Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Tere, mina olen Sven movar. Tänane litter on luuletaja Andres Ehinist, kes muutub iga aastaga rahvusvahelisemaks meheks. Vähe sellest, et ta käib mööda maailma luulefestivale peaaegu sama tihti kui Jaan Kaplinski. Ning näiteks tuli mõni nädal tagasi Uus-Meremaalt pani ta kokku ka maailma armastusluule antoloogia pealkirjaga kaks ainus, mis on kohe-kohe müügile jõudmas, kui ta pole seda juba teinud. Litter käis Andres Ehinil Raplas külas, et uurida Ehini positsioone üleilmsed ning kohaliku ühendaval teljel. Ehini asjus andsin litrile nõu pelga luuletajad Jaan Malin ning Valdur Mikita. Oma lõõtsa tõmbab tänases saates Soome muusik Kimmo pohhi. Olen armastusluuletõlkeid, maailma eripaigust loeb Andrese Hinise. Tema luulelugemine on linti võetud Tallinnas toimunud festivalil. Tõrja loobus käesoleva aasta septembris. Haiitilsam mesilane, imetore luuletaja nagu Emil Rumeer. 40 aastat tagasi ta suri. Külamees kõneleb armastusest. Sina mu südame leegitsev soojendaja, kelle rinnad on rekord, apelsinide, palju priskem, nad maitseb mulle paremini. Krabiga naelu täis topitud baklažaan, sa oled parim rupski pipra, kas sa oled klimp mu hernesupis oled kõige magusama lõhnaga ürt, mu teekannus. Sales loomaliha käntsakas südames soolaliha, tüllis, valed siirup, maisipudru libisemine koos söögiga, rist Maku, sina oled igav. Jah, vastvalminud roa ninna kargavad, lõhnas, oled suhu sulav seen. Moriisi kausi keskel oled kartulikrõps. Oled mu pisike praetud krõbekala puhuma. Ta ei lähe kellessegi laulda, käistu ikka igatsen sinu järele. Sinu pepu on ilmatu uhke korv, mis seal puuvilju ja liha pilgeni täis. Te tulite hiljaaegu Uus-Meremaalt tagasi? Festivalilt, nii kaugel ta ilmselt ei ole varem käinud ja ega eriti ei õnnestuks kaavist parima tahtmise juures, aga samas te olete öelnud, et teile meeldib neis kohtades käia ja meeldib kanda luuret. Lugeda. Jah, mulle meeldib luuletajatega kohtuda ja tihtilugu on seal palju niisuguseid tühikäiguüritusi igast festivalidel, aga alati kohtab ka huvitavaid inimesi, kus sa viitsid nende luuletustes süveneda ja mõned nendest ka ära tõlkida. Enda jaoks eesti keelde, vahest hiljem tuleb välja mõni luuletus kõlbab ka laiemale ringile ja pakub huvi sinna, ma sattusin Uus-Meremaa festivalil selle tõttu, et ma jäin Colombias, mede kinniskus on siis maailma suurim luulefestival. Seal ma jäin meelde Ron sõidellile Uus-Meremaa luuletajale kes korraldab Wellingtoni festivali ja siis ma tundsin ennast natuke kõrvu peti kergitatuna, sest et sest 47 Euroopa luuletajat Kolumbia festivalil. Neist neljale lidel saates kutsed tulla Wellingtoni festivalil. Tundub, et teie luulestiil üsna globaalselt meeldib inimestele, umbes nagu Kaplinski luule ka vist meeldib. Jah, ma ei tunne küll seda, et ma oleksin väga teistmoodi, sest tavaliselt nendel festivalidel suguses puht sotsiaalseid luuletajaid, kellel on üsna ühemõtteliselt sotsiaalsed teemad, neid on ikkagi nagu enamus või siis mingeid uusromantilisi luuletajaid tuleb ette ja ja sellised äärmiselt postmodernistlikke luuletajaid suurtel festivalidel. Pigem tuleb minu näos realistlik laad neile huvitava üllatusena. Võib-olla see asi, mida sürrealismi eks nimetatakse luules võib-olla on kuidagi globaalsemalt siis ka selle aeg rohkem tulnud või et see inimestele mingil põhjusel meeldib, et mitte ainult mingis Euroopa kardistide haritlaste ringkondades, nagu see oli hulga aastakümneid tagasi, vaid kuidagi laiemalt. Ma ja ma ei tea, kuivõrd laialt, aga igatahes paistab sellel oma oma nišš olema üle maailma ja ja ega ta nii väga euroopalik nähtus ei olegi, sellepärast et ega prantsuse kultuur ja üldsuse taanlaste, isegi germaanlaste kultuuri, need osad, mis on nagu euroopaliku vaimukeskme moodustanud sellel pole ju realismiga kuigi palju pistmist, aga aga paljude