Tere, siin toimetaja maris Johannes. Täna kuulete setus kõneldud lugusid. Räägime jutu pärast Taarka esietendust, neljandal augustil. Obinitsas targa on kuulus setu laulu ima. Sündis 149 aastat tagasi setomaal Hilana mäekülas. Kauksi Ülle on temast näitemängu kirjutanud ja Vanemuise näitlejad koos setu laulu naiste ja meeste ja lastega. Mängivad seda lavastust Obinitsas Seto Seltsi tare muru peal. Täna räägivad näitemängu tegijad jäägri Merle ja mets oli Marie samuti Taarka loo kirjapanija, Kauksi Ülle. Ja pärime kõhe setokese ja ühe võrakese arvamist. Jääti jutul õige vägi sees oleks siis palun oma vestluskaaslastel lõunaeesti keeles pajatada. Teadmine seto kestetaarkast jõudis Võrumaal sündinud Kauksi Ülleni. Taarka, ma Edimelt lugesin lehest, kui ma, laps oli näiukene Etolsane rahvalaulik ja käbe elamisest elamist nii et laulse ja arvati, et ta kõnelda ei mõistagi, et ta ütles kõike lauluga ja tundub mulle väga huvitav ja yld ampama Setumaal näksi katsekümne kaheksandal aastal sõbrul külal käime kuulsetest vaht, sest ja siis mõtlejat Kairos, kes Setumaalt Peri näitlejanna kirutada time jaos, sest tants rolli, et kosta, kehastada ta suur laulikut ja siis ma 2001. aastal tuli Setumaale vahtsast juba uurimiskavatses käijannaksi lugema raamatist ja siis kulla minemiste käest, et mida ta mäletas ja niiviisi korrassi materjali kokku ja sega mäletati palju. Ja et siis kui olla Taarka pilt 2001. aastal näitusen, Üllen siis kohalik naisterahvas läks sealt mööda, vanem naisterahvas ja lei risti päris ette, võimene jälle naisterahvatükke, siis ma mõtlik ület katesse Kendasteta minemine nagu voolu ja viil, nii palju mäletades, et noh, et hirmuga vildi niiviisi, et esmamõtlejad mälestes kõva ja hinembrisse lugusid, mis siin näidendi Nolly, nuumaka tõesti, oma kõneldu inemistel Vaikovskist loetu. Ahaa, nii et see on ikkagi väga paljus täiesti dokumentaalne, tarvest tähendas, ütleme niiviisi, et oma kõik dokumentaalsaaga, aga too kohene pantuma, noh sealne pidi kuigi pandmad, noh, et mitte tümbreiutustuse vaidleks nagu tegevuse käigul, et tahaks nagu sassi on, päriselt nii olnudki, jah. Meie aja laulu ima korraliku rahva rahurikkuja ja rahutu hing Merca on see, kellele see Taarka lugu on pühendatud ja mängimiseks mõeldud. Kuldset püksid jalas ja erkroheline nahk seljas võtab ta vastu esietenduse järgseid õnnitlusi ja viskab võllanalja selle arvel, kuidas setod Vanemuise-le kannelt laenanud. Merca koolitatud näitleja ja karm, räme traagiline luuletaja peaks suurepäraselt sobima. Taar kaks keda kogukond kartis, aga salamisi imetles. Mida Merca taarkast arvab? Ma mõtlen küll, et minule ütle muud viiemise kõiki nagu tunnus, et vastol tal tarkal kuraasi vilinenud, kui mul and a, miks Muuman tollesama platsi peal ja ta on kõik ai mulle abi, solvaja on nagu nõbu kahandnud, õnne kord ilmutab. Ja milley kas ka allus nagu kergesti või tuli ta kergesti, oli ta selline hästi oma, sest tegelikult on see ju sinule kirjutatud roll? Jah, miks ja noh, kõik kõik nagu kisk toda Taarka pilt ja kaema, et kõik imestanud veega vanamutikene ja Nennekanaga Kõnud meenzisiinekesed, jää sense veega elusa ilusa elusa Silmekese kaevast, Elo samba kiigut õnnekalt ma kaelaid mänski 16 aastasid, uulitsa tääl, ei, oledki säänest Elol silmi näinud Taarka lõksall väega väga kihvt inimene, mis sa arvad sellest targa ajas, tulid õige aeg, kui ta elas või oleks seal mingil teisel ajal olnud nagu paremat lööki vast vast Mäelselgi Tõse laululastel pole seda leelo olevast parem. Esivate siis niimoodi ei arva. Haiglies õlgi läänest muudatust vaja tuuba või teistmoodi olla. Aga, aga seesama Taarka, mis vahe on sellise rahva laulikule üldse kunstniku elule, et kas, kas on seal mingit vahet üldse? Ei olegi? Ei olegi vahet, aga staatus duost kyll oleks tähendanud, laol on ka kirjanikele tellisrasse Helodolled, kus, kui sa rahadega välja tuled, kui sa õnne õnnelds, kirjanik oled meniski teisti kõrvalt ei tee. Ega too ka ei