Tänane saade on Mongooliast riigist, mis meile läbi ajaloo on teada-tuntud, kuid mille tänapäevast me ikkagi vähe veel teame. Hildernistamatiinovja Hillar Nahkmann tahavadki nüüd järgmise minutite jooksul selle aasia riigi muredest, rõõmudest ja inimestest lähemalt rääkida. Ausalt öeldes läksin mina küll Mongooliasse eelarvamustega, aga rõõmuks minu rõõmuks ei läinud need eelarvamused täide. Mongoolia on kõigele vaatamata ikkagi küllaltki kaasaegne riik. Kas sul oli ka eelarvamusi Mongooliasse minnes ja kuidas nende eelarvamustega läks? Esiteks, no ma ikka olin paar raamatut läbi lugenud enne sõitu ja teiseks, noh mul ei ole üldse mingi arvamusi, kus, kui ma sõidan kuskile välismaale ja selles mõttes ma olen nõus aktsepteerima mis tahes reaalsust ja mul ei ole mingeid eelarvamusi. Tegelikult mina arvasin ka, et mul ei ole eelarvamus, aga lihtsalt noh, see vana omal ajal kinnitanud arvamus võib-olla, et mis seal toimub, mis selle toime oli, oli lihtsalt meeles. Ma olin selles mõttes rõõmsalt üllatunud, et Mongoolia hästi läheb või kuidas sulle tundus, läheb tal paremini, kui kui me oskame arvata loodeta. Tal läheb paremini, aga vist mitte ikkagi mitte väga hästi, sest riik on endiselt üsna vaene, üsna laene ja ja muidugi omal ajal üritasid mon koolid nii-öelda hüpata otse talismist kommunismi. Ja nüüd nüüd oli uus väljakutse uut, otse sellisest mitte just eriti arenenud sotsialismi kapitalismi ja muidugi see sees ja siis viimane ütleme viimased 10 aastat või 15 aastat oli, oli selle. Nii et sellest me täna hakkame rääkima ja ja pisut püüame Teieni tuua neid mõtteid, meid, arvamusi, neid arusaamu, mida eurooplasel sellest Aasia riigist on, on tekkinud. Ja mis sind kõige kõige rohkem üllatus tegelikult, kui sa Mongooliasse jõudsid. Vot ei oskagi vastata. Vist ikkagi loodus, jah, ma olen ette kujutanud, et see loodus on ilus aga see osutus veel ilusamaks ja selliseks, kui see sõna sobib müstilisemaks, kui ma arvata oskasin. Jaa. Jaa. Jah, just need avarused. Jah, ma ka just see, et need avaldused on suured ja, ja kui me oleme harjunud, et karju, kasutab rahvas võib-olla paneb hästi palju neid igasuguseid tõkkeid karidele ette, siis Mongoolias mina näiteks karjatõkked üldse ei näinud ja see mind üllatas üldse. Kui me käisime ühes majapidamises, ütleme niimoodi esialgu siis me küsisime, et kuidas see asi toimub ja nad ütlesid, et nad tulevad lihtsalt, et kariloomad õhtul tagasi. Et see oli minu jaoks suur üllatus ja, ja need lehmad ja lambad ja hobused olid kõik harjunud sellega, et meil on vabadust palju. Aga nad inimeste teele ka ei roni. Nii et see oli üks selline võib-olla suurem üllatus meie jaoks, aga teine üllatus minu jaoks oli see tegelikult ju nad ajas pole ju kuhugi kadunud, meie jaoks nad on olemas ja, ja need inimesed Türgivad meie mõistes samasuguse elu poole nagu meie ja nad ei tunne sellest elust vist või elustiilist või elu, elukvaliteedi. Spurs. Jah, aga paistab, et või väidetavasti nad ei vaja, kas seda kõike, nad ihaldad, kõike seda, mida mida vajab ja mida omab lääne inimene? Et kuigi noh, alates Tšingis-khaani, nende kontaktid lääne või muud tsivilisatsiooniga olid üsna tihedad, noh võib-olla nii vägivaldsed, aga tihedad siiski nad ei võtnud omaks paljusid asju, mis, mida võiks nagu, et nad ei tunne vajadust. Sest nende elulaat, nende keskkond, nende kliima, ta nagu ta nagu määrab seda miinimumi. Ja, ja sellega saab hakkama. Ja see on aegade läbiproovitud espond ennast kui vajalik ja nad nimega pukist võõrast üle võtma. Kuigi muidugi ma praegu linnaelu on üpris sarnane mingi lääne linnu lääne linna elustiiliga See on nagu loogiline ka selles suhtes, et linnaelanik võtab alati neid uusi, uusi asju kergemini vastu ka aga kui me käisime seal linnast väljas, siis me