Tere lähi- keelte mõistmisest räägime nüüd keelesaates, need keeled on eesti keel ja soome keel ja jutt on siis sellest, kuidas eestlane, kes soome keelt õppinud ei ole, soome keelt mõistab ja vastupidi, kui palju saab eesti keelest aru soomlane, kes eesti keelt õppinud ei ole, ehk veel selgem küsimus, kas eestlane saab soome keelest paremini aru või vastupidi. Seda teemat on uurinud Tallinna Ülikooli ja Jyvaskyla Ülikooli teadlane. Anne Katrin Kaivo, palun. Tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja alustame võib-olla sellest, et kui palju ja mida on üldse uuritud soome ja eesti keele omavahelistes suhetes? Eesti ja soome keele vastastikune uurimine on tegelikult palju vanem, kui me tavaliselt arvame. Kõige vanem tuntud kontrastiivne võrdlus on aastast 1650, see on Michael veksoonuse väitekiri. Ja see on üks hästi huvitav väljaanne selles mõttes, et ta oli väga oma ajast ees. Ja see oli niisugune teos, kus keskenduti eesti ja soome keeles sarnasusele ja mitte erinevustele, nagu kahe viimase sajandi jooksul on tehtud. Et, et selles mõttes omas ajas hästi eesrindlik ja hästi huvitav ja eesti ja soome keele vahel letti siis 14 sarnasust. No tegelikult on eesti ja soome keelt uuritud vastastikku ja võrreldud neid intensiivsemalt alates 19. sajandi algusest. Soomes tekkis see huvi siis, kui ülikool viidi Turust üle Helsingisse ja Tartus jälle seetõttu, et alustas tööd soome keele lekt tor. Vabandust seal eesti ja soome keele elektoraat aastast 1802 ja eesti keele lektori ülesandeks oli ka õpetada soome keelt, aga tegelikult kuni fermanni seda ikkagi ei tehtud, et tema ametiülesannete hulka kuulus-kuulus küll, aga praktikas ikkagi soome keelt ei õpetata tatud esialgu ja rahvusliku liikumise aegadel, seal hakkasid ilmuma siis vastastikku esimesed eesti ja soome keele grammatikat ja õpikud. Esimese soomlastele mõeldud eesti keele grammatika kirjut tas Julius kroon ja see ilmus aastal 1872 ja tegelikult ta viis niimodi ellu augusti algust. Idee, kes Soome ja sugulaskeelte professorina Helsingi ülikoolis õpetades tunnetas vajadust eesti keele grammatika järele ja Eestis ilmusid esimesed soome keele õpikud ja grammatikat Mihkel Veske sulest ja kümmekond aastat hiljem taastatuid 1000 881883 ja 20. sajandi alguses, kui väga paljud Eesti haritlastelt õppisid Helsingi ülikoolis, siis loomulikult võeti soome keelt paljuski eeskujuks ka keeleuuenduse ajal. Väga palju sõnu võeti üle soome keelest, osa on neist käiku läinud, osa jälle ei ole, umbes pooled, hinnanguliselt on on siis meil praegu kasutuses ja kogu iseseisvusaja enne teist maailmasõda. Mõlemal pool Soome lahte räägiti haritlaste hulgas mõlemat keelt. Eestis oli soome keele oskus üsna üldine haritlaskonna hulgas ja ka Soomes eesti keele oskus. Nii et see oli tavaline, et saadi hakkama nende kahe keelega see, mida me praegu kahjuks ei näe, seda me praegu kahjuks ei näe, sest et meil on tõesti üles kasvanud see sugupõlv, kes soome keelt ei oska. Soome keele õpetaja Dust ülikoolides on vähendatud mõlemal pool Soome lahte. Eestis on praegu olukord selline, et Tartu Ülikoolis on ikkagi soome keel, eesti filoloogi telekohustuslik aga Tallinna Ülikoolis enam ei ole, juba aastaid. Ja Soomes hakkab nüüd