ole nagu kergena. Ja sinu oma kirjutamisele on targal ka mingi mõju või jõud olnud tundma mõista aineid küll ütelda, et olla, et tulla, kui ma mõneski näitemängu diisis. Ma kirjutan küll täiega lehe, siis mul on oma mõtteis tolle inimese pääl, keda MeT. Sama Taarkagi, et see oli huvitav, et sa kirjeldasid, et teda veel nagu peljati ja 80 aastat peale tema surma, kes on üldse nagu sama lugu nagu 11 suguse inimesega, võime kunstniku lugu, XX heina tuum, lihtsalt seto sääne perimus, skulptuur perimas kultuuril oma oma karmi reegli, aga kaine, mis seal on õigus oma õnnele, et sinul oleks sääne lugu, kus hoolimata ega sugustest vastasaisudest hinemineks kehtestindaja jäi ellu. Et hoolimata kogu hukkamõistust ja, ja hääletavatest hinnangutest ja tollestajates alluv praktiliselt mitte ütelegi kogukonna sätisele läheks toit linnast ära ja jäi ellu ja oledki õnnetu. Kui palju see kultuur täna aitab inimestel siin ellu jääda? No ütleme nii, et rahaliselt ta nüüd küll ei avita aga ütleme nii, et tolle vaimu poolest, et eks vahepeal pidu pidada ja vahepeal tüütetaja, et nagu sääne vahelduse graafik oleks ja yxavitas sellepärast et Jabattri imetlus naid esivanempide vastate, kellel oli nii ilus rõiva ja kes kõik teda käsitööd ei, peaaegu kui andeka pidi olema setu tüdriku, kuna seitsmeteistaastaselt pidi uma pulman mõistma 100 improvisatsioonilist laulu, ütelda, et ega külalisele ja sugulasele pidi esitamiseks nagu laulu, mis oli, sest nagu vastavalt tollele, mis tollele inimesele pidi laulma. Et olen mõttenneli väga andekad, banke praegu mõnegi noor luuletaja Anna laulma oma pulma seitsmeteistaastaselt 100 luuletust, kata Hitler, Need nii tumm, aga sina ütleksid juba oma elukogemused, nüüd male mõrsja, vana tütre midagi, ütles kohaikete sule. Nüüd on üks poiss ka punti ja osa laule nii kaua spoifikaks otse midagi laulda, tüdrukute koon, aga muidu oleks nii, et poisi omaette tüdruk omaette ja ainult kihlatu oli Kuigina on see, et see lugu siin Obinitsas toimub, see oli puhtalt sellepärast, et Taarka on selle kandiga seotud. Jah, Taarka Hilana külast. Ja maetud on väga kuhugi siia ja Obinitsa surnuaeda. Kas targast on jäänud tema tema põlvest, on on, pärijaid ka ei ole. Dime hinda põlvest, täpselt ei teagi, kas summa ei ole selle kõneldas küll, et mõnegi Poigo Murmaskin, aga kindel ei ole. Kui seda tänast plejaadi siin vaadata, kas siin on sellist Taarka mastaapi lauljaid täna pommiks? Nonii, mastaapi ei ole, aga Umm on ja tule ka pääle nagu siit näete, on. Aga, aga kui palju selles tarka olemasolus on tõesti tänu heale juhusele tänu soomlastele Lähme ummiks ummiks muidu kui soomlased teda üles kirutanustesse ees juhtunu käsesse jäänitest ilmselt muud mälestist kui ainult, no juttu, aga Time laule ja toda ilmselt kas pandud ja täiesti folklorist nii tähele, kui teda kõrra Soomes viide. Eto juhus, solgelda, elun tähed, õnn. Et sa pead ikkagi olema korra nagu väljas kuulsaks saanud, no võib-olla on esinenud juhtumeid, ostsin ka praegu selle raamatu, kui palju nüüd Taarka näidend on siia lavale jõudnud või on seal mingeid kärpeid ka või on kärpit ja manudki mõttetu osasid, ega te ütlesite, ei ole eine Tammeks nagu terve Talle kollektiivi näidend juba. Kas siin koha peal sündis ka midagi ja ei jäsuppikassiiviljate tegevust edasi viia ja ei ole jutustus, vaid tegevus. Mis sa ütled nüüd targale saates sõnast aitüma tolle esteta EL-i ja Olli ja inspireeri nüüd neid inimesi jätum, väga naljakas lugu, et toonane kõge rohkem sõimati pimedale kultuuriga elustas. Et ummiga, kummaline. Palju sa mõtlesid sellele, et selle lavastusega näiteks välja mängida kõikvõimalikke setu rituaale, loomulikult ma mõtlejadcio, et oldi kokat soovi anda anda nagu Taarka elulugu ja anda setomaa kultuuri üldpilt ja no katteülesanne, et ma püüdlasest täita. Et oleks nagu mõlem patajate olles setu sündmustiku ja laulu ja tantsuolles konteksti. Et laulu kokku tollega, mis süniust, sead, pulmalaulud, pulmalaulud