Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadiokuulajale, tere kuulama Rahva teenreid. Täna võtame lõppeva nädala sündmusi kokku koosseisus Sulev Vedler, Eesti ekspressist, Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime loomulikult Eesti sisepoliitikast. Väga palju saateaega kulub tõenäoliselt ka pagulastemaatikale, alustame kõige värskemast, vaid 300 hektarit. Sellest raadiomajast eemal on pisut rohkem kui tund aega tagasi juhtunud liiklusõnnetus ja viga on saanud 13 inimest. Selliseid raskeid liiklusõnnetusi juhtub viimasel ajal Eestis väga harva ja seda enam tuleks tähelepanu pöörata sellele, et sellised õnnetused toimuvad ja, ja kui need toimuvad veel joobes juhtimise tõttu, nagu antud õnnetuse puhul on, on õhus kahtlus, siis siis see on teema, mis, mida me oleme väga palju siin rahvateenrite saates käsitlenud, aga, aga mis tuletas end mulle täna hommikul meelde ühel pisut üsna kummalisel moel nimelt nimelt tööle sõites Pirita teel sõitsin ühe ühe džiibi kõrval, mis ilmselgelt vänderdas. Ja, ja ma, ma üritasin sellest autost eemal hoida, eemale hoida, et lõpuks ta hakkas ka sirgemalt sõitma, mistõttu ma jätsin küll politseisse helistamata, aga mul oli selle auto kõrval sõites väike hirm, et võib-olla see inimene ei ole päris adekvaatne seal rooli taga. Et see joobes juhtimine tuletab meid ühel või meile ühel või teisel moel jätkuvalt meelde seda, et millised on liikluses kehtivad reeglid, aga tundub täna hommikul on, on üks mees küll jätnud need nagu ilmselgelt tähelepanuta. Tervist, mina olen Sulev mina käin raadiosaatesse autot kasutades, eks, eks ma, mina sõidan küll läbi kesklinna, sealgi nägin selliseid süstijaid, kes Ühest reast ei sõitnud mitte teise kui kolmandasse vups-vups. Päris vastik on seda vaadata. Ja jalakäijana ma käin ka keskkonnas päris palju ringi. Eriti kardan taksosid, soomlasi ja naisautojuhte, sest nemad tavaliselt tahavad mind alla ajada. Siis, kui ma olen ülekäigurajal on tavapärasest ohtlikumad. See on mu enda selline empiiriline kogemus. Aga ega siin ei ole ühtegi head retsepti peale selle, et peab mõistlikult käituma. Viimane hukkunuga liiklusõnnetus oli muuseas eile kus lihtsalt üksulat autost tagurdades otsa vanainimesele, kes kõndis mööda kõnniteed, et kui me lähme õue, sa kõnnid mööda kõnniteed, siis arvestada sellega, et sa võiksid surma saada. Euroopa 28 liikmesriigi Europoli, 28. liikmesriigis eelmisel aastal hukkus 70 inimest liikluses päevas, selle kokku 25700 inimest. Et tegelikult on Euroopa liidus liikluse turvalisusega noh, päris jõudsate sammudega edasi astutud. Et ja Eestis ka, et kui vaadata näiteks hukkunute statistikat, siis on, siis on sellega olnud päris hästi arvestades meie seda rahvusliku liiklusohutusprogrammi, aga minu meelest on noh, ütleme niimoodi, et kui siin räägiti seda, et see rahvuslik liiklusohutusprogramm sellisel kujul nüüd enam ei tule nagu ta, nagu ta nüüd oli ja nagu ta tulemust tõi. Tavaliselt viiakse kuskile mingiks alamprogrammiks kuskile mingisse väljaku kohta, et seda, seda suurt koostööd. Sest olgem ausad, tegelikult meil on. Meil on tegelikult vaja selliseid nagu ühiseid jõupingutusi selleks, et seda olukorda lahendada, et neid hoiakuid muuta. Tegelikult. Samas kui nüüd hinnata, kuidas politsei on viimasel ajal tegutsenud, et ei saa öelda, et politsei oleks, oleks vähe väljas, hoiaid politsei ei kontrolliks või politsei ei jälgiks, et mina väidan seda, et politsei on oluliselt aktiivsem kui aasta tagasi ja ja tõesti, liikluspolitseid on näha. Ta on aktiivne, mõõdab kiirust, kontrollitakse öisel, päevasel ajal ajal ja korraldatakse reide ja nii edasi. Politsei on olemas, aga, aga, aga inimeste suhtumine on ikkagi väga visa. No meil on tegelikult see koosneb mitmest komponendist, on olemas, on muidugi järelevalve, mida sa väga õigesti tähelepanu juhtisid, aga on väga olulisel kohal on ennetus, ennetus, mis hakkab peale juba maast madalast, eks ju lasteaiast kõigest sellest iganes, onju see on kõik see, mis, mis tegelikult kujundab neid, neid hoiakuid ja on ka liikluskorraldus. Ehk siis see, et, et mismoodi meie, meie linnades on liikluskorraldus ja tegelikult ongi see, et neid asju tuleb pidevalt nagu analüüsida neid komponente. Ja täpselt kui. Siis on veel alkohol. Alkohol on ka veel teemaga, ma loodan, et me saate lõpus jõuame veel alkoholist rääkida. Jah, et ütleme nii, et selles suhtes, et tegelikult nende komponentide analüüsist võiks päris päris pikalt rääkida, aga oluline on see, et noh, minu meelest eriti selliste kannatanutega õnnetuste puhul selliste raskete õnnetuste puhul aga küll me siin kõik praegu vaatame, teeme jälle portaalid lahti ja haarame südamest ja ütleme, et šokeeriv, Kiiev ja kõike mis iganes, onju noh. Tunni aja pärast tuli üks uus uudis seal aknas. Aga me peaksime tegelikult just eriti nende raskete õnnetuste puhul, me peaksime nagu tegema ka nii-öelda süvitsi seda järelanalüüsi. Et, et minu meelest see nulltolerantsi poliitika selliste asjade suhtes on, on mõistlik ja see komisjonid tegelikult reaalselt annab tulemusi. Ma konkreetse ristmiku kohta lihtsalt ütlen, et see on Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmik, et seal on, seal on mõnda aega tagasi muudetud liikluskorraldust ja seal on võimalik nüüd juba juba mõnda aega teha ka teha ka vasakpööret lubava fooritulega, et et eks tuleb kuulata ära, et mis oli siis selle, selle liiklusõnnetuse põhjus, aga, aga läheme nüüd teiste selle nädala teemade juurde ja ja pagulasteema, millest viimastel kuudel on Eesti meedias väga palju räägitud, siis sellel nädalal oluliselt konkreetsemaks läinud ja Euroopa komisjonis on siis küpsenud üks kakuke, mis kohe kuidagi siinsetele Eesti inimestele ei maitse. Ja tegu on pagulaskvoodiga ja, ja selle sisu on lühidalt siis selles, et Euroopa Liidu riikidele kehtestatud kehtestatud kehtestatakse kvoodid, mille alusel pagulasi hakatakse riikide vahel ära jaotama ja räägitud on siis 20-st 1000-st pagulasest mis tuleb või kes tuleb Eesti ja teiste Euroopa liidu liikmesriikide vahel ära jagada ja Eesti osa oleks sellest siis üle üle 300 inimese, et see on see, see üks osa ametlikust informatsioonist või vähemalt