Stuudios on vaikne out. Raadio, ta on Tartus. Raadio kaks on Tartus ja Koit Raudsepp on Tartus jätkuvalt tere tagasi kuulama ja nüüd juba lubatud eksklusiivintervjuu nädala esimene Tartu artisti intervjuu siitsamast rahvusringhäälingu Tartu stuudios Philosophy tänavalt. Tere tulemast raadiosse, Martti Poom. Tervist. Tuntud ka kui Espoome, kui Fayuloopsa ehk Tartu räppmuusika elav legend, kas võib nihutada elav legend? Legend tundub selline väga nagu, nagu tähendab juba inimest, kes on kõigi vana juba. Ma hea meelega ma arvaks, et ma veel noor inimene, ma olen selle legendi staatusesse läheb veel aega. Igal juhul järgmised jutuajamised saavad olema tarkust Kuue ühe kogenuma ja ikoonilisema hipo, muusiku ja Scene eestvedaja tulihingelise aktivisti kodumaises räppis tervikuna ja Tartu linnase eeskätt ehk Martti Poomi endaga. Ja sissejuhatuseks kuulame midagi klassikast, see on looming Kosoliisiga. Oota, oota, oota, oota veel. Oota, oota, nati-nati näetina. Tee pikk eelmäng oli hea. Muusikas ma mõtlen. Oota, oota. Oota, oota, nati-nati. Kohe läheb lahti. Löörikama mõtlen. Analüüsihidiooti, selle asemel, et astuda ülikooli Rida suurad, pürgida pankrotihalduriks või midagi loll loeb, rütmiridasid, mida v. Edasi minna ei saa, ajusest säädus jääks ajju kordama, nagu Elvise kajaefekti segajaid sobistlikusse sisendakse nurjaks töövri mu lemmikteema, kolmandas isikus, iseendast niisiis analüüsi, kuidas teksti meeldib seal issile mõeldud peale jutt abieluvälisest tekstist olles mõnel öelnud õelalt, on seal ikka nagu kombeks. Heale isale on Pehka midagi tähendusrikast nagu Tiit Sokk. Viimane kord jäi eye suures saalis. Pocket panin natuke juurde, aga kõik siin liialdavad, kuulake näiteks Koit Raudsepamaailma kõige kuumem lugu, alles nüüd kuuled seda. Sama tüüpi kombinatsioon. See lahe kontrabassi sämpel, sina krõpsud nagu kreeker, vallatu ja mänglev, aga konservatiivne ekstreemselt peale onu Bellat tundub kogu räpp sisuliselt plagiaat käega ainult siis, kui peale suurte tissidega asiaat kiirelt voolates vähe jõuab kohale puhas Makarovi üritust. Areng seisab nagu halvatud tantsutüdrukud. Ei mingeid kunstilisi üldistusi, pelgalt kena prints Mari-Liis, lillel poleks küsimustki. Klassis tahvlilappi. Ja siit on sügav nagu Varro Vooglaid tappis tänu sakid täis prahti arvata, ma ei mõista subtrumpi, kõik on äge, nagu kasutada eestikeelses lauses sõna, okei, mitte primitiivne, isegi raiskan au, milleks aeda laulus au, aga selleks kreemi panna ratsul prao? Latt on madalal, ainult viis luupi kõlavat, saaksin muidugi hakkama, aga viiesõnad. Praegu kõigi teiste õlad ei mingit sorti. Nagu finantspanin sellele loole pealkirjaks saaming alustati, nägime Pärti sõnadega. Sellega oligi kõik öeldud, edaspidi ainult ilusad on igasugust külma teha, alati kui sõnad riimuma tulenenud süüdlasena ja pean siluma, vaatame korraks selja taha. Mu kambad pühendatud inimesed kandiski maha nagu vanaema ja samas lugesin Vikipeediast, et inimesed olid laulupeo kavas jooni, metsa, sea tabada vaenlase Heaplamofaas, tammepärg kaelas, võtatud, mis ma nüüd tegin, Ahjanalüüsisin idiooti, laisk ja loll, tuleb tantsupõrandale, nõuab tooli panendat vaidlemata paisu nagu idanaabri piirimüür midagi ette võtta. Aga söön selle suuga nii, et rinnus pistab, siis nälgin kaks nädalat, siis tähista nelja juustu pitsa, topelt juustu juustuäärega. Selline ongi mu looming, siit sujub sa lits loomulikult tähtkujult tähtkuju. Miks on see minul siin praegu? Sellistest asjadest muidugi ei rääkinud. Selles loos aga järgmine kord. Kuigi mardi Shaliis ütlase põhilistest asjadest juttu ei olnud, oli minu meelest siin kõik oluline ikkagi väga otseselt ja, ja väga meeldejäävalt ära üteldud. See oli loominkozzaliisiga, Martin, see oli sinu looming. Võiks öelda, et see oli, ma ei ütleks, et see on konkreetselt minu looming, ma ikkagi ütleks, et see on Fay lupsi produkt, see on selline meie produktsioon. Ja selle algselt oli hea seal selle, selle loomingu Faiv lupsi loomingu taga oli, oli, võiks öelda, peamiselt mina, aga selleks ajaks on tänaseks on juba kujunenud välja, et seal on ikka kamp inimesi, kes seda teeb. Et mis on, mis ongi selle eesmärk, et saada inimese juurde, et kes teevad koos muusikat. Martti Poom on stuudios tuntud ka kui ess poome kui Faive loops ja, ja kõik need sinu Alijaseda on ja karta on, et kunagi on olnud ka teisigi veel, äkki on olnud ikkagi väga sellised kandvad ja kui kaubamärke omaette sa oled teinud päris kaua muusikat ja võib-olla marti selle koha pealt nagu imekspandav või ei ja, ja, ja, ja aga mitte ainult vaid eeskätt sellist lugupidamist äratav on ju see, et sul on äkki täna kõige rohkem fänne kui üldse kogu karjääri jooksul ja, ja siis sinu feime on igatahes no mitte ainult siin Tartu linnas, vaid, vaid ikkagi