Aga ma tahaksin seda juttu ikkagi alustada. Päris algusest rääkige palun natukene oma sünnikodust sealsetest tingimustest lapsepõlvest ja sellest kuidasmoodi see tee spordi juurde. Viis mind hakkas sportovitama kaunis varakult Saaremaal, kymnaasime poistele korraldati uisutamise võistlused ja ma käisin neid peab vaatama, see andis nagu esimese tõuke, et spordiga ise ka tegelema. Kui vanemaks saad kodust ka natukene sõnni, kodus ta lapsepõlvekodus. Meie elasime luteri kiriku vastas. Nii palju kui mina mäletan. Ma olin ju kaunis noor sel ajal, aga mul on jäänud kaunis palju meelde. Isa oli pool kunstniku iseloomuga, tal oli oma tööstus ja teatud inimesed, kes aitasid edasi seal. Ema pidas pagariäri. Ja meil lastel oli võimalus vabalt joosta siia-sinna. Sellepärast et vanematel ei olnud kunagi aega meiega palju. Teatud aastad meelt, ma olin umbes kümneaastane, kui tulime siia Tallinn. Isa jäi Kuressaare ja ema ja õde ja vennad. Tulin siia. Ja siis spordiga tegelemine, see hakkas juba siis nagu teadlikum Tallinnas, jah. Suurem osa meil oli siin sel ajal, nüüd ta on kaleviväljak, sel ajal hüüti teate Apufi aed. Seal korraldati kabaree, see ja elukutseliste maadlusõhtuid. Siin poistest kaunist nimekate elukutselist. Välismaalt. Soomes, Saksas, Rootsis. Jaa, luuris jaabergi olen ma näinud nende maatus, aga keda ma ei ole näinud, see on aken, Schmidt, aken Schmidt oli suuremas osas vabamaadleja. Ta võistles väljapool Ameerikas ja seal ei tuntud sel ajal Prantsusmaadlus systeem talines. Kui ma esimest korda maadlusmatile läksin. On raske ütelda. Kui vana ma siis olin, aga võib-olla v puuetes taast? Umbes see innustas nii, et Isadzen gaasis harjutama mõeldes eeskujuks elukutsetes, sellepärast keegi ei tea ju, kui oled nii noor, missuguse raskuse kaalus satub, minul oli see maale Meekse, katsuge, mul ei olnud teist võimalust. Kui elukutse selles võimalust ei olnud, siis, siis tuli amatöörina. Katsetab. Aga kas maadlustreeningutele minnes nüüd sai üsna ruttu selgeks, et maadlus ongi see õige ala või, või oli vahepeal sellist tunnet ka, et võiks proovida võib-olla mõnda teist spordiala ka? Suurtega ja igat moodi, aga üks asi, mis mul selgus, oli see jooksmiseks olin ma liiga lühikese jalgadega ja teised nagu kuulitõuked ja need, ma olen, katsetan neid sõjaväevõistlusest, kui ma sõjaväes oli. Aga siis paiselt mul kõige rohkem igal juhul maadlus, sellepärast seal oli nii palju klassisi, et omandasin selle, mis oli kõige paremini vastuvõetav. Kuidas tollel ajal treenereid üldse nagu poistega suhtlesid, poisid poisid nii-öelda treenima, saidid. Meil oli 1923. aastal tuli Soomest Rooper oksa mis oli juba väga tuntud treener. Ja tema pani meile selle õige treeningualused, metsajooksud, käigud, võimlemised ja üks teatud süsteem, mille aluselt sa edasi jõua. Maadlus võtab kaunis pikka aega, enne kui ta näitab. Tagajärg see võtab vähemalt kolm-neli aastat, kui satud rahvusvahelisse klassi. Minuta läks kaunis ruttu, kui me ütleme nii. 1900, see oli Riias, olidki Euroopa meistrivõistlused, siis maa. Tulin juba Euroopa meistriks, aga see oli kolm-neli aastat hiljem igal juhul, kui, kui oksa meilt treener Miks on