see osa ametlikust informatsioonist, mis meieni on jõudnud. Olgu siis täpsustuseks öeldud, et Euroopa komisjon on selle selle ettepaneku ette valmistanud, aga Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole veel üldse heaks kiidetud, sest Euroopa Liidu nõukogu otsustab seda ja sellisel juhul juba liikmesriigid ise hääletavad, et kas nad on sellise plaani poolt või, või mitte. Ja, ja olgu täpsustuseks öeldud, et Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse seda siis kvalifitseeritud häälteenamusega ehk üksikul liikmesriigil vetoõigust ei ole, aga kui on riikide grupp, mis hääletab vastu sellele konkreetsele ettepanekule, siis selline selline otsus ei rakendu. Nojah, ja see on ka tegelikult ainult üks osa. Räägime 20-st 1000-st inimesest, kes ei ole Euroopa liidus aga ümberjaotamisele tahetakse panna ka need inimesed, kes on juba Euroopa liitu tulnud. Näiteks ebaseaduslikult eelmisel aastal tuli 276000 inimest. Ja kui me, kui me nüüd arvestasime, et sinna tuleks ütleme, 1,6 1,7 protsenti sellest rahvast siin ei räägiks enam mõnest 100-st inimesest vaid tuhandetest inimestest. Palju nendest inimestest läheks riikide vahel jaotamisele. Moody selles kavas ei ole veel praegu mitte midagi kuulnud. Ehk siin on täitsa oluline vahet, kas meile tuleb ütleme, ühe külatäis inimesi alguses 50-st inimesest tuleb siin mingi suure paneelmajatäis, inimesi tuleb linnatäis inimesi. See tulevik on praegu väga-väga segane. Et siin on, on, on tõesti segane ja inimestel vist on, on ka veel natukene segadus sellega, et kaks kava, millest Sulev siin rääkisid, üks nendest on siis ümberasustamise kvoot ja teine on siis või siis kava ja teine on siis ümberpaigutamise kaaselt teine, teine on siis see, millest me veel praegu suurt ei tea. Ümberasustamise osas muidugi tuleks rõhutada seda, et et kui me, kui me räägime nendest 20-st 1000-st inimesest, kes, kes täna on ÜRO laagrites on, on seal Lähis-Ida, Aafrika need on valdavalt naised ja lapsed. Ehk siis need on inimesed, kes on ühel või teisel moel oma ajale jalgu jäänud. Kes on, kas on pagulased, kes kelle staatus on, on, on selline, et ühel hetkel rahvusvaheliste kokkulepete alusel Euroopa Liit on võtnud, võtnud ka siis kohustused 20000 inimese osas võiks justkui midagi nüüd ette võtta PRO pagulase pagulase staatus ja ehk siis tuleb midagi ette võtta ja nüüd Euroopa Liit on leidnud lahenduse ja on kehtestanud koodi, aga Sulev väga õigesti märkis, et kui 20000 osas on võimalik kehtestada kvoot siis miks ei võiks ka edaspidi järgnevate osas, kes täna pea on, peaasjalikult ma saan aru Itaalias ja Vahemere äärsetes riikides. Et, et ka nende osasse kvoot kehtestada, et see võib üsna tõenäoline olla, ehk siis see see 300 tuleks sellisel juhul tõesti korrutada päris mitmega, et, et me saaksime selle selle numbri kokku, et kui palju võiks siis ühel hetkel selliseid koodi alusel inimesi. Ka Eestisse tulla ja kusjuures need, kes üle Vahemere pagevad, need on peaasjalikult just mehed ja kuna seal on veel ka päris palju õnnetusjuhtumeid nende reiside peal laevad lähevad põhja või annab paadid ja sealt pääsevad nendest õnnetustest kõige tugevamad mehed siis see kontingent, kes Ühes skeemi või teise skeemi järele järgi siia satuksid, need oleksid täitsa erinevad, pole välistatud, et nende lasteaia või siis laste isad või siis naistemehed ongi juba mingit pidi näiteks siin siin ees ootamas. Hästi, aga ma küsiks teistmoodi, et mida me siis kardame, mida me kardame nende, nende pagulaste puhul, mis on need, need põhilised hirmud, mispärast me me leiame, et see teema on, on väga terav, et me kindlasti peame, peame pagulastevõtmise vastu olema ja et, et kui see teema läheks meid meist võimalikult suureks aegamööda, siis seda parem, et kui ma vaatan, et milline on meie meie iseseisva riigi ajalugu pagulastega seoses, siis on jooksnud siin ka ajakirjandusest läbi number, et et kas Eestis on üldse kokku vastu võetud 90 pagulast, alla 100 pagulase on, on alates 97.-st aastast Eestisse vastu võetud, et tõenäoliselt on juba mingi osa nendest tänaseks Eestist lahkunud. Ja mõned inimesed on, on leidnud tööd, mõned on, mõned on leidnud oma koha Eestis, aga, aga et noh, see on nüüd nagu selline number, mille puhul me võime küll, kui öelda, et see pole eriti kellelegi silma hakanud, et siin siin just just pagulasi oleks, oleks väga palju Ega väga palju ei ole võib-olla ka hirmsasti tahetud siia tulla ja võib-olla me oleme selles suhtes olnud nagu pigem eriti pärast Schengeniga liitumist ka selline ütleme selline võimalus, kus siis kustkaudu siis võib-olla oleks võimalik ehk siis hüpata edasi kohta, kus kuhu tõepoolest tahetakse jõuda, et eks need, meie siin piiride peal on ju neid juhtumeid olnud, oleme saanud nendest nendest lugeda, et kuidas siin seda Muuseas, pagulastel on täna ka võimalus valida riiki, kuhu nad tahavad minna, et pagulastele tehakse ikkagi ühel hetkel, kui, kui see ettepanek tehakse, öeldakse, et kas ta sinna riiki tahate minna. Ja tõenäoliselt isegi kui selline valik pagulastele antakse. Tõenäoliselt Eesti ei ole esimene rikku, nad tahaksid. Aga vastuseks küsimusele laurust, et mida võtame, me räägime siin ühiskonnas päevast päeva ühte juttu, et eestlased on väga vähe, et me peame hoidma oma kultuur oma keelt. Ja me kardame, et kui kui meid on vähe ja siia tulevad võõramaalased, siis meie kultuur ja keel hääbub lihtsalt kiiremini, seda me kardamegi kardame kõike võõrapärast. Me oleme näinud seda, kus osa eestlasi on siit sõjale põgenenud, Usansid jõuga ära viidud ja siis on siia sisse toodud venelasi venekeelset elanikkonda näinud, kui palju pinged on see tekitanud. Ja kuigi praegu ei räägitud siia tuleksid ütlema slaavlased siis me kardame, et tuleb mingit muud kultuur. Kas need põgenikud on kristlased? Annab moslemid nad mingit muud usku? Seda ma täpselt ei tea. Tõenäoliselt on see seltskond. Õigesti õigesti öeldud, et, et eks see, eks see kultuur on nagu see, see peamine põhjus, et niimoodi lihtsalt öeldes lihtsalt öeldes need inimesed on nagu teistmoodi, eks, et nendel on näidelda teistmoodi käitumist avad teistmoodi teistmoodi kultuur, et, et kuigi siin võib tekkida päris huvitav