tegime ka teistsugust elu, nii et ka Mongoolias on, on linnaelu, on väljaspool linna elu. Nii et see on nagu nagu normaalne selles suhtes. Jaa jaa. Kui keegi mu käest küsis, et kas Mongooli elu on ilus või kole, siis ma ütlesin, et et võib-olla meile tundus see natukene selline noh, määrdunud või, või, või noh, kuidagi teistsugune. Aga nemad ise nautisid seda ja neile meeldis selles suhteliselt, olid sellega rahul ja mina ütleks niimoodi, et kui inimene on selle eluga rahul, kus ta elab see on kõige olulisem. Nii et selles suhtes ei maksa mangoolastele ei kaasega vastu tunda, vaid, vaid nad elavad sellist elu mida nad tahavad ja neil see ja neile see meeldib, lihtsalt. Sest kaasatundmine just õige tähelepanek. Tihti sattudes kuskil välismaale me ikka võrdleme võtta, aga meil on nii palju, ma ei tea autosid või nii palju internetiühendusi võime aga neil ei ole näiteks. Aga võib-olla nad ei vajagi, võib-olla nende elu mõte. Olemasolevast kuigi kui rääkides Mongoolias internetiühendus, on täiesti olemas Ja kõik mobiilid ja muud asjad ja mis mind üllatas, oli see, et tegelikult olen vaator on täis ju väga moodsaid autosid ja nad ostavad neid Lõuna-Koreast ja Jaapanist ja ja selles suhtes meie tänavapilt on võib-olla isegi natukene rohkem vene otseseid täis, sest omal ajal 400 raha ei olnud nõukogude autosid osta, nii et nii et ärge nüüd selle pärast küll muretsema hakata. Et Mongoolia ei ole kuhugi jõudnud ja nii palju, kui mina rääkisin paljude inimestega Mongooliasse, tundus, et nad vaatavad just, mitte lääne poole maid selle areneva ida poole, see on see Lõuna-Korea ja Jaapani poole, nii et neil on omad iidolid, omat tahtmised ja tegelikult on Mongoolia mõnes mõttes raske olla, ta on suure kahe naabri vahel, see on Venemaa endine Nõukogude Liit ja Hiina ja tegelikult nad üritavad sellest kitsikusest, mis neil tekkinud Hiina ja Venemaa vahel sealt välja tulla ja nad tahavad vaadata rohkem ida poole. Meie jaoks on see natukene võib-olla naljakas on, nende jaoks on see kuidagi loogiline. Jah. Nii et selline huvitav situatsioon, mis on Mongoolias tekkinud. Reeli. Räägime nüüd natukene sellest üllatusest või mitte üllatusest, mis meid Mongoolias ootasid, ajaloo poolest. Võtame näiteks Tšingis-khaani. Meie peame seda Tšingis-khaani suureks maade vallutajaks. Mongoolased suhtusid Tšingis-khaani hoopis teistmoodi, kes ütles, et ta kaitses Mongoolia omaaegsed territoriaalset terviklikkust ja kuna kõik muud inimesed tahtsid Mongoolia-le või ümberkaudsed rahvad kallale tungida stabilineid lihtsalt vallutama, selline filosoofenemist meie eurooplaste jaoks natukene. Imelik, huvitav jah, aga nende jaoks on, siingi on tõesti rahvuskangelane ja eriti viimasel ajal nüüd lausa Tšingis-khaani kultus ja nagu me nägime, näiteks tohutul hulgal müüakse T-särki, Tšingis-khaani sõdalastega Tšingis-khaani portreed. Nii et ta on väga popule tarne ja keegi rääkis milleka üsna naljakat asja, et nüüd on mingi Tšingis-khaani sünnipäev, on lausa rahvuslik püha ja sel päeval peapist lipp lipu heiskama käest. Tšingis-khaani sund ajada väga-väga-väga kinni ja, ja tegelikult nad ütlesid ka niimoodi, et nõukogude ajal laseb natukene, hoiatati nende Tšingis-khaani tähtpäevade tähistamisest, see on seotud selle nõukogude ajalooga, kus kus Tšingis-khaan tahtis Venemaad vallutada, nii et see on, see on ääretult, ääretult huvitav, aga nad on, nad on oma ajaloos natuke rohkem hakanud kinni pidama ja oma ajalugu austama. Kuigi nende ajalugu muidugi ei ole nii lihtne ja seal on ka nii valget laiku sest tihti lääne inimesed on kõik enam-vähem kuulnud Tšingis Khani eest või aga mis sai edasi, sellest sellest eriti ei räägi ja teadagi no ega seal midagi erilist ei juhtunudki, seal oli nagu lihtsalt Yodaalsete Klaanide