tööl ja, ja siis na praasniku laulu Brasnikul jättu cache'i kõik kokku saigi nagu etes need lauljad, kes olid kui paljud nende jaoks oli see veel loomulik maailm või palju, see on õpitud maailm. No ütleme niiviisi, et kohalikud tütarlapse kestsid laulseva Nuelaseks hinendiste taluden ja kuulva teda keelt ja laulvat, siin rahvamaja on ka ka Tartu tüdruku, ma lihtsalt väga hea lauluõpetaja algusest peale Ohnu, aga näide omaks Lõuna-Eestini lambist. Niiet et üksiloyningutud lauluoskust lihviti tõsil oldud elule ja perekonnas sündinud kõik nagu väga hästi. Kui nüüd pulatasse jobu Obinitsa pääl kõikoonia laula praegugi, laulvad üten ringi, need nüüd ei ole Eina keristest, et kes on mis või kes see taat ka iseenesest, kui lähedaseks ta sule sai, siis kui sa temaga koos nagu juba olid mõnda aega olnud või no Marvate mummud ei ole suurt, aga toda, et mõista teda ja arusaadavast etta ja sisse elada, et olles situatsiooni, et, et mis seal siseks juhtu ja kustuolija time nahan olla. Et tolle male muidugi läbi läbi nagu, eks tunnetanu ja Dima perest Kihnu ja Setumaaperest ikna ja kui ma kõik setomaa sündmustiku fans kokku ja noid rahvalaule ka katsekümne esimesest aastast ole tegelenud ja kõik ja ja ses maastada näidendit kirjutanud setomaa pärast mitu tykki. Ja praegu on mul siiski häämyyled, tükikene Setumaa ajalugu ja setomaad, on tarveste Ellev. Et kui ma näe ekstüdruku, et on peris Kirmast pärast etendust, kas tüdruku müter ringini ja mehe omadest kanja laulvad tundu täitsa nagu päris. Et ongi, nagu kultuur elas, noh pärast seda etendust tõi belgia Inemise nooreneb Setumaal olles seto, aga kuidas selle kultuuriga on, ta on praegu siiski silm seletab siin need, mõned on ikkagi niuksed folkloori üliõpilased, et ja kui palju see on nagu see loomulik ja kui palju on see juba see juurdeõpitud, et, et kas see katkestus on vahepeal olnud või ei ole. Perisse ei ole, ta on täpselt nii jäljeli, et on võimalik veel nagu, kuigi siit välja tulla, kui tahta ja et nii lõplik katkestus, ta ei ole nii koliivlastele peategaa alustama kuskilt otsast hääledamsaski nagu Vilsanena. Nagu. Kui onu tähi töödi geene, koole. Mõrsja kuulutamise laul, õigemini on see küll ringmängulaul jääb nüüd kurva koha peal pooleli, et õige pea jätkuda. Obinitsa külakoor on selle 1990. aastal soomlaste jaoks plaadi peale laulnud. Täpselt niisamuti laulis Taarka ennast kuulsaks tänu soome rahvaluuleteadlasele Armas Otto Väisäneni üle 1913. aastal. Kuigi juba Jakob Hurda setukeste laulukogus on targalt laule üles kirjutatud. Neid vahendas siis eestlane, Vastseliina kirjamees Hindrek Prants juba 1889. aastal. Meie järgmine vestluskaaslane on seto juurtega ja temagi teeb etenduses kaasa. Male Terjel ilma ele Obinitsa tüüta Obinitsa Põhikooli hoppajana ole seto keele opoja ja tee ka näitemängu latsiga. Ahhaa no siis on ju peaaegu professiona. Nonii, kui nüüd Obinitsa, Obinitsas on tulnud selline suur asi nagu Taarka, siis mida see üldse Obinitsa jaoks nagu tähendab, või oskate te seda nagu mõtestada ja seletada? Soom setomaale säänest, Au eriti Obinitsa Taarka Joam siitsamast Hilana mäelt pärit vana imege selli tedrekülatool siis silanemäe kõrvale time nimi olla mahti Rannula ja tinakõnel taarkast mulle ja tõstarkas ei jää mitte halva mälestuse lapsepõlves vaid ja vana ime kitsepinna alati hea sõnaga, et tull Olhe naisterahvas, kõned, Väiga vaene loll ja oled Minkagadki latsi koolita ja halle olnud, uus detarka sai kuulsast omal maal. Õnne tuul läbi, et soomlased nagu avasti ja Sooma vehib siin oma maal nagu rahvaste tausta Timme ja, ja taustal nagu mu vana ime Tõnno pära Väiga halle, kui te täna siin Obinitsas lapsi õpetate ja kui palju üldse see petukultuur on olemas siin praegu teie endi kõrval. Kas aga vaim on kuidagi nagu andnud teile tänaseks ka jõudu? No mulle kind lahe sellepärast et ma olen kuulsast suguvõsast, Beritniku sõrmuse suguvõsas seal oma kõik pillimehe ja laulu ime ja sõnalise. Nii et et uv