natukene kõrvalisemate Euroopa rahvaste või ka eksootiliste rahvaste rahvaluulel on küll sürrealismi palju pistmist, nii et pole sugugi juhuslik, et sürrealismi modernismi paljud suurmeistrid ei ole sugugi mitte päris prantslased või inglased või ameeriklased, et nad on pärast on näiteks testiga. Või siis sedasama apoli näär, leedu, poola kaja-itaalia segaverd või paljudki teised, kui nad on ka esindatud Euroopa suurrahvast, siis on nad samal ajal tundnud huvi ka millegi eksootilise vastu millegi vastu, mis Europa Vaimu keskmest üsna kaugele jääb. Tohtiga eesti rahvaluules ju Lomatusel realistlikud motiivid olemas, nagu lammasteks laudile, muneleja ja muud selletaolist, et kui mitte sürrealism, mis vähemalt groteski on rahvaluules küla. Kurtz Witters surnud 1948. Tema esindas niisugust luulevoolu, mille nimi on märts ja seal oli siis midagi ta Taismi sürrealismi vahepealset saksa modernismi suuremaid esindajaid. Anna õiele. Oi, sind, ma 27 meele armastatut, ma armastan sinnu, saa suu sind siin, mina sinnu, sina minnu meie või? See pole muide jutt ega asi, kes sa oled sõltumatu naisterahvas, sa oled ju, kas sa ikka oled rahva räägib, et salla olnd Lassaga latrabse suu, ei tea, kuidas kirikutorn püsti püsib, sul on kübarid jalas, sa käid käte peal ringi, käte peal, käid ringi, sa halloo, su Punad, leedikud, Narsk valgetesse voltidesse, neetud punases armastan, anna õit. Sarnaselt armastan sinnu Su sind siin, mina sinnusida minnu. Meie või see jutt on niisama pähe pista kui päikeselesk. Anna õis, punane, anna õis, kuda moodusest rahvasuu räägib? Preemia küsimus, esiteks anna õiele linnuke peas, teiseks. Anna õis on punane. Kolmandaks, mis värvi on linnuke, ta peas? Sinine On sul kollaste juuste värv. Punane on rohelisel linnukesed. Plaat leedikus, piiga sarmas, roheline elajas. Ma armastan sinnussaa, suu sind sinna, mina sinna, sina minnu, meie või see asi pole vask, vaid surnu südamest süttinud kirst. Anna õis. A A Natilgult tantsu nimega Su nimi tilgub, kui rasv sulab pehme küünla otsast. Kas sa tead seda, anna? Tahtsin seda juba. Sind võidakse ka tagantpoolt ettepoole lugeda. Kõige õevasem, sa oled tagantpoolt niisama hea kui eest. A A küünlarasv tilgub hellalt mu selja peale. Anna õis, sattilku Felajas Ma armastan sinnu. Luuletaja semiootikadoktor ning turundusteoreetik Valdur Mikita arvates oli Andres Ehinist kõnelemine nõnda tõsine ja vastutusrikas ülesanne et ta keeldus korralike inimeste kombel raadio stuudiosse tulla mõlemast ja intervjuud andmast ning otsustas appi võtta nõiduse. Mida ja kuidas ta täpselt nõidus. Selle kohta pole litril mingeid andmeid. Kuid lõpuks leidsin ma raadiomaja fuajeest ühe tillukese videoga kaamera, mille sees olev kassett näitas täiesti pimedat ekraani. Kuid kõlaritest kostus järgnev jutt valetanud praegu sugugi. Andres Ehin on andnud meile natukene teistmoodi keele kui see, millega me oleme harjunud. Keel on midagi sellist, mis number sihine jaoks olnud väga oluline, väga pikki aastaid keelega on ju selline lugu, et see keelepoolus, millega oleme harjunud koolipõlvest peale kokku puutuma, on see, et kui me ütleme, räägime midagi valesti, siis me saame selle eest koristada ja pikki aastaid. Me õpime õigekirja, õpime, kuidas midagi öelda. Õpime, kuidas pea poole. Ja tegelikult see keele mängulisem pool, mis meid toidab, see lükatakse nagu kõrvale ja niimoodi me oleme harjunud maast madalast võtma keelt, kuid midagi, mis tuleb aga õppida, mis on enne meedium toodud ja mis on meie jaoks nagu selline tööriist, mille abil me saame midagi teha. Aga seda tööriista ise kunagi muutma ei hakka. Aga kui me mõtleme nüüd Andres Ehini luuletuste peale, siis sealt tuleb erakordselt hästi välja see, mida võiks nimetada keele iseenese elikuks, loomeks, vikile tekkimiseks koguni. Ja niimoodi võitleks Andres Ehin oma kavalal viisil kogu selle