20. sajandi üks prominentsemaid filosoof on kahtlematult saanbol saag šampolstata see ei olnud ainult filosoof, ta oli väljapaistev kirjanik, kultuuritegelane poliitik. Kui 50.-te aastate algul saabus Pariisi Ameerikast Chaplin Jaagu Chaplini käest küsiti, kuidas ta sooviks oma lühikese aja veeta Pariisis, siis Chaplini ütles, et tal on ainult üks suur soov kohtuda san poolsaatriga ja napikas sooga ning on teada ka, et kolme suurmehe kohtumine leidis aset, millest nad täpselt kesid. Ja seda ei ole õnnestunud siiani välja selgitada, aga ilmselt millestki väga olulisest vähemalt nende endi jaoks. Kui paar sõna öelda son poolsaart isiku ja tema eluloo kohta siis võib-olla on oluline see, et ta sündis 1905. aastal. Tema isa oli mereväe ohvitser, kes suri Indo-Hiinas troopikapalavikku siis, kui saan pool oli kõigest kaheaastane. Ja seetõttu möödus son pool Saatri lapsepõlv. Põhiliselt tema emapoolse vanaisa perekonnas kes avaldas väga suurt mõju Saarti kujunemisele tema maailmavaatele. Ja olgu siinjuures märgitud, et sealpool Saatri emapoolne vanaisa oli Albert Swaitzeri tuntud arsti humanisti sugulane dolla, väga nimekas keeleteadlane, õpetlane ja põhiliselt vanaisa, mõjutusel hakkas saart huvi tundma ka raamatute vastu. Ja vanaisa oli ka see, kes äratas saatoris huvi kirjanikukutsumuse vastu oma lapsepõlve meeleolusid ja üldse karakteri kujunemist valgustabki saart oma 64. aastal ilmunud autobiograafilises teoses sõnad, mis 65. aastal avaldati ka Loomingu raamatukogus, eesti keeles. See on huvitav raamat oma avameelsuse poolest. See on nii haruldane, eksi pitsianism, et tõesti halastamatult inimene nii enda kui lähedast niisugusi külgi, mida tavaliselt ei taheta näidata, toob esile, aga kuid teda lugeda, vähemalt mul on, tuli niisugune küsimus sellest piirist, kuhu saab minna avameelsus. Kui nõnda kõik paljastatakse, siis jääb paljastamata see soo, miks niisuguseid asju peab teistele demonstreerima, miks sellest peab kirjutama, mis on see ajend, miks inimene happe võib-olla isegi halvem näidanud. Nii et? Nähtavasti on kunstlikult ette võetud siirus, üks ebasiiruse rafineeritumaid vorme. Sa võid olla tõepoolest nendes asjades maksimaalselt siiras aga sa ei anna iseendale aru, miks sul niisugune ebatavaline kirg niimoodi ennast paljastada on. Ja kui tema lapsepõlvele mõelda, siis avaldab muidugi tema puhul üsna tugevat mõju ja seda ta ise, ei salga Kim kogu ta mõtlemisele. Ta ema oli katoliiklane ja kasvatas teda nõndaanzlössentimaa katoliik ja protestantlik vanaisa. Reaalsus Vaitzer jälle. Omalt poolt istutas temasse hoolimatust kõige niisuguse dogmatistliku religiooni vastu ja see niisugune ambivalentsus läbib koguda oma elu ja loomingut, niiet et ühelt poolt see, mida emandasse üsna tugevalt sisse istutanud, ega ta sellest lahti ei saa ja, ja aeg-ajalt, kui ta ära unustab, siis ta räägib nii nagu usklik katoliiklane natukene teiste sõnadega. Aga teiselt poolt, niipea kui ta mõtlema, nii tuleb vanaisa mõju välja ja ta ütleb väga pahasti kõige selle kohta. Ja praegu, kui väga suuri lootusi Eestimaal pannakse usuõpetuse koolidesse viimisele siis muidugi võib kahelda, kas see asi iseenesest