mõte, mokkam nagu lapsest peale kõik aita seto kiil, ütlekki, Auna male, Opno Petseri tõuseb keskkoolis ja seal seal halva laolgu, et lubata seto filt kõnelda. Ja kui Tallinna Ogmalatši diis naksikõne Ma ummi setokeelset juttu siin ja seal nagu avasti, et epperichestele. Aga kas teie oma kodukeel oli ikkagi kogu aeg setu keel? Latsiga kõneldi kera, keele, vanem kõnelist, seto keele kumavaima lahe ja on teil endal lapsi ja mul on kolm last, kes on gei pil ilma pime oli ka näitemängu. Ja time kah nagu šveitsi viisi kirjutas setokeelseid luuletusi ja, ja avaldati augustinumbrist imeluuletuse oma Win Väigokese vits on katseaastane ja it's on neil aastane Puiacene animed tahtma Väiga meelega katel päeval siis näitemängu kaemas ja tahtsavil tähendagi üteld tulla. Aga nendega on teie jutt ikkagi kodus, mis keelne läbisegi ei kiregu seto keele ja, ja nime oma nii targa, et nailaine magama kah kui setokeelse muinasjutu vällja noris. Ei, ma ei lähe küsida, aga ma kuulen seda huviga, sest see on probleem, kuidas kirjakeelses maailmas oma kodukeelt ja kodumurret alles hoida. Ma ise ka just selle peale mõtlen, kuidas oma lapsele, et eile õhtul ka mõnda vana rahvalaulujuppi või, või midagi lõunaeestikeelset, et rääkida ja jutustada, siis ma olen seda nii jää meil kuulata, et, et mul on tunne, et see. Meie minek suurde maailma ja, ja see üle ilmastamine minu meelest on toonud kaasa mitte seda vajalike asjade hääbumist, vaid vastupidi suuremat huvi selle vastu ja, ja tõusu palju praegu Kristiine Obinitsas on lapsi, kes koolis käivad ja üldse noori peresid. Et kui elujõuline see kant muidugi, latsi on vähe ja järjest vähem past, kuna töö Kotosid üldse siin Obinitsa ei ole. Ja kooli löödi kokku Obinitsa Meremäe kooliga Ladciov, nii vähest, et kaatet kappe kooli peale ei tule, ütle kooli laste arvu kokku. Aga muidugi, mis kandile kõige suurem mure olla, lähtu piir, et ina, Peterehe, spetšere turg, Petere kerk, Petseri kloostri säält saadini, kodud elujõudu ja, ja too pärast tegelikult seto rahvas Väiga kannatas. Ja kui lubad, siis ma loeute Umadete luulatuseda kotuse pääle, kui oli 18. mai Aktuaalse kaamera üteldi, et et Eesti ja vinne riik kirjutas siis lepingule piirilepingule ala siis mul nagu tull päästajane mõtte süvene kiskva seto rahval ikku Ikmalda nälviil, eesti vinne riik, kambaka nime, Tiidvakostlat piir, ärna Annist oma pini, kes haugub, oleks vaja laati püsse, usse, paugu eesti mehe põlgsi seto, Läti euroliitu, sööge seal suhkruliimi maske, tuist, õpet, kui palju rahvast täna teie kandis siin vaatamas on olnud või, või nendel läbimänguga päevadel katel päeval oli nagu proovietenduse eelarve kontrolletendus ja proovietendust olnud nii puupüsti täis Tuudi pinke manu, et rahvas Ärmahusid ja tähenda nagu näiti kah oli puupüsti Davis siin pidi olema 600 kotust ja kõik olid täis. Nii et rahvast ja huvisoo vastav nii võrra Pallo ja kõnele kuulnud häid sõnu selle kuidas ise laval olla on. No Väiga meeldis muidugi ja, ja proff kõrval algul tundsime küll, et no mida, me ei mõista, et kõik, kõik näljat ioni nii libedalt, aga aga noh, kuna Ain Mäeots niivõrd OPA ja lavastaja siis, siis noh, esivõid seal mätta goismi tunne, hästi tunnete. Et noh, kui aplausi kuulad ja Häid häid sõnu kuulad, siis on hea olla, siis on selline tunne, et Humen tahad siin nagu til parem vahedeta. Elu see lohine seal rõõmu. Elo Tähe tädikene eneserõõmu Elo freesti Rees teese jäänuse rõõmu. Ja. Need jaa. Veel kord Merka jutule. Obinitsa sule sobis sind ajasite mõnda aega ja olite koos ja käisite neid tarka radu pidi. Igasuguseid inimesi nagu Eesti tusegi paigu hom. Võiks kõnelda vett, Ma pean nimepidi nimetamine või äi nakaima tood kyll tegema esinatiidlegija esimene võsluga Tiidlegi, usu oma värginest. Taarka Ki käis, pani laulusid ja need, kes talle ei meeldinud, nii oma Vaiga panda laulu siis Jabaneki aneki koja. Tule õnne, aga kuidas nüüd selle lauluga, et see tuleb sul nagu nagu iseenesest või kui tuut Uudel