nii, et soome mees siis pani Eesti maadlusele suurest jalus? Ja õige treeningu alus. Pärast olid ju meil nimelisse treenereid olid ju olemas seal Kurzmann ohaks ja Antonohak. Nüüdisajal Eestimaal on läinud see maadlus käest ära ja selle tõttu, et ta on käest ära läinud, selle tõttu on ka muutunud suhtumine sellesse spordialasse teie kui majandusele lähedal seisev inimene, vaid ta vist öelda maadlus on seal ütleme omaette kunst. Just see on niimoodi, et need reeglid, mis need on muudetud ja, ja need reeglid ei anna mingisugust paremust. Sel ajal, kui mina võistlesin, siis oli Maardu saed rahvusvahelisel 26 minutit 10 minutit püsti, kui olid ühesugune, siis oli kolm korda kolm minutit partneri ja lõpuks neli minutit püsti. Kui olid suured võistlus, kus oli paarkümmend meest, oli ühes kaalus, siis ei saanud sa ainult punkte see otsida, siis pidin võitma seljavõiduga, et läbi viiakse seda ja siis sa katsetes nii ruttu kui võimalik, et said vastase seljal kõige rohkem, mis ma võin arvestada, kui olid suurvõistlust. Oli esimene ja viimane mats, mis läks punktide peal narra alguses on tarvis, et harjud ära õhuga. Ja pärast on nii tugeva vastasega tegemist, et vaevalt seal mingisugust seljavõitu saada, sellepärast et mõlemad on peaaegu ühesugused, see oleneb ainult sellest, missuguses sõrmes sa just momendil. Oli teil mingisugune maadlemise filosoofia ka või õieti, mida ta iseenda niisuguseks põhiliseks trumbiks. Ta peab olema vastupidav kiirus et nii kiirelt võtet läbi viia vastane tasakaalust välja viia, et ta ei saab vasta mõtet teha. See on esimene eesmärk. Läheme nüüd siis selle karjääriga veidike edasi jõudsime selleni, kus Riiast tuli esimene Euroopa meistritiitel, aga mismoodi need suured võidud siis edaspidi tulid? Suurem osa paremaid maadlejad harjutas ja elasid ju Helsingis Soomes. Nende juht oli Artur Kukk. See oli eestlane, kes elas Soomes, oli ärijuhiks ja tema oli niisugune mees, kes tahtis Eesti spordile toetust anda ja võimaluse, et rahvusvahelisse võistlusest osavõtt. Nad kutsusid mind tihti Soome võistlema. Ja see andis mulle ja kooli, sellepärast, et Soome Maardus ta sai, oli sel ajal kõrgem kui meilonid. Esimesed raskused tulid seal, mis, kus ta pihlamägi oli kaunis ja mõlemas maadlusviisis Vabamaadlus ja klassikalises. Nii et nendega seal harjutada ja võistluse. Käisin ühest võistlusest teise ja selle alusel ma sain väga hea kooli ja julguse, kui õnnestub sul paremaid nimeka maitevastaseid, võit on, siis sellega tuleb enesekindlus. Enesekindlus on suure tähtsusega. Kui matile lähed võrdsete meeste juures ja see annab. Siis kummal õnnestub teatud juhused ette tulla, siis niimoodi, et see on väljaspool kodumaad on raske igal juhul võitu saada, sellepärast siis sa pead olema teatud ülekaalus. Selle igaühel on oma isamaa tunne läks ja seda kasutama. Kaportel Valter, räägime nüüd nendest olulisematest võistlustest veel, te olete ju võitnud olümpiakulla, olümpiapronksi ja kaks Euroopa meistritiitlit. 