Nii heliseb kuninglik tele, on see, on loo pealkiri briti Atsi ja mitte ainult teadsi olulise tegija Krisbaaver bändi esituses ja kuningliku britanniasse Me suundumeks. Ja veel täpsemalt kui pean tutvustama maa väliskülalisele üht Suurbritannia linna ja tõepoolest vaid üht ja ainukest ja just sellist, mis annab külalisele tasakaaluka, läbi aegade pildi inglise arhitektuurist langeb mu valik Bristolile peale, mis on arenenud igas suunas ja kus on toimunud pea kõike. Nii ütleb briti arhitektuuriloolane sörtsioon Sammerson kes on mainitud linna arhitektuurilukku sügavalt sisenenud ja kellele kuulub muuseas termin Bristoli Bütsants. Bristoli selle tähelepanuväärse linna areng ja ajalugu on ammustest aegadest veega seotud. Läbi linna voolab Froome'i jõgi, nimi tähendab kaunis ja Kärmas, mis ühineb sadamas Eivani jõega. See nimi on tulnud valsi sõnast afon võib-olla et ei, fon, mis tähendabki jõge evani jõgesid on briti kuningriigist teisigi. Seetõttu kutsutakse siinset jõge võlaEivoniks või Bristoli Eivaniks. Aga kahest jõest numbrist tulile veel väheks jäänud. Suurbritannia kaarti uurides leiad selle pikliku saareriigi edelanurgas päris kaugele. Mandrisse tunginud lahe Bristoli kanali sisaldab lõunavaidlusi Inglismaa edelaosas laiuvatest teemani Soomerseti aladest euroni. Jõgi ühendab siis Bristoli linna Bristoli kanaliga mis avaneb juba Atlandile ja võiks vist öelda, et ühendus maailma merega On teinud Bristalist Bristoli. Ilusat pühapäeva vikerraadiost Helgi Erilaid. Räimas Elyama ja taas on alanud Aja jälg kivis. Põgus pilk Bristoli ajaloole ja muusikaliseks kaaslaseks nii sel teekonnal kui ka teiste pildikeste juures. Mees, kes sündinud Bristolis eksperimenteeriv ja, ja oma tee kulgeja Robert vaiet. Olgu öeldud, et Bristol on nii linn kui omavalitsus, tseremoniaalne krahh, onud, nii ka meie jutt ületab aeg-ajalt linna piirid. Arheoloogilised leiud viitavad, et inimasustus oli sealkandis ka 60000 aastat tagasi. Ning Rooma ajastul sealgust praegu see, mil oli abono nimeline asula, täpsemini Portus. Abu nae nimi viitab selgelt asupaigale jõe mere ääres. Bristoli nimeline asula sai alguse ilmselt 11. sajandi esimestel aastatel. Seda kinnitab umbes Aastast 1010 pärit kuningas Atredi aegne münt. Aga umbkaudu aastal 1000 asutati nimega brüczdov mis tähendab vanas inglise keeles kohv Ta sillal. Esimene Bristoli sild seisis tõenäoliselt Froome'i Ivani jõe ühinemiskoha lähedal ja 11. sajandil hakkas siia juba sadam tekkima. Umbes aastaks 1020 oli siin siis juba piisavalt tähtis kaubakeskus, et otsustati ehitada kohalik mündikoda, kus valmistati hõbedasi nr1 tõuline nime kandvaid münt. Tähtis on siis leid, millest Raimo rääkis. Tuli ka kindlustada peamiselt Iirimaalt ähvardavate kallaletungijate eest. Ja nii kerkiski siia üks tolle aja tugevamaid kindluslosse Lõuna-Inglismaal. Ja nii tänu asukohale kujunes Bristoli seda oluline sadamalinn. Sisse toodi Hispaania Sherry prantsuse veine Toledo terast ja eksporditi nisu, kohalikelt lambakasvatajatel saadud villa ka Baltimaade aladele, rääkimata Iirimaast. Jaa, Bristoli kaupmehed üritasid murda Itaalia monopoli ida suunal pääseda Aasia turgudele ning pilk pöörati ka üle Atlandi ookeani. Mindi avastama uut maailma John kägatseilast Bristoli, seda Ameerika poole 1497 ja maabuti sealjuures ka njuufaundlandi. Ja juba 14. sajandil oli Bristoli üks kolmest suurimast linnast Inglismaal ning Viieteistkümnendal sajandil suuruselt teine sadam. 