küll upatava jah, mulgi uppustel vaja, aga nüüd tunned ennast juba seal laudest kindlana laulu ima, nagu sa pead tundma vähemalt nägu tegema ja tegema, mis keeles te rääkisite, kuid omavahel siin olid, käis proov, paljud teil on ju siit lõuna, Lõuna-Eesti päritolu, nii et kas kas annab nagu sellist lavastada ka selles keeles või no mõnel kõneliva Gidegi mõne mõne seto keeli võrokuisem kodaks ja kuis mõist tunne olla, olla vastu ta küll, jah. Söökil. Kui palju sa pidid ise siin õppima ja seda setu asja nagu järje peale aitama või on see sul endal hästi? Ketasmamma kõne kasutaja minna esimese kolm aastat, kolme aastaga kasuti minna, tolled, vanem poledzivertiileja imeksvõit, linnufoto nik avakuu ime tülilt nagu koda tullie kõrraga saba nagu kolm kild kätte. Eestiline seto kiil ja ma küll ei mäleta, et mul oleks realistki Vaiva olnud papagama kõne siline kiltmaamaksega seto kilt. Mul on pidev ja siis noh, ei see kõik nagu eesti kiilt ainega, kus juhus tähendab seda taimedel kirja kleit, noh, et mul ei ole kõiki Vaivad enned petite keele pealt tasemele ümbril lülitama. Molatskinoimumatuna, aga nüüd, kui sa kirjutad, kuidas siis see keelesuhe on kord nii, kord naa tuleks ainult Rissi kõiki me, ta sõnaga mulle kirjutanud, niimoodi vast hiljem piakul lüüdatus, tom kirja keeliaga manssegi sõna tuleva sisse tulla, et seto või, või siis nagu lõunaeesti keeles oma sõnu kogum, ta tähendus on parem või noh, täpselt kuna kellelegi märku õitseda, tuvastama Halla v küll vale illus olla, kõik kaik, too toda näidet, et sõna käega. Et ma armastasin käega sõnaga, mis nägi see vedama jääkeele hon ta ütte täheke särv müts, täheke Merka onu ja no mis ta väga ei ole noveenegi sõnainenud. Aga kas on ka nii, et mõni teema on selles võru keeles kergem ja, ja teine on jälle kirjakeeles või ongi maailm, et miks see niimoodi su oma laps mängis ka kaasa, mis keeles kõnelete? Kuis kippus talle kirjakeele peale arutas, arva kyll, päris hästi nagu katsus isiku tasandilt kõnelda ja need on päris tubli mulgi see mägi siit ennem ilusasti ütlesid, et ühel sõnal täht ära võetud ja näe ja läinud ongi kas keele või rahva nii ühel kui teisel seto omi järgimist Pitjaid väega väega vana. No ma mõtlen vist juba Eesti kuldselt Mäega väga vana kultuuri hoidja, pidajust silmas, vana kultuur, Soll nirõiva ningiin, kõik ta usu ilm, et tegelikult on see päris palju teda käega Vanna ürgset vunki alana vil pagana ost, esiküll siin tunnistada, et viise, dolla nõmm kas või näete, siis jõuad nii-öelda hobimetsa kägu, surma müts, kivi, ega kõrt kuduldas metsast välja. Marjul või seenil käisin siis üks pandas ta kividel, eks Diodellekana tagasi. Et siis sa ei saa, väsis Miikse jaanikivi, Jaani Hallik, kohammasta Satoomastast tuhandetki, käitu ohverdama pargile, kivil, sõiduki kiiks, ütles distants asja tüütevana, KUS kommunigava ristiusk ja see, see pagana komme, need nagu siis 11 ei sega, nii et olete ortodoks. Ei, ei ole nagu tegelenud tolle paganausuäris hävitamisega nagu nagu kanga lõnga lõimekese kaitselisest läbi põimunud. Kas näitisessio, kuis manzigi, tihe haigu muide ikooniaga ja puusiliva ja õnnist näitises näitsegi Nurma või põllukese ärev või siis noh, ele ja loomake, isi seanss asja otseses daam tõsise asjaga nii vaidluses, tähendab, ega, või räägime väe välja, aga samas on setu kultuurilugu väga tugevalt naistega kultuur ja tegelikult on ta ka täna ante kultuur naiste teha. Kauksi Ülle kirjutas selle looja, sina mängid, räägime taagast. Mis nendest setu meestest siis nii nagu juhtunud nendega on, et meil nagu pildil ei ole, no vasta kolhoosihaiga seansse kõva mehe kõigele Heottena mõtlemise tõstide püünele. Dollahvastan häne, meeste saine, unustad Nulkum mingil olla ideed ja siis hakkas siuma istatistkümne tundma, et on vajalik, mis sul olema võimalik olla, mees siis hakkadki jooma, Veino otsima kuskilt toda teist moodu, ütleme rahuldust Hiinasse x kätt mõistaima ütelda, lihtsalt pead olema kõvem aseeksami