situatsioon, kui, et kui tõepoolest ma olen seda varemgi mõelnud, aga nüüd ka sel nädalal meil toimetuses näiteks tekkis selline selline arutelu, et et kui mingisugune suurem osakaal tekib Eestis nii-öelda siis nii-öelda sisse tulnud pagulasi, siis võib-olla me avastame, et nende, et noh, nagu üks Eesti rahvuskoondis jalgpallur hiljuti ütles venekeelsete eestlastega on meil ikka kultuuriliselt päris palju ühist. Et, et see on selline noh, nagu mitme mitmetahuline teema, et, et jah, et ma arvan, et tavainimene mõtleb lihtsalt seda, ta ei mõtlegi niivõrd palju siin mingitele usurituaalidelega muudele asjadele, vaid ta mõtleb, et inimesed on teistsugused. Jah, aga nüüd, kui, kui natukene hinnata veel, et mida me kardame, et et me, me ütleme välja, et meil on väga väike rahvas, meil on vaja oma keelt, kultuuri säilitada. Me kardame islamiterrorismi. Me ütleme, et me kardame ka kuritegevuse kasvu see, mida väga paljud inimesed ei julge välja öelda, aga, aga mida nad mõtlevad või noh, eravestlustes ütlevad nad seda rohkem välja avalikus eetris vähem, aga et et, et kardetakse või välditakse ka ka teist rassi ja nahavärvi. Et ka see on, see on selles diskussioonis märkimisväärsel kohal ja, ja kui siin sellel nädalal räägiti ka päris palju sellest, et et meie avalik ruum on hakanud utsitama. Sten Tamkivi IT-ettevõtja ja innovaator on, on selle mõtte välja käinud ja, ja, ja temaga tuleb tõsine nõustuda, et teiste avalik ruum on läinud utsitama vihkamist ja viha on siin kõvasti rohkem tulnud ja. Ma arvan, et kui nüüd pagulaste teema väga aktiivselt ja laialt Eesti avalikku ruumi sisse tuleb, siis see tekitab siin veelgi probleeme juurde. Ehk siis kõik need erinevad nüansid hakkavad siin ühel hetkel mängima. Ja sellisel juhul on ikkagi väga keeruline ka seda, seda protsessi juhtida, et siin on päris mitu erinevat erinevat võimalust, mis ja, ja ka viisi, kuidas see asi võib edasi areneda. Üks üks võimalus on see, et et Euroopa liit ei leia piisavalt konsensust näiteks nende 20000 pagulase osas kesta on mitte Euroopa liidus, aga nendes pagulaslaagrites. Ja et sellisel juhul Euroopa Liit leiab ühel hetkel vahendeid, et pidada üleval neid väide, et inimesed jäävad sinna, kus nad on ja ootavad olukorda, võib-olla oma oma oma kodukohas, et see normaliseerub ja et siis nad saaksid uuesti oma eluga edasi minna on üks üks täiesti võimalik variant ja, ja ma tean, et väga mitmete poliitikute arvates võiks võiks vähemalt nende pagulaste osas nii käituda, et Euroopa liidul ei, ei ole kallim nende laagrite ülevalpidamine, kui, kui nende pagulaste ümberasustamine ja seejärelraha maksmine, et võib-olla isegi rahaliselt oleks, oleks nendele laagrite ülevalpidamine seal odavam. Et see on üks variante, mis, mis võiks olla ka üks teema, mille üle arutleda. Ei, no siin on juba olnud ka idee, et et need koodid võiksid olla kaubeldavad samamoodi nagu CO2 kvoodid või kalapüügikvoodid, et põhimõtteliselt saaks ka, aga põgenike kvoote riikide vahel kaubelda. Sellised tööpaberid on täiesti olemas, aga need on ainult teed ja selle, nende läbiminek on väga vähetõenäoline, on sellepärast et see oleks ikkagi selline väga, vägagi inimkaubandust meenutav business noh, üleüldse muuseas, kogu sellel asjal ongi inimkaubandust. Inimkaubanduse lõhnaga võimaik juures, et juhul kui jäi need inimesed ise, ei saa öelda nõusolekut. Jah, ma tahan minna Eestisse näiteks elamu. Jah, ma tahan minna Lätisse. Et jõuga Savisaar ka sündida, muidu see läheb, läheb sinna võib-olla 70. aasta tagusesse süsteem, eks inimesi jõuga sunnite kuhugi minema. Põhimõtteliselt sa, Lauri ütlesid ühe huvitava, Ma vahelause, et, et Euroopa Liit nagu arendab mingit poliitikat, Euroopa Liit mõtleb, Euroopa liit teeb, onju. Et küsimus on selles, et küsimus on ikkagi selles samas Euroopa Liidu ühtsuse teemas minu meelest väga, väga suuresti. Ja see minu meelest jookseb nüüd ikkagi nende praktiliste probleemide puhul ükskõik kas see on siin, kellelegi ma ei tea, kreeka aitamine või, või on see või on see nüüd seesama pagulasteema need kvoodid või mis iganes. Et jookseb traagelniidina minu meelest läbi kõigist nendest ka nendest sisepoliitilist küsimust võib-olla, mida me siin hiljem rääkima hakkame, ehk siis tegelikult laias laastus on ju kaks teed. Et kas Euroopa Liit on järjest ühtsem või tegelikult on see, et mida on nagu üles ehitatud ja nii-öelda mille, mille, mille mingi mingi osa on ka sisserändajate, mis on täiesti selge ja see on ka selline majanduslikult, see on ühiskondlikult kasvõi sedasama sedasama lihtsate tööde tegemise tegemise temaatika on ju see Euroopa nii-öelda rahumudel, et kas see läheb nagu sellisel moel edasi või toimub mingisugune teistsugune pööre. Sa juhtisid tähelepanu praegusel ajal väga huvitavale ja olulisele nüansile, et kui me nüüd mõtleme seda, et kuidas Euroopa on pagulasi vastu võtnud või kuidas tan immigrante vastu võtnud, siis siis mingil perioodil Euroopas võeti immigrante ju väga hea meelega vastu, sellepärast et Euroopa kasvas kiiresti töökäsi oli vaja, oli vaja noori inimesi, kes teeksid, nagu sa ütlesid ära ka lihtsamat tööd ja, ja nii edasi, et oli vaja, oli vaja leida inimesi ja need inimesed tulid hea meelega olid osa süsteemist, kas neid õnnestus toimuda, noh, selle osas on, on, on küsimusi, et näiteks ka Saksamaal türklastega seoses ma, ma olen päris veendunud, et märkimisväärne osa sakslastest arvab, et türklased ei ole siiamaani väga hästi saksa ühiskonda lõimunud, et see lõimumisprotsess on jätkuvalt neil väga konarlik, et samas, kui me vaatame, mis meil siin Eestis toimub, et me räägime jätkuvalt, et meie lõimumisprotsess venelastega ei ole just olnud päris see, nagu me oleks oodanud ja et ta võiks olla kindlasti ka parem, et meil on, meil on endal käimas üks, üks väga oluline külmumisprotsess, mille lõppu me me siinkohal ei näe. Ja kui me toome nüüd siia veel juurde märkimisväärses koguses pagulasi, kellega me peame hakkama tegelema, kelle kultuuritaust on veel erinev ja kuidas need, kuidas need inimesed hakkavad ühiskonda sulanduma ja kuidas ühiskond neid vastu võtab, et see võib meil meil väga palju probleeme ja selliseid töömahukaid probleeme juurde