1926 Riias võisteldes finaalis oli rootslane malberg. Soomes rahvusvahelist võistlust, teda ükskord võitma. Siis oli ka selleks julgust, et, et see uuesti kordub ja see õnnestus. Ja Amsterdami olümpiamängudel oli sama mees finaalis ja esimene 10 minutit õnnestus tal läbi viia ühe võtte. Ja sai sellega kolm punkti. Määruste järel üldse partermaadlus ei tulnud, oli ainukene võimalus, et viimase 10 minuti jooksul seda saaks teha ja ülekaal. Ja see õnnestus mul, nii, et Marzainda nupuvõtte peavõti, meil öeldi nupuvõtte. Sain ta silda viia ja partneris. Hoidsin teda teatud minut hetke all, nii et ülekaal tuli tagasi ja väike niisugune silmapaistev asi. Nii et sain võidu siis kolm, null. See oli kullamatš. Mind huvitab väga, kuidas siis tollel ajal näiteks kohapeal Amsterdamis ütleme, Eesti olümpiavõistkonna juhtkond selle seda võitu tähistas ja ja teiseks, et kuidas siis 28. aastal Eestimaal need olümpiavõitjaid vastu võeti, sest noh, seda te teate, kuidas sellel 88. aastal oli meil suur rahvapidu ju raekoja platsil Tallinnas. Sel ajal see nii suurepärane ei olnud. Kui me tagasi tulime ja ma mäletan seda. Meil olid autu, autod olid vastas igal juhul nende juhte teke seest ja see oli. Ja siis me sõitsime sealt oma teatud kohtadest läbi ja siis oli üks õhtusöök või niisugune oli kusagil hotellis, meil oli ju riigisekretär terast, see oli keskliidu juhataja. Ja siis tema korraldas seda vastavalt. Tollal maksti ka olümpiavõidu eest Eestimaal. Seda ma küll ei tea. Midagi. Kuidas tuli teine Euroopa meistritiitel ja räägime siis ka sellest, Berliin? PÖFF teine Euroopa meistritiitel, seolit, Budapest, minu vastaseks tugevam olin ungarlane Karpati. Ta oli väga sümpaatne maadleja, ta oli parem maadleja vabamaadluses. Ta tuli vist 1900. Olgu need kuum, mis tuli vabamaadluses olümpiavõitjaks. Temaga ma olen kohanud. Mitu korda oleme jaganud. Sõbralikud. Võidud ja see väikse ülekaaluga minu oma juures. Nii et ma olen ta kohanud viis või kuus korda, nii et kaks korda ma olen kaotanud punketega ja neli korda olen võit moosi seal ikka. Jah. Viimast korda, kui ma kutsun teda, oli 1935 vis Eesti, Ungari ja Soome maapoiss. Berliini olümpia muidugi, see oli kindlasti löök, et Eesti ei läinud 32. ajal. Ja sellepärast laia aastate jooksul neli aastat on küllalt pikk aeg. Ja teiseks on niisugune asi, kui üks olümpiaad vahel jääb ära siis kaotanud nii kui isu kõva treeninguks. Ja see, et meil ei olnud võimalus saata inimese olümpiaadil, mis puudest olid see, et siis oleks pidanud spordiliit seda teatavaks teinud ennem võistlejatele missugune taga järk neid toota, sellepärast et kui seda ei tehtud, siis võtavad sportlast usaldus on see, et teise olümpiaadi jaoks välja panna oma viimase Seda, kui palju enne seda 32. aasta olümpiat üldse teada anti sportlastele, et seekord ei minda. See seda ei tehtud, see oli ainult viimasel ajal. Ja paar kuud varem öeldi, et võimalus see ei olnud. See oli suur eksisamm nende poolsetega. Jah, sest sportlane harjutab ju. Ja see, see on ju iga sportlase soov, et olümpiaadil pääseda, iga koik ei saa tulla olümpiavõitjateks, seda saab ainult teatud inimene, üks korduv Põlla ja, ja kui see talle ei võimalda, siis ta kaotab jõu tahtmised edasi, võistelda sama energiaga, sama treeninguga. Aga kas siis ei tekkinud ka sellist tunnet, tähendab, kui ei saadetud sinna 32. aasta