hoitja, mulle hindaja tunnus küll nõuka haigum yks sense tugev nonsense kinne, gimme mõtleva mehe Reatanu, Parhillam tellis, palju on, uuri ka väega. Käega mehi nii siiam jagu nokka jälgida, seda mulle tuleva Noora sense raguvat alus Tariell vastast üles ja teeme sellest seto asja. Sellise ja nätlasest meeste laul kem jälgi nagu esile hakanud kerkima ikka ei kõlgini võt. Naase hoidsivama Lellot alale on andnud ka veelgi mehega kelle vastu huvi tundma ja siis need setu lõõtsamänge, kandliteedesselkija, seto kandled, mõtled tolle asja vastu nakates? EKI suuremat huvi tundma vastuvada meeste kultuur veel hakkas kirjutama. Kui võrace vaatab seda setu laulupidu, siis kas hing on natuke kade ja haige ka? Luuletaja Jan Rahman, maisi pole niisuguse asjaga nii palju seotu olnud, male küljendanud, ole raamatumis, Kauksile lom, male üldiselt tolle asja fänn juba algusest peale, kui ma ei käsikirjas, mulle tundub, et on Pauksime kõige parem asi, mis dam kirjutanu tegelikult väga palju häid asju kirjutama ka seal veel eriti hääl. Ja tolle mõtlen märski kadedust ei ole. Hea meel on, et setomaa oma nii nihe asja valmis saanud ja ja et naelamsane nii-ütelda laulupidu. Aga see, et setu Kultuurik ainult justkui naistel püsib, see on nagu tänases päevas, nii, eks ole, meil on Kauksi Ülle, meil on Merca Me räägime tahakas ja need mehed on kuidagi nagu ära pudenenud, ära kadunud või mis, mis mis, mis juhtum see nüüd on? Tollel etendus on meil koduasi väga, siis te näete, et toll, Kotosatsioodik, miis ja siis nüüd mitu naist või tüütu küla naase, hoidsin klaasja üleval letega Toom. Nii siin setomaal ja tegelikult ka Võrumaal väikest, siis üks, üks juba olnud tükk aega, nii et ongi omagi tugevam. Mis need mehed siis nagu paraku ei tungi, loodus on niimodi saetud ega imelise kassi püüdvaga parem pahe hiiri kui esiotsa ja ja, ja tundmatul looduses ajaliselt imetsama tugevam. Aga noh, siin on ta nagu alale võiduasi kui, kui Tuudleme mõtlesingi kaupa kultuuri on, kuigi millegipärast tekivad mehe oma nagu paremal positsioonil või kuigi niisiis saaks Võrumaa või setomaa külan sinna Euroopa ei ole niimoodi jõudnu ja, ja seal on alale loomulik asi, et, et tugevam, tugevam tuua ka võimule. Aga kui palju võib ja, ja on nagu seda seda ilu ja, ja ehedust nagu ära surkinud, see seesama kirjakut. Eesti kirjakeel on siiamaani või noh, mitte ainult kirjakeelehädad hariduse häda. Et haridus on eesti keelel siis ega too hääletas väga palju muidugi keelt, kui teda üldse sugugi ei tutvustatud, kumma keelt, et eks ta siis hääs ühest küljest, aga teisest küljest, kui ta omaks niivõrd palju tõist moodust eesti kirjakeelest pärissarheda Kotost ei saa. Kui ta alles veidikeseks, oled sa siis alust või oled juba häälne, nüüd ongi asi niimoodi, et petukooli Opus edu kirazanaat midagi mõõttas, küll aga õhtu oma oma kodust saadud uias kaks alale ja so tüki puhul ma panin tähele, et väga huvitavat asja, Tomdet, õnnekanalid, lõunaeestikeelsed tükke, Tallinna näitlejanna küllalt kange keelega olnud. No ei ole päris hästi nagu hakkama saanud lõunaeesti keelega siis tookord ma ei tea, kas laamasid olnu või kuigi ta kotus mos suverd Mulles naka küll midagi kõrva säänest, et et me alles kuigi keelend Esson, et kiilel väega väega hääl see võrdes loomulik nagu ei saagi aru, et kestnud nüüd mäng so etendusega Alginud osa mänge oli, oli paiga päält osa oli Vanemuise teatri, siis istu sugugi Mäestu vahet, selles tunnet olla terve etenduse. No tegelikult paljud siinsed mängijad ongi ise Lõuna-Eesti taustaga, nii et et see aitab neile ka kaasa ja paljud on teinud ju ka selles põud ja vihm Põlva kihelkonna Madis Kõivu näitama. Naamaki teenindusama näitetrupp suurelt jaolt Tomdenn todasama põuda, vihm on teinud läbi hellik ja mitmeid lõunaeestikeelseid asju, siis kiil on olnud ainult saned, tunda topitu kiil siis tookord oli tunda, et ta kiilub nüüd nüüd siis kopitanud või on see paiga vaim või on ta siis ta katust, mis niimoodi