tekitada. Aga see protsess, mida sa rääkisid, et seal oli siiski suuresti nii, et iga riik ajas seda poliitikat suhteliselt iseseisvalt, aga ma räägin praegu rohkem sellest, et, et me oleme praegu ikkagi jõudnud sellisesse situatsiooni, kus minu meelest on jälle taaskord Euroopa Liidu ees nagu päris suur suur küsimus. Aga siin ma olen nõus, aga see ongi see küsimus, et võib-olla Euroopa Liit peab oma pagulase immigratsioonipoliitika väga põhjalikult ümber hindama, siis millistel alustel üldse inimesi vastu võtame, kuidas me tegutseme, milline on meie, meie lähivälismaa poliitika, kuidas me vaatame kaugemalt kriisikoldeid ja nii edasi, et võib-olla siin tuleks oluliselt laiemalt seda, seda teemat? Ja, ja, ja tegelikult see küsimus ongi väga palju laiem, sest see haakub väga tihedalt ka sellesama Euroopa Liidu ühtse välispoliitikaga ja välisteenistuse, kas Euroopa liidul on üks hääl kuskil või ei ole ühte häält, sest et need konfliktid, milles, mille, millele tänu tegelikult need põgenikud ja pagulased ja üldse see probleem nagu tekib suure suurelt selleks et need, need, need konfliktid, olgu? Ma räägin praegu sind, võib-olla sõjalistest, aga miks mitte mingisuguseid majandusteemat, et Euroopa liit ei ole ju olnud väga niimoodi ühel häälel rääkima või üks selline tugev jõud kuskil nende laudade taga. Ja nüüd vaatame mõnda teist riiki, siis näiteks võimas riik nagu USA ehitab piirile mehikaga müüri või siis selline vahva riik, mis asub sellest täiesti vaeste sõja sõjapiirkonnas nagu Iisrael kuhu võiksid ka inimesed põgeneda. Ehitab müüri, Euroopa liit on käitunud vastupidi. See on üks asi, teine asi Euroopa Liidu popule Maardus, eestlaste silmis võib selle põgenike põgenike idee tõttu hakata tulevikus langema. Seda enam, kui Eesti muutub ka jõukamaks, me hakkame mitte netosaajaks sealt. Siis me hakkame Euroopa Liidu lito rohkem, tahan mõnusalt vastu saada netomaksjaks. Need asjad võivad langeda enam-vähem ühte ühte kohta. Ilmselt see põgenikevool võiks tulla varem. Et need on sellised täitsa olulised küsimused. Lisaks on siin hästi palju selliseid praktilisi küsimusi nende nende põgenike puhul, et kuhu me nad paneme, paneme nad piirkondadesse, kus kus on juba palju elanikke olemas. Võime paneme kohtadesse, kus on vähe elanikke. Hiiumaani peabki inimtühi, eks ja 11000 elanikku ainult. Ulatan Piirissaarde, et neid mõtet panna mingisse sellisesse kohta, kus, Lähevad ju kõik selliseid abistavaid abistavaid inimesi, tõlkearste sotsiaaltöötajaid, valvureid. See eeldab jällegi seda, et Eesti riigipalgalisi tekiks juurde ja see on praegu mitmete parteide seisukohtadega täiesti vastuolus, kes ütlevad, et riigipalgaliste arvu peaks vähendama nende olemine toob kulutusi juurde. Ehk küsimus on ka hästi, palju rahas ja see on ka üks vastuseisu küsimus. Kui me üks põhjused, eestlased leiavad, et kui me ei suuda ise hästi oma riiki ülal pidada ja oma inimeste eest hoolitseda, siis nüüd me peame võõraste eest hoolitsema hakkama. Nii palju lahendamata küsimusi. Jah, et tegelikult see on ka huvitav aspekt, et, et kuidas on see suhtumine Euroopa liitu üldse, no siis siis siit hakkabki tegelikult pihta see, et, et kas Euroopa Liit saab nagu rääkida lõpuks kuskil ühel häälel või ei saa rääkida ühel häälel ja kas meie hääl on osa sellest häälest, eks. Et et tõepoolest tõepoolest täpselt täpselt nii ongi. Aga see Euroopa Liidu ühtsuse küsimus on, on huvitav ka veel teisest aspektist, et et ühelt poolt kui, kui meil on raske või kui meid oleks vaja ja aidata järele või kui meie majandust oleks vaja aidata järele, siis tuleb appi Euroopa liit oma struktuuritoetuste fondidega ja nii edasi, et ilmselgelt Eesti majanduse aitamisel ja Eesti moderniseerimisele on Euroopa liidul olnud suur roll ja Eesti majandus on tulnud märkimisväärselt Euroopa Liidu abiraha. Et me ei saa seda eitada. Nüüd. Ma lisan juurde olemas olemas ka masu ajast, kus, kus Läti oli, oli kõhul ja pidi kasutama rahvusvahelist solidaarsust raviks. Nii et meie oleme seda abi saanud, mäletame, millised me olime aastal 1991, et et mäletan ka ka toona esimeste reisi Lääne-Saksamaale, kui kui mingis mõttes minu käest küsiti, et kas, kas teil seal, kas te lugeda oskate või ütleme nii, et päris mitte päris päris nii, aga, aga valdavalt jäi küll toona selline mulje, et ei tea, kust te pärit olete, et vahepeal on meil toimunud ikkagi märkimisväärne areng ja, ja seeläbi on ka meie eneseteadvus oluliselt tõusnud. Nüüd Itaalia on silmitsi probleemiga, mida ta üksi ei suuda enam lahendada, ehk siis need põgenikud, kes on Itaalias selle riigi geograafilise asendi tõttu tulnud. Et neid on niipalju, et Sitsiilias on, on väga tõsised probleemid, lampe, tõusevad, Saar on, on kõikidele kõikidele teada, mis koht see on ja, ja nii edasi ja Itaalia tahaks, et Euroopa Liit näitaks üles solidaarsust ja tuleks appi ja nüüd ongi küsimus selles, et millises mahus, kuidas ja viisil peaks Euroopa Liit ühte hädas olevat liikmesriiki selles küsimuses aitama ja kas, kas üleüldse on võimalik leida niivõrd tundlikus küsimuses seda solidaarsust? See on väga raske küsimus, tuletame meelde, et kui Res Publica tuli võimule, siis ta ütles ju ka. Raamlause oli rohkem seksikaid, välismaa mehi, aga aga siin nad mõtlesid võib-olla sellist tüüpilist itaallast, nad ei mõelnud seda itaallast tinglik itaallast, kes on tulnud kuskilt nälgijast Aafrikast kes on tume nagu öö. Et kindlasti ei olnud tollal selline idee, et sellised välismaa mehed võiksid siia elama tulla. Ja üldse maa, siis tekib küsimus, et kui palju põgenike puhul hakatakse nende tausta kontrollima. Et kas me, kui me neid kõiki. Kas meil on õigus valida? Kuidas valiku. Sest see on seal väga huvitav küsimus, et mina isiklikult ei usu neid jutte, et kui keegi ja ütleb, et me saame valida parimad pagulased tahavad parimat absoluutselt, aga mis mõttes, kes valib need paremad pagulased välja, et natukene viitab sellisele keskaegsele orjaturule või millelegi muule ja mille alusel siis valitakse need parimad pagulased välja ja kuidas, kuidas nad siis ühel hetkel tulevad ikkagi meile, et, et, et sellist diskussiooni pagulaste teema puhul ma küll ei oleks oodanud. Ikkagi väga