keele süsteemimise vastu, mis meid koguvad, ümbritseb ja näitab meile, et keelel on ka mingeid teisi osi mis tegelikult võib-olla palju tähtsamad kui see, kas mingeid sõnu kirjutab õigesti või valesti. Mingis mõttes võiks tõesti olla Andres Ehini looming teatud mõttes keele õpik meile kõigile, mis eesti keel siis tegelikult on. Eesti keeles on sõnade mängimisega palju suuremad võimalused kui paljudes teistes keeltes. Võib-olla see piirjoone lahustumine nende sõnade vahel, mis sul niiged ja nende sõnade vahel, mis on valed või teisiti öeldes nende sõnade vahel, mida pole üldse olemas on eesti keeles väga õhuke. Ja mulle meenub siin üks ettekanne, mida meie kõige Paremmõistatuse tundja Arvo Krikmann kunagi pidas ja kus ta kõneles sellest, kuidas eestlased on igiammustest aegadest peale olnud väga keelemänguline rahvas. Nii on näiteks üles tähendatud selliseid mõistatusi, mis kõlavad umbes sedamoodi. Nicer, nokker, Niinest tehtud, Bucker Baker puust tehtud sokusarv oli sauest tehtud. Ja see on siis mõistatus leiva tegemise riistade kohta. Või siis teine mõistatus, mis kõlab niimoodi. Puust pokutid, luust lukutid, nahast Mika näkatid, Need on siis mõistatus härjarakendi kohta. Aga kui me nüüd mõtleme, mis asjad need nicer, nokkerid ja Bucuttide lukutid ja kõik sellised asjad siis tegelikult, ega meil vastust nagu ei olegi, et päris täpselt ei tea, kas neil on mingite tähendust või on nad pigem tähenduseta sõnad. Aga väga võimalik, et jäävad hoopis kuskile piiri peale. Ja niimoodi on võib-olla Andres Ehin tänapäeval meie jaoks selline mõistatus, kelle loomingut Ta etnost. Me mõistame kuidagi piiri peal natuke. Me saame temast aru. Aga samas tunnistame, et natuke jääb ikka mõistatuseks ka. Ja Andres Ehin käib nagu kogu aeg kuskil mägedes ja poobil uut keelt. Kas eesti keel koosneb normidest või koosneb ta pigem põigetest nende normide taha ja siis jutustab Andres Ehin meile nendest loomadest ja olenditest, keda ta oma rännakul sinna kaugele mägedesse läinud on. Ja me saame teada, et kusagil elavad muttkotkad, põdra põrnid, pääsukesed elavad mingid imelikud loomad, keda ma oma elus kunagi kohanud. Aga keda me võib-olla tahaksime kohata. Et ma olen mõelnud koguni selle peale, et kui meil oleks olemas selline noh, ütleme siis jutumärkides keele õpik mille tagumistel lehtedel oleksid väikesed loomad, mis on pärit just Andres Ehini loomingust, mida me saaksime idamaade kombe kohaselt paberist välja lõigata, kokku voltida ja panna siis oma lauanurgale seisma. Ja kui ma mõtlen Ehini loominguga peale, siis tema luule on väga kõlaline tema keel on väga ilus ja kindlasti tuleb aeg, kus keegi võtab ette lavastada tema luuletusi, teha neist mingeid asju, mille impulsid pärit kuskilt keelest, aga mida sa etendada hoopis teisel viisil esineb meil ukse lahti teinud. Ja me loodame seda, et see uks, mis kord juba lahti on, kestab nii kaua, kuni kestab eesti keel. Ise ka kirjutanud ja rääkinud sellest. Ideest, mida Uku Masing, milles ta kirjutas palju et Kell tingib meele ja nõnda edasi, et võib-olla siis eesti keel ja noh, mitte et me peaksime rääkima regilaulust ja seal väljakujunenud traditsioonidest ja kõik need alliteratsiooni asson andsid, et need on võib-olla sürrealistliku ta grotesksed võib-olla eesti keele struktuur võib-olla nii kindlalt paikapanev nagu indoeuroopa keeled, et võib-olla on ta siis kuidagi sobivam sürrealismi jaoks juba loomult struktuuri. Nojah, seal sellist ühemõttelist korrapära, geomeetrilist süsteemi, kindlust, seda on tõesti justkui vähem ja on mitmesuguseid vabasid võimalusi. Kui jaapanlastele te olete meeldinud ja maooridele, et võib-olla on see siis ka midagi sarnast, mingi mitte indoeuroopalik, mingi teistmoodi mõtlemine või võib-olla on see põhjus just selles soome-ugri keeletunnetus? Tõesti jaapanlastega rannas väga hubaselt koduselt tundnud