omavaheline võitlus. Ja lõppes sellega, et vist kui mind mälu ei peta, seitsmeteistkümnendal sajandil, siis hakkas valitsema juba üks Hiina dünastia, mis valitses geenide ja ligi 300 aastat. Nii et muidugi arusaadav, et just see Tšingis-khaani-ga seotud on just nagu kõige erksam, nagu selline periood nende ajaloos. See on loogiline ja, ja muuseas on nõukogude ajal, kui Mongoolia kuulus siia Nõukogude mõjusfääri mõjusfääri siis paljuski, mida Mongoolased pidid armastama või ei tohtinud armastada, sõltus Moskvast, aga, aga nüüd nad hakanud seda Tšingis-khaani asja taas ausse tooma ja, ja seetõttu nad ütlevad isegi vahest, mis mind kõige rohkem üllatused. Tšingis-khaan esiteks oli su uskude ühendaja, tema olevat olnud see inimene, kes ei vaadanud, et mis usku keegi inimene on, ta tahtis seda ühendada ja, ja kokku viia ja need erinevused uskudes lahku viia. Teiseks oli suur kontakti looja Euroopa ja Aasia vahel, mis meid vist ajas natukene naerma, sellepärast et et neil on kogu aeg räägitud sellest, et Tšingis-khaan tahtis kogu maailma vallutada, jõuda välja sinna viimase ookeani, kuule, aga Mongoolased leiavad praegu ta lihtsalt oli selline suur diplomaat, kes tahtis sellise suuresfääri nagu Mongoolia või Aasia ja Euroopa ühendada. Nii et selles suhtes on, on väga palju erinevusi. Kolmandaks, mis mind tegelikult kõige rohkem huvitama hakkas, oli budism. Budism on Mongoolias praegu taas au sees ja väga suure au sees ja ma ei uskunud, et ta isegi nii suure au sees on pärast seda kõik, mis on budismiga toimunud. Me rääkisime juttu ühe kloostri nii-öelda välisosakonna juhatajaga või välisosakonnad asjade juhatajaga ja tuli välja, et Mongoolias on budism võtmas taas sellist väga suurt austust. Me ise nägime seda, kuidas budapäeval tähistati ongi tema surma, tema kirgastumist ja sellest võttis osa kogu Mongoolia juhtkond ja sule räägiti isegi selliseid toredaid lugusid. Ma tean, et, et kuhugi pannakse juba inimestele riste peale, et avastada nende reinkarnatsiooni. Muuseas riiemicernatsioon oli sellel, ütleme tinglikult, Nõukogude hääl rangelt keelatud. Ja muidugi noh, suhtumine religiooni on ju rääkida, sellest tuleb meeles pidada, et ikkagi Mongoolias võideldi religiooniga 20. sajandil isegi ägedamalt kui, kui Venemaale, sest ligi 700 kloostrit sai maha lammutatud, maha lõhutud mungad pandi kolmekümnendatel aastatel põllumajandusega tegelema, isegi sunniti abielluma ja selle peal hästi, kui nad ära ei tapetud ja, ja ja vastasel juhul neid lihtsalt tapeti ära. Aga tuleks vist mainida ka, et Putin tegelikult vabandust, Mongooliasse mitte just eriti ammu, see oli seitsmeteistkümnes sajand. See oli toodud Tiibetist loomulikult. Aga väidetavasti teda ikkagi avaldas väga suurt mõju Mongoolia kultuurile isegi rahvuslikule iseloom. Sest noh, vanasti nelder Tšingis-khaani ajal mongolid olid väidetavasti sext verijanulised ja üsna agressiivsed. Aga need, need on enamikus sõbralikud, vaoshoitud inimest. Selle mehe nimi, kes hakkas siis seitsmendast sajandist alates valitsema Mongooliat nii usulisel tasandil, oli Khan ja nad olid alati pärast esimest Pakto Khani pärit Tiibetist ja meile muuseas öeldi huvitaval kombel, et, et pakkuda Khani terviseid pidanud vastu just sellepärast, et tiibeti ja mongoli kliima oli väga erinev ja nad surid väga, väga ruttu ära, nii et neil oli kaheksa Bogdo Khani sinnamaani ja seda piimast Pakto Khani kes hoolitses siis ülemöödunud sajandi lõpust kuni selle sajandi keskpaigani, nad peavad ka oma esimese noh, kuidas öelda riigi riigijuhiks ja. Jah, ta oligi jah, alates aastast 1911 11 kuni 24 kuni. Jah, nii et teda nad austavad kui oma mongoli riigi, nii-öelda kaasaegse mongoli riigi esimese juhina ja meil õnnestus ära käia ka tema suvepalees ja seal suvepalee on Mongoolia