palju praktilisi probleeme, 10 mõtleme nende nende pagulaste peale. Laagrites on nagu sa ütled, et seal on naised ja lapsed, siis see eeldab ikkagi väga suurt sellist lasteaedade süsteemi. See eeldab haiglate süsteemi loomist. Noh ütleme kõikide riikide peale kokku, see eeldab ka Eestis Mooses. Noh, see mingil hetkel võib tekkida küsimus, kas sõjaväe mingi pühakoja ehitamisest sellepärast, et nad sõltub sõltuvalt usust, neid ei tule kristlasi, moslemeid, kas me vajame surnuaeda, arvestatud, tulevad väetid inimesed, siis peame ka sellele mõtlema. Neid lahendamata asju on väga-väga palju. Siinkohal paneme sellele teemale punkti, sest nagu, nagu me teame, arutelu jätkub ja, ja midagi ei ole veel otsustatud, aga, aga väga tugev surve Euroopa Liidu ülemkogule kindlasti sellel sellel teemal tuleb eriti just nende riikide poolt mille puhul me teame, et sinna on viimasel ajal saabunud palju pagulasi. Debatt tegelikult põgenes. On ju pärast seda kvootide, et tegevuskava väljakäimist on olnud kõigis liikmesriikides ja kui nüüd ikkagi võtta sellist tavalist Euroopa liidu toimimispraktikat, siis tõenäoliselt ülemkogu tuleb kokku, alutab asja hiliste tundideni. Kirjutame uudiseid, et on peaaegu kõik laiali jooksmas ja siis lõpuks vastu hommikut võetakse vastu mingi otsus. Need asjad võtavad aega ja on täiesti selge, et ettevalmistusi tehakse rahulikult. Inimesed saabusi ja üle, isegi kui nad saabuvad kõik asjad, kindlasti ei ole selleks hetkeks lahendatud, kindlad, lahendatud saavad, noh me teame, elu on selline. Sinu optimism alati teeb mul alati tuju paremaks õlev, aga hakkame rääkima Eesti sisepoliitikast. Ja kui nüüd eesti suurtest erakondadest rääkida, siis. Ma peaks ütlema, et me oleme jõudnud seisu, kus suur osa erakondi on kas siis juhi või juhtimiskriisis, et, et meil on, meil on mitu erakonda, mille puhul me teame, et tulevad esimehe valimised ja ei ole üldse selge, kes erakonna esimeheks saab, et peale selle on, on käärimas ja ka valimised võitnud reformierakonnas. Ja, ja neid nii-öelda juhiga seotud teemasid on ka teistes erakondades, kus Pole päris selge, et kes erakonna juhtimisega parajasti just tegeleb, et selles mõttes hakkame võib-olla siin sotsiaaldemokraatlikust erakonnast pihta, sellepärast et sellel nädalal on seal läinud kõige põnevamaks ja, ja peab ütlema. Mikseri jätkamine parteijuhina ei ole üldse kindel. Sellepärast et Mikseril on väljakutse esitanud endine haridusminister Jevgeni Ossinovski. Ta vist on küll riigikogu lihtliige lausa, et ta on ennast kõikvõimalikest kõrgetest positsiooni Nendest taandunud ja taandanud, aga Ta jätkab aktiivselt poliitikas, jätkab aktiivselt sotsiaaldemokraatlikus erakonnas ja on saanud juba mitme sotsiaaldemokraatide erakonna organisatsiooni toetuse, mis, mis kindlasti teeb selle olukorra veelgi põnevamaks ja tegu on, on ütelda Sven Mikseri ja, ja, ja tema juhitavad sotsiaaldemokraatlikku maakonna, senise joone, ühe või ühe kõige kõige jõulisema kriitik. Jah, selles mõttes peab Jevgeni Ossinovskit kindlasti kiitma, et ta on käitunud nii nagu tema isagi. Oleg Ossinovski, kes on ettevõtja ja ettevõtja, peab alati ära kasutama võimaluse, kui ta seda näeb. Jevgeni Ossinovski ei ole löönud põnnama. Väidan siin tüüpilise poliitikuna hea poliitikuna, näinud võimalust, et et tal on, saab kandideerida partei esimeheks ja ta on seda võimalust kasutamas. Selles mõttes on asi vägagi OK. Jah, ma veel täiendaks seda, et tõepoolest meil ikka tihtipeale on näha ka seda, et kui poliitilistes ringkondades poliitikaga seotud ringkondades ja nende kaudu on võimalik saada endale tihtipeale päris selliseid mugavaid kohti ja mugavustsoone ja mis ka kopsaka palgaga näol nii-öelda väljendub, et et põhimõtteliselt on see, et Ta on hea, kui keegi ütleb, et, et tal on, tal on tahet ja, ja energiat. Aga teisest küljest ma ütlen jälle seda, et, et minu jaoks oleks, ma tahaks tegelikult lisaks sellele kriitikale, mis, mis ta on kõlanud näha ka natukene ütleme näiteks erakonnajuhtideks pürgijad kas siis noh, ma ei tea, sulest läbi ka ka kuulda mingisuguseid seisukohti Eesti avalikkuse oleksin väga olulised, kuidas me peame edasi liikuma, millised on need, millised on need vaated? Ossinovski puhul ongi see asi, et ta on meid enne valimisi kõvasti üllatanud ja see puudutab just seda keeleteemat hariduses kus ta ütles, tegelikult rääkis väga õiget asja, et kui me vaatame, mis on toimunud vene keelega venekeelsetes staadiumites, kus õpe on suuresti eestikeelseks üle läinud siis seal õpitulemused on hästi tugevalt alla läinud. Et selle asemel, et lapsed õpiksid mingit ainet ainet, yks Nad peavad seda kõigepealt õppima eesti keelt hästi aru, siis nad veelgi raskem on siis õppida seda ainet selles mõttes, et ma saan täiesti aru Ossinovski murest, et ta tahab, et oleks inimestel oleksid teadmised, et nad oskaksid korraga nii keelt kui saaksid teadmisi, aga samas käib see täiesti selgelt vastu Eesti aastatepikkusele poliitikale, mis ütleb, et need lapsed peavad õppima eesti keeles ja, ja kõigele lisaks suutis ta sellega nüüd siis ärritas üles eestlased pääst segaduses venelased venekeelse seltskonna sellepärast et ta ütles, et lapsed peaksid varem hakkama eesti keelt õppima ja mis on täitsa loogiline, kui sa saad varem keele selgeks, siis sa saad õppida ka muid aineid. Aga see tekitas jällegi venekeelses publik. See ärritas üles mõlemad valijasegmendid ja hääli ei tulnud kuidagi. Aga me räägime praegu nüüd sellest ajast, mis oli enne valimisi, aga, aga see, millele mina praegu enne viitasin, oli just see, et, et noh, tahaks nagu kuulda mingisuguseid seisukohti ka praeguses kontekstis, kui noh, see on ikkagi natukene, võib-olla teistsugune situatsioon, kui sa tulid erakonnad esimeheks ehk siis seal peaks olema siis ta ka siis erakonna noh, laiem vaade sellest, kuidas erakonda näha Eesti ühiskonnas ja, ja selle positsioone Aga sotsiaaldemokraatliku erakonna valimistulemuse osas on analüüsis välja toodud kaks nüanssi, et üks oli seesama venelastele panustamine ja venekeelse valija püüdmine, mis mis sotsiaaldemo kraatide kahjuks kukkus läbi ja lihtsalt sellepärast, et Keskerakond oli oluliselt veenvam selles selles