eesti keele õpetus keskenduma Helsingisse ja kui varasemalt Neil aegadel õpetati ikkagi igas Soome ülikoolis eesti keelt ja seal töötas eesti keele lektor, siis nüüd on, on eesti keele õpet tus vähenenud oluliselt, et ja see piirdub enamasti sellega, et, et soome filoloogid saavad ühe eesti keele või sugulaskeelte kursuse. Aga siiski on olemas on olemas soome keele või eesti keele õpetuse Soome ülikooli, sest kuigi seda on vähendatud ja hästi tavaline, on see, et kui üliõpilane hakkab kirjutama oma esimest uurimistööd bakalaureusetööd ja siis, kui küsida, et kas sa soome keelt oskad, siis ütleb, et ei, saksa keelt oskad, ei keelisus ja siis oskad inglise keelt, millega tegelikult ei ole just väga palju peale hakata. Ütleme soome-ugri keelte uurimises. Nii et see on jah, reaalsus. Aga kui soome ja eesti keelt on uuritud, siis on põhiliselt uuritud ikka, et kas nad on sarnased või mille poolest nad on sarnased ja mille poolest ei ole sarnased. Jah, see üldpilt on, on selline, et kontrastiivne keeleuurimine, võrdlev keele uurimine tähendab kahe keelesüsteemi võrdlev uurimine keskendub enamasti erinevustele ja see on olnud nüüd tegelikult siis 19. sajandi alguses alates niimoodi, et tuuakse eelkõige välja need erinevused ja nähtavasti seda tehakse sellepärast, et arvatakse, et kõik see, millest siis ei räägita, et see on järelikult sarnane nüüd keeleõppija seisukohalt, see ei ole hea lahendus, sellepärast keele õppimine ikkagi toetub sarnasusele ükskõik mis keelt me hakkame õppima, ükskõik mis keelt me, millest me tahame aru saada, ikkagi õppija otsib eelkõige sarnasusi, ta püüab leida midagi niisugust, mis Rooma keelega sarnane või mõne teise varem õpitud keelega sarnane. Ta püüab leida midagi, millele toetuda. Duda toetub ka maailmatundmisele, ta toetub üldteadmistele, ta toetub oma kogemusele, otsib seda ühisosa. Ja selles mõttes on on kontrastiivne keeleuurimine. Kuigi ta on andnud meile hästi palju väärtuslikku informatsiooni selle kohta, et millised need erinevused on. Et sinna kõrvale vajaks, vajaks kontrastiivne käsitlus ikkagi ka tähelepanu juhtimist sellele et meie keeltes on väga palju sarnast ja seda sarnast tasub otsida ja sellele sarnasusele tasub toetuda. Kui praegu on soome keele oskajaid Eestis vähem kui varasemalt, siis, siis jääbki praegu suhtlemisel see, et selle ühisosa baasil suhtlema. Jah, see peab mingis mõttes paika nüüd tegelikult me päris ei saa öelda, et soome keele oskus on vähenenud, et soome keele positsioon ülikoolides minu arvates on nõrgem kui varasematel aegadel just just eesti filoloogide õpetamisel. Samas koolides sellest mõõnast juba ammu üle saadud. Meil on praegu 55 üldhariduskooli, kus õpetatakse soome keelt võõrkeelena. Enamasti õpetatakse seda gümnaasiumiosas, aga meie suureks rõõmuks on Eestis ka kaheksa põhikooli, kust soome keele õpetus algab juba kuuendas klassis B-keelena ehk teise võõrkeelena ja lisaks veel ametikoolid. Samuti ei ole soome keele huvi vaibunud nii-öelda vabaharidussüsteemis täiskasvanud pes. Ja rahvaloenduse andmetel ju ka oli soome keele oskajate arvu poolest üsna kõrgel kohal, soome keele oskajaid oli rahvaloenduse andmetel rohkem kui näiteks saksa keele oskajaid. Niiet tendents ei ole väga