1348. 49. aastal laastas linna küll kohutav must surm mis suure hulga inimesi kaasa viis, aga see keelati üle. Bristoli kaupmehed purjetasid mööda maailma, meresid kodulinnas arenes elu omasoodu. Ka see elumis usku puudutas. 1542 moodustati Bristoli piiskopkond ning 12. sajandil ehitatud Püha August tiinuse kloostrist sai uhke Bristoli katedraal. Traditsiooniliselt tähendas see ametlike linnaõiguste saamist ja need võttis linn samal 1542. aastal ka rõõmuga vastu. Aja jooksul koos kaubavahetuse kasu ja laienemisega sai Bristolis Liverpooli kõrval teine suur kaubateedevõrgukeskus marsruudil Suurbritannia Aafrika Ameerika Suurbritannia Aafrikasse eksporditi tööstuskaupu, vastu saadi inimkaup orjad. Orjad viidi Ameerikasse, säält toodi suhkrut, tubakatrummi, riisi, puuvilla, mõned orjad, toodiga Ameerika mandrilt. Need müüdi Inglismaalt siis aristokraatide kodudesse teenijateks. Orjakaubanduse tippaeg oli aastail 1000 700807, siis viidi Bristoli kaudu vähemalt 500000 inimest. 2000 laevaga. 1807 kuulutati orjakauplemine ebaseaduslikuks Javoriandus kui niisugune 1833. On aeg kõnelda küsitava mainega mehest, kelle nimi oli Edward, koostan ja kes tegi Bristoli linnale paljugi head kuid ei suutnud ameti üleüldist tunnustust ära teenida. Edward sündis 1636 Bristolis. Rikka kaupmehe William Kolstoni peres. Oli kirjutatud on, et vähemalt 15 last. Edward käis oma isa jälgedes, tegutses peamiselt Londonis ja ajas tulutoovat äri kaubitsedes Hispaania, Portugali, Itaalia ja Aafrikaga. See viimane paik saigi vanadel maalidel päris soliidse ja meeldiva välimusega Edward Kolstonile saatuslikuks nimelt kuulus. Just temale on õigus toimetada kaubalaevadele Aafrikast Inglismaale kulda, elevandiluud ja orjaturgude jaoks musti naisi ja mehi. Delt Kolstonali seitsmeteistkümnendal sajandil ja 18. alguses. Britid kuningriigi kõige tuntum orjakaupleja Kolstoni vanemad elasid Bristolis. Ta ise oli kohaliku kaupmeeste ühingu liige ja täieõiguslik Bristoli kodanik kuid oma Londoni äriasju ajastamort Leigissaris roninud iialbristolisse. Samas asutas ta sellesse linna vaestemaju. Aitas rajada haiglat, andis raha koolide kirikute ja katedraali ehitamiseks. Eduard Kolston esindas Bristolit isegi Briti Parlamendis. 1721. aastal ilmast lahkunud Kolston maeti Bristolisse ja linna keskväljakul, seisab kõrgel postamendil tema kuju näidet. Linn oli ja on tänulik Edward Kolstonile kõige eest, mida ta Bristoli heaks tegi. Kuid medalil on ka teine külg. Kolston Tower kontsertsaal Kolston hool Kolston avenüü, Kolstonstriid kolm Kolstoni nimelist kooli, mõnedes koolides, väidetav Kolstoni päev, kohalik pagaritoode Kolstoni nimeline väike kukel, saiake muidugi ausambad. Kas pole seda liiga palju mehe kohta, kelle ja mainet paisutas ja kosutas suuresti orjaäri. Nii võib kokku võtta