hakkab toimima. Kas isegi sel korral, kui kui see oleks piisava tugevusega intensiivsusega see õpetus, kas see mitte ei toodaks neid inimesi kellele portreelaadne täis või, või siis terve hulk neid Euroopa 20. sajandi ateiste põhinevadki Prantsusmaalt, mis on ikkagi Praeguseni katoliiklik maa. Et kas ei anna just sedasorti ideede sünniks omakorda pinnast? Muuseas, vaat sa meenutasid ta nagu mitmel korral, nagu kahevahel protestantlus, katoliiklus, lisaksin juurde veel, et ta on üldse Ta Atysnioosu vahel religioosne istatistlik, religiooni inimene. Aga siin võib olla ka sellest, et kui vaadata tema loomingut filosoofilise pilgupead, siis võime öelda, et need kujunist fenomenoloogia eksistintsialismi nagu ristumise tasapinnal ja tema suurteks Ni eestlasteks ongi Usserli haide keri heegeli ideed ja nende sulam kokku. Aga väga huvitaval kombel ta siiski mingi tekk, kaardist tulenev siinetuaristlik käsitlus. Ja meelest jõuame siin ka tema selle suure teose olemine ja eimiski juurde siis seal on selgelt näha, ta kihistab inimese vaatlejat, ütleme inimese olemise ka väga, mitte üheselt vaid kahe ja kolme, isegi Sist mõõtmeliselt tasapinnal. Ja aga kui rääkida saan pool Saaremaal ma vaata kujunemisest, siis võib-olla tuleks märkida ka seda, et ta õppis ju hiljem Sorbonni ülikoolis ja oli ka seal aspirantuuris, muide esimesel korral ei saanud veel aspirantuuri sisse. Aga ülikoolis ta õppis ju väga nimekate hilisemate kultuuritegelaste kirjand, väikega teadlastega koos näiteks tema ülikoolikaaslased olid tema hilisem abikaasa eksistentsi alistlik kirjanik Simmuunede paar siis kaasaegses struktuur, alismi rajaja Lewis tross ja seda nimekirja võiks jätkata. Kes on inimene, milles on inimliku elu ja kuidas nad siis vastuste otsimisel nendele küsimustele pöördusid väga paljude mõtlejate poole, sealhulgas ka Karl Marx. Teine poolaeg, kus ta flirtis täieliku ramaasoli marksism. Aga siiski, marks jäi temale mõistmatuks, ta isegi ütles, et et ta mitu korda hiljem veel viiekümnendatel aastatel Tartusse tagasi Marxi poole püüdis eksistents alismi ühendada maksismiga aga peaks ütlema, et need tööd on võib-olla kõige eklektilisemaks üldse tema töödest, kus ta püüab systentsialismi lühendada. Reaalne akadeemiline töö, mida on nimetatud ka eksistentsiaal ismi piibliks, aga võib-olla enne kui minna selle tema fundamentaalse akadeemilise töö juurde paar sõnaga tema romaanist iiveldus, mis ilmus 38. aastal ja tõi talle jo enneolematu populaarsuse, sest kuni 38. aastani oli, saan poolsaart täiesti noh, niisugune tundmatu ka prantsuse avalikkusele prantsuse üldsuse jaoks, ta oli lihtsalt filosoofiaõpetaja ja tegi oma igapäevast tööd. Ja pärast seda, aga kui tal ilmus romaan iiveldus, muutus ta väga kiiresti populaarseks. Raamat tõlgiti maailma erinevatesse keeltesse, kahjuks eesti keelt ja ta ei ole siiani tõlgitud. Nii et filosoof ja huvilised, kes tahavad seda lugeda, võivad lugeda prantsuse, inglise, saksa või mõnel mõnes teises kultuurikeeles. Aga siiski ma võib-olla paar sõna räägiksin ka sellest sellest romaanist süžee iseenesest on väga lihtne. Nimelt romaani kangelane rokanteen sõidab pur Willi, et