olümpiale, et päris käega lüüa. Tühjad don spordijuhid selliseid, et mina löön ka käega jäta maha. See oli peaaegu nii, aga et millegiga tegeleda, siis hoidsid ennast kuidagi spordi sees. Ja kui 1900 36. aastal Berliinis olümpiaad tuli siis see ettevalmistus enam ei olnud. Nii huvitav kui ta oli sel ajal, kui olid nii tugevalt ennast ette valmistanud jäi teatud kahtlus, kas saadetakse või ei saadeta. Nii et treening jäi selle tõttu ka puudulik. Nojaa, aga medal, medal tuli ikka, see näitas, et ta siiski kogemustega töötasite ennast üles. Jah, see on teatud kogemust suurvõistlustest, et hoiad ennast teatud piirides igal juhul oma keha formised, sa suudad. 26 minutit maadega. Kas see pronksmedal Berliinis oleks võinud ka asjaolude soodsama kokkusattumise korral kuldmedal olla? See on, mis ette tuleb, on kohtunikud poliitika. Kui ma soomlase koskel seal oli kohtunikkude kokkumäng ma esimese 10 minutes viisin nupuvõttega koskele silda, mis nüüdismääruste järel annaks kolm punkti, mingisugusel võimalus, siis kohtunikud ei ole võistlust ise juhtida, vaid punktid näitavad, missugune tagajärg on head sel ajal. Ma kaotasin punktidega talle kaks, üks tähendab peaaegu võrdne. Ja see tänu kohtunikud koostööle. Nojah, mis teha, vot see ongi, see olümpiamängudel on ikkagi räägitakse küll sellest õiglusest ja ausast ja kohtunikud annavad vande ega ka tegelikkuses enam midagi muud. See jääb muidugi, aga sellest ei pea keegi, kui väike riik. Meil ei olnud nii suuri konkurents, et, et keegi tahtis meiega ühes töötada. Et suurriigid loevad medalite arvu, aga meie nimetame medalisaajate nimesid, vot see on hea, aga seevastuvõtt siis nüüd, mis oli pärast Berliini olümpiamänge, noh, mina olen liiga noormees, et seda teistmoodi teada, mina olen näinud seda kultuurfilmikroonikat, vot see vastuvõtt oli küll juba jaamas üsna uhke. Ja see oli tänu panusalvu Kahekordse medali eest. Korraldati seda suuremas mastaabis. Kas see oli uhke tunne ka, kui teie olite ka seal, kui Kadrioru staadionil seal tammede istutamine oli ja kui seista rahva eest? See see tunne, see nagu seisab sees, sellepärast et ma olin juba harjunud sellega suurvõistlustel kus Eesti hümni mängiti ja, ja kui suurvõistlust on, ega siis seda mõtet ei ole, ainult et sa ise oma eesvõistlejat sa võistled ju rahva Ovi tee. Tundub nii, et väikesel rahval üks viis ennast maailmale tutvustada. Üks väga tähtis viis on just, et temal oleks kuulsaid sportlasi. Nii see on, me olime niivõrd pisikesed teiste suurrahvaste hulka, et kui meil siis õnnestus midagi paremat teha, mis välja paista ajalehtedes ja nii siis muidugi tuli eesti rahva tudu seks ka kohale. Räägime nüüd edasi veel sellest sportlase karjäärist 30.-te aastate lõpus ja 40.