päris kõikjal üle Eesti. Niiviisi aasta-aastalt kasvanud ja kasvanud ning tänaseks oled sa ikkagi tundub nii, et selliseid kõige tõsiseltvõetavama ide ja kõmu Ausid räppi töö tegijaid üldse Eesti peal, kas oled sellega nõus, et sa oled täna? Täna nagu nagu kõige kõvemast tegija olukorras enda kogu elu. Sultsi ma ausalt öeldes, kui väga aus olla, siis ma selline hästi hästi veider isiksus selles mõttes, et ma ei, ma tegelikult pelgan seda feimi, et mulle mulle ei meeldi see absoluutselt. Et ma igatsen neid aegu, kus ma käisin peole, kus keegi teadnud mind, et see oli, see oli väga hea, et ma sain nautida kontserdid, nii et keegi seganud mind. Et siin on olnud näiteks kui ma olen läinud kuulama teiste näiteks kaasa ühesõnaga teiste artistide nagu häid plaadiesitlusi näiteks siis tuleb mingisugune selline poolpurjus jorss kõrvale, ütlevad et no sai teiegi live, sa võiks live, ta hakkab sulle rääkima, rääkimata seal kaob see kontsertelamus nagu täiesti ära ja sa tahad sellist oma ruumi saades tihtipeale näiteks vaatangi kontsert nii-öelda peaaegu lava tagant, et seal see ruum, kus keegi teine ei tiku, et ma seal rahulikult kontserdi nautida. See ei tähenda seda, et mulle ei meeldi see, see suht suhtlemine nagu fännidega või muusika austajatega, et see on alati teretulnud, aga ma arvan, et seal on, peaks ka nagu oma koht olema, aga no üldiselt on ikkagi situatsioon selline, et ma ei käi väga palju väljas näiteks näitama nägu väga palju. Et kui ma istun, mu vaba aeg tekib selline, kus mul on täiesti vaba hetk, et kui kedagi kodus jale kasi, naine on koera kuskil jalutamas, siis ma kasutan seda aega selleks, et teha muusikat, et ma, ma investeerin sellesse rämedalt aega. Isegi arvatakse, et liiga palju. Et, et ma ei, ma ei, ma ei oska nagu hinnata seda, et kui, kui, millisel tasemel ma nüüd olen võrreldes näiteks üle-eelmise aastaga või, või kas see ongi nüüd see, ühesõnaga see tipp. Et ma ikkagi majame ka hoiduksin üldse eemale lihtsalt asjast, et vähem ma tean seda parem politseiga selles mõttes, et muidu hakkab säki kunagi pähe ja ei tea ka veel, et arvavadki, et kõige kõvem inimene, et üldiselt ma siiski näen, et kui tuleb näiteks mingi uus artist kasvõi näiteks on samandaks Hans kui krik või, või kes iganes võetakse sama Kennet, kes on siin, ühesõnaga, tegi USA's, et ma ei arva, et ma olen nendest näiteks parem. Et mina näen endiselt samal tasemel, et mina vaatan samamoodi üles siiamaani discenkale ja näiteks samal ajal et kunagi ma jälgisid neid, et ma ei pea, et ma ei pea ennast nendega täpselt samal tasemel inimesteks. Isegi siis, kui mu isegi siis, kui mul on parem aastun kui fitsialisil muusikas. Et siiski ma ei tea kuidagi jah. Mul on endiselt tunne, et, et mul on see 20 aastane, kes alles alustab selle asjaga. Martin Eesti hipoppis tervikuna leian mina oma isikliku väikese mätta otsast. Ütleme nii, et raadio kahe saatetornist alla vaadates on praegu hea aega Eesti Räpilon head ajada. Kas ka Tartu rapil on head ajad? Ja mina näen, et tartu räpp on sind endiselt, artistid on üldiselt samad aga ma näen selle kasvu kui sellises musikaalsuse, et nad on hakanud kasutama sellist klassikalist klassikalist lihtsalt rütmi peale räppimist enam nagu ei olegi, et, et igaüks on leidnud endale mingisuguse võtmed kui rääkida kasegi kuusiks viiest, iga tüüp eraldi omaette nähtus, mis on hästi huvitav, et näiteks mulle meeldikski alati tähendis grafiga koostööd, sest et ta tuleb alati pulti mingisuguse, täiesti täiesti uue asjaga, mida sa ei oota. Ja, ja seda, see on nauditav kogemus, et keegi lihtsalt ei tee äravaid tulevad mingisuguse uue asjaga, et, et samamoodi on mardikas, kelle plaat hakkab varsti kunagi vist ilmuma või turist ilmuski välja tulistel uut, mida tema asju nii palju, kui ma kuulnud olen ja nüüd on jälle mingisugune, et et see, mis ta näiteks oli kaks kolmandat tagasi nüüd on hoopis teise, teise leveli peale, et seda on nagu hästi äge vaadata, et et et ma ei oskagi rääkida teistest linnadest nii väga, ega, ega ma väga palju eesti räppi tegelikult ei kuulegi. Noh, selles mõttes see, mis kõrv on, kõrvu on tulnud, see on, see on siiamaani näitanud. Progress toimub. Kuulame nüüd uut muusikat, väga uut muusikat, sest sa tõid kaasa paar-kolm tracki, mida varem me ei ole Raadio kahe eetrisse kõlanud. Ja esmalt Metsakutsu uus lugu. Ja sellega jõuti seal selline asi, et metsakutsu, kui me oleme proovinud vist teha ühte rada juba päris päris mitu korda, et kord tema taustale ja korda minu taustale lõpuks ja siis ühesõnaga nüüd sai valmis ja metsakutsu siis sooviski Mil tausta saada, et teha sinna peale lugu. Pealkirjaks oli huntide kasvatatud ja mis räägib siis temaga konkreetsete tema isiksusest kui sellisest sellest arengust. Ja kuhu ta siis ühesõnaga jõudnud on jaa, jaa. Ütleme