Nõmooridega ma nüüd nii lähemat kontakti saavutanud, eks rohkem putsema fokuseski valgete luuletajate käes festivali korral ta ja Dell tema taust on šoti ja tema perekond on press Peterlased. Aga noh, keltidel ja soome-ugri lastel on ka alati mingi salapärane side olemas, küllalt palju on ju ka rahvalauludes viisides sarnasust ja see kiindumus torupillide vastu ja ja kiindumus. Sõna mis tähendab mingit erilist vaimu väge meil anda otseses seoses ka hauataguse eluga manala. Aga nii otseselt seda seost ehk paaridel või Havai lastel ei ole, aga ometi räägitakse selle vaimu väe kardetavatest külgedest sellest, et püha vaimu vägi liiga kiiresti ja äkiliselt peale tuleb. Et siis Peips osutada inimesele tema vaimsele tasakaalule kardetavaks seda vaimu väge. Ikka parem kui selle muupärasele vaimu väele Se nõiaks õppimise või vaimseks, targaks õppimise vaimu vägi peale tuleb see, mis on õpitav ja omandatav, see tuleks liiga järsu puhanguda. Noh jah, kõik on kõigega seotud ja ka piiblist leiame umbes sarnase mõtet, kes suudab lahti mõelda taeva, seda ei suuda maa enam kanda. Eks palun eestlaste kui ka eestlaste soomeugrilaste mana, müstika. Olge sellega petised. Andres Ehinist räägib Tartu poeet häälutaja ning sürrealismi sõber Jaan Malin. Ehini puhul ma ei pea sellist sümbiootilist võimalust sugugi väikseks ja üldse võiks tekstigi kasutada ka teistes valdkondades nagu näiteks kujutav kunst või film või seal võiks tema mõtteuperpalle visualiseerida ja nendega saaks ühteteist huvitavat teha. No kui te siiamaani ette, et näiteks multifilmid või animatsioon, mis lähtuks tema mõttemängudest, et see võiks päris põnev väljarull on küll pruugitud kunstnikke, valmis töid nendest tehtud animatsiooni, aga minu meelest peaks olema ka võimalik ja üsna otstarbekas vähemalt mõningate autorite puhul ja hein selliste hulka kuulub ka nende tekste pruukida nende mõttekujundimänge. Nagu on ka öeldud, et noh, inimese alateadvus on sellest eetiline paljuski, mis siis tähendab, et erinevad meelte kaudu inimesse jõudev informatsioon seguneb, seal saavad kokku nägemine ja kuulmine ja haistmine ja miks mitte ka see, mida sa oled kuskilt lugenud või silmadega näinud kas siis teksti kujul või mingil muul viisil, et see kõik muutub üheks virvarris. Loomulikult me kõik need kunstivaldkonnad, Need ongi ju mingisugusel ajal kindlasti olnud väga ühes tükis. Et see on üsna kunstlik, nende lahkulöömine. Tänapäeval, et mõnes mõttes on kogu kunst olnud paljuski selline sürreaalne, kunagi. Listid need algsed realistid, ega nemad eelistasidki, et neid ei seostataks mõne kindla nii-öelda kunstivaldkonnaga, vaid nad on lihtsalt loojad. Minu teada isegi sellist mõistet nagu sürrealistlik kirjanduse sürrealistlik kunst. Seda paljud nendest eitasid, sellise asja olemasolu on sürrealistlik looming. Võib-olla selline ühiskonnas välja kujunenud struktuurid olgu ühiskonnas laiemalt või kultuuris, et need tihti määravad inimese tee ja võib-olla mitte kõige produktiivsemad suunas, et Andres Hein hakkas kunagi tekste kirjutama, siis ta määratleti luuletajana ja et siis tänu sellele ta siis nüüd mitte ei islamite pilte või eide multifilme lisaks luuletamisele Vaithobist tõlgib Tiutšerit ja Puškini nagu menüüd võime lugeda. Jah, seda küll jah, ega ta betoonile ja teistele Algse realistidele iga ta nendega 100 protsenti haaku nendele algsele ristil oli tõesti see automaatne kirjutamine või ühesõnaga mingisugust filtrit seal vahel ei olnud, aga Ehil on seal üsna korralik, aga kuivem, vaatame nii-öelda algseralistide tekste ja Ehini tekste, siis nende põhimõte on väga vali. Siiski ei erine see algkujun tõesti tulnud kohe plaksti aga siis sinna juurde ümbrise kasvatamine, see on väga teadlik ja maa teistsugust varianti. Sageli ei kujutagi ette, et ma olen äärmiselt imestunud olnud siis kui ma olen lugenud selliseid