lootusetu. Tendents on, on suhteliselt lootustandev. Aga praeguses situatsioonis siis või need, kes ei oska teineteise keelt, eestlane ja soomlane? Kas see ühisosa on nii suur, et me saaksime suhelda nii nagu skandinaavia rahvad suhtlevad omavahel, igaüks räägib omas keeles või, või võib minna siis väga rappa omadega? See on üsna keeruline küsimus selles mõttes, et keeltevahelise kauguse mõõtmine on, on üks valdkond, millega praegu keeleteadlased tegelevad, püüavad leida niisuguseid meetodeid, mille abil saaks mõõta objektiivselt, kui kaugel on üks keel teisest ja no nagu Te arvate, et ega see lihtne ei ole. Nüüd need vähesed uurimused, mis on tehtud, näitavad, et Eesti ja soome keel on teineteisest umbes sama kaugel kui rootsi ja inglise keel pleksi rootsi ja inglise keel, ehk siis kaks germaani keelt. See on ühe teatud mõõtmis metoodika järgi, mida on tehtud Groningeni Ülikoolis ja see ei ole kindlasti nüüd kogu tõde, aga selge on see, et eesti ja soome keel on natukene kaugemad kui skandinaavia keeled omavahel. Nüüd uurimistulemused näitavad samas seda ka, et ikkagi ilma õppimata saab eestlane soome keelest ja soomlane eesti keelest ikkagi üsna palju aru. See hulk, see maht, see protsent on kuskil umbes ühest kolmandikust kuni kahe kolmandiku, nagu me räägime kirjalikes tekstidest, et me ei ole uurinud suulisest keelest arusaamist selle kohta tehakse praegu Helsingis juhte doktoritööd ja ma selles mõttes ei julge üldistada suulise keele kohta kirjaliku kirjalikes tekstides on ikkagi see arusaamine arusaamise osakaal suhteliselt suur, aga see on väga vahelduv, see, see väga tugevalt vaheldub, isikuti nab on inimesi, kes saavad väga hästi aru, kes tunneb väga hästi keeltevahelist sarnasust, kes oskavad näha seda sarnasust ja siis on neid, kes, kes seda nii hästi ei oska. Ja nüüd küsimus on selles, et kas on õpetatav. Kahtlemata see on õpetatav, et üsna vähese niisuguse juhendamisega üsna väheste instruktsioonidega on võimalik suurendada, suurendada seda arusaamist. Näiteks Soome saatkonna töötajad on öelnud, et kui ma oleksin teadnud, et T ja T-Eestis ja Soomes on tegelikult sama häälik, siis ma mul oleks olnud kohe alguses palju lihtsam, et see on kohati niisugustes väga väikestes detailides kinni ja sulghäälikute kaabeedee keebeedee õigekiri on üks niisugune niisugune valdkond eesti keele ja soome keele ortograafias, kus on selge erinevus, tähendab sama häälikud märgitakse kahes keeles erinevalt ja on inimesi, kes, kes suudavad selle sarnasuse läbi näha ja on neid ka, kes ei suuda kuigi hästi. Et näiteks kui soome õpilasele õpilastel palun tõlkide sõna- tädi eesti keeles, kus keskel on, on leenis klusiil t ja soome keeles on Fortis klusiil või tugev klusiil ehk tee siis üsna hästi, saadi aru, aga näiteks üks poiss kirjutas, et see on isa, sellepärast et inglise keeles tädi siis võeti appi inglise keel ja võeti appi inglise keeleteadmised ja, ja samasugune nähtus oli ka teistpidi üks eesti õpilane, kes ise tegeleb jalgpalliga tõlkis soome sõna Cupi, mida, mis tähendab tassi karikaks inglise keele eeskujul, et noh, niisuguseid asju tuleb ka ette. Ja noh, kahtlemata on kahes keeles neid sõnu, mille tähendus on erinev, aga kirjapilt või hääldus on, on sama