nii, et ta valis just sellise tausta välja, mida ma ei oska, mina ei oleks talle andnud. Et see oli nagu hästi naljakas selles mõttes, et ma oleks tahtnud näha metsakutsut hoopis teises võtmes. Aga ta läks sellise klassikalise klassikalise hiphopi peale. Paljud muidugi arvavad niikuinii, et oh, et seda, seda on tehtud, aga minu arust on mulle meeldinud metsa uitud sellise sellise instrumentaalina kuulata, et et see jah, see popivärk, mida nad noh, selline rohkem teine popim pool räppil seda, mida nad teevad, ma ei ole selle vastu midagi, et kõik teevad mida tahavad. Aga lihtsalt, minu jaoks on metsakutsu sellisel sellisel instrumentaalidel palju vastuvõetavam ja ja mul on hea meel, et me selle loo tegime ja mul on hea meel, et seal loos lõi kaasa ka Kerli Kivilaane, kes tegi super hea refrääni ja voksisena taha, et minu arust väga nauditav lugu. Kõige kuumem lugu maailmas täna Faibloops, kus metsakutsu plus Kerli Kivilaane huntide kasvatatud. Kõige kuumem nagu maailmas Ena. Paemmuumi atuuri tuuri aroomiruumi. Valed, ütled mulle kogu aeg, et kas mina pean olema. Sina oleksid hea Kui sina täidet haavad väga lihtne. A nime oled kuuludeks, aga kui interneti maake viigangi Valen kunsti ja tere on pudelit Q. U malev punt ning tiiru kunagi täika tüdrofoonia tellise mõõtu käia, ma ei teadnud, täitsa tavaline hundist sünnib ainult hunt ja mina kõndisin peal, kus tunnid olid hilise Pärbyni teine niriseb omad olid verivaenlased, olid pininat, ema, joodik, pere pooligno, nagu päri trajektoori hunt kasvatatud Pelgulinna Mowgli isalt, õppisin, kuidas jätama perekonnana kodukant, kasvatad kiiret tapaganist, sonane neutrambintiimsus, maad, roosid vaata drooni. Tõll, Metsakutsu, Korna. Üksi puidust tornide vahel tänavale loodetud koerge otsis oma kliendi Vaikesiidiga külg külje vastas. Jooksin neid ladu, hundipoeg kasva. Ja ta tegigi seda, et kutiga augud koos liidritega ja tormi tõusid, jalad murdusid, krantsid olgu see ükskõik mis tulgusi Malifaelmil, rind määritud hülgendalvi. Kauni lairi ei olnud kallid. Ainult minna jalamil joodi Õhupallid läbivad kilomeetri posti. Pidun seal poolene koodi, näen üksi. Eriti mind on üks, aga siin on mitu tükki. See pole Teeemmeidid, Tre. Hoomia, Emmeedid. Raadio kahes on Martti Poom, ei käi Faywloops Alijas ess poome, heal lapsel mitu nime. Heal lapsel mitu nime ja kurjal räpparil veelgi rohkem. No üldiselt on niimoodi, et aastatega inimene, inimesele iseloom, tavaliselt erandeid on, muidugi ka muutub selliseks pehmemaks. Ja kui seal veel päris, kui sa nüüd lõplikult päris vanaks saades lähed uuesti kurjaks tagasi. Teinekord on selline termin nagu tige vanainimene, kui te kui te, see, see äng, äng ja palavik ja, ja, ja raev, mida noor muusik enda loomingusse valab aja jooksul ikkagi muutub pehmemaks ja niimoodi, kas sul on samamoodi olnud? Ja see oli ka väga selgelt välja tulnud, et tegelikult sellepärast alguses ma isegi lõin selle c5 luupi projekt tuligi sealt, et ma tahtsin seda, seda, seda spoomi kuvandit. Et see oligi see ju alguses kohe tehtud, sellise nagu pauguga, et kui ta esmalt välja tuli siis, siis ma mõtlesingi, et ma hakkan puhtalt produtsendiks, et ma ei hakkagi enam räppima nagu. Ja siis tegime esimese tausta ära ja siis me tegime loo, mis esimene tausta lihtsalt tegime nagunii, et panime selle netti üles, seal Faiv luup, keegi ei teadnudki, kes seal taga on rääkinud kellegile, kes seal taga on inimesed küsima Fail uksi kuulanud, et seal mingisugune uus värk ja siis ma ütlesin, et ei ole, et kus on siis tuld kõvavada maks pandsraeteks pommi nime alt välja, siis sellist reaktsiooni nagu poleks, tundsid inimesed olid nagu alati nagu minu arust nagu sellised negatiivselt meelestatud, sellepärast et mul oli alati hästi palju öelda kellelegi tattnoka, rikk, suhtumine asjadesse. Ja võin öelda, et tänu sellele, sellele, sellele käigule on see suhtumine muutunud. Et nad ei näe mind enam, selles mõttes on niivõrd segatud This inimesena ja võib-olla kardavad ligi astudes pilkane endisel kurjega nagu sisse juba kujunenud. Aastatega hakkame vaikselt selleks tigedaks vanameheks muutuma, et alguses on tehtud, aga, aga, ja et kindlasti sõnum on palju pehmem lugudes. Võiks isegi öelda lausa 100 880 kraadi, et et ma ei viitsi tegeleda, et kuidas ma ütlengi, verbaalset kähmlemist ega üksteise teiste räpparitega, et see on minu jaoks täiesti mõttetu tegevus, et pigem pigem oma steitment näitama millegi muuga, et kas siis mingi vangi luuleoskusega või sõnavooluga, et see on hoopis palju parem, ägedam võite enda jaoks. Kuidas need sõnad sul voolama hakkavad, tavaliselt, mismoodi riimid, oh jumal, see on kuidas kunagi, et tihtipeale ongi see, et avastada enda jaoks õudselt dialoo teema, hakkad kirjutama neli rida kirja, siis oledki kinni, siis ei