Tänase vaimu varasaatega alustame Moody uut kooliaastat, meiegi on selge, et enamus selle sarja saateid on suures osas olnud uudissaated ehkki puudutavad meid ja meie sugurahvaste vaimukultuuri lähedalt. On ju aastakümnetepoliitika olnud rahvuskultuurivaenulik ja sealt ka meie vähene enesemõistmine ja enesetundmine. Loodan, et Tartu Kirjandusmuuseumi teadlaste inimesed meie saadetes on kõiki rikastanud. Seda koostööd tahame kindlasti jätkata. Septembrini Kolmapäevased saated tahame aga vahelduse mõttes ja mitte ainult vahelduse mõttes pühendada muusikale, mille tõin kaasa suviselt kaustise rahvamuusikafestivalilt Soomest. Muusika on vaimutegevuse üks osa ja see, millises seisus ta meil parasjagu on, see peegeldab samuti aega ja meie eluhetkeseisu. Olen kaugel arvamusest, et meil rahvamuusika osas midagi oluliselt viga on, kuid ometi kuulates teisi, nähes teisi musitseerimas, hakkad tahes-tahtmata hindama ka oma. Ja nõnda olengi jõudnud veendumusele, et meie rahvamuusikaelu vajab tervendust. Eestlased on vaielda olnud aastakümneid selle üle, milline tohib ja milline ei tohi rahvamuusika olla. Nii tolerantselt kui muu maailm ei, oleme osanud oma muusikasse ja muusikutesse suhtuda. Kahtlemata on ranguse omad plussid, sellega oleme säilitanud ainulaadse osa muusikas, mille sarnast mujalt ei leia. Mõtlen siin regilaulu. Mis puutub aga kuuemasse muusika tihti, siis selle hindamisel on küllap tehtud vigu, mille viljatena teravalt esile tulevad. Oleme peletanud noored eemale rahvamuusikast. Me pole andnud noortele võimalust avastada rahvamuusikat läbi enda läbi ajavoolu, mis toob kaasa uusi instrumente ja ka uue vormi. Täna isa olla kindel ka selles, kas vabade käteandmisega oleks midagi hullu juhtunud. Rahvamuusika vanemakihiga? Ei tea. Küll, olen pärast kümneaastast rahvamuusikahuvi veendunud ka selles, et inimestele tuleb see muusika uuesti kätte anda. Rahvamuusikat võib jaa saab õpetada tulemusrikkalt ka kõrgemates õppeasutustes. Oluline on see, mida võetakse oma tegevuse aluseks. Kas seda, et see muusika kõlbab vaid ümbertegemiseks või seda, et püüda kõigest hingest säilitada just rahvamuusika olemust, lisades sellele värvi nii nagu muusik seda tunneb? Kliendid tõstavad manitseva sõrme. Kuhu me selle vabadusega jõuame? Kes garanteerib püsimise maitsekkuse piirides, kes kontrollib? Julgen teha jumalavallatu ja võib-olla mõne arvates ka ebaeetilise võrdluse. Vaba turg Angloameerika muusikas on viinud sinna, kuhu ta saigi viia. Aga kui meie oma rahvamuusika anname ka jutumärkides turu meelevalda. Kas saab keegi öelda, et see siis just ja ainult ära rikutakse? 50 lendate 60.-te aastate meloodiate helilindistused, mis kõlavad rahvalikes kontsertidest, on oma aja ära elanud. Vorm on vana ja on päris asjatu loota, et noored selle muusika vastu nõnda huvi hakkaks tundma. On aga viimane aeg midagi olulist ette võtta. Sest nagu näitas ka paar nädalat tagasi Võrus toimunud kandleja lõõtspillimängijate päev on noori muusikuid üsna vähe. Aga kuulakem, kuidas musitseerivad noored teisel pool Soome lahte? Valisin tänasesse saatesse noortegruppi pirn, alles need on neli noort, kellest kaks õpivad Sibeliuse, muusikaakadeemia rahvamuusikaosakonnast. Kaks on selle osakonna juba lõpetanud ja tegutsevad muusikaõpetajatena. Kinnitagu nende tehtud muusikaga eelnevat juttu ja tahaks loota, et rahvamuusika rahvalaulu kõrval ka meil uues kvaliteedis peatselt võimule tuleb. Aga praegu esineb ansambel pirnales ja see mõte on tehtud kaustisel toimunud avalikul kontserdil. Soome noortegrupp, pirne alles mängis marsiloo ja nüüd tuleb Victori vahelisse ja see on väga huvitav, et ka soomlased nimetavad üksikuid palasid Nende looja nime järgi, aga ta lihtsalt marss või valss. Sellele viiuli ja kandle valsile järgneb aga lehmatants. Lustakalt tantsivad siis lehmad Soomes ja võib-olla ka miks mitte, nende aeg on ju teine ja olud. Järgmisena kõlab aga laadale rannapolka. Ma tahaks kõigiga vaidlusesse astuda teemal, et kas rahvamuusika kaotab midagi sellises esituses, nii nagu praegugi kuulsime selliste provokatsioonidega. Minu seisukoht on, need ei kaota, aga järgnevalt kõlab järve rannal. Nüüd kuulame vana Kalevala regilaulu. Laulavad pirnalase liikmed, seriika Järvinen, Marianne maans, Marculepiste, Pekka pendi kained. Vuti uutega. No kui tava Vana on, mida arvan vedelriigina ja ega nad ei näe. Niimoodi külas siis Soome rahvamuusika noorteansambli pirnales esituses. Järgmisel nädalal laulavad Angeli noored saamimaalt. Te kuulate palju huvitavaid joige.