jaoks selles suhtes eriline, et sinna ehitati esimene Euroopas stiilis elamuid kahjuks tükiks ajaks tükiks ajaks neist viimane Palee oli muuseas kingitud keiser Nikolai poolt. Jah, nii et tegelikult, kui oleks läinud sinna paleesse ja keegi poleks öelnud palee on, siis me poleks arvanudki, et palee on, sest päris tänapäevase või noh, sajaaastase Eesti-Vene-Euroopa maja moodi välja. Aga palju huvitavaid, saime asju teada sealtki, näiteks et et mis maade suhtumine asjasse, et seal olid ka omad kombed nagu näiteks Stalini ajal, et tuli, et teatud suur kogus kummashi koolid hiljaks jäänud. Ja kõige suuremad püksid vist olid 10 liitrit. Vett 10 liitrit, pitsime, seal, nägime. Sümptonovi. Andunud. Mõttetarku. Eriti või? Aga vaata Vaata. Aga aga? Hetkel te. Torisi. Läheme edasi oma jutuga, tegelikult Mongoolia on kaasaegne riik peale saanud on osaliselt Kaasaegne samas väidetavast üks väheseid riiklikus vil saab nii-öelda identsed nomaadide elustiili näha ja, ja elada kuigi suur osa rahvast üheksakümnendat aastat, kui nende loomakasvanud elas süle sellise ränga kriisi siis suur osa rahvast läks elama linnadesse. Aga praegu on jällegi vastupidine protsess, et inimesed ei leia tööd linnades tulevad tagasi stipidesse taas selle Mardiku elustiili juurde. Ja see elustiil vist ei ole ühendite väitel üldse muutunud või väga vähesel määral. Meie suurtes ja küsisime, et kas nad ei tahaks minna minna elama, nad ütlesid minu linnas maja olemas. Nädalat jurtas ka, et meie jaoks on see natuke naljakas, et inimene tahab elada nii linnamajas kui kui jortos, aga nende jaoks on see normaalne. Sellepärast et et elada on Mongoolias ja kasvatada loomi teistmoodi, ilma juurteta. Isad, miks. Sest esiteks kliima kliima on selline, et talvel on keskmine temperatuur vist miinus 40. Öösel ei isegi päeval isegi päeval. Ja väga suured kontrastid, et päeval võib-olla läheb veidi soojemaks, aga öösel jällegi järsult läheb külmaks tuul, väga tuuline, muidugi suured avarused, stipid ja metsi olemas, kinni, veatult. No mets on, aga nad on. Ja kuna karjakasvatamine sõltub ju rahust, siis tuleb kogu aeg, kus nende karjadega rännata. Nii et ka elamine peab olema selline, et seda saaks kiiresti kokku panna. Ja noorte kokkupanek ja lahtivõtmine ei olegi nii nii aeglane, sest me uurisime, kui palju see aega võtab sind öeldud pool tundi lahti, pool tundi kokku, nii et et see on väga kiire ja teine asi on see kokkupanekuks, siis läheb natuke rohkem ja kolm tundi ja, ja kui, kui me kõik arvame, et nad istuvad juurte otsas, võib olla 12 kuud järjest, siis tuleb välja, et ei ole, sest et nad ütlesid ise, et iga Kuu aja järel nad natukene muudavad asukohta, et juurde ja õhk ei muutuks. Noh, kuidas öelda nüüd läppavaks? No ja teine küsimus, et lihtsalt juba rohtu ei jätku, seal ümberringi peab minema koos karjadega edasi. Siis, kui me käisime ühes rikas meie jaoks rikas või Mongoolia jaoks rikas ka meie jaoks väga rikkad talupidamisest, siis mis mind huvitas, oli see, et tegelikult see moodne tehnika on ka sinna jõudnud, näiteks lambaid aeti taga mootorrattaga toas oli DVD-mängija, mängija, mida isegi Eestis võib-olla kõikidel ei ole, nii et et see näitab seda, et jõuab tegelikult meile järele, võib-olla te taha igas asjas sinna jõuda. Ja ma nägin, kui sina näiteks jooksid seal põllu peal ringi või karjamaa peal ringi, siis sa nautisid seda, et ühel pool on lehmad ja ühel pool lambad ja ühel pool on hobused. See elu ei olegi seal nii, nii üks küll me või või, või kuiv, et siit põhjamaa piirist võiks sinna minna ja nautida küll. Ja muidugi, aga räägime võib-olla veel sellest majapidamises, see oli tõesti väga huvitav kogemus, kelle majapidamises. Lesk, kellel oli kaheksa last ja kari tal oli noh, meie mõistes täiesti fantastiline, üle 1000 oli vist kindlasti kitsed ja lambad ja hobused kes veel kaamelit vist ei olnud. Ja kuidas see meie mõistes, kus sai algust, et mul koolidel olid ju ka samamoodi mingit kollektiivset majandused. Aga, aga 90.