leida kohalikust raamatukogust materjale 18. maantee avanud turisti markiis Rolevooni kohta, kelle kohta Ta ta kavatseb kirjutada biograafia ja raamatukogus nüüd materjale uurides hakata äkki tundma niisugust väga imelikku haigust, kusjuures haigus süveneb ja haigusega kaasnevad väga suured iiveldus, pood. Ning lõpuks jõuab rokkantenn järelduse juurde, et see iiveldus on kriis tema teadvuses. Ta hakkab tunnetama, et teda ümbritsevad asjad, kogu ümbritsev maailm on talle võõrad. Tekib selline taalne võõrandatuse tunne, esialgu asjade maailmast, hiljem ka inimlikust maailmast, inimestest ta tajub äkki, et see avantürist markiis rolle, poon, kelle kohta ta kavatses kirjutada biograaf maffia justkui libiseb tal käest ja tema saatus ei huvita teda üldsegi mitte. Nii et tekib võõrandumine ka inimliku maailma suhtes ja võib-olla oma loeksin isegi katkendi ette sellest romaanist, kus rokanteen arutleb nii. Ta ütleb, et hetkeks sain ma lahti küll iibeldusest, kuid ma tean, et see tuleb ka siis on minu normaalne seisund. Mul on lihtsalt igav ja see on kõik. Ja aeg-ajalt ma haigutan nii, et mul pisarad mööda põski alla veerevad. See täielikult tüdimuseni ja vastikustunne on minu olemise kõige olulisem tuummaterjal, millest ma olen tehtud. Ma ei käi alla, vastupidi, täna hommikul käisin vannis ja ajasin isegi teeme maha. Aga kui ma veel kord nendele tühistele protseduuridele mõtlen, ei saa aru, kuidas ma suutsin küll neid ette võtta ja selles vaimus arutleb siis rokkan, teen edasi. Kuni lõpuks ütleb nii, et narrid, tunnen iiveldust, kui mõtlen, et mul tuleb neid rasvunud enesega rahulolevaid, lõustu, igavest, ajab naha, see on siis oma kaasinimeste kohta niimoodi ja rokanteni. Niisugune psüühiline kriis peegeldab ilmselt son poolsaatri enda seisundit, sest just sõnades, millest me siin juba rääkisime selles töös ta räägib ka nendest tagamaadest, mis sundisid tale iiveldust üldse kirjutama, nimelt san poolsaart märgib, et kolmekümneselt oskus ta veel siiralt, et temal pole mingit pistmist kaasinimeste tuima, sellise õigustamatu Olesk eluga. Ta märgib nii, et ma olin rokandee, ma kujutasin tema temas ilma ilustamata oma elu lõimu. Samal ajal olin ma aga ise äravalitu põrgu Annaalide kirjutaja klaasist ja terasest elektronmikroskoop kummardunud minu enda protoplasmast vedeliku kohale. Ja hiljem kuulutasin ma rõõmsalt, et inimene olla on lausa võimatu. Mul endal oli see niisama võimatu, jama erinesid teistest ainult võib-olla selle poolest, et mul oli voli väljendada seda võimatust, mis sama viivul muutus minu kõige inimlikumaks võimalikkuseks. Pole ilmselt Saartsi jumala salgamine. Me märkisime siin, et ta on ateistlik eksistentsi alist, kes lähtub sellest, et jumal on surnud ja sellest tuleneb ka elu absurdsus. Aga Kuldse Saatri jumala salgamine pole võib-olla mitte midagi muud kui lihtsalt teatud nihe tema religioosses teadvuses. Sest jumala osas on nähtamatu vaim. Too, kellelt ma olin saanud oma volikirja kirjutamiseks, märgib saart ja saart ise tunnistab ka sõnades, nii et kirjutamine tähendas mulle kaua palveid surmale sellele maskeeritud religioonile. Et ta päästaks mind religiooni