osas ja, ja teiselt poolt on välja toodud kooseluseaduse jõuline toetamine võis sotsiaaldemokraatidelt hääli ära viia, vähemalt nad on ise oma analüüsis seda välja toonud. Ja, ja sebib mind huvitavale mõttele, et teine ossi, Novski on väga selgelt välja öelnud oma seisukoha kooseluseaduse küsimuses, et sellel hetkel, kui see hääletus toimus, ta ei olnud ka Parlamendis. Et kas Ossinovski ja Mikseri seisukohad ka selles üsna üsna olulises küsimuses, mis vähemalt on väga laiadebatti ühiskonnas tekitanud, et kas, kas siin võib ka mingeid erinevusi olla? Koha pealt midagi vastata, aga seda on võimalik küsida praegu ja see on võimalik selgeks teha. Reeglid Külli-Riin Tigasson Mikk Salu kirjutas viimases Ekspressis päris hea analüüsi sotside puhul sotside ridades toimuva kohta. Nad tõid välja ka kolmanda asi, et seal on päris suur lahkheli endiste rahvaliitlaste ja sotside vahel. Ehk need organisatsioonid, mida, mis on sotsidele ja mis seal linnas, need ajavad ka täiesti selliste kohati vastu vastupidist poliitikat. Ei nojah, et kui vaadata, kui vaadata erakondade sisse, kui vaadata valitsuse sisse ja ja neid endisi rahvaliitlasi neid on. Üks tuumik on ka ühes teises erakonnas, ei ole, aga aga, ja neid on rännanud ka muudesse kohtadesse, aga siis on, ongi see situatsioon nagu sotsiaalmeedias üks kolleeg kirjutas, et kõigil on kõigist kopees. Ta juhtis ta tähelepanu väga õigele nüansile vähemalt Mul on ka selline mulje jäänud, et kui me vaatame sotsiaaldemokraatliku erakonna üldist kuvandit, siis siis on jäänud selline mulje, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kohal hõlm hõljub Eiki Nestori vaimeta. Eiki Nestor on siis selline kuvand sotsiaaldemokraatlikule erakonnale, mis on siiamaani väga hästi töötanud. Ja kui öeldakse sotsiaaldemokraatlik erakond, siis kas teil lööb esimesena ette Sven Mikser või Eiki Nestor, ma pakun, et Eiki Nestor Minul minul, Mikser, vabandust, Simo mikser ja küll mikser. Minule millegipärast Eiki Nestor ja, ja võib-olla sellepärast, et ta, et, et see, see, tema, see tema hoiak või see tema viis, kuidas tema on erakonnas kaasa löönud ja mida rääkinud, kuidas rääkinud, et see iseloomustab ka sotside sotside olemist sedaviisi, kuidas me oleme sotsiaaldemokraatlikku erakonda näinud, et sellepärast mulle mulle mulle tundub nii, nüüd vaatame sotse natuke laiemalt siis. Mul on jätnud sotsiaaldemokraatlik erakond sellise suurima hea mulje, et, et seal on, seal on erinevad sektsioonid, kes tegutsevad üsna üsna omanäoliselt, et üks üks osa on täiesti endised rahvaliitlased, aga siis on veel üks täiesti eraldi seltskond. Ma väidan, et kuuluka, Jevgeni Ossinovski ja Jevgeni Ossinovski, mentor Jaak Allik ja, ja väga paljud teised inimesed, kes, kes mõtlevad natuke laiemalt kui, kui see rahvaliidu punt, siis on veel seal endisi keskerakondlasi ja, ja selles mõttes on see väga-väga lai ja mitmekesine seltskond, kes siis ühel hetkel räägivad. Noh, kas vähem või rohkem ühesugust juttu, kui läheb hästi, siis on võimalik rohkem ühesugust juttu rääkida, aga kui läheb halvasti, siis, siis siis löövad erimeelsused sisse ja täna me näeme seda, et et seoses ka uue valitsuskoalitsiooni lubaduste katteallikate leidmisega on, on lahvatanud väga tõsised vastuolud ja, ja seetõttu erakond üritabki nüüd leida mingisugust lahendust. Ei saa välistada ka seda, et Ossinovski kandideerimine ja Ossinovskiga võimalik saamine on üks selline laiemas sotside ringis kokku lepitud viis kuidas, kuidas sellest valitsuskoalitsioonist välja tulla? Ega sellist varianti ei saa ka välistada. Kas see kultuurimaja metafoor on päris huvitav, et ma tahaks natuke täpsustada, kas, kas sa kujutad ette sellist situatsiooni, et õhtul on üks on, koguneb filosoofia ring, kes arutab omavahel juttu, samal ajal koguneb teises ruumis laulukoor, kes tahab proovi teha ja siis nad kuidagi hakkavad 11 häirima seal. Lähme, aga samal ajal saavad kõik kultuurimaja juhatajaga hõõrascoca ole rahulik just just nimelt, aga siis lõpuks, kui on selline olukord, et keegi tahab öelda, et kultuurimajast tuleb mingi osa tuleb eraldada mingile ärile või, või noh, midagi taolist, siis, siis on kõik nagu koonduvad kokku, kas nii või. No vaat siin on see asi, et nii ja naa. Jevgeni Ossinovskile on teoreetiliselt võimalus ja mitte ainult partei passiks tõsta, vaid ka valitsusjuhiks. Eks ta andnud ka Päevalehele antud intervjuus märkad. Tuleb olla valmis ka selleks, et valitsuses olla ilma reformierakonnata. Pole sugugi välistatud, et siin tulevad uued uued kombinatsioonid. Kui sa juhtisid tähelepanu sellele, siis siis Jevgeni Ossinovski konkurents. Sven Mikser on öelnud, et et kui valitsuse vahetus tuleb, siis kõige tõenäolisem koalitsioon saab olema Reformierakonna ja Keskerakonna vahel ehk siis ta on juhtinud tähelepanu ka võimalusele, et, et võib sündida teistsugune koalitsioon, mida on ka kõige lihtsam kokku panna, sest see oleks ainukene võimalik koalitsioon kahe partneri vahel, sest sest teistele ei anna kuidagi kahe partneri vahel hääletu hääled kokku. Ja, ja see ongi põhjus, mis hoiab, hoiab, siis ütleme praegust koalitsiooni koos. Sul on selline tagavarakaarte, kui teie minuga ei mängi, siis mina mängin Keskerakonnaga, see Reformierakonna trumpäss. Nonii vist kahe nädala pärast on, on kõik selge, et siis me teame, kes jätkab sotsiaaldemokraatlikust erakonna juhtimist. Sven Mikseri tugevuseks on, on kindlasti välja toodud seda, et Sven Mikser on, on väga hea kaitse ja julgeolekupoliitikaekspert ka välisteemadel on, ta on ta väga tugev ja, ja see on, see on üks osa ma organisatsiooni juhtimise kogemusest tean vähem, aga, aga valdavalt on Sven Mikserist räägitud ikkagi positiivselt, ehk siis on suutnud konfliktid, konfliktid ära hoida, et ta temaga seoses ei ole tekkinud ühtegi sellist väga teravat vastasseisu sotsiaaldemokraatlikus erakonnas. Mida, mida on positiivsena välja toodud, kas see on piisav, noh, tõenäoliselt sotsiaaldemokraatidel on siin siin tõsiselt mõtlemist, et kas, kas ja millist, millisel viisil nad tahavad erakonna juhtimist näha, aga aga juhtimise juhi kriis on ka ühes teises erakonnas. Tuletan siiski meelde, et mikser on viinud seda erakonda päris