-te siis esimesed aastad. Sportima tegin muidugi edasi. Tähendab oma lõbuks, et keha hoida, formis aga mingisugust sihti tuleviku peale saavutada, seda enam ei olnud. Kas tollel ajal, ütleme, sportlane seda sportlikku režiimi ka pidas või, või oli ikka vahel niimoodi, et võis lõdvestada ka väikese väikese pitsi teha ja, ja peaasi, et suurvõistluse eel tehti see niisugune hea treeninguga. Puur, mina ei ole kunagi sellest nii sajaprotsendiliselt kinni pidanud, ainult suurvõistluste ees nagu olümpiaad ja niisugust, siis ma hoidsin ennast võib-olla üks aasta eemal igas pidusid, nendest asjadest, aga tavaliste võistluste ees. See elu käis, nagu ta juhus oli. Kas teil kaalu hoidmisega ka probleeme oli, vahel suurt ei ole olnud, sellepärast kui kõva treeningul sees oled, siis kaal läheb iseenesest alla kapo, paar paari kiluga või salati arvestada. Mõnikord oli rohkem, mõnikord vähem. Tähendab, tolleaegne kõva treening, ütleme, võtame selle tsükli, kui te valmistusite näiteks tõsiselt olümpiamängudeks. Maadlustreeningud olid meil umbes kolm korda nädalas ja need kestsid tunni emmer. Nii et kolm tundi maadlust, olin nädalast peale selle metsakäigud, võimlemised ja jooksud. Kelle, kelle juhuslikult meelde tuli muidu, kui hoidsime põhijoones kinni, need, mis Robert oksa meile juhatas, sel ajal, kui tema, meie treener Millal te tundsite, tähendab, et sisuliselt enam treenerit ei vaja? Kas tun tulevad suurvõistluste? Kui kui tunned, et sa suudad ega ühele vastasele võrdselt maadelda, siis siis hakkad iseennast juhtima, pead tundma treeningut kui palju keha kannatab. Paljud on need, kes mõtlevad et kui tugevast harjutanud, siis Marlen parem. Tihti öeldakse, et üle harjutatud ja see on sellest, kui võetakse viimane energia oma kehast välja. Sellepärast see üksinda ei aita, et sul on ainult jõud. Seal peab olema oma keha tugevus, mis seisab alani. Nii et kui üks sportlane, kes on suurvõistluste kogemustega nii palju, see peab ise tundma oma keha vastupanujõudu, kui palju ta julgeb oma kehast välja võtta. Et keha seisab vormis. Aga kuidas te nüüd selle momendi ära tunnetasite, mis oli see piir, et vot need tunnetasite vaat nüüd enam ei või koormust juurde panna? Seda tunneb suurvõistlustelt, kui näiteks saad neli, viis matši ja kui matšid on pikaajalisel siis tunned seda ära, kui viimased matsid tulevad. On sul väsimuse tunne? Õhtuti närvilikus ei saa magada. Kui aga kui oled kehaliselt tugev ja vormis, siis niukseid asju ette ei tule. Ja siis sa hoiad seda ala nii kõrgelt, et seda suuremaks nõudmes enam keha ei vaja. Aga kas vahele ei tule selle magamatuse tunne? Seda tuleb iga iga võistleja ette ja see tuleb suurem jagu siis kui ei ole ennast võistlusteks ette valmistanud. Nii kui eeldaks sajaprotsendilist, ainult lähed võistlustele, et kaasas ainult olla. Siis tuleb niisugused tunded ja see ei ole mitte ainult enne võistlusi, see võib-olla tuleb niuke tunnega peale võistlus, kui suurvõistlustest oled võitnud siis järgmine öö on väga raske. Aga kas teil on olnud karjääris niisugusi, kus te olete tundnud, et te olete ütleme, treeninguga natukene üle pakkunud või mõni suurvõistlus, kus te olete tundnud, et päris õigesti see harjutamine ei läinud? Suurvõistluste ettevalmistamine, kui teatud kogemused on olemas, siis siis enam niisugust asja ette ei tule. See tuleb ainult oma vigadest nagu öelda lohakusest. Et aga muidu on niisugune asi, et, et tunned seda sajaprotsendiliselt oma keha, jõudu, energiat, vastupanu ja julgust. See on väga tähtis ja seda tunnet treeninguga ära. Missugune tasakaal sul on, kui sa võistlustel