pikki, sürrealistlik, kena nimetatud tekste ja need vot nagu 100 protsenti vahetud. Aga ma ei kujuta ette, et kuidas on võimalik selles mõttes Ehin, kes on oma meetodi ka sõnastanud minu jaoks ta ei sisalda nii palju küsimusi, et on selles mõttes ka tõhusam ja, aga ma saan temast nagu ehk rohkem aru. Lipper otsib väravaid kirjandusilmas jätkame jutuajamist Andrese Hiniga. Õppisite ülikoolis soome-ugri keeli, eks ole, et noh, kui teilt on küsitud, et kuidas te siis luuletama hakkasite, siis olete rääkinud, kuidas igavate loengute ajal hakkasite kirjutama kas siis alguses see huvi, ütleme soome-ugri keelte vastu ja teiselt poolt luuletamise olgu realistliku või mitte, et kas need justkui üksteisest sõltumatult tekkisid? No väga otsest sõltuvust seal nüüd ei olnud küll tuulehuvi ei olnud mul seotud niivõrd soome-ugri müstikaga, kuivõrd vaba vaimulennu, aga mis on assotseeruva tulvaga, mis on omane kõikvõimalikele modernistlikele vooludel alguses realism, hispaania modernism või, või vene imasenism ja see, et otsapidi on seotud ka seda soome uurilikuga ja see mõte, et võib-olla mitmed sellised vaimuavaldused, mis on ilmnenud avangard distlikes euroga. Meremaadega ehk paremini kokku, kui Euroopa keskmega on tekkinud siis hiljem ja võib-olla esimest korda siis, kui ma prantsuse kujutavat kunsti hakkasin lähemalt vaatlema ja märkama seda, kui palju selles prantsuse Valgartistlikes kunstivooludes on kas siis Aafrikas skulptuuri mõjutusi või siis Jaapani Hiina mõjutusi. Siis ma hakkasin mõtlema selle peale, et modernism, mis või avangertistlikes vooludes sõna modernism on tänapäeval natuke liiga mitmetahuline. Ja ma ei taha seda tarvitada täpselt samas mõttes, mida postmodernistid tarvitanud mis on lähedane terve selle ajalooline uus aeg vaid pigem on õigem rääkida Efavokerdistlikest vooludest. Nende suhe selle modernistliku 100-ga ei ole sugugi mitte nii ühene, kui see mõnele võib paista. Aga jah, savangerdistlikes vooludes on just olnud tahtmist Euroopa vaimu veidi kangutada ja toda tardumuse küüsist veestagneerumisest päästa või säästa teda mitmekesistada ja mitmemõõtmelise mas teha ja mitmevalents loogikat ja, ja loogikat taguseid tundmusi sinna juurde lisada ja noh, seal ütte kultuurile omane mets on teaduslooman. Teaduslik mõtlemine ei põhine enam niivõrd Aristotelese loogikal, kuivõrd ise äralisest, elektrooniliste teabevahendite ajastul. On vaja mitme valentsi, loogikat, tetra lemmasid matemaatilist loogikat, nii et midagi on selles Euroopa vaimus, mis teda ka loodusrahvaste kultuuriga ja idamaade kultuuriga tihedamalt teistmoodi seob, kuis oli, ütleme, 19. sajandil või isegi 20. sajandi esimesel poolel kuulsa sidumine Medliki välja viib, siis seda ei tea. Aleksandr Puškin, kalmõkid tarile, head teed, kalmõkid, Tarikene Su külgedel, Nõmme veel ei loe sind, ihkan külma enesele, kuid komblus annab mulle toe veel su vankrisse, ma poe, sul pilusilmad, isemeelsed, sul nina nõps ja lame palg ei tea sõnu prantsuskeelseid siidisukas piinle, jalg ei kuivikleiba inglaslikult teetassi sisse, torka sa sul eelistused imelikud seiks piirist aru, sa ei saa r Rõuge unistuste roogu Su kaunis mõttevaba pea ja ooperis, hinge joobu, sul Rohtlas ratsutada, hea, kui suksu saduldati mul pool tundi, unistasin sinust su ilu, loomalik ja hull võis korraks võitu saada, kust ei ole sõbrad üldse vahet. Ma olen sama tundlik mees otsese daami käte vahel, kui Paymen piisab vankri sees. Kas saab siduda ka mingeid väga vanu ja nii-öelda kõrgkultuurilisi ida mõttevoole või müstilise mõttevoole sufism ja peidan ta ja kas neid saab siduda siis sellise metsiku loodusrahva mõttelaadiga? Tema mõttesuunad on ka olnud umbes samasugused, hiljem lisandub nendele veel ka näiteks Eesti Uku Masing, kes leiab ühisjooni, kuivõrd budismiga, kuivõrd tavaismiga hinna taoism on samuti ju loodususust otse arenenumad, budismi