heas seisus mitmele mitmetele valimistele ja tulevad sealt välja siiski suhteliselt nadi tulemusega, et siis CV ütleme valimistulemuste poolest ei ole just kõige. Kõige edukam, kui ma ei eksi, siis oli 2011. aasta riigikogu valimised, kui kui sotsid said 19 kohta rohkem kui praegu. Noh, tal ei ole nagu väga häid tulemusi ta ka poliitikas loevad just tulemused. Paraku see on nagu ajakirjanduses peatoimetajaid, vahetatakse ta suht tihti. Tulemuste põhjal. Tõenäoliselt sai vihjanud millelegi kes on sellele, et seltsi saada uue esineja. Aga räägime teised erakonnad, ka Isamaa ja Res Publica Liit tegi valimistel veel kehvema tulemuse, kui sotsid ja ja sotsidel selles mõttes vedas, et oleks nad ühe vähem saanud ja IRL ühe koha rohkem saanud, ehk siis IRL 15 ja sotsid 14 kohta riigikogus, siis oleks võib-olla ka see see kriitika sotside aadressil olnud oluliselt teravam, aga aga nende valimiste täiesti selgeks kaotajaks on peetud Isamaa ja Res Publica Liitu. Ja kui nüüd võtta aluseks viimane EMORi küsitlus Postimehes on selle tellija, eks ole, BNS, BNS on selle tellija, BNS on selle tellija siis noh, sealt tuleb ikkagi väga selgelt välja, kell on kukkunud veelgi ja IRL on on täna koos EKREga kaheksa protsendi peal ja samal ajal vabaerakond on tõusnud 12-lt 18 protsendi peale, ehk siis ehk siis nende toetus võrreldes ka sotsiaaldemokraatliku erakonna seitsmeteistkümnenda protse protsendiga on kõrgem. Ja IRL-i langus on küll küll muljetavaldavad, et nad on isegi valimiste 13 koma seitsmelt protsendilt tulnud tulnud veelgi alla, siin võib olla küll osaga osaga statistilisel veal, aga veelgi rohkem, ma arvan, et ikkagi see, et inimestel ei ole aru saada, kes seda erakonda juhib, mis on erakonna poliitika, mida nad teevad ja, ja peale selle veel kriitikaga uue valitsuskoalitsiooni aadressil ka see on kindlasti seda mõjutanud, nii et IRL-il on ees väga raske vaja teha, neil on ees ka väga oluline otsus, kes saab Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks? Mis puutub sellesse reitingutesse, siis see on selline nüüd selline valimiste järgset kõikide protsesside kajastuseks ja see on selline noh, selline kõhutunde temaatika, et reaalselt noh, ütleme kui hakkaks toimuma jälle taas riigikogu valimised, siis ma arvan, et reaalselt need protsessid ei oleks päris päris need, aga see näitab mingisuguseid nüüd mingisuguseid reaktsioone, et tegelikult võib-olla avaliku arvamusega uuringute seisukohast oleks isegi huvitav, on mingisugused suunatud küsimus, et praegusel hetkel aga kui sa räägid IRL-ist, siis selles osas, kui ma siin Sulev kiitis Jevgeni Ossinovskit, mina kiidaksin Margus Tsahknat, kes siiski nii-öelda erakonna juhiks praegu kandideerides on sel nädalal Postimehes avaldanud artikli. See artikkel on saanud väga palju vastukaja, minu arvates eriti poliitikavaatlejate poolt on, on, on teravat kriitikat ja on ka positiivseid noote, aga mina ütleks, et positiivne igal juhul on see, et inimene on, on läbi mõelnud asjad öelnud välja punkt punkti haaval ka lisaks ka praktilisi asju, aga ka sellist üldist vaadet, see on minu meelest Kas seal välja ta on vastu pagulaskvoodile on toodsa veel mõned välja sellised olulisemad punktid, mis ta teie artiklis kirjutas. Selle seal tegelikult minu meelest minu meelest võib-olla isegi kõige olulisem oli, oli see ikkagi see üldine üldi üldine vaade või üldine kuvand, et, et vaat see on, nüüd on sinna jälle seesama seesama temaatika, eks, et et selle, sellest oleks väga huvitav, huvitav debateerida, et minu meelest on Euroopa, aga noh, see ongi täpselt see, et Euroopas on nagu kaks suunda. Et kas, kas me usume sellesse sellesse sellesse ühtselt asjade korraldamise võimalusse võime siiski peame niimoodi ikkagi omaette neid asju natukene rohkem rohkem ajama. Need on, need on erinevad lähenemised ja, ja mulle tundus, et mulle tundus, et ta viitas sellele, et täitsa oma peaga mõtlemine on nagu, nagu tähtsam, see on päris oluline ja märgiline sõnum. Kolleeg Ahto lobjakas on öelnud muuseas IRL-i kohta ka selle artikli põhjal päris huvitavalt, et et ta analüüsis IRL-i valimistulemusi ja siis ka natukene seda, mitte valimistulemusi, vabandust, seda viimaste küsitlustulemuste ja siis ka tõi paralleeli Margus Tsahkna artiklist ja siis ta ütles, et IRL ajab sama asja, mis EKRE, aga intelligentse valt. Et EKRE kohta oli tal ka muidugi väga tavalause ta ütles, et, et, et tõenäoliselt see kaheksa protsenti võib ka ekre piir olla, et EKREl ei pruugigi rohkem potentsiaalseid valijaid ja. Ja vabaerakond on oma loosungitest öelnud viimasel ajal või avalikes väljaütlemistes öelnud, et meie ajame ka rahvusliku asjana jääda veel kõige intelligentsemad. Näiteks vaat siin selle vabaerakonna puhul on sama efekt nagu sotsidel varal. Vaatame sotside populaarsust. Mul oleks grafiksin ekspressist ees siis sellel ajal, kui sotsid ei kuulunud valitsusse, eks nad ei saanud suurt mitte midagi teha, siis nende laarsus kasvas, tegigi jõnksu siia üles-allapoole, aga kokkuvõttes oli täiskasvanud rind ja pruukis neil minna valitsusse. Siis nad saavutasid tipu eelmise aasta suvel ja pärast seda hakkas kukkuma. Et võib, võiksime ette kujutada, et kui vabaerakonda oleks löödud välja selt valitsus, valitsusliidu kõnelustelt kojad oleksid selles suures jamas sees. Kui suur oleks nende populaarsus praegu? Kas see oleks viie protsendi lähedal voiks olla? Selle? Praegu nad on 18. No oleneb, oleneb ka sellest, et milliste kloositega nad oleksid sinna läinud, kui nad oleksid läbi surunud siin selle erakondade rahastamise temaatika, näiteks mis neile oli erakondadele. Mõtlesin temaatikat surus väga ilusast Reformierakond, kes ütles, et palun et kui te tahate siin selles riiklikus konsoreerimist vähendada. Me oleme valmis nulli tõmbama. Jah, aga ma tulen ikkagi veel IRL-i juurde tagasi, et me nüüd jääme siia reitingutesse kinni, et ühelt poolt IRL-i seis ei ole just kõige parem, aga aga sellises seisus, kus erakonna toetus on madal, ongi võib-olla ükskõik kes see siis on õige aeg saada ka erakonna esimeheks ja siis on kaks teed kas üles või alla. Aga, aga siin on välja käidud ka üks teine huvitav kandidaate, et tänane Eesti Päevaleht kirjutab