poleemika, mida Kolstoni isik tänapäeva Bristolis tekitab. Vähemalt siiani on rohkem neid, kes leiavad, et tegemist on ikkagi ajalooga ükskõik siis, kui ebameeldiv sega pole kui häbiväärne Kolstoni ja mitte vaid tema, vaid ka Bristoli linna roll orjakaubanduses oli nimede paigad meenutavad aega ja ei lase unustada, mis toimunud, aga on ka risti vastuseisukohti ja väga põhimõttelisi. See oli mässeeweetäkk, mitmeid nimekaid muusikaauhindu võitnud brittidega loodud 1988 Bristolis ning kindlasti ka üks linna tuntumaid muusika nimesid, mässi või Jack on siiani keeldunud esinemisest Kolstonhoolis, Bristoli kontserdimajas ja ikka seepärast, et hoone kannab kunagise orjakaupleja Edward Kolstoni nime. Samas on selle kontserdisaali lavale aastakümnete jooksul astunud tõepoolest lugematu hulk muusikuid. Me oleme koos Raimoga siin rääkinud mitmetest kuulsatest kontsertsaalidest kuid minagi mäletan, et kunagi oleks juba üksnes rokkmuusikute nimistu täitnud servelt Me tihedalt täis kirjutatud lehekülge. Ning seal pole ka kuigi suur, vaid pisut üle paari 1000 koha. Nii et uurimegi siis mida kujutab enesest seni massiliselt muusikuid ligitõmbav kontserdihall ja kuulame neid, kes seal esinenud on? Mis on muusika koduaadress Bristolis, aadresson, Kolstonhool ja nii see on olnud läbi katsumuste pea 150 aastat. See tähtpäev on käes 20. septembril 2017. Ja vahet pole, millise muusika ja milliste muusikutega on tegemist. Nii äsja laulnud Beach Boys kui laulu autor Jacques Perrin, dirigent Paavo Järvi, Londoni filharmoonia orkestriga, Dufer Jussufi kvarteti koosseisus, Kristjan Randalu niuke Wellington ja AC DC piibi king. Nimekiri jätkub ja jätkub Nathan tuttavat Kolstonooliga ning kirjas on ka lill. Richardi nimi. Siis samasse paika kunagise Püha Miikaeli künka laugele nõlvale, kus praegu seisab koostanhool rajati 1267. aastal Carmeliitide klooster Vaithrayers. Mungad kandsid valgeid, rüüsid sellest siis Vaithrayers. Valged. Kerjusmunkade ordu muidugi seisis siin ka tolle aja kohta päris uhke kloostri kirik, mille torn oli lausa 61 meetrit kõrge. 16.-st sajandist on ajaloo annaalidesse jäänud märgedvaid Frayes ruumi jõe paremal kaldal on kõige kaunim klooster Inglismaal. Aga siis tuli võimule Henry, kaheksas kes ei saanud mitte mingil muul vaene abielluda oma väljavalitu Änboleiniga, kui pidi katoliiklikust Roomast lahti ütlema anglikaani kirikukehtestama ning ise selle kiriku peaks hakkama. Mis tähendas, et kloostrid saadeti laiali ja nende maad võõrandati ning vaid Frayersti klooster suleti aastal 1538. Neli kerjusmunka, kes sinna veel jäänud olid, loovutasid kloostri valdused kuninga volinikele. Cherry Lewis võib öelda, on Kolstonhooliga vanad sõbrad. Kreithous suur ja suurepärane maja. Nii nimetati äärberit, mida kasutas kuninganna Elizabeth esimene oma visiidil riistolisse. Oleme ikka selles ühes ja samas paigas, kuigi aasta 1707 siis asutasedvat koolustan siia poistekooli ja nüüd hüppame aastasse, mis oli paiga edasise käekäigu osas otsustav koolstonhool. Kompanii ostis ära koolialuse maa et viia ellu plaan avada linnas üks korralik kontsertsaal. 1867 20. september toimuski saali avamine. 