-te aastate algus siis jagad need karjad nii-öelda laiali. Ja algas erastamine, algas erastamine ja just karja erastamine, mitte maa erastamine, seda seal pole siiani toimunud. Neile küll tundus vähemalt sinuga vist, et maad ei ole seal kellelegi ära antud. Ei ole, ei ole linnaelanik, kellel on õigus saada seal mingi väga väiksed maalapid, lihtsalt nii-öelda Abima mingi. Aga see karjamaa on kõik muidugi riigi oma endiselt. Ja otse ettevõtlik naine, muuseas väidetakse, et naised ongi nagu selle kapitalismiga paremini harjunud või tulevad, et paremini toime ja ettevõtlik naine. Vähendada, et nüüd tal on Eestile üle 1000 pead koduloomi. Tema õnn on veel see, et muidugi seal ta elab, mitte väga kaugel pealinnas raudteejaamast raudteejaamast ka sest selles ongi paljude koolide probleem või loomapidajate probleem, et nad on meie mõistes jah, väga rikkad, neil on neid loomi palju, aga neil pole midagi nendega ka nii-öelda peale hakkad peale hakata, sest ei ole turgu, ei ole, kokkuostjaid, ei ole kuskile, ei ole kellelegi või kuskile müüa. Aga vot sellel naisel läheb hästi. Ta ütles, et tal kaks last veel töötavad seal raudteemärgis ka, nii et et see oli tema jaoks pluss, aga mis mind huvitas see, et ta ütles välja paar sõna, et et tänapäeval on neid inimesi, keda usaldada väga vähe, ta võiks anda oma piima või liha kellegi jaoks müügiks, aga et ausaid inimesi tema meelest on Mongoolias Mongoolias natukene vähenenud, et noh, eks see on ka kapitalismi omapärane tunnus, et et me ei saa kedagi usaldada. Ja et tegelikult ta ütles niimoodi, et oma karja kasvatamisega ta saaks peaaegu üksinda hakkama. Aga kes siis kuhu mida müüma läheb? Sellega on natukene natukene probleeme ja seetõttu oli ta natukene kurb, aga aga kui me tema juures istusime, siis tema naeratas kogu aeg ja see oli minu meelest kõige tähtsam. Kui me läksime naabri juurde, kes elas, juurtas see daam juba naeratust tunduvalt vähem, nii et et seal on natukene elukvaliteedis vahesid. No muidugi muidugi, et ei ole nii, et kõikidel läheb hästi, kõikidel halvasti või ega tegelikult see naaberdaam, kes seal jurta sellasega ta ka ei muretsenud, selle juures me saime ühe huvitava asja teada muuseas et Mongoolia armee, kes ei tea isegi praegu, kelle vastu võidelda rohkem või kelle vastu ennast üles seada kas Nõukogude Liidu või Hiina vastu, aga nende raketid on ikkagi suunatud lõuna poole. Ta pole Hiinasse, siin on nende jaoks suurim vaenlane siis Mongoolia armees on olemas. Ma ei oska öelda, kas mingid väegrupeeringud või, või, või üksikud väeosad või üksikud jaod, kes käivad inimestel suvel abis, kes elavad juurdades. See oli ka selline huvitav, omapärane nii-öelda tarkuse saamine Mongooliast, et meil olid omal ajal mingisugused Roybatid või muude asjadega. Neil on need inimesed, kes käivad siis lihtsalt inimesi juurtades abistamas majapidamistööde tegemisel. Ja ka seal maksab muuseas tutvus see jurta omanik ütles, et tema mees on väga tuntud hobuse treener ja tema läheb ja vaatab siis mingitest nimekirjades ja võtab siis oma tuttavad ja sugulased välja, nii et selline korruptsioon, onupojapoliitika on Mongoolias selles mõttes all. See oli täitsa naljakas ja omapärane. Aga ma tean, et sa käisid ka Mongoolia parlamendis ja seal uurimas, kuidas Mongoolia majandus üldjoontes läheb. Mida sulle selle kohta öelda? No majandusel läheb viimastel aastatel suhteliselt hästi, muidugi nii olid väga rasked aastad siin milleeniumi vahetusel et Talvet 2000 ja 2001 olid väga külmad ja langes vist minu teada kuus miljonit koduloomi. Aga