siis sellest, et endine Telekomi juht Jaan Männik on samuti välja käidud ühe IRL-i esimehe kandidaadina ja siis ma vaatan, et kes on männiku kõige suuremad toetajad on Tõnis Palts Aivar Kokk ja Peeter Laurson ja nemad leiavad, et männik on õige mees sellele kohale, et et kui ma nüüd hakkan meenutama, et mida siin Männik on Eesti poliitikas teinud, siis 2013. aastal ta üle nädala rääkis sellest, sest kohe-kohe tuleb uus erakond, uus paremkonservatiivne erakond, mis hakkab siis asja ajama uutmoodi, aga lõpuks kõik teised tegid oma erakonnad ära, Helmede Kristiina Ojuland ja nii edasi tegid oma erakonna ära, aga Jaan Männikul jäigi see tegemata. Juhan Parts toodud sinna erakonda sisse. Ja Jaan Männik, ütleme, on ju ka olnud selline ses mõttes kokkuhoiupoliitika pooldaja, et omal ajal ta panga nõukogu esimehena ütles, et keskpank peab kulusid kõvasti kokku tõmbama ja ajas sellega narri kogu sealse juhtkonna. Praegu Mart Laar on keskpangas, siis enam sellist tüli ei elata. Aga kui ma siin eelnevalt võrdlesin sotsiaaldemokraatlikku erakonda kurimajaga, siis teatavaid elemente on ka IRL-is sees, et et kui siin on väga pikalt ikkagi räägitud sellest, et Isamaa ja Res Publica liidus on, on kaks poolt, on see Isamaa puhul ja Res Publica pool, siis siis ma julgen väita, et, et päris päris vabad ei ole nad ka täna siis vist kas seitse või kaheksa aastat juba pärast pärast ühinemist, neil on jätkuvalt see probleem sees, et on olemas Res Publica liini ajada ja siis on olemas need endised. Isamaaliidu inimesed on ka uusi inimesi, kes on juurde tulnud ja, ja kindlasti on seal toimunud segunemise ja vahepeal on mitme aastaga toimunud ka ka paljudes küsimustes kindlasti seisukohtade. Kooskõlastamist ja nii edasi, aga, aga mingil määral need kaks erinevat joont on seal ikkagi olemas ja, ja mina väidan täna, et kui, kui Tsahkna võiks olla rohkem siis Isamaa kandidaat, siis, siis Jaan Männik on rohkem Res Publica tiiva kandidaat, et ta, ta on olnud muuseas ka Res Publica, mitte Isamaa ja Res Publica veid, Res Publica üks võimalik presidendikandidaat 2006. aasta presidendivalimistel ehk siis siis, kui veel kaks erakonda ei olnud ühinenud. Jah, aga see on loomulik, et on erinevaid seisukohti suurtes organisatsioonides, et ega me ei taha ja meie parteid oleksid nagu ühtne Venemaal, kus on üks selge liider. Et seal peaks olema arvamuste paljususes, siis, kui on ka mitu kandidaati juhi kohale ja on ikka demokraatlikule ühiskonnale nagu rohkem vastuvõetav. Olgu üks tugevam kui teine või mõlemad võrdselt tugevad, nõrgad. Kuulge, aga räägime nüüd kõige muljet avaldamast avaldavamast kukkumisest ka Reformierakonna langus 28-lt protsendilt 19-le ja, ja need trendid, et Reformierakond kukub, olid ka Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringust sees, mida siis ERR tellib ja siin juba juba täna õhtul peaks tulema ERR-i numbreid selle kohta välja, et millised on erakondade toetusreitingud, aga üheksaprotsendine kukkumine valimiste võidu järel see on, see on muljetavaldav ja see nõuab päris päris palju analüüsi. Niiviisi. Aga, aga tundub, et Reformierakond on, on millegiga väga tõsiselt. Puusse pannud, aga see on puhtalt ikkagi. Põhiliselt on see kommunikatsiooniprobleem kõige olulisem, Asju tuleb inimestele selgitada, neid tuleb ette valmistada. Koalitsioonikõnelused toimusid meil sellise täieliku saladuskatte all, millest ja kes seal kokku rääkisid, tegelikult ma ei tea, palju isegi praegu ühel hetkel sadasid alla inimestele ebameeldivad otseselt nad ei olnud nendest mitte midagi kuulnud. Ja see tekitab ju sellist trotsi ja viha. Jah, kusjuures ka nendest ebameeldivatest otsustest tegelikult kõige võib olla näiliselt kõige ebameeldivamaid, et oleks tulnud hoopis teistmoodi kommunikeerida, et et kuidas seda öelda ja see, see unustati täielikult ära hoolimata sellest, et ka ajalehtede juhtkirjad näiteks tuletasid seda, seda korduvalt meelde, seda ei olnud, nüüd on ka peaminister Taavi Rõivas ju öelnud, et tegelikult tehti vigu. Sellega seoses mina natukene oponeeriks teile, et mina väidan seda, et Reformierakond ei ole tunnetanud seda ära, et selle maksumudeliga enam kaugele ei purjeta. Et ühiskonna ja riigi vajadused kogu aeg kasvavad, on vaja leida mingisugust uut raha. Ja nüüd olemasoleva maksumudeli raames lihtsalt protsente tõstes ja langetades ei ole võimalik väga kaugele purjetada. On vaja võib-olla natukene laiemat pilti ka ka maksupoliitikale, aga Reformierakond ütleb, et et see on pandora laegas, mida nemad ei ava. Aga võib-olla just see on nüüd küsimus, mida, mida tuleks hakata arutama samas muidugi. On üks argument siia vastu, et valimistel, aga valija ei toetanud need maksumuudatuste märkimisväärset sisseviimist, ehk siis kui me räägime siin ka näiteks astmelisest tulumaksust, siis siiamaani ei ole eesti valija toetanud astmelist tulumaksu. Ehk siiski see, kes kehtestab astmelist tulumaksu, peab arvestama sellega, et valija ei ole selleks andnud mandaati. Nojah, ja kui valija selle sellega ilusasti ütleb, siis sa ikka peale hakkad, sa ju ikkagi käitud valija tahtest, see oleks veel hullem, nad saaksid veel rohkem peksa, kui nad saadaksid ka valija tahtega. Puu taha. Aga üks teema, mida tasuks kindlasti veel mõelda on, on seotud erinevate rühmadega, et kas tasub selliseid üksikuid rühmi alati välja vihastada nagu turismiettevõtjad, transpordiettevõtted, kütusefirmad, alkoholiettevõtted ja nii edasi, et, et kui me nii-öelda üksikute ette võtame, nad suudavad alati väga palju kisa tekitada, aga samal ajal võib-olla laiem üldsus vaatab, vaatab seda siis pealt ja neile tundub, et see probleem on väga tõsine, aga, aga muidugi võib-olla nii tõsine olla, et, et siin on ka kindlasti nii-öelda selle kommunikatsiooni ja ja, ja ka selle strateegia osas kindlasti küsimusi, millele Reformierakond peab vastama, tulevad erakonna juhatuse valimised, siis selgub, et et kui palju seda sisekriitikat, mida ma siiamaani Reformierakonnast oleme näinud, saab tõsiselt võtta ja kui palju mitte nii et päris mitmes erakonnas on ees ülimalt huvitavad ajad. Aga siinkohal paneme täna rahvateenrite saatele punkti ja stuudios olid Sulev Vedler, Neeme Korvi.