tule enam mitte midagi ja teinekord on näiteks see, et tuleb mingi täiesti absurdne teema. Mäletan, kui DVB-H palusime kaasa teha loos punane telefon siis see punane telefon kui teema jaoks olid need, mida ma kirjutan sinna, et ma ei oskagi nagu midagi sellist nagu kinni haarata, et see oli nagu selline täiesti suvaline must täpp seinas. Ja, ja siis, kui ma kuulsin tausta, skumal hirmu, hirmu nagu selle salmi ära kuulanud, siis kuidagi hakkas tulema ja ma arvan, et ma ei mäleta, kas sai kuidagi niimoodi tehtud, et poole päevaga kirjutasin sõnad ära töö juures ja järgmine päev tegin sisse, saatsin hirmul ära, et midagi sellist, et aga ma tean, et praegu näiteks lugusid üleval, mis on seisnud näiteks pool aastat või isegi isegi kolm kuud või kuu näiteks isegi praegu, mis ootavadki, et ma saaks sõnad aja kirjutada, aga iga kord, kui istun sinna taha sisse lukus Nii et varem tulid nagu lihtsamalt need sõnad aga kui sul sisu ei ole, siis saan aru millal see viimane sooloplaat ilmus. Oh, jummel mitu-mitu-setu aastat tagasi, see oli. Kui 2009 tuli, ma arvan, et 2008 oli see, et sain päris kaua aega tagasi Kas see evolutsioon nüüd praegu sinu loomingus mitte enda nime all otseselt avaldada, mitte Espoomina esineda ja, ja viimasel ajal ka mitte nii väga ise hes pomina häält teha, aga enam teistele produtseerida ja kaasprodutseerida ehk siis avaldada kompaktselt artiste ja nende lugusid, mille üheks autoriks juht oled, ka sina on nüüd täna kevadel 2015. Asjale mõeldes pöördumatu protsess. Ma ei ütleks, mul on sooloplaatide ideed juba, ma arvan, et viimased kolm aastat, aga iga kord, kui ma sinna jõuan, siis, siis ma leian, et me ikkagi poleks selleks veel valmis, et ma olen mingid asjad nagu alustan ja siis ma leian, et et sellest ei piisa, et midagi oleks vaja veel midagi täiesti teistsugust vaja. Ma olen isegi mõelnud, et soolo plaatina sooloplaati näiteks anda välja kasvõi vanast nagu näiteks džungli võtmes, et teha nagu täiesti jälle mingi pööre oma oma muusikas. Või siis või siis ütlengi võisid täiesti ennast soolo nagu ära matta ja alustada näiteks mingisuguse vokaalse inimese nagu produtseerimist, et et midagi peaks enda jaoks nagu muutuma, et see päris nii, ma ei taha teha, et, et ma teen. Plaanime plaani paika, et see aasta teinud näiteks kaks lupsi plaati ja järgmine asten Stroomi plaadi, et selline selline päeviku pidamine ei tule mitte sellest ei tule mitte midagi head, et mul on nagu näidanud, et see protsess, et kõik küsivad mu käest, kuna album näiteks valmis saab, siis mina olen, nagu ma ütlesin alati, et ma olen nagu windows saab valmis siis kui saab, et ma annan kuupäevasid välja, et oktoobri lõpus on plaat väljas. Ma juba tean, et see ei, see ei lähe niimoodi. Et pigem pigem tulevad asjad siis, kui tulevad ja sooloplaadil on täpselt samamoodi. Martin, mitu artisti sul Fay lupsi garaažis. Praegu on? Ma arvan, esiteks ilmselt kõik, kes on Eestis suhteliselt sellised noh, ma ei hakka ütlemise tasemel räpparid, vaid räpparid, kes on jäänud mulle kõrvu, ma arvan, need võiks olla vabalt üle 25 ja siis on soolas koos öösi on olnud kolm tükki usast. Venemaalt ja isegi Saksast, et selles mõttes, et plusel taheti Iisraelis ka teha, aga aga selle, selle kontakt on ikka väga kaugele, et niimoodi isegi sina peale saada. Mis kandi inimene on Alo, vala. Täpselt ei oskagi öelda, mul läks meelest ära see sellised infod, info minu jaoks täiesti tähtsusetu, minu jaoks on see tähtis inimene, teeb Alo vaala. Ta pidi esinema samamoodi TMW ajal meiega mustas pudelis ja pärast hiphopi siis streidis sinilinnus. Ja siis mul algul paluti muuta meie esinemine ära, teen veel seal mustas pudelis, me esinesime, alaealised, nad ei olnud lennukis, et igal maha või midagi sellist. Ja, ja sellega oli halba lugu see, et kõik need, kes tahtsid luupsi kuulama tulla, tulid täpselt siis koaala vaala algas. Tund aega hiljem said suure tünga osaliseks ja oli hunnik pettunud nägusi mustlaspuudlis. Aga hiljem, kui ma nägin neid Sininus peale meid ehk siis, kui me esinesime ära ja alavaala läks peale ja ma pidin ära minema, siis ma võin Tartusse sõitma, mulle järgmine päev oli kohustuslik trenni ja siis, kui ma ei mingit kolmandal hooajal hakkasime saalist välja astuma, joige, siis me mõlemad takerdusime sinna pulli juurde. Sest see, mis seal toimus, oli lihtsalt uskumatu, et pluss pluss veel fakt see, et see ei ole mingi klassikaline hiphop või räpp vaid see oli, see oli hoopis midagi teistsugust ja see tõmbas niimoodi kaasa, et me lihtsalt passisime seal 10 minti jutti. Siis ma ütlesin kuule, et me ikkagi peame nagu ära minema kellelegi küsima pärast, et mis nagu toimub. Et see lihtsalt oli nii äge, et ja ma läksingi pärast koju ja hakkasin uurima, kes see on ja ja kirjutasin käia, et äkki saaks kuidagi