läheb? Tasakaal on väga tähtis, sellepärast et kui vastane Suld, katsetab võistlus mingisugust võtet teha mis tal sajaprotsendilist ebaõnnestub, kui sa oled heast ennast ette valmistada. Nii et tuleb välja, et see sport sellisel kõrgel tasemel, kui mees läheb juba rahvusvahelisele areenile, see, see ei ole enam lihtsalt niisama musklimäng, vaid see on juba suur kunst, eks ole. See on suurte kogemuste tagajärjel inimene tundma iseenese võimu ja sellega kui tunned, et oled heas vormis, siis ei ole mingisugust närvilikust magamise raskusi. Ja niisuguseid asju takud oma viimase. Ja sellega on suuremat sanso võit. Aga ütleme nüüd nii, võtame ühe noore mehe, loodus on teda õnnistanud näiteks sellega ta, noh, jääme siis maadluse piiridesse, on andnud talle meeletu jõu, tal jätkub ka kiirust, aga ütleme, et on loll, lihtsalt. Kas ta jõuabki. Komplitseeritud asi, seal peab olema vanemate nõuanne kes on selle spordiga varem tegutsenud, et juhatab teda õigele joonde. Et edaspidi, mismoodi tapi harjuda. Kuidas, kui võtame meie kahekordse olümpiavõitja Palusalu temal oli jumalast antud sündimisest saadik kehaehitus, mis passis maadlus. Ainukene, mis tal oli, oli see, et tal võttis rohkem aega kui tavaliselt. Et oma võimeid näidata. Aga peale uut aastat siis oli ta on niivõrd võimas et talle ei olnud enam pastast. 900 88. aastal tulid üle 100 osavõtja jaotas nad kolme gruppi, sellepärast et üks ainukene Mait oli, ei saanud. Neid korraga vastu. Uus suur spordihuvi tuli siis muidu kui 36. aastal Palusalul tulid tagades, et see on alati seoses sellega, kui üks sportlane loovutab suuremat edu. See annab noortele teatud tõuke, et katsetada sama et korda v? Muidugi Suure hulgas ütleme kui jääb järele 10 protsenti, sellepärast et noored kujutavad ette, et see sport on nii kergelt kättesaadav. Aga kui näevad, et see võtab aastaid aega siis paljud kaotavad isu harjutama. Palusalu tulid minu kursustel. Anto nahaks oli sõjaväetreener. Ja tema leiutas esimest korda Palusalu ületseja ja tuli meie spordile seltse ja ütles, et siin on tugev poiss. Et vaata, pane ta treeningusse. Muidugi, sel ajal oli Kristjan veel väga roheline. Ta ei saanud jõuga, üksinda, ei tee mitte midagi maadluskunsti juures. Aga ta arenes kaunis ruttu teatud piirini. Aga suurvõistlused hakkasid tald siis tulema kui ta harjus ära. Tasakaalu. Tal olid väga tugevad jalad ja nende kahe jalgade najal ta pressis oma vastasel nii tugevalt peale, et ta väsitas ära. Sellega ta saavutas. Palju võitlus. Viimasel ajal olen ma mitu korda lehitsenud, läbi selle Berliini olümpiaraamatu uuesti vaadanud ja lugenud ja tähendab mis ikkagi võimaldas Eestil vabariigi ajal noh, ütleme oma sporditase sellisele kõrgusele viia, sest arvestades meie rahvaarvu need saavutused, mis meil olid, on ikka noh, väga head see. Oleneb minu härrad, meie rahva iseloom. Iga sportlane, kes, kellel on huvi midagi teha, see katsub iga võimaluse juures edasi püüda, et ta saab tipuni, öeldakse tagajärjed näitama, missugused paremuselt on ja eestlastel, nagu on näidanud meie vabadusvõistlused ja nii edasi. Heal ajal. Rahvas püüab teha oma parima ja kui seda tahet leidub, siis tuleb ka tagajärg.