1898. aasta esimese septembri varahommikul puhkes tulekahju Glaxy riidevabrikus ja tuli levis ka naabrusesse. Seal oli koolstonhool vaid seinamüürid, jäid püsti. Et kõik päris selge oleks. Bristolis on aegade jooksul olnud ühes ja samas paigas neli Kolstonhooli. Esimene põles peaaegu täielikult maha, nagu me just Raymond kuulsime. Teine avati aastal 1901 ja allesjäänud fotode põhjal oleme neid kontserdimajade saarega pisut võrrelda. Esimeses, 1867. aastal avatud kontserthallis oli tore ornamentidega ehitud Kaarlagi ja mõlemal pool saali seisid seinte ääres reas päris vägevad Korintose sambad, mille ümber keerdus saali ainus rõdu lae all kõrgusid. Sambaid ühendavad tugevad kaared. Lava oli päris suur, teisel siis 1901. aastal avatud Kolston hooli fotol on kaarlae asemel juba sile elementidega kaunistatud lagi. Ka esimeses hallis kohati lava varjanud sambad on kadunud. Ruum tundub avaram ja heledam ning juba on seinte restoran kaks rõdu. 1935 läks see saal remonti, avati aasta hiljem siis juba kolmanda Kolstoni-kontsertsaalina, mille lava oli hoopis avaram ning uus orel oli paika pandud varem seinte ülaosades seisnud kaarte asemele olid ehitatud nelinurksed avaused. Tundub, et iga ümberehitusega muutus see Bristoli suurim kontsertsaal Kolstanhool pisut nurgelisemaks ja muidugi kaasaegsemaks. Tõeline Kolstonooli veteran Van Morrison. Teine maailmasõda räsis Brist, olid kõvasti kannatada, sai ligi 100000 hoonet. Kolstonhool tuli sõjast tervena välja, kuid juba samal aastal, kui lõppes sõda 1945 põles hoone ikkagi ja nüüd siis hooletu suitsetaja läbi. Kuid fööniksi na tõusis Kolstownhool taas kord. Avamine toimus suvel 1951 ja avamisega tähistati ka ülemaalist festivali The festival of British Se. Kummaline ettevõtmine pidi sisendama rahvale optimismi, et sõjahaavad on kinni kasvamas ja näitama ka uusimaid saavutusi teaduse, tehnoloogiatööstuse kunstide alal. Ürituse võttis ühe lausega kokku tolleaegne briti tipp-poliitik, kes ka ise oli festivalil kõrvaldamisega tihedalt seotud. Herbert Morrison. Loor lähembet selle festivaliga britid näitavad, tõestavad iseennast, iseendile ja maailmale. Hätsi Katlerjade vurtsels sünkaptessaide siidri joomislugu. Seda laulu peetakse Bristoli ja kogu sealse krahvkonna maakonna hümniks ja laul on ka tunnusmeloodia kohalikule jalgpalliklubile. Bristol City. Aga nüüd Tšetrodaal, kes on golf On hooliga lähedalt tuttav juba aastast 1969. Aga millal sina tõusis siis järjekorras juba neljas Bristoli kontserdimaja tuhast pärast viimast suurt põlengut. Vähemalt väliselt püüti maja restaureerida võimalikult sarnaseks päris esimese Kolstonhooli hoonega, mis avati, tuletage meelde 1867. Arhitektid Foster ja Wood kavandasid selle kontserdimaja kummalisevõitu Bristoli bütsantsi stiilis, milles oli pisut ka kõrgrenessansi sisse segatud Bristoli Bütsants oli 19. sajandi teisel poolel Bristolis suuresti levinud. Ju siis leidus seal masinate ajastul arhitekte, kes asusid pikalt väldanud uusklassitsismi-le jäävus kootikale vaheldust otsima. Vabastasid taas kord Bütsantsi, jaga mauride ajastu, uhked ümarkaared, ornamendid, sammastikud