nüüd tundma nagu toibuma sellest rängast löögist. Ja inflatsioon on mon kuules suhteliselt madal ja arengutempo on ka? Pole, pole just kõige hullem, ütleme neli, viis, kuus protsenti aastas juurdekasv, nii et siis see, see, see, see ei ole muidugi nii vapustav nagu Hiinas, aga siiski see ei ole ka stagnatsioon. Aga noh, nende rahvusliku rikkuse kaks alustala, kui võib nii öelda, on, esiteks on maavarad. Neil on väga palju vaske, muljub teeni ja nüüd viimasel ajal Mongoolia on ka juba arvestav maailma kullaturul arvestav mängija, ütleme nii. Ja teine see alustala muidugi karjakasvatus ja eriti Kashmiri tootmine, sest kašmiir ehk siis kuidas öelda kitse alusvill ja on kõige kvaliteetsem üldse villaliik ja nõudlus on väga suur maailmas maailmas aastast toodetakse umbes 10000 tonni ja nendest ligi pool just on Mongoolia päritolu ja väidetavasti mon kuule kašmiir, kašmiir toodetakse ka mingil mingil määral ka Türgis ja Iraanis, aga just kuule, kitsad esse kašmiir on kõige kvali Did kõige pikem, kõige õrnem ja selliseid kõige parema kvaliteediga. Kitsekarja suurendada ja suurendada ja suurendada, aga loodus ei ole siiski väga rikas. Ja looduslik tasakaal on väga selline õrn ja ja nad on juba mures, et see kitsad kari on kohati liiga suur. Ja noh, rääkides nüüd maavaradest tuleb mainida, et Lääne kapital voolab sinna sisse massiliselt, et muidugi need mass Lääne või ei ameeriklased ja Kanadast ja, ja nii edasi ja nii edasi. Suured firmad, kõik on väga huvitatud nende maavarades, aga muidugi ise mongolid ei ole peris õnnelikult pärast, sest ja nad küll Digid palju väliskapitali miilitamiseks neile neil kehtib viis aastat maksuvabastuse siis järgmised viis aastat veel poole väiksemat maksud. Aga aga noh, nad väidavad ise, et rahvale see eriti ei andnud, noh, välja arvatud töökohti. Aga nii-öelda riik sellest suurt midagi ei võida, seda enam, et neil ei ole, nagu me mainisime, maa erastatud, aga samas umbes kaheksa või üheksa aastat tagasi sai vastu võetud selline seadus, mille järgi igaüks võib taotleda endale noh, maa, kuidas öelda liisingusse renti võtta. Kuigi mingit rentida ei maksa, praktilist ja seoses sellega on, oli, oli üsna palju kuritarvita. Maad ei saa edasi müüa, aga saab nii-öelda anda kasutusõigus edasi ja nii väga palju nii-öelda kohalike tankiste, kes sai maad nüüd andis edasi ja välismaa firmadele juba, kes seal midagi mandaat ja noh, sellest nagu väga suurt kasu riigile, riigi elanikkonnale ei ole. Nii et see sõltumatus või või mitte, sõltuvus muutmaailmast on hakanud tänapäeval natukene kätte maksma, sest et omal ajal neid lääne firmasid lääne inimese sinna jõudnud aga nüüd täna pole jõuavad ja seda aktiivsemalt nad kogu seda areaali enda kätte võitma hakkavad. See on mõnes mõttes kurb ja kuidas kellelegi jaoks kasulik. No võib-olla ei oska, selle tagajärjena võib, võib tõlgendada ka presidendivalimiste tulemusi, me olime tunnistajad presidendivalimistele mis just maikuus toimusid ja taaskord pärast pikemat vahe, aga võimule tuli endised kommunistlikud, ütleme kommunistlikuga. Jah, ma olen selle selle partei järeltulija esindaja jah, et nagu jutuajamist selgus, et paljud inimesed on nagu pettunud demokraatide võimus ja Lääne demokraatias, ütleme, Numia viimitele kohal. Nad pole päris endiselt sellepärast, et näiteks seesama uus president on väga suur budismi kummardaja budistid näiteks lootsid temast väga palju tuleviku jaoks, ta võttis kohe järgmisel päeval, kui ta võitis osa suurest budistlikus püha üritusest, nii et ei maksa alati neid endisi kogu endise ässaga seosta, eriti Mongoolias. Võib-olla. Ja mulle tundus, kui ma rääkisin paljude mongolitega, et neil sellest vanast asjast on on mingi asi, nagu ka alles jäänud. Idamaades vaadatakse sellesse Euroopa Euroopa