käest. Olin täiesti usklik, märgib saart. Kuid siiski oma järgneva elu jooksul õnnestus tril kummutada kase viimane religioon ja käes oligi absurd. Või nagu saar sõnades kirjutab lõpuks, et ma olen kaotanud usu, kuid ma ei ole murdnud tõotust, ma kirjutan ikka ja mida muud ma hakkasingi teha. See töö, iiveldus ja ka sõnad on võib-olla ühed kõige olulisemad tööd üldse Shan poolsaart või maailmavaate väljend tamisel ka, aga nagu siin öeldi, et akadeemiline filosoofiline töö on olemine ja eimiski ja tegelikult neidsamu probleeme vabaduse ja võõrandumise probleeme käsitleb ta selles töös siis juba veidi akadeemilise mas vormis. Olemini jäi miski ilmustel sõja ajal 1943. Ma tooksin selle teose juures esile selle. Saarter vaatleb inimese teadvust, inimese olemist inimreaalsust kui kolmest mingist aspektist hüpostaažist lähtuvat küll mitte selliselt testi ideoloogilisest vaatepunktist, vaid hoopis teistmoodi, ta ütleb, et ühtne inimreaalsus temal on kolm aspekti. Aga need on vaid abstraktselt eristatavad, tegelikult on nad üks tervik muidugi. Ja need on olemine iseendas või ütleme siis endas olemine. Teiseks olemine iseendale. Ja kolmandaks olemine teisele see esimene endas olemine on see välisobjektide maailm, kus me elame seal reaalne ja seda me muuta, eriti see asi on nii, nagu ta on olemas. Ja sellega inimene noh, peab vähem või rohkem leppima. Olulisem on tunduvalt Se olemine iseendale. See on see subjekti täielikult tema teadvust hingehaarav nagu olemine. Ja seda ta võrdleb juba, et see on vahetu enesetundeelu. See on iseenesest puhas, eimiski, ütleta olemine iseendale. See on tema eksistents, mitte olemis, eksistents on nagu mingi sellest esimesest maailmast asjadest selle kaotuse või vahetu üleelamine, mingi puudumise vaheti üleelamine. Aga ta pole ka muidugi olemise loogiline vastand, vaid tema mitteolemine on hoopis mingi teise märgiga. Ja kolmas olemine teistele, see on juba see, kuivõrd inimene peab, on sunnitud suhtlema teiste olenditega. Ja siin saartel toob esile fundamentaalse konfliktsuse inimesi ja teiste vahel teiste isiksuste vahel midagi sarnast, heegeli isanda ja orja, sellise teadvuse mudelile ja inimese üksik subjektiivne isoleeritud eneseteadvus omandab välise objektsuse ainult siis, kui ta tungib kellegi teise teadvuse vaatevälja, ütleme ja vaat selle tissi jaoks siis see inimese mina on juba mingi objekt, vat siinse subjekt, objekt, suhe, saart rõhutaks seda, et inimene üksi võib täielikult subjektiivselt olla, kuid ta on sunnitud paratamatult suhtlema teistega ja ta muutub teiste jaoks objektiks, nii nagu tema jaoks on kõik teised ka siin tekib see pidev konflikt subjektide vahel. Vabaduse Est võitlus teise silmis tähendab isiksuse võitlus vabaduse eest silmis. Ja siit tuleb ka siinne fundamentaalne projekt. Inimisiksuse jaoks stab soov olla ise nagu jumal või või tähendab saavutada iseendas sain enda endas olemine ise ole kellestki sõltumatu tähendab, säilitada siin enda jaoks olemise vaba subjektiivsus, see on tema nüüd nagu vabadus üksist, aluspostulaat, aga aga ta möönab ka pessimistlikud, et kuivõrd siin täielik senine vabaduse saavutamata, siis inimene on