koostööd teha, et noh, muidugi vastased, et hetkel on muidugi päris pisi oma selle tuuritamisega ka, aga kindlasti kuni läbi saab, siis nad kirjutavad mulle vastata, et äkki saab isegi koosnegi teha. Olav Ehala on Taanist ja mõtlesin kas või Taani Norra või olla ja, ja, ja Alobaalo kui Taani esindaja juba tänavusel Tallinn Music Weekil ka seepärast tänavuse TMW festivali fookus oli Taani peal, Iraanis tuli väga palju bände ja üksikartiste sealhulgas ka hippopitegijaid ja veel teisigi ägedaid hipopidi head. Ma nägin ka festivalil väga lahedat Taani räpi ja niimoodi kuulame sisalovaat. Kuule. Muidugi. Ja. Usu 360 kraadi. Raadio kaks on tartlase, mängige jumala uut muusikat kogu perimeetri ulatuses, mille on toonud siia kõige ikoonilisem hipop tegelane Tartu linnas ever. Ehk jätkuvalt on stuudios dipoome isiklikult Martin Tartu hiphop pioneeriks siiski peetakse Ubja universaalselt tunnustatakse kuuldid. Ja kui palju aega hiljem sina alustasid kuulist. Oh, jumal, kuule, alustas ikka väga vara, et. Ma isegi ei tea täpset aega. Ma arvan, et sinna vahepeale umbes sama palju hiljem, kui alustasin, ma arvan kuulist näiteks Jarek siis ma arvan, korda kaks, sealt alustasin mina, et tegelikult Jarek. Ja rääkida. Ma mäletan, juba Jarek andis tegelikult esimese Eestile peaasja mulle üldse kuulata, et see oli tema, tema demoteip, mida tegi esimese räppi eestikeelse kasseti peale, mida me kuulasime kellelgi tema sõbra juures kuskil kuskil korteris. Ja see oli minu esimene kokkupuude eesti räpiga. Et sealt ennem isegi on ei A-rühma, ei ei kuul Tiidega mitte midagi, et tegelikult kuul liidul isegi peale A-Rühm minu jaoks. Et et ma ei suutnud seda kuskilt üles leida. Kui kui vana sa siis olid üldse ennem muusikat kuulasid? Kuulasin aga mask, ma arvan, et see oli umbes. Ma võiks pakkuda Tseeningis, kuues seitsmes klass või midagi sellist, et et ma arvan, sealt viiendast kuskilt hakkas räpi asi pihta, tegelikult ma olin rohkem selline kunstiinimene, mulle meeldis see graffiti poole rohkem. Et see muusika minu jaoks alguses ei mängi nii suurt rolli, aga siis, kui minuni jõudis Saipasselli plaks Sandei ja ja vana hea greidigases XP tiib, siis need need tõmbasid täiesti nii nagu täiesti sellesse muusikasse sisse ja samamoodi pastarantide kamingi, mis oli, mis on täiesti legendaarsed asjad, et ma arvan, mõnnid kuulata ükstapuha, kuna ja nad on endiselt minu jaoks nagu taga väga-väga head ületamatult plaadid. Milliseid emotsioone sulle eestikeelne räpp alguses tekitas, oli seal Saliis? Keelase esimesena kuulsid üldse? Sellises võtmes küll, et alguses näiteks mulle ei meeldinud isegi mitte A-Rühm nii väga, et mul oligi see probleem, et mulle meeldis A-Rühma albumi pealt ainult paar lugu osata kolmest nendest koosnevad vene poistega ja siis oli kõige klassikalisem Se paar Balti jaamas, mis on, mis on jällegi minu jaoks kõige minu arust kõige vanema rühma lugu üldse, mis tehtud on. Ja, ja aga et seal oli see, et sealisi voolamine oli, oli teistsugune, ta oli täiesti midagi sellist eesti keeles kuulnud ei ole. Ja, ja tal on siiamaani voolamine teistsugune, et tal on mingisugune oma nõks selle asjal juures, seda on, seda on raske nagu järgi teha, et ta on, ta on siiski nagu kratiivne muusik, mis on hästi äge. Aga, aga muud Eesti selliste ma ei tahaks, jällegi New York, ütle midagi raadiosse siis hiljem, see tuleb minu vastu kuskil kuskil mujal hakatakse elemendi ühesõnaga vaatama mehe, kellel nina püsti, aga siiski. Ma nii palju, kui ma Eesti räpparitega olema nagu siin rääkinud ka näiteks noortega, kes on tulnud, siis, siis ma olen öelnud, neile kaetud, lasknud neile küsivad mu käest soovitusi, mis ma lasknud neile välismaiseid lugusid, näiteks need, kes mulle meeldivad ja öelnud, et näkkis räppivadki puhtalt Flow näiteks eesmärgi, et, et sul oleks eriti hea voolamine. Et selle rütmi peale, et et see sisu võib küll olla selline, nagu ta on näiteks nagu tasseeeffixil. Et nii nagu ta on, aga kaguvoolamine on selline, mis suuliselt sõnad ära nagu Sindi, Sindi huvitagi, sõnades naudid seda, seda, seda, seda vokaali kui instrumenti. Ja, ja see ongi tähtis, et siis ma rääkisin ka näidet, sa võid rääkida ühte suvalisest koeraga hakkasid, aga kui sa teed seda väga hästi, siis inimesed jäävad sind kuulama, naudivad seda, et neil kaob see sisu nagu ära, et nad jäävadki kuulama, milles kuidas kõik voolab ja kui hästi see kõik voolab. Ja siis, kui ma näitan neile ka neid välismaa artiste, siis ma ütlen, kuulake neid, et ärge kuulake neid Eesti artiste nagu, et kullake neid välisartiste ja vaadake, kui sa jõuad kunagi samale tasemele nagu need tüübid nagunii nagu nemad voolavad, et sa isegi paanid sõnu tähele. Et siis siis sa ilmselt oled saavutanud selle selle tippu, et samamoodi siin mina neid tippe Kas