demokraatiasse, Euroopa demokraatlikusse liikumisse või kuidas nüüd öelda hoopis teistmoodi. Et nemad päris niimoodi, et kõik oleks vaba ja kõik räägiksid kõigest nagu nad ei taha ja, ja me saame rääkida seal mitmeraad inimesega ja see tuli vist sellest tutvus ka välja, et et nad tahaksid, et natukene, eks kõva käega onu oleks nende, nende riigi eesotsas. Aga mul on kahtlemata demokraatlik riik, seda tunnistab isegi, ütleme Ameerika riigidepartemang ja ta on demokraatlik, seal on mitmeparteiline süsteem. Seal on vabad valimised, vaba press, nii et selles mõttes Meid keegi ei kontrollinud meiegi, meie järel keegi ei käinud ja meile keegi mitte midagi ei öelnud, mida me rääkima peame, eks ole. Nii et see oli täiesti sõltumatu ja, ja kui keegi võib-olla midagi oleks halvasti, aga see lihtsalt ütles oma isikliku arvamuse välja, aga, aga niimoodi meil lubati kõike küsida ja kõikidest asjadest uurida. Ja see areng on ilmselt muljetavaldav, sest väidetavasti veel 15 aastat tagasi see oli väga kinnine ühiskond, märksa kinnisem, kui noh, näiteks Ida-Euroopas sotsriigid märksa kinnisemad seal tõesti noh, lääne inimesi oli väga vähe igasugust kontakti, tulite. Mulle tundus ka niimoodi, sellepärast et näiteks paar korda tänaval ma kohtusin andke mulle nüüd andeks Euroopa väljanägemise, inimese, kes nad ütlesid tere, ja, ja nad ise ütlesid ka, et siin on tegelikult hea olla ja ja see vabadus oli täiesti normaalne, mingeid piiranguid seal selles suhtes küll ei olnud. Et ei maksa arvata, ei maksa karta, et kui te lähete Mongooliasse, siis satute mingisugusesse kinnise, kinnise ühiskonna, kinnise diktatuuri, kinnise politseivõimuga riik, nii et minge julgesti, kui te saate sinna minna, et selles suhtes ei ole, ei ole probleeme. Aga noh, igal riigil igal ühiskonnal on oma omapärasid. Et, et loomulikult arenevad praegu ja, ja nad ei ole kõiki asju kuidas öelda, nüüd enda jaoks paika pannud ja, ja mõni asi mulle näiteks seal tänavatel hakkas nalja tegema, näiteks liiklus oli päris kaootiline. Sa ise küsisid minu käest, et ma olen tegelikult ju professionaalne autojuht, selles suhteliselt ma oman C-kategooria autojuhilubasid, et kas ma oleks selle liiklemisega seal hakkama saanud? Ma arvan, et kui oleks 20-ga sõitnud kogu aeg, siis oleks hakkama saanud, aga kelleks tahad kiiremini sõita nagu Mongoolia autojuhid, siis ma poleks sellega hakkama saanud, sellepärast et et liikluse valitses kaos. Aga Mongoolia autojuhid said sellega sellega kõigega hakkama. Mis sinu jaoks kõige rohkem üllatust Mongoolias pakkus? Kõige suurema eksootika, kõige suurema ootamatusi. Kõige suurem eksootika ongi see, minu jaoks oli see traditsiooniline elulaad ja, ja see puhas puhas müstiline loodus, see ongi kõige suurem eksootika ja ma kujutan, et muidugi. Kahjuks peab tunnistama, et me veetsime suurema osa meie riisiajast just pealinnas mis oli iseenesest huvitav ja on ka mõningaid vaatamisi. Täpsusipaar kloostrid on alles jäävad samane Vogt talvepalee, mida sa juba mainisid. Aga siiski just väljasõit nende provintsis oligi kõige kõige suurem elamus ja just kõik nii-öelda kogenud reisijad, kes soovitavad mon, kuuled seepärast, et see on üks väheseid kohti maailmas, kus on meil täiesti puhas või peaaegu puutumata loodus ja puutumata selline traditsiooniline elulaad. Ma küsin meie saate käest, et kas Mongoolased armastavad vabas õhus süüa täidžiaad, kuna Mongoolia on jurta inimene, siis nad armastavad väga palju vabas õhus süüa, see, mis mind üllatas, oli see, et me käisime, mis pühapäeval, käisime Bulampaatorist väljas ja ja pikniku pidajaid oli ääretult palju ja see oli tegelikult meeldib ja inimesed tundsid seal heas mõttes vabalt. Et kui nad tahtsid, siis nad pikutasin natukene, kui nad Tastulit püsti, nii et selline vabas õhus söömine mind natukene rõõmustas üllatus. Ja, ja võiks soovitada seda ka eestlastel, et mingid vabasse õhku sööma rohkem ja rohkem, et sellest tuleb ainult head. Kas julgeksid soovitab eestlastele Mongoolia toitu? Soovitaks küll jah. Ma olen sellest palju rääkinud, tegelikult meile tehti seal üks väike selline näitlik restoranid, toit ja ja ma tean, et sa oled natukene. Kuidas öelda nüüd pessimistlikke eestlaste toidu söömise suhtes heas mõttes selles suhtes, et eestlased kardavad palju uut süüjaga? Mongoolias, mina küll midagi sellist ei näinud, mida suu ei võiks panna. Aga seal oli asju, mida nii paljud inimesed ei paneks. No mina sain ära näiteks lambasuulae ja see oli väga maitsev tegelikult ja mida ma veel enda jaoks huvitavaks pean, on see, et kogu see lambapea tehti toiduks selliste kivide jõekivide kuumuses. Ja pärast seda soovitati neid kivisid mul juurde vastu pead ja vastutajad kulmusid vastu pead kohtasid ja see pidavat parandama minu tervislik olukorda ja siis ma sain aru, et miks vahest võib-olla mummurid lõhnavad selle lamba järgi, sest nad teevad seda võib-olla väga tihti, et need, ärge pange pahaks, nad lihtsalt usuvad, et nende tervis on läinud sellest tunduvalt paremaks. Üsna üsna omapärast mongolite joogid nii kanged kui, kui ütleme, karastusjoogid. Kangetas jookidest rääkides tuleb mainida kõigepealt arhid ehk siis viina, mis on tehtud mära piimast ja seda võib-olla paljud ei usugi, et seda saab teha. Täiesti võimalik ja ta ei ole väga kange vist kui ma ei eksi, seal kuskil 20 kraadi ringis alguse Protect produkt, mis enne torudest läbilaskmist, aga, aga väidetavasti väga ohtlik. Jah, meilidega selles supi mäletad ja seal supp oli väga maitsev ja ta ei hakanud kuhugi sarvega vä? PS supiks sa nimetad seda ilmselt seepärast, et sinna oli lisatud ka võid? Jah, ja ja siis, kui muss, siis mis seal viil tee muidugi mon kuuleti. Ma kardan-d ja mulle enne reisi Mongooliasse hoiatati, sulle maitsma ei hakka, aga tegelikult tal pole häda midagi täiesti talutav, täiesti talutav ja kusjuures see on, see on huvitav see, et CD tegelikult kogu aeg valmis, mäletad, kui me läksime sinna juurtesse, siis sellel jurta perenaisel oli kohe kaks Termust oli valmis sooja tee ja nii et et see nagu näitab, et nad on kogu aeg valmis kedagi vastu võtma kellelegi seda teed pakkuma. See tee on natukene rasvane. Keedetakse lisatakse soola, rasva ja piima. Aga ta on täiesti joodav ja ta võtab täiesti janu ära ja ma nägin, et mongolid on sellega väga-väga harjunud ja ja see on nagu nende üks noh, lahutamatu osa elust. Aga mulle meeldis see just, et nad on kogu aeg valmis, nendel on see termos seal kõrval ja, ja nad on nagu ootavad kogu aeg, külaline tuleb. Ühesõnaga, nad ei ole vastukülaliste vastuvõtmisele ja meid meid. Seda ka, et mongolid on tegelikult ääretult külalislahked inimesed. Ja, ja kui te lähete kunagi mongolite külla, võtke fotoaparaat käes, eks ole. Tal on väga külalislahked ja ongi nii, et võib. Vanasti nii oli, väidetavasti hakkab praegu nii on, et sa võid julgelt astuda mis tahes juurte juurde ja koputada uksele või isegi koputada ei ole vaja, sest tavaliselt peremehed kuulevad või näevad juba eemalt, et keegi on saabumas seal trepist ja on täiesti normaalne veeta seal juurtas üks ööpäev pikemaks ajaks, nagu ei ole juba kombekas jääda siis tuleb edasi sõita. Kui lähete juurde siia sisse, siis on olemas kindlasti omade pool ja võõraste puhul ja alati Mongooliasse minna, siis uurige välja, millised mongolite traditsioonid ja kombed ja kui teil nendeks kommetest kinni pead, siis ükski mongul lisatee peale kurjaks pahaseks tõotab teid avasüli vastu. Ja selline saigi siis meie saade Mongooliast. Stuudios olid Illar linofja Hillar Nahkmann, kes hiljuti Mongoolias käest