tegema, aga igal juhul mõtleb kõrvaväega hääl, tulemas on asjad. Seekord oli nagu häste astele Me kiilel alalal või ole tal Kauksile väga hästi kirjutatud tekst, millest peeti kinni häste. See oli vihmakrabin, mis Rahmaniani juttu ajalt telgi katust põtkis. Meie etenduse aeg oli imeilus, nagu oli imeilus ka koguse Setumaa Väljasõit. Kui minna vaid teatrit vaatama jooksu pealt etendusele ja siis jälle bussi autosse ja padavai kodu poole, siis on vist raskem sellele setu imele ja emale pihta saada. Selleks peab natuke aega olema Obinitsa vahel ringi vaadata, kas või targa haual peaks käima igasugu muuseumi ja näitusid, aresid pidi rändama. Nii palju tarka pilte ei ole vist enne Obinitsas üles riputatud. Tõeline rõõmus isikukultus. Arvestades Merca näitlejavõimed ja Kauksi Ülle näidendi potentsiaali oleks võinud sellest targast sündida ühe kunstniku teistmoodi inimese tragöödia. Praegu jutustatakse meile pigem setu rahva lugu. Isiksuse tragöödia jääb tahaplaanile. Nagu seto laul, kus pole mingeid paisutusi ega ehmatusi. Lihtsalt lajatatakse. Samasugune on ka see lavastus. Kui seda lugu oleks mängitud Vanemuise laval, siis oleksin küll oodanud Merca tarkat suurde plaani aga Obinitsa muru peal pidid ju setod ise ka löögile pääsema. Olgu või tark arvelt. Pärimuskultuuri ja teatriühendusest võitis pärimus. Kiidan ka Hermeliin, hiirt ja bluumi. Birgit, kes selle ilusa lilleherne ja kõrvitsa ja seda seltsida reete külvasid. Lavale säädi oli mäe otsain. Teda ma seekord ei puutu, sest kui esietendus oli lõppenud, oli raske mööda vaadata ühest väga õnnelikust inimesest seal platsi pääl. See oli Marje Metsur, kes mängis Taarka ema ja veel ühte terava keelega Paabat. Kui üks inimene on pisarateni õnnelik, siis tahaks ju tema rõõmust ka osa saada. Mina avasti hindajastele laulu, mis ime illas sest ega setomaalt Mediid väga vähe ja seto rahva reivi naine imetlen, ikka ei käi ju laulupeo rongi käigun jäämaest, Iiemmenedu selg on nii, kui ta su rinnal on ja mis tunne sul on, kui ma omanuid, säposcatgaalan, selge rinnan ja sääne, imelik narrinamis jäämine Thekla Igdule pääle ma avasti tolle, et viib jäämäega kokku hoidma armastama inemist ja peame justele setomaale, väega Pallo kultuuri tuuma, sest et ta on väga aldis tollele. Ma arvan, et siin on sensid inimesi, kes esimest kõrda olliva teatrin. Ja kui sa siin Obinitsa vahel käid, siis on nii liigutav, ütlesin mammi, tule ja ütles suled, täpselt nii kui meil setomutt. Kui sa tahad keeldi, mõistad ja üts tulevad Barnilt paksule Vabarni Tõnedu musti sõltri, kolmastu. Et kõiki meid nii hoitava siin ja meil on väega väega tore punt, siin on, sellepärast on meil see etendus ka. Loodame, et õnnestunud, et meil on eriline kokku hoidmine, allu ja ja Vanemuise trupp ja Ülle Kauksi ja Ain Mäeots ja meil on selline koostöö olnud, et ma ütleks, et minu 40 teatriaasta jooksul üks erakordsemaid olen õnnelik, meid võeti väga hästi vastu ja ja Tom, eriti tore olemine, onu siia maailma veerekese pääle teatri ja peidan ta külarahvas niivõrd häste hoitnu. No ma olen niivõrd armsa Inemise et lõdvelt vesi, tule siis, kuidas nende riietega enesetunne on? Tegelikult väga hea, enesetunne ainult nama väega länne, mul on neid hästi palju, seal esimese pildi null mol koguni tuur ase. Ja nii palju on neid körte ja särke, selleni villatse sukakajad ja väänama patsik ja noid kutsuta seto keelen Kossakese. Ma arvasin alguses, et oma jala niisiis ütsi linik suur sääl pääl siis on veel üts vahel seal peal, siis on viiluts eelsel pääl ja kõge pääle väega lämmemale rõiva, ma olen üleni higine. Ja sellepärast on ta Helju Kärla nüüd kõik käigu, oled higine ja siis on tuul ja ta kuumus. Ja muidugi väga suur pinge oli veel ka, sest me tegime selle tüki praktiliselt kolme nädalaga ja kolm nädalat olite te siis siin jah, Obinitsa hoovi pääl ja jumal on meid hoidnud. Et meil on hea ilm, on liiga kuumal küll vahet. No ega lee lavastus teid seda keelt ei õpetanud kõnelema, kuidas