välismaa räppi, see tähendab, siis inglisekeelset räppmuusikat kuulates saab pusid tekstiga kuulata väga või lasede, nagu sa praegu ütlesid, kaebs lasta sellel floul. Alguses oli muidugi see, et ma lasingi sead täiesti mööda, nagu et tagantjärgi kuulates on päris huvitav vaadata, et osad osad artistid räägivad ikka sellist jura, et miks üldse kuulata. Aga, ja viimasel ajal olen väga pühendunud sõnadesse ja, ja oled avastanud, milleks isegi nendest vanad vanadest vanadest artistidest, keda ennem ei pannud nagu tähelegi hoopis uus uut võtit ja sellist, et et. See luule ülesehitus on hoopis hoopis teistsugune, jällegi, et see läheb selle floga kokku hoopis nagu noh, oletame, et Flo jookseb ühtemoodi ja siis riimiehitiseks hoopis teistmoodi. Et seal on jälle selliseid võtmeid, mida nagu saaks analüüsida veel ja veel uuesti uuesti. Aga paljud ei viitsigi seda teha ja see ongi minu arust eesti räpiks suur probleem, et nad viitsivad ehitada neid takti algusest lõpuni, neid riime. Ja siis, kui keegi tuleb mingi muu asjaga söödaks ta, et, et see, et sa ei pea rütmiga, see, et ma ei jookse üks, kaks, kolm neli nagu mingisugused, et mingisugust suvalist eesti rahvatantsu siin, vaid et ma tahan nagu voolata, selle viidi peale, nagu ma tean nagu saksofon ühesõnaga täiesti impro siis nii palju sellist asja teed seal, eks ole, et sa ei oska räppida. Et see nagu nagu koomiline see asja juures, et selle asemel, et lasta nendest piiridest lahti ja ja nautida seda, seda, seda kokkumängu, et, et see, see ongi kõige keerulisem osa muideks. Kuulame nüüd veel üht täiesti tutikat pala, mis R2 eetris ei ole varem kõlanud ja selle loo nimi on pime ja autoritakse esitajataks. Sina ehke ess poome ja siis Teie ehk vaim, luupsa ehk kogu Enterprise ning lisaks veel välismaalasi ka, sealhulgas üksnes põukan võõrtegija. Ja Oliver klimbol, et ta on USA üks selliseid vanimaid, aga selliseid lege mehi, et ta on teinud ikka väga-väga suurte artistidega koostööd ja vahepeal elas Eestis, tal on eesti naine ja siis ta oli ta baseerus Tallinnas ja mingi aeg ütlesin, küsisin ka, et äkki tuleb Tartut saab loo lindistada ja mul on tegelikult parasjagu proovi, kuna IC kajut, kes meil on, tegi talle ka nagu tiitšeid siis tegelikult minu arust proove ja samal ajal mõtlesin, et davai, teeme sisubiolooga linti. Aga lindistamise dioodide pärast saatis mulle hoopis selle järgi ja sinna ma võtsin ka sisse veel kaasasin grafi, kuna see jällegi see instrumentaal jõle klassikaline hiphop. Et ongi pigem sellise lahtisema rütmiga. Instrumentaal siis siis krahv sobis sinna nagu, nagu valatud. Ja viime sellepärast et sa räägidki sellistest inimeste inimeste, sellisest pimedast elus, samas mida ka elu, et kui saad oma mingisuguse stampides kinni, et siis sa siis sa nagu eladki nende põhjal nende najal ja siis, kui keegi midagi muud siis annad, kas siis midagi valesti teinud või või ühesõnaga, ta ei oska oma elu elada. Ja. Kunagi ei näita, ainult kasutada ei taha niimoodi diviisi tuli värvile saabuda ühendusel liigiga tule haljastuse metallid veel tulemas ja sellepärast müügi maandub veel sinnapoole ruumi viia. Joonistasin leidlikkus leidlikkus oma, mille koores vajume neutraaž veel hoomata, seda levitama. Inimeste aimatav. Ega ütleme ammu tallu piirid, kui peale lokku piiritult on kadunud kõik maitsed, keeled, need maitsemeeled, need naised, mehed ei saa enam vaest aru, eks see, mis oli, ON nüüdseks okei. Kõik kummardavad veidi reeglid ka ehtegalerii seinal üht või teistpidi ei lipiku tähtsust. Kirjad meid, HinnaV ikka ehk olete näinud yldiselt käivad kõikidega ringi alati kannul, mitte ei pea ja tüüp vaatas, et ma ei tea, et sa ei pea, kuid võistlus vähemalt proovida, olenemata vanusest, soovid oma ellu kellelegi miskit teade, äkki ta pole andnud alla, laseb alla džihaad Bakalla Alba tallab järjega, kuid diile Pärnu liivarannal ehk saage kannatamatult allmaailm volitustega parema parem Kalbadest, need teevad ümberringi ainult kadedaks. Raadio on Tartus Ja mängib Tartu räppi, aga mitte nüüd mühiseb puhtalt lokaalselt ja, ja, ja ka sopistunud provintsiaalset Tartu Räpinesesse, Martti Poomi, Faiv lopsi ja Espoomi ehk samuti Martti Poomi poolt loodud rada nimega pime, esiteks kahekeelne ja teiseks veel ameeriklastega koos on täiesti korralik Rahvusvaheline traksa järjest samaaegselt ka lokaalseks marti poome on endiselt siin stuudios ja räägime veel natukene aega hipopist, kohe räägime ka marti teisest huvis peale muusika ja see on graafiline disain ning visuaalne kunst kui soolne hipokunst. Kuid ütleme kõigepealt nüüd seda näiteks selle loo lõppu just nimelt, et tänapäeval ei ole ju mingit vahet, kus kohas sa elad ja teed muusikat, et paugutada internatsionaalselt. Kas aga eesti ja inglisekeelne segamini segakeeles rap ala vaid ka