tähendab sõna väliskuju väline vorm on sama ja tähendus erinev, need on need niinimetatud riskirühma sõnad, millega on palju tegeldud ja mida on palju uuritud ja millest on palju räägitud ja millega saab palju nalja. Aga nende osakaal tegelikult keeles on ikkagi suhteliselt väike. Ja kuna arusaamine enamasti toimub ikkagi mingisuguses laiemas kontekstis, tähendab, meil on mingisugune ümbrus, mis meid toetab, meil on mingisugune olukord, mis meid toetab, siis, siis ega nende nendega rappa minemise võimalus ei ole tegelikult väga suur. Et tuleb ette, aga mitte märkimisväärselt. Aga neid sõnu tegelikult on mingi väike brošüüri täis on olnud. Ja, ja on selline, sõnas viin, tehtud, mage, see oli pea ja hoidesi. Ta koostas selle, see oli, hoidis ikka oli, oli kauaaegne Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele kirjanduse kateedri juhataja, ta töötas eesti keele lektorina Helsingis ja siis ta pani kokku niisuguse brošüüri, et viiner on mage. Siis on olemas veel Paul Haldre, eksitus, sõnastik. Ja no neid natukene veel neid väljaandeid ütleme, need on ehk olulisemad kättesaadavamad praegu neid on, aga kuna nagu ma ütlesin, just see arusaam toimub mingis laiemas kontekstis, siis siis Context ütleb meile üsna kiiresti. Et millega siis ikkagi tegemist on ja et kas see, kas see näiline sarnasus, kas see on nagu võimalik selles kontekstis või ta ei ole? Siis tähendab, et lihtsamini saadakse üksteisest aru, teineteisest aru, kui on suurem tekst. Jah, tundub praegu küll niimoodi ja need meie uurimistulemused näitavad seda. Me oleme uurinud nüüd nagu mõlemat pidi eestlaste ja soomlaste puhul vastastikust arusaamist üksiksõna tasandil ja me oleme uurinud teksti tasandil ja need tulemused on natuke, seal on erinevad, et need ei ole, ei ole päris ühesugused. Pooleli on praegu lausetasandi uurim uurimine. Soome poolt on see tehtud, aga Eesti poole pealt on seal praegu ainult üks, üks üliõpilane kirjutab oma bakalaureusetööd. Aga see ei ole veel valmis ja selle kohta ei oska praegu veel midagi öelda, aga teksti tasandil tulemus oli siis selline, et soomlased said terviktekstist teemal sild üle mere kahe maa suhetest ikkagi tunduvalt paremini aru kui, kui eestlased. Soomlased mõistsid tervikteksti paremini. Nüüd üksiksõnadega oli niimoodi, et seal mõistsid kokkuvõtet Eesti õpilased paremini soome üksiksõnu kui soome õpilased eesti üksiksõnu aga seal oli niisugused huvitavad erinevused veel sees sõnarühmade osas. Et kirjapildilt ja tähenduselt sarnaseid sõnu mõistsid mõlemad väga hästi, aga eestlased natukene paremini siis neid kirjapildilt sarnased, kuid tähenduselt erinevaid sõnu või neid riskirühma sõnu, neid muidugi mõlemad mõistsid halvasti, soome õpilased õige natukene paremini. Ja eesti õpilased mõistsid soome õpilastest paremini laene. Võõrsõnu ja soome õpilased omakorda jälle mõistsid paremini niisuguseid kaudses tähendus seoses olevaid sõnu. Need kaudses tähendus seoses olevad sõnad on, on niisugused sõnad, millest mingisugust osa võib oma keele põhjal oletada. Näiteks vihmavari on soome keeles saden varju ja vihma saame. Aga soome keeles on olemas ka sõna vihma, mis tähendab seenevihma, nii et selle põhjal nagu võib tuletada, et tegemist on ikkagi mingis