te selle olete saanud? Ma olen pärit Võrumaalt, sealt Erastvere, Kanepi kandist ja võro kiil on mul küll selge nagu seebivesi, aga esimene kaid sai talle osa raamatu kätte ja siis ma hakkasin vaikselt lugema, sest ega võru keelt ma ei mõista, lugeda on võimatu lugeda ju. Ja siis ma essa sealt ka väga paljudest asjadest karu näiteks seal on sääne lauset, mugu, nöörid smukossa köisi mõtlema, Jalak tuli välja, et patsi ja ta sai pähe lauldagi toompulm. Soome keeles ja näed, et mulle väga palju sellist enda jaoks ka seal, et võru keele enam ei ole. Ja neil ei ole. Ei, ta ütles taha õik. Et sellist asja ma pidin ka kukla kontrollima ja kusjuures ma eksin praegu ka veel mõne koha pääl, aga no. Mis on selle setu naise, sellise vitaalsuse ja selle taga, et olete nüüd nagu sellele selle lavastuse kaudu ka lähemale jõudnud? Kui me siin Obinitsa oleme, sismikaaemmed, inemistele, kõik aia, nii kõrransailile, ühtegi rohulibled, kartulist, Laamani tööka anama, kuigi Hüdsindes ei jäeta ka, et, et siin on müts, jupikene asfalti. Obinitsa alevin, mige tarka halva peal kõndsemi kruusatiitlite ettuda raha lasteaiast tuulde igal puhul ja eurotoetuse kõik oma, mille pärast setomaal õde ei anta tekki õmmetegi siin kiik kõrda Decketud targa haude, nii kõrda seal oma Lillik lüüdkedu raha pange kasvõi sellele seltsimaja küünile katus Pääle, Decketta kõrda ja inemisema tulnud kokku Janama nagu ühinenud ja et igal pool on ju teda vihavaenu kükkega inimesi, kes vihkasin oma teda tüüta vähemalt suurepärase. Ja neile peadki midagi hääd tegema ja mõne hääl sõna ütlema ja tõesti ine kudu tuumateatri. Ja ütlema neile nii kõik, hoiame ideid, väega ja armastame teid. Kas seda asja tuleb vaadata siin kui ühte kunsttüki või on see ikkagi see, mis siit, sellesama maa seest on tulnud, see kas sellest rahvakultuurist, kuidas, kuidas seda võtta, taanlast ikka siit tõesti tulnud siit maa seest ja suure tööga. Seepärast, et setu naine on tõesti nagu muuseumist, me käisime seal üteldi, et ta nii vintske ja jääd nagu Taarka ema, kui kange naisterahvast oli ja võttis kolm koti kartuleid selga ja ma püüdsin talle värava püsti ajada. Ei õnnestu isegi tähendab kolmandat Gerd. Et tahan lihtsalt tuletööga tööga saanud tugevas ja oma latsi kasvatame, kõigil on siin lätsini palju olnud mehe oma Jordottena, Johordatanu ja naisema, istu kodo hoitja, Jänelam väega väega suur koormus. Ma olen isal vähemalt ajalooliselt vanasti olla, nüüd on teistmoodi vastas ja põrandas. Lähen enama oma seda käsitööelu haig. Ja no tundus, et näeb õega hoitvasydama setomaad. Kui me Taarka lukku vaatame, siis mis vahe on näiteks staakal ja selle tänapäev ka kunstnikule mingeid kokkupuutepunkti, et meil on ju olemas ja loomulikult on tarka õnnetus, oli see, et targal ei olnud haridus, ta oli väga vaene, tenn sellele, et see isa jõi selle kõige kuulsama kõige rikkama talu maha, kuna öeldakse tarka oli isasse isaliniku mustlane, et ta oli kaardimängur, Jalifitse mängur ja Taarka läks isasse, ärkan isa verd, sest Taarka ema oli ka väga sõnaline laulja. Aga targale sisa verd hakkaski nagu käima pulmades laulmas hakkas rohkem napsu võtma kui vaja, aga ta on loomulikult väga rahvalaulik ja ja sealsamas, kuidas see küla teda ei sallinud, et tal oli vallaslaps ja Egelatsel esimehega ja aga ta ju tegelikult hoidse vägenuid, lätsi, Kats tükki kestele, jäine pojakenelazz, võrroulmakrisse tüterca koolid, sest et ta esines mõista, lugeda ja kirjutada. Aga ta tantsu lastele paremat tulevikku. Kui Taarka 1933. aastal sureb kirjutab papp kirikuraamatusse tema nime taha elukutseks. Rahvalaulik lavastusest jäi hingele kripeldama, et Taarka itketudki heitketudki taga. Et see surm jäi vaid ühe kirikuisa raamatusse. Seetõttu lõpetan täna saate Merca lauluga. Veel kõlasid saates ettust kuuldud lõõtsalood Ain raali esituses. Aitäh kuulamast, ütleb maris Johannes. See huuga välje Leele. Taivastum tasseni. Iidee. La ja veel öödee huuga nüüd hääl nii. Hulk.