ning säravamad toonid. Punase kollase-musta ja valge Kolstonhooliga on lood siiski pisut teised. Kui võrrelda 1873. aasta krabüüril kujutatud Kolstan hooli fassaadi praegusega siis ja restauratsioon näib enam-vähem mine olevat kaks vägevat sammaste ja ümarkaarterida teineteise kohal. Selline ongi, koostan, hooli fassaad, tänavakorruse kaared laiemad ja toetuvad kaheksale Korintose sambale. Sammaskäigud aha jäid kontserdimaja uksed. Teine korrus on juba uhkem. Siit on asjatundjad tõesti avastanud üht-teist Bütsantsi ja Mauri arhitektuurist. Seitse veidi kitsamat ja madalamat kaart toetub siin juba kaksiksammastele. Need kaared on mitmekihilised ning nende poolümarad ääred. Hoone seinal on toredasti triibulised. Niimoodi pikitriibulised, nagu näiteks kaared, mauride mees, kiida mošees Hispaanias Cordoba väike, kuid ometi väga silmapaistev dail Kolston hooli fassaadil. Ton van liit ehk kapten briifart, temagi Corson hoolüüsi justkui kodus. Siis edasi Kolstan fooli fassaadist. 1873. aastaga müüril värve ei ole. Tänase korstoni kontsertmaja fassaad on, julgen öelda, et minu jaoks küll pisut igavalt pruuniabees ütleme, hele rannaliiv ja tume mesi, see kõlab paremini. 19 Kümnenda sajandi hoone ülemise korruse sammastik oli lahtine vähemalt krabüüri järgi tundub nii. Kuid tänapäeval katab neid suuri, sammaste vahelisi põrandani ulatuvaid aknaid. Lihtne pruunikassein. Ongi Kolstonhooli nelinurkne fassaad, lamedavõitu katuseääri ehivad tegelikult päris toredad ornamendid. Näiteks pikad read, tillukesi paarisammaste kapiteelid on väga uhked. Hoone nurgad on horisontaalsete triipudega. Kaht sammaste rida eraldab horisontaalne konsool. Ootamatu ja sammaste tõttu päris põnev fassaad. Ainult värvi võiks rohkem olla. Seisti Marci. Ja muidugi biitlikki külastasid koolstonhooli märts november 1963 ja taas november 1964. Mustvalge pilt Kolstanhooli sisemusest 19. sajandi teisel poolel näitab laia väga uhkete palustraadidega trepp b mis viib toredasti kaunistatud fuajeest saali korrusele. Seda ümbritsevad taas kord tohutute triibulist ümarkaartega ühendatud kaksiksambad. Seda väga pidulikud Pi restaureeritud Kolstonhoolis ei leidu, kuid suuri Kaaruksija kaar lagesid küll. Ruumid on avarad ja värvilised, mereroheline veinipunane ja lumivalge ning kontsertsaalis on taas sambaid näha. Need seisavad kahel pool laia lava, kuid lihtsad, mitte Korintose sambad. Suure avara saali külgseintel on kaks, rõdutoolid on punased, traditsiooniline teatrite ja kontserdisaalide toon. Kuid lagi ja seinad on kenasti beežid. Pole viga, võiks särada etteasted, laval on piisavalt säravad ja värvilised. Uus muusika vajas uut tehnikat ning aastal 2000 riis täideti pool saali eemaldatavate istmetega. Nii et rokk-kontsertidel võisid fännid lava ees oma lemmikutele rõõmuga kaasa elada. Ta võib öelda lõpuks ometi just sellest 1900 kuuekümnendail Kolstonoolis nii mõnedki puudust tundsid, kui Rolling Stones seal esinemas käis. Aga vana korsten hooli kõrvale ehitati 2007 kuni 2009 uus moodne, ühtaegu kandiline ja natuke kumer, vahvalt tibukollane fuajee hoone, kus on ka 350 kohaga