seosed on natuke kaugemad, aga need on ka olemas. Sümptoismann kui jaapani looduses vääriti kultiveeritud Vormsanud muidugi tihedas seoses loodusrahvaste usunditega ja sünto siiad ja eesti pühad Siied suhtumine nendesse seal kõik sarnane ja kogu loodusele Gerlus hing sees. Ja see peab olema inimeste tajutas. Ma vannun tema niuete kui balevuse nimel ta juuste, ta ihupäeva Valevus nimel, ma vannun tema silma laugest joobumise nimel ta rühti nähes iseendast loobumise nimel. Ma vannun tema pilgu noolte teravuse nimel, Neitiivustava hinge lumma säravusse nimel, ma vannun tema süsimusta juuksesaare nimel mult uneviiva silmalau ja kulmu kaareni. Ta kuklaaugu ja ta imekauni piha nimel naadiõunast õelasema rinnaliha nimel ta hulluks ajavat puusapööritust nimel mul nendest tekkivate hingepööritust nimel ta siidi ihu ja ta nõtke sammu nimel ta ilutäiuse ja armurammu nimel. Ta helde käe ja kõrge nime nimel ta hääle, mis on nagu ime nimel. Ma vannun, et tal ihu muskust lõhnab ja tema suu vaid hambra hõngu, õhkab ta kõrvalt pageb päike, tuhmus süüs, mis muud on kuu, kui tema väike kiis. Te ise olete rõhutanud, et teie luuletaja müstiline luule, aga ta on maagiline korduvalt olete rääkinud enda luulest kui maagilisest. Et ta ei ole müstiline, siis viitaks justkui sellele, et ta ei ole ka religioosne või kuidagi religiooniga seonduv. Mismoodi seda vahetajate maagilisus ja müstilisuse. No ma arvan, et ma ei ole siin rääkinud niivõrd enda nimel, son ütles sürrealismi manifestis antratoonil umbes niisugune mõte, et müstika see tähendab täis maailma tühjendamist, aga maagia, see tähendab tühja maailma täitmist. Religioon, ja noh, ma usun, et ma olen usulähedane inimene, aga ma ei saa öelda, et ma tunneksin mingisugust otsest sidet või mingist otse harrast ühendust mingi religiooniga. Pigem minu arust see on usku sellesse, et kõik see, mida me näe, läheme ja mida meeltega tajume seal küll tähtis, aga et nähtav maailm ei ole kaugeltki mitte kõik. Nähtava maailma taga on ka nähtamatu maailm. See on minu usk ja see on muidugi kõikides religioonides olemas sedasama tõdemus. Aga seda nähtamatut maailma iga religioon käsitleb isemoodi ja see, kuidas nad isemoodi käsitlevad, seda on juba ajalooliselt välja kujunenud, usub praktika. Religioosne praktika, selles on küllalt palju peetavaid jooni, aga ma ei julge öelda üks 10.-st teisest tingimata parem. Või üks nendest oleks teistest õigem. Mullen olnud elu jooksul palju sõpru ja meeldivaid inimesi usklike hulgas kirikuõpetajate hulgas ja on sõpru ka islamiusulisi APadiste ja ja mingisugust hindumistikuid, aga jah, ei ole saanud minust ühegi haru harrast adekti. Pigem suhtun nendesse kõigisse sümpaatiad või antipaatiad. Siiski suuremat huvi te olete pööranud erinevate müstiliste harude poole suurte religioonide sees, noh, olgu siis Pietis, kristluses või sufis. Nojah, võib-olla lihtsalt sellepärast, et need peavoolud pea dogmad, et need kuidagi stagneeruvad, tarduvad ära. Täna hommikul või eile hommikul kuulsin ma Eesti raadiost, kuidas jutlustaja, kes kuulus niisugusse, usu kogudusse, nägu karismaatiline episkopaalne kirik rääkis sellest, et usk see tähendab armastust ja õiglust ja ustavust. Usk mandub religiooniks, religioon tähendab käskusid ja keelde ja mandumuse veel suurem vastandkultuur, sest kultuur tähendab ainult riitusi, ilusaid rituaale, mida ollakse harjunud järgima ja milles sügavat tähendust tajutav ei tahetagi tajuda. Noh umbes niiviisi rääkis karismaatilise õpiskopaal kiriku jutlustaja eesti raadios. Ja muidugi me ei pruugi kultuuri nii kitsalt defineerida, aga selles lähenemises on huvipakkuvaid aspekte. Te olete eluaeg ikka seda sürrealismi asja ajanud, aga samas tõlkinud oletada ikka ka erinevaid asju ja nüüd ilmub peamiselt teie tõlgituna kaasmaailma armastusluule antoloogia Sondasti ülimal määral globaalne ja sinna