teisi keeli veel juurde panna. Niimoodi on ka kuidagimoodi selline ajamärkija, nii et et Eesti räpi võib teha nii, et on mingid riimid, kellelgilt tulevad eesti keeles ja siis on välismaalt tüüpan saatnud enda failid ja siis sa panidki sellisena huvitavalt kokku, nagu see pime tegelikult on. Ja see, see tänapäeval töötab väga hästi, et tegelikult on lahe see, et, et need inimesed, kes näiteks keda ise vanasti jälgisid, et nendel inimestel on see internet elu niivõrd sisse läinud, et et nad isegi nagu pakuvad seda koostööd, et need, kel vähegi julgust on, et see võib vabalt näiteks kirjutadagi näiteks keeerress vannile, et kuule, et teil on koos loo, et kui sa oled piisavalt huvitava ja piisavalt hästi oskad räppida, siis ma arvan, et ta on nõus sellega täiesti, et talle mitte midagi selle vastu, et see internatsionaalsus on väga nagu lõkkele löönud siin viimaste aastatega, et et topise põhifookus ei olegi enam tegelikult USAs, et, et see on tegelikult vaikselt juba liikunud Euroopasse ära, et, et Maran siit, et noh, näiteks vanasti tegid sakslased vanasti või selle isegi siis, kui ma arvan, siis kui avastasin räpi, et viiva pealt vaatasid, kuidas tegid koos kes iganes selle sakslased, sakslased kosuusakatega, kus mitte, ongi keeles, on selles mõttes, et see, see ei ole mingisugune, see nagu selline stamp, et sa pead tegema inglise keeles räpp, et sa kellelegi inglise keeles koos teha. Siis, kui sa täidad enda osa ära, siis sellega täiesti rahul. Marty lisaks sellele, et sa oled tegelenud kogu aeg muusikaga kogu aeg selles mõttes, et ikkagi väga pikka aega, pool elu isegi rohkem oled sa alati tundnud huvi ka visuaalse kunsti vastu ja, ja see on ammuilma kanaliseerunud ka sinu päevatöös. Sa. Kas sa oled sellise kõvema koha peal, töötad kõvem koha peal kui lihtsalt graafiline. Disainer ja ma olen kunstiline juht ja graafikatiimi siis tiimijuht. Firmas ministeerub videomänge võib nii öelda. Play tekkis, see on väga firma, see on Tartu üks selliseid moodsamaid preemiumfirmasid ka rahvusvahelisel areenil. Eeskätt teed oodata peamiselt välismaale või rahvusvaheliselt. Eestisse väga vähe, ainuke klient, kes meil on tegema ei hakka nimetama. Pole minu töö, aga üldiselt ikka ja kõik läheb ikkagi piiride taha. Kas sa grafiidi joonistamise oled ammu maha jätnud? See oli nüüd sellist tüüpi küsimus, mida küsitakse, selline habemega nali, küsimus, et kas sa oled hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud? Konjaki joomise maha jätnud, aga grafiidi, ma olen sellest liikunud edasi, et ma ütleksin, et ma seda maha jätnud ma lihtsalt mingi hetk, seinte luuramine, kuhugi seinte seinte peale sonimine, see on jällegi selline aeganõudev asi ja ja selle selle keskenduma, et see on, see on täiesti jälle selline asi, mida sa ei tee nagu üle puusa ja minu jaoks. Minu jaoks oli tähtsam tegelikult mingi hetk, paber ja pastakas, näiteks et ma saaksin nagu soli ta pidevalt, et graafid, grafiti kui selline, minul tegelikult siiski nagu sketsimise tasandile ja sketše tasandit, ma liikusin edasi kunstikoolis kunagisi kunstikooli ja sealt ma seal mulle õpetati, joonistama inimesi mis oli minu jaoks palju huvitavam ja siis veel igasuguseid ruume, et saad aru, et ruumilisest tajust ja sellised asjad, et see, see võttis minu jaoks uue, uue pöörde ja kõige tähtsam selle juures oli see, mis mulle õpetati, oli tüpograafia, ehk siis tegelikult tehtigi selgeks, et grafiti kui selline on tänapäeva tüpograafiat tegelikult. Et iga inimene, kes natukene jagab tüpograafiat, ta, ta näeb graffitit kui täiesti sellist tundmatut maadena kunagi puutunud ei ole. Et mida, mida grafiti mehed teevad, ongi tegelikult see veerand teevad ju puhtalt kirjakunsti. Ja, ja need inimesed, kes graffiti teevad väga hästi, on minu jaoks täiesti respekteeritud tüpograafid siis ühesõnaga. Ja mina jälgin seda siiamaani graffitit ja oma jälgingi, seda ma arvan, poodud lindid vaatakse täiesti valesti, vaata seda kui mingit sodi, mis kunsti. Aga kui sind oleks rääkima kõrvale inimesed, kes on haritud, näiteks kunsti valdkonnas, hakkavad valutama, tulebki mingi tüpograafia õppejõud hakkab rääkima, kuidas need tähed üles ehitatud ja kuidas on perfektselt lahendatud läbilõiget mida iganes. Ja sinna kõrvale tuleb veel inimene, kes on näiteks maali osalejatega rääkima värvikombinatsioonidest, et kuidas on uskumatult lahendatud arvestades seda, et inimesed teevad aerosooliga ja arvestades seda, kui kiiresti nad seda teevad, kuna nad vahele jäävad, siis on ai. Ja et selles mõttes, et see on, see on täielik tipptasemel kunst. Aga kahjuks ongi see asi, et minul ei olnud seda sellega aega tegeleda, aga õnneks on. Õnneks on Eestis piisavalt palju neid häid inimesi, kes seda teevad väga, väga, väga hästi ja mul on ainult hea rõõm, läheb endiselt