saal, restoran, kohvik ja kaks baari. Laulab Blind, Lemon, Jefferson ning veel Bristoli muusika ilma tahkudest läbi aja tegija-ist. 2001 teistavati Bristolis mälestusplaat Aart säterli nimelise mehe sünnipaiga lähedal. Ja see oli sündmus, mida jäädvustas ka BBC. Aat säterli sündis 1889 Bristolis ning 1913 siirdus ühendriikidesse, kus temast sai üks olulisemaid tegijaid kantri, kantri, bluusipõllul, talentide avastaja, toetaja, produtsent, anklaart, onu Aart, nii teda hellitlevalt nimetati. Äsja laulnud Blind, Lemon, Jefferson, Memphis, Minni, Playboy, Fuller. Kõik olid seotud onu aartiga, nagu ka kõik veel pruunzi. 2013 kevadel toimus koolston hoolis esimene rahvusvaheline Jatseb, kus festival kõikvõimalikud stiilid, piibop New Orleans, Frank, ladina ja maailma muusika ning muidugi ka Swing Western Swing ning selleski valdkonnas oli säterli pädev. Tegi koostööd muuseas ka populsiga. Pilve saju bluus. Siin Bristolis üpris tähtsas Briti kuningriigi linnas tuleb meelde seegi, et mitmetes maailma linnades võib leiduda Bristoli nime kandev hotell. Üks selline asub ka siinsamas Eestimaal Pärnus. Lugusid selle hotelliketi tekkimise kohta on rohkem kui üks kuid kõige popule väärsema teooria kohaselt saanud see oma nime neljanda Bristoli krahvi 1730 kuni 1803 elanud Frederick Augustus Marvi järgi, kellest saanud Iirimaa kõige rikkama terri piiskopkonna piiskop. Ta oli pärit nagu kirjutatud pööraste, naiste ja ekstsentrilise meeste ülirikkast suguvõsast. Kunagi olnud isegi ütlus, et on olemas mehed-naised, Jaharvid Graf piiskop rändas mööda Euroopat ning ostis kokku kalleid maale ja antiiki, et sisustada oma paljusid värbereid briti kuningriigis oma piiskopkonnas, laskmata kirikutele torne ehitada, teid rajada ja soid kuivendada. Kuid ligi paarkümmend aastat sõitis krahh Harvi ratsa või tõllas mööda Euroopa mandrit ja on teada, et oma peatuskohti, mis tema ajal 18. sajandil pidid olema ööbimisvõimalustega kõrtsid valis krahh piiskoppe äärmiselt hoolikalt. Nõudis kõikjal parimaid ruume, parimat teenindust ja parimaid toite. Mõnikord oli tema kaaskonnas vähemalt ühel reisil isegi kaks kokka ja õige varsti oli selge, et parimaks reklaamiks mõnele võõrastemajale või kõrtsile sai olla teadmine, et Lord Bristol oli siin ööbinud. Juba 20. sajandil ilmunud krahv piiskop Harvia eluloos on öeldud, et piiskop oli üle Euroopa nii tuntud rännumees ja tema maine üksnes kõige kvaliteetsemate elumõnude asjatundjana oli nii levinud, et lord Bristoli hotellides said kõige tuntumaid ja hinnatumaid peatuskohad Euroopa linnades. Nii lahenes Bristoli hotelliketi nime mõistatus. Mis siis veel? Bristoli ülikool, mis asutati 1909, kuulub Briti 10 parima hulka ning linna suurim tööandja aastas seal on 2008, valiti Bristol Inglismaa esimeseks kõige jalgrattasõbralikumaks linnaks ja on 2015 Euroopa roheline pealinn. Bristolis tulenenud suuresti kosmosetööstuse elektroonika loovmeediakeskus. 1900 üheksakümnendail sai muusika keskuseks trip-hopi eksperimentaalalternatiiv elektroonilise muusika vallas. Selle esindaja bootised alustas tegevust. 1991, nimi võeti Bristoli külje all oleva Väikelinna järgi.