on hõlmatud tekste kultuuridest sõlme päeval, mil määral poleks olnud võimalik noh, mõnikümmend aastat tagasi või oleks olnud võimalik, aga see ilmselt ei oleks pähegi tulnud, et võtta maoori luuletajaid siis ja Austraalia põlisrahvaste omi ja nõnda edasi, aga siis seal kõik need Deutsche video, Puškin ja köötaja, kas samavõrd hea meelega tõlgita Götet kui Schwitaksitsi? Ma ei arva jah, et ma olen Twitter, sest khati vaimustuses, et see oleks mingiks takistuseks, siis oleks loomulik tunda vastumeelsust Göte vastu, näiteks minu meelest ja luule on hea luule ja ja ükskord tehakse seda natukene ühtedega kanalite järgi ja teinekord tehakse seda teistsuguste kaanonite järgi ja ma olen ise püüdnud kaika vahetevahel kirjutada klassikalist värssi ja viimases luule koguski oli liimilisi luuletusi mõnevõrra ja kriitikutelt üks luuletus, mille nimi oli punaste välkude maa omajagu kiita saanud, nii et jah, ega ma mingisugune tulihingeline sürrealist, kes leiaksid sürrealismi sõjalisse veel kord sürrealism ja mitte midagi muud. Seda pole olnud seal. Aga minu arvates olekski hea, kui inimene oskab luulest seda teist ja kolmandat vajutaks juba oskan kõiki neid stiile laitmatult, aga jah, ma tahaksin sata veel paremini. Ei saa rääkida ka sürrealism oleks mingisugune omaette nähtus, näiteks luules, mida on raske võrrelda ülejäänud luulega, et noh, ütles, et hea luuletus on hea luuletused, sel määral on see skaala, millal hinnata luuletika põhilisel tasandil universaalne vahet siis ei ole, kellega ja kust ja millisest sajandist pärit luuletaja ega meil tegemist on. No ma arvan, et inimeste eeldused, laadid on väga mitmesugused ja noh, ütleme klassitsismiajastu või mõni muu rangete vormide ajastu see võimaldas ühesuguse Anda laadiga inimestel, kes armastasid rohkem distsiplineeritud väljendust, nendel esile kerkida ja need, kes olid sellised teonüüslikumad ja spontaansemalt ja mitte nii distsiplineeritud, nende Anda laad sel ajal esile ei pääsenud. Aga nüüd hilisematel aegadel jällegi avangard dismi ajastul on ühel ja teisel On olnud Sistsugustel spontaansetelt nüüsnikel loojatel vabamad käed ja tugevamad tiivad ja see ande laad sai paremini avalduda ja võib-olla need, kes tahtsid teha väga ranget kunsti ja väga hästi distsiplineeritud kunsti ja kus iga detail on väga hästi täpselt paika pandud ta ei tundnud ennast nagu kodus ja ja võib-olla ka kannatasid selle all, kuigi ma arvan, et avangard, dismi valitsus ja ülemvõim pole kunagi olnud nii tugev, kui omal ajal, oli rangete vormide ülemvõim. Teie sel loomemeetod ja looming on, siis võib küll öelda, et pigem Dionüüsiline. Aga see, kuidas te olete nagu seda teinud, et te elu nagu väga Geonüüsiline ei ole sammas. Noh, eks mul on ka olnud hoogsamaide vähema oksumatelu etappe ja seiklusi ja kummalisi situatsioone ja nii kodumaal kui ka reisijatel on olnud ikka üksjagu valdavalt, et see on mõistlik, aga ka vahetevahel on mulle meeldinud ennast piirata ja. Pärismaalane, kes kirjutab kane andi keeles mena, tõlkis ta inglise keeles. Man teena. Mantena unenägudes võttis kuju noormees kaunis kui koidik. Kahjuks oli ta keha otsekui uduhümn mis võib Aluvate käte külge kleepuda, aga võib nende küljest ka lahti Lotsatada, kes suudaks mulle ära seletada, mis mängu näod meiega mängivad. Mantena hakkab hinge heitma, koostama väsinud südamega lakatuksumast ka see noormees. Taas tõuseb hauast Montena nii sama kaunis nagu ta oli eluajal. Aga ta unearmuke on need kauge pill, kes ei tule ega tule lähemale ihuüksi heidab kurdmaltena maa hauda tagasi. Maima armastusluule antoloogia, see on nii laia haardega ette võetud töö, et midagi laiemat ei olegi võimalik välja mõelda, et mis siis luule muud on ennekõike kui just armastusluule ja noh, võib-olla just selle universaalsuse pärast midagi sellist ei olegi Eestis varem tehtud. Noh, siin on olnud nõukogude ajal igast ideoloogilised tegurid ja tsensuuri piirangud mis poleks võimaldanud midagi niisugust aga ka hilisematel aegadel. Meie Kokkupuuted kaugemate kultuuridega on ju olnud väga pealiskaudsed ja ega minagi ja öelda, et ma väga hästi tajuks Singapuri kultuuri või, või austraalia kultuuri, nii et see on ka minu poolt olnud julgust natuke sukelduda tundmatutesse voogudesse ja teatud lapsel. Tundmatu voogude hulgas olid mõned lood mulle niivõrd arusaamatud ja raskesti mõistetavad, et mõnda ühes või teises riigis väga kõrgelt kodeeritud luuletajat ma sugugi ei saanud sisse võtta. Jah, enamasti ikka kui ma sobrasin ühes või teises kauges maas või maailmajaos, siis leidsin ma midagi, mille puhul ma olin üsnagi kindel, et ma sain sellest aru või et ma tajusin seda või või et mu paistnud hakkasid tööle, seda lugedes. Ja niisugusi ma olen siis võtnud ja ma võtsin julguse kokku ja astusin üksi teha. Noh, liiali nüüd abiks küll ja võta seda. Dagmar on küllalt palju läbi tunnetanud ja ega neid autoreid, keda ma olen paremgi, tõlkinud või lähemalt nuusutanud, aga jah, ka täiesti uusi minule parem tundmatuid kujusid leidsin küll internetist, küll igasuguste luulefestivalide antoloogiatest selles antoloogias. Minu sihiks ei ole mingi läbiv kontseptsioon, vaid minu, siis on olnud see mitmekesisus näidata võimalikult mitmekesist gammat. Armastus teemasse süvenemisel armastuse teema käsitlemisel luuletajate poolt. Sellepärast on siin ka siin küllalt palju äärmusse ja käisin küllalt palju ilusat mõõdukust. Tänu sellele, et väga selgelt palju rohkem varal kui enamik teisi eesti luuletajaid, et olete selle maailma luule sees, et kui te maailmas luulega seonduvalt ringi rändate, et see on eestlaste jaoks võib-olla isegi mingisugune tulevikunägemus sellest, mida võiks armastus luuleks pidada, need hoovused, mis te siin olete tanud selles antoloogias, et olles jõuavad kunagi hiljem Eestisse läbi nooremate tõlkijate veel edaspidi. Nojah, ma mitmel puhul ka imestasin, et ühe või teise teema või ühe või teise lähenemise puhul, et Eesti olud ja Eesti kultuuriline või ajalooline areng võimaldaks suurepäraselt ka seda tüüpi luulet teha, aga millegipärast seda tüüpi luulet Eestis ei ole. Aga samas jällegi, kui võtta nüüdse oktaavi passi või Pablo Neruda armastusluule või Franzda Mayo või niisugusi fantaasiapuhanguid nägu nendel ladinaameeriklastel esineb, neid vist ei ole eesti luules küll niipea oodata, aga noh, mine sa tea. Fantaasia on natuke teistsugune. Siin on nüüd Hispaaniat. Federico Garcia Lorca ka seel ennenägematut armastusest nurka nagu mäletad, tapeti. Sotsialistide poolt 1936. Keegi teine ei suudaks mõista su üsa musta magnoolia lõhna. Keegi teine ei tea, kuidas piinasid armastuse lemmiklindu oma hammastava hääl 1000 pärsia poni magasid soodsa esise kuupaistelisel platsil. Kui mina neli ööd järjest endasin sopp pihta, seda lähete vaenlast, seina, krohvi ja jasmiini vahelt paistis pilk otsekui seemnete kaame. Kobar massorisin oma südames, et leida sealt üles elevandiluust tähed, mis ütlevad sulle, et igavesti igavesti igavesti oled sina, rahastuse aed, sest sinu ihu. Jääb tabamatuks mulle, kuigi tunnen suus sinu tõmbleva vere maitset, sinu suus kustub valgus ja ärkab mu surm. Kas seda kokku pannes ja tõlkides mingisugune ootamatu ühisnimetaja tärganud või et kui niivõrd erinevaid kultuure ja aegu kokku võtta? Elu usus ja ütleme, armastuse käsitlemine kui elusolemise kõrgpunktina vaikarik saavutusena. Ükski elusolend pole kunagi rohkem elus, kui tan, armastas. Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Trisaade on läbi saamas. Tänases saates tegid häält järgmised inimesed. Andres Ehin, Jaan Malin, Valdur Mikita, Kimmo Bochtyonen, kes Wen Vabar et kohati õige ootamatult hääled sättis viisakaks tervikuks. Tüli. Tüli. Twitter tänab abi eest kolleeg Jaan Tootsen.