suur rõõm selle üle, et nad seda teevad. Ja minul tallinlasena on kade meel, et seda saab vabalt teha, mitte Eesti pealinnas, Vaide, Eesti tänavakunsti pealinnas, siinsamas Tartus ja, ja teil siin Tartus ju elab ja töötab ka eesti tänava tänavakunsti elav legend, kõige salapärasem, tänavakunstnikke ja vaieldamatult ka kõige populaarsem ning kurikuulsam grafiidimeister Edward fon, lõngus. Keeletöid Tallinnas seinte pealt maha pestakse. Aga kes Tartusse saab, nagu olen ma aru saanud vabalt kunsti teha? No mina, mul on selle üle ainult rõõmu vearuumid, suur rõõm, et ma näen tänavapildis tühjade seinte asemel midagi head, visuaalset lahendust. Et Edwardi mõtted on mul ainult kahju, et Tallinnas maa pestakse ka, aga tantsijaga juhtub sama. Pole hullu, et küll teie uued lasud pesevad minust tantsivaid naisi ükskord ikka päris mitu korda veel ühel ühel tänava peal laste maha pesta. Lõpuks kirjutasin ka, et kaua te viitsite nagu maha pestud. Minu arust jätkame sellega, et arvestades on üks Euroopa linnasid, kus, kus ikka, näed seda. No ma ei tea, no võtame kasegi Hollandi, Amsterdami, Londoni Madridi näiteks Madridis täiesti täis tehtud nagu kesklinnas, kõik need poekesed, millel oleks nagu tavaline selline, mis metallsein. Et see on lastudki täis teha, et see, ma arvan, terve hommik on kõnni näiteks hommikuses Madridis, nännid, plekkseinad igal pool, siis on ikka üsna nõme. Aga see on lastud artistidel teha ilusat tükid peale ja minu arust on see väga äge, et seesama see suur sein, kus Tartus oli siin vana kaubamaja taga, mis tehti sinna suur naine, mingi välise välisartisti poolt, et see on jällegi üks, olen seda putkat vaadanud kiirtoiduputka ja mõtlesin, et kaua see asi kestab seal. Et selline suvaline sein lihtsalt passib niisama, kui mingeid suvalisi roppusi peale kirjutatud siis kuidas tööd nägin siis mulje nagu tat täiesti lahti, et ma jäin. Kes lubas, et aga väga hästi lubati ja siis on muidugi aasta pärast suutsin keegika peale mingisuguse kuus, kuus kuus kirjutada ja kahjuks kahjuks on neid ka, kes ikkagi respekteerida kunsti absoluutselt. Martin, kuhu tänavalase soovitada, tartus uudistama, tulijal vaadata et näha teie erakordsete tänavakunsti. Hetkel nii palju, kui mina tean, siis seesama sama tööd, mis selle maja kaubamaja taga, mida näeb suurelt ja siis oli üks uus, mis tehti sinna Tähtvere treppide all, on, et, et ma ei mäleta, kas oli, see on paralleelselt. Herne tänav, aga see on üks suur, terve sein täis, et see on nagu äge ja üldse tasub ringi kõndida. Pluss veel muidugi meie vana hea, terve raudteeäärne, mis on täis tehtud, et ma isegi käisin tallel kõndimas, siis vaatasin, et uusi töid ikka tuleb peale ja mul ainult jällegi suur rõõm selle üle, et see grafitikunsti ära muidugi proomide siduda ka midagi Fae lupsiga päris tihedalt, et olen mingi aeg, lasin isegi teha Faiu Luxi nimelisi tükke, härra Medlile, kes tegi neid väga ägedalt ja ma arvan, et kui meil hakkab jälle Me kuut ilmuma, siis me tõmbame selle graffitikunstnike sisse, et me proovime nagu silm punnis, 104, nelja elementi koos hoida. Kuidagi ajaga nii lahku läinud, aga tuleb proovida. Aitäh stuudiosse tulemast. Raadio kahe improviseeritud pop-up stuudiosse siin kevadpealinnas tudengite kevadpäevade pealinnas ja tänavakunsti pealinnas heade mõtete linnas Tartus Martti poome. Suur tänu tulemast ja olemast lõpetuseks kuulakem üht sinu vanate klassikat. Sultena. Pala nimi on ära jahimu lindu. Üks viimase 10 aasta populaarsemaid ka raadio kahe pleilisis figureerinud. Linnulindpinnaga Tulgi võistled tahtsin pata pulti, lasen teele saba, rulli pulli, pigem hoiatan, kui torm tulla. Mulin, tuuled on ohtlik, kui Bomboue õues koos magusa piksega keerutab sind noosi plikatirts võtaisteta fenooli võõras moosisuhkrule proovile ära jää järgi hüüdma, jälgi hüüdma, oma endaga pakkumises piida, ennast müüa. Reena kama paganama tantsu kaasa salakavala antsu tähendab rikku tagavarakantuna, millega puhasta mustust. Kitarristide koos paavstiga veel mõned reeglid, kui luba pole antud, jätta vibunooled seinale, sest see pole mu lennusendid, keda me pärastpoole leiname. Olin nende kõrgel aega maad mööda liugleb keset kõrberihma meetod, et kui pead pöörab linnu sööti, suudonja toita, tema huvisid, plaksutab varem korteri maja katusel ta tuvisi. Iga tiivalöök puistab mõtte liiva laubale kaudu. Saadamel mu linnulaulu, laulad ja laulad oma külma ja saunale, jää kuningriigi küpsema. Kohalerauale luiselgi vid Goda rahutama lootusi. Ära unustama ootusi, kõik muutuda võib soodubki, ka pulse leiab juuksuri vahedaks, leiab helleri Carson reaktiivmootorini, unustab propelleri tipi värvi peab ikka, vaatab elada. Mõtlikult heidab vangilaagri särgi varna lõplikult. Jamulindad saabukeses uued tuuled ning maandub moes, muigas luule.