mõttes vihmaga ja varju järgi juba saab edasi ka, nii et et seda tüüpi sõnu mõistsid soome õpilased paremini kui, kui eesti õpilased eesti õpilased jälle mõistsid paremini laene, võõrsõnu ja noh, see võib olla seletatav, seda päris täpselt ka veel ei tea, aga võib oletada, et see on seletatav laene võõrsõnade suurema osakaaluga eesti keeles üldse. Eesti keeles on rohkem laene võõrsõnu kui soome keeles. Soome keeles on rohkem oma sõnu. Soomlane meelsamini kasutab oma sõnu ja mõtleb iga uue nähtuse jaoks välja välja selle oma sõna. Ja siin võib olla ka niisugune moment, et eesti õpilast, võõrkeelte valik, mida nad olid õppinud koolis, oli natukene laiem nagu soome õpilased olid õppinud inglise, rootsi keelt siis eesti õpilased olid pinud inglise keelt, saksa keelt, vene keelt, hispaania keelt tähendab mitte kõik kõiki, aga see kombinatsioonide ütleme, valik oli mitmekesisem, et see võis ka mõjutada. Nii et tähendab, meil on hästi raske vastata. Ta küsimusele, et kes saab paremini aru see sõltub väga, kas tegemist on terviktekstiga, kas tegemist on üksiksõnaga, kas tegemist on suulise keelega, kas tegemist on kirjaliku keelega, millise kontekstiga tegemist on. Näiteks sellest samast tekstimõistmisülesandes räägiti kahe maa suhetest ja räägid tiga sõjajärgsetest aastatest ehk siis nii-öelda Nõukogude Liidu okupatsioonist ja see oli nüüd niisugune valdkond, millega jäädi hätta mõlemal pool Soome lahte, sest et vastajaskonna jaoks see on eelajalugu. Aga siiski, soomlased olid rohkem hädas kui eestlased selle küsimusega, sellepärast et noh, nende teadmised on, on ilmselt, et selles valdkonnas napimad kui eesti õpilastel, kuigi ka eesti õpilastel ei olnud need teadmised väga ulatuslikud, nii et, et see, see eelnev kogemus, eelnev teadmine, üldteadmised üldse, need mõjud istuvad hästi palju sammas, kõik vastajad ütlesid, et väga lihtne oli mõista seda osa, mis käsitles keele sugulust eesti ja ungari ja soome keele sugulust, et see kuidagi läks hästi-hästi lihtsalt ja seal ei olnud, ei olnud raskusi, nii et selle loo enne juba teadmised olemas ja siis kõik nad ikkagi teavad, et eesti, soome, ungari keel kuulusesse on ikkagi täiesti üldteadmine ja kuna terve lõik oli sellest, siis siis sealt seda oli, oli hoopis lihtsam. Aga kuidas üldiselt tundus, kas eestlased ja soomlased saavad üksteisest aru, kas me võiksime suhelda nii, et mina räägin eesti keeles, soomlane räägib soome keeles, selle asemel, et hakata eestlased Bibudki oma poolvigast soome keelt kasutama. Kandium korraga Sa näitad, et kumb oleks õigem? No mina ise toetan väga seda, seda lähenemist, mõlemad räägivad oma keeles ja ma olen seda ka katsetanud kolleegide peal, kelle soome keele oskus võib-olla ei ole, ei ole kõige tugevam ja Soome kolleegide peal küll eesti keele oskus ei ole kõige tugevam ja kui need on ikkagi vaja kokku viia, siis ma olen neile öelnud, et rääkige nüüd mõlemad aeglaselt oma keeles, et nii vist läheb kõige paremini ja üldiselt on läinud ka. Ja ega see omas keeles vaikimine või ka selles võõrkeeles rääkimine, mida sa oskad vaatamata sellele, et kaasvestleja võib-olla räägib mõnes teises keeles ka see ju nähtusena ei ole uus nähtus. See omas keeles rääkimise põhimõte on ikkagi toiminud meil juba aastakümneid ja isegi aastasadu just selle põhimõttega, et mõlemad räägivad omas keeles ja saavad aru. Aga küsimus, küsimus on pigem selles selles hoiakus, et see vestleja peaks olema valmis ja kaasvestleja peab olema valmis, kaasvestleja peaks olema valmis natukene kohandama oma sõnavalikut, et ei hakka näiteks kohe kasutama slängisõnu murdesõnu metafoore kui ei tea täpselt, kuidas teise vastuvõtuvõimega lood on. Ja, ja samas peab olema sellel kuulajal ka valmisolek nagu leida keeltest see ühisosa ja proovida siis selle põhjal aru saada, et see vajaks võib-olla natukene niisugust suunamist. Ja see peaks õnnestuma ja emakeele ja, ja lähedase sugulaskeele vahel on see ikkagi igal juhul veel palju lihtsam kui ütleme, õpitud võõrkeelte vahel, aga ma mäletan ise oma üliõpilasajast aastast 83. Kuidas Robert hinderling pidas ettekande Eesti astmevahelduse saksa keeles. See oli see aeg, kui korraldati keele Kirjanduse Instituudis legendaarseid Mart Remmeli tüpoloogia seminare ja Mati Hint esitas talle küsimusi inglise keeles. Robert inderling vastasele saksa keeles kogunenud diskussioon käiski kahes keeles, mõlemad rääkisid selles keeles, milles nad ennast paremini tundsid. Robert interlingil saksa keel oli emakeel ja vestlus sujus. Publik suutis jälgida arusaamisega. Ei olnud mingisuguseid probleeme, et me võiksime natukene julgemalt kasutada kogu seda keelelist rikkust, mis meil on kõiki neid keelelisi ressursse, mis meil kasutada on, võib-olla see hästi lihtne ja kerge kohe inglise keele peale üleminek ei ole alati parim lahend. See oleks meie jaoks uus olukord, aga võib-olla võiks eeskuju võtta. Eesti Televisioonis lõppes just sarisild, kus tegelased rääkisid nii igaüks omas keeles rootsi keeles ja taani keeles. Ja tegelikult kogu Skandinaavia suhtlus on niimoodi toimibki, ma olen nüüd aastaid käinud Põhjamaade teise keelama kohtumise konverentsidel ja seal on tõesti niimoodi, et kui Norra korraldab, siis koduleht on Norras keeles ja mitte keegi ei pane norrakeelset kodulehte inglise keelde, kellelegi ei tule pähegi, et seal võiks olla kõrval inglisekeelne variant. Kui on taanikeelne Taanis konverents, siis on, on kogu informatsioon taanikeelne ja see on ausalt öeldes igaühe enda probleem, kuidas ta sellest aru saab. Ja siis, kui sa ei ole Skandinaviska tuled väljastpoolt. Nii et see on tegelikult täiesti terve suhtumine, kuigi skandinaavlased ka kurdavad seda, skandinaavia kolleegid kurdavad ka seda, et ikkagi kipub minema jälle üle inglise keele peale ja ega see probleem ei ole seal ka sugugi olematu ja ka seal on niisuguseid poliitilisi poliitilisi põhjuseid, miks näiteks islandi noored räägivad meelsamini inglise kui taani keelt, et see on sama põhjus, miks, miks Soome noored ei taha väga rääkida rootsi keelt, aga Eestis ei ole rootsi keele rääkimisega mingeid probleeme, nii et et siin on, siin on väga paljud aspektid, mis mõjutavad keele valikut suhtluses. Aga tegelikult noh, see ei ole päris uus nähtus, see on ikkagi üsna hästi äraunustatud vana, üsna hästi ära unustatud vana ja selle juurde ilmselt on põhjust tagasi tulla. Sest et on tehtud ka üks niisugune uurimus, hollandlased jälle tegid, kes, kes üldse on selles valdkonnas hästi hästi