puudus oli. Eestis tollel ajal ei olnud ka meil nii palju, kuid, ja ei olnud nii palju kontraste, et see oli nagu küllaltki masendav ja on masendav praegu ka, kui, kui ma näen kodutuid, kes peavad tänaval oma oma öid veetma, külma käes. Aga. Ma arvan, et, et inimene nagu harjub tõesti ära asjadega, mis tema ümber on ja mitte see, et et ma ei hooli sellest, aga mida ma ikka saan teha, ei saa. See on midagi teha, olen ma arvan, minu enda niisugune olemus on, et ma rohkem katsun vaadata asjade paremaid pooli kui asjade negatiivseid pooli. Et ma olen niisugune suhteliselt optimistlik inimene, vaatame siis lõpetuseks paremalt poolt, mis siis Ameerikasse hea pool on kindlasti, et vähemalt minul on. Minul on jäänud selline mulje, et, et see on küllaltki avatud ja võimaldab inimestel tegeleda, millega nad iganes tahavad tegeleda, kuna toidetakse koolidesse sisse saada, kui nad õigetesse koolidesse sisse saavad. See on kõik ja see on nagu sa nagu inimese enda teha. Kas Eestis ei ole, see oli, ma arvan, et ikka on ja praegu peaks olema see juba ka nii, et ega päris see ülikool ei ole nagu keskkooli normaalne jätk ja, ja sul tuleb ikka tööd teha selleks et sisse saada. Ma ei oska seda päris hästi võrrelda, sest Eesti on nii palju muutunud sellest ajast, kui ma ära tulin. Ja ma näiteks oma lastele ma pean ütlema neile, et nad peavad koguma ka raha lisaks sellele, et nad õpivad hästi. Minu vanem poeg, kes on kolledžis esimene aasta. Ta teab, et mina maksan talle kaks esimest aastat kolledžit ja, ja edaside peab kas võtma õppelaenu, nii et ta töötab praegu ka poole kohaga ja ta kogub siis raha selleks, et et minna ülikooli ja ma leian, et see on mõnes mõttes hea, sest see ka nagu motiveerib sind ennast, paneb sind mõtlema, mida sa tegelikult tahad teha, et sa ei lähe mitte kooliaeg raiskama. Et siin tundub, võib-olla keskkool tundub sellise nagu nagu ajaraiskamise kohana päris tihtipeale siinne keskkool, aga peale seda, kui nad lähevad kolledžisse, siis tegelikult hakkab see see õige elu neil peale. Ja väga paljud peavad sellega lihtsalt ise rinda pistma juba juba varakult peale, nii et ei ole päris tavaline see, et, et vanemad sinu eest midagi ära teevad. Sest vanematel on kõigil oma elu ja nemad maksavad oma laenusid, teevad oma töid ja tegemisi ja, ja kui nad juba jäävad pensionile, siis, siis meil on kiire sellega, et oma oma reise teha ja, ja nii, et, Vastutus praktiliselt maast madalast peale. See on ja mulje, mis mul on. Mul on jäänud. Paljud eestlased ütlevad, et Euroopas on palju head, Ameerikas on palju halba. Minu jaoks on see selge, et, et sellist ideaalset head kohta ei ole isegi siin osariigiti, isegi linnati asjad on erinevad ja mis mulle meeldib, siin on, on see vähemalt oma töökohal, ma saan kindlasti edasi areneda ja see on mulle isiklikult tähtis, et ma saan edasi areneda. Elu on nii hea kui heaks ja selle teed ja kui sa hakkad mõtlema mingitele ideo maalidele, mida nagu raske kätte saada, aga mul ei ole selliseid suuri ideaale, mille see suur Ameerika unistus. Aga mul ei ole niisugust suurt Ameerika unistust, mis asi on Suur-Ameerika rikkaks, rikkaks, rikkaks palju raha ei saanud ja sind alati õnnelikuks teha, sellepärast et kui palju on palju raha, see on üks küsimus, et seda ei ole ju kunagi nii palju ja kui sul on seda nii palju, siis hakkad muretsema, et kui ma selle kõik kaotan, mis siis saab. Raha on oluline, aga. Ma olen nagu ka kogenud tänu sellele, et ma olen pidanud läbi käima siin selle õppimise perioodi, kus, kus tõesti oli rahast kõvasti nappus ja mul oli ka enda selline mure, et kui ma vaatasin kõiki neid kodutuid seal New Yorgi tänaval, et küll oleks kole, kui ma peaksin sinna ühel päeval Nende hulka sattuma, et see oleks ikka noh sa umbes paneb sind paaniliselt mõtlema, mida teha järgmisena, et ikka ennast vee peal hoida. Ja ma leian, et kuigi see kogu see õppimine oli kole kallis ja kui ma oleks pidanud, kui ma oleksin teadnud täpselt, kuidas need asjad lähevad. Ma ei oleks kindla peale sellist asja ette võtnud, sest ma oleks kartnud, et kindlasti mulle jätku sellise asja jaoks üldse raha, et see on võimatu. Aga tagantjärele ma pean ütlema, et, et alati on väljapääsud, et alati on, et see raha ei ole nagu, kui sa tahad midagi tõesti teha, siis saad seda teha, et see on kõik selle tahtmise taga ja kui sa tahad seda eesmärki saavutada nagu minul oli, et ma tahtsin siiski selle õppimise läbi teha ja ma ei saanud seda ka pooleli jätta, see oli nagu üks asi, et noh, kuidas ma jätan selle pooleli. Mis ma siis teen. Sest juba oli nii, panid laenud võetud, et, et Need vahendid alati nagu tulevad, sest sa sa leiad need, kui sa, kui sa tahad midagi teha, siis sa otsid need vahendid. Nii et see edu valem siin Ameerikas on tegelikult väga lihtne julge pealehakkamine. Ja julge pealehakkamine on üks õige sõna ja noh, teinekord on nii, et sa pead nagu välistama, niisugused asjad ei tohi liiga palju võib-olla analüüsida, kui sa tahad midagi tegema hakata ei tohi seda analüüsimist nii teha, et sa selle idee ära tapad, sellepärast et see võib olla tihtipeale, et kui sa tahad iga asja jaoks saada kohe tagatist, siis asi võib ebaõnnestuda, ikka see tahtmine olla ei anna, on kõige tähtsam. Kuulsite järjekordset saadet sarjast Ameerika edu valemit. Täna oli mu vestluskaaslaseks Seattle'is asuva Washingtoni osariigi ülikooli hambaravi professor Tiina Oviir. Mina olen Neeme raud, peatse jälle kuulmiseni.