tegelikult ju pideva selliseid tulutu püüdlemise küüsis. Jah, vabadus on tegelikult subjektiivsuse oma subjektiivsuse üleelamine ja seetõttu noh, igasugune niisugune inimestevaheline tõeline kommunikatsioon on tema meelest lihtsalt võimatu, sest nagu sa ütlesid, et et, et kui üks inimene muutub teisele inimesele tema võimaluste piiriks, siis lakkab see teine inimene olemas enesele ja hakkab olema teisele. See aga tähendab inimese vabaduse lõppu järelikult tema orjastamist. Loogika on väga lihtne ja kõiki inimestevahelisi suhteid saab Saatri arvates väljendada vaid kahe sõnaga konflikt ja üksindus. Ja võib-olla siia taas jälle üks tsitaat sobiks ühest jutustusest ilma sõidupiletita reisija. Tsiteerin, kontroll on tulnud minu vagunisse ja vaatab mulle otsa. Küll vähem karmilt kui kord varem. Dadaks pigemini jälle välja minna. Et ma võiksin oma reisirahuga lõpetada. Ma peaksin talle ainult mingi sobiva vabanduse ütlema, täitsa ükskõik millise. Et ta võiks sellega rahule jääda. Õnnetul viisil, aga ma ei leia ühtegi ja mul ei ole pealegi ka mingit isu sellist otsida. Nii me jääme mõlemad sellesse vagunisse täis ebamugavust kuni diooni jaamani, kus ma välja lähen. Ja nagu ma täpselt tean, mind keegi ei oota. Mu meelest, selles on üsna hästi kokku võetud Saatri. Vabadus. Vabadus, ma ei pea seda piletit ostma, ma ei viitsi isegi vabandust otsida. Lähen seal dioonis välja, ainult et seal need, mitte keegi ei oota. Vabadus nii millekski kui millestki langevad tema puhul. Absurdini. Optima vabadus on, niiet ütleb, et tegutseb kooskõlas oma vabaduse, iga inimene on sedavõrd vaba, kuivõrd ise seda soovib, ise teeb ennast vabaks. Täielik siin nagu jah, voli või suva, aga seal on ka sellest, et inimene elab juhuslikus maailmas, kõikjal on juhuslikkuse ja kõikjal on kannatus ja konflikt võitlust eesti isiksusega. Ja seetõttu elu ja mõtte otsimine on vist ka saart natukene mõtet. Ja see vabadus on lihtsalt vabadus iseenesest, nagu saator ütleb, et inimene on vaba selleks, et olla vaba samuti nagu kangelastegusid, tehakse tihti lihtsalt selleks, et olla kangelane, kuid mille nimel see ei ole üldse tähtis. Sama asi nagu siiras oled, mille nimel sa siiras oled, milleks ja kellele on vaja sinu niisugust ropu siirust? See, see tuleb niisugusel korral ju väga selgelt välja ja siis hakkab niisugusest mehest, kes tegelikult oli ju väga andekas mees, nii et seitsmeteistaastaselt juba Loshallis bakalaureusena 22. aastal, et tegelikult jääb kogu aeg protestima oma jumalaga ja selles samas sõnades ta ju räägib seda seda konkreetset juhtumist, mil ta jumalaga lõpu tegi. Ja jumala täidab taktitundetust ette seda Talle ema on tagunud sisse, et kõik sõbrafadeotane tan kõikjal, ta kontrollib ja valvab sind. Ja see vastumeelsus sellise absoluutselt kohal oleva totaalse kontrolli vastu. Aga kui rääkida, see on pool Saatri kujunemisteest ja me siin juba korra märkisime, et viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel pöördub sümbol saart marksismi pooles, tudeerib üsna põhjalikult marksismi. Loeb uuesti läbi Marxi kapik Stahli Marxi varasemat tööd ja kirjutab ka mitmeid fundamentaalseid töid, kus ta püüab siis marksismi või eksistentsialismi marksismiga ühendada. Kuid siiski 60.-te aastate lõpus ta pöördub ka marksismist kõrvu vale ja lülitub üsna aktiivselt ühiskondlikku ellu. Nimelt sel ajal hakkas ta välja andma ajakirja, mis kandis pealkirja internatsionaal haalne idioot ja olgu märgitud, et seda ajakirja toimetas tema abikaasa Simone paar. See oli niisugune väga huvitav ajakiri selles mõttes, et ta protesteeris absoluutselt kõige vastu, mille vastu üldse protesteerida sai. Ühesõnaga, no see on poolsaart püüdis nagu selles ajakirjas siis rakendada oma filosoofia meetodit absoluutset eitust. Ja võib-olla on üsna loomulik ka see, et just kuuekümnendatel aastate lõpus Shan pool saak ühines ju prantsuse uus vasakpoolsetega, võiks öelda, oli isegi uus vasakpoolsed liikumisest alguse saanud üliõpilasrahutuste üks vaimseid liidreid, teatavasti 68. 68. aasta mais sai see üliõpilasrahutus alguse ju Pariisi kunstiüliõpilaste mässust. Ja san poolsaart, ühines üliõpilastega. Läks nendega ühes tänaval protestis olemasoleva süsteemi vastu ja ühes oma hilisemas intervjuus. Saan poolsaart on märkinud, miks ta ühines üliõpilastega nimelt ta ütles, et kuidas aru, et tegemist on võitlusega opositsiooniga, vanade ja iganenud isiksust ahistavate väärtuste vastu, siis ta ühines üliõpilastega paugupealt. Ja ajakirjanik küsis veel Shan poolsaartri käest, et kui nüüd kultuurirevolutsioon oleks teostunud, kas te siis oleksite lubanud põletada oma mõttekaaslastel Rahvusraamatukogu ning Moona Liisa. Sellele küsimusele vastas saaks, nii et mis puutub moona Liisasse, kus siis oleksin ma lubanud need minutitki mõtlemata põletada, kuid seejuures oleksin püüdnud nähtavasti kaitsta mõningaid teisi asju. Kas mul oleks õnnestunud, on juba teine küsimus. Kuid ma ilmselt oleksin ütelnud see, pange nagu kõrvale. Hiljem arutame, mida nende asjadega teha. Kui aga oleks hakatud põletama professoreid, siis selles poleks ma näinud midagi halba, kuna mõned neist on lausa kurjategijad. Tegelikult oleksin maga nõudnud, et neid hoitaks üksikkambrites, nii nagu hoiti raamatuid ja pilte sõja ajal. Et hiljem, kui põhiülesanne on lahendatud, oleks saanud värske peaga arutada nende edaspidist saatust. Kui ma mõtlen, moona, lisas Liisale siis tahaksin öelda, et on tõepoolest asju, mida pole mitte millekski vaja. Absoluutselt mitte. Milleks. Aga siin väga selgelt ära selle, mida sa, Toomas ütlesid, epateeriminesine või püüd natuke šokeerida või, või eputada just niimoodi vaata vaadetega, et mul on täiesti ükskõik, Misest moonalisest, muudest kultuuriväärtustest saab, see on minu meelest žest või poos. Aga see oli see, mis viis ta laineharjale. See ka Nobeli preemiast loobumine, teeb ta palju kuulsamaks kui selle vastuvõtmine. Jah, aga ilmselt see on poolsaart Rootsis ikka elu lõpuni omaenda elu mõtet ja ja see on tõepoolest niivõrd tõsine küsimus. Et paratamatult selle küsimuse lahendamisel on kõik filosoofid ka enne Saartrit sattunud väga tõsistesse vastuoludesse. Ja minu arvates see elu lõpp just näitab väga kujukalt seda, et. Ma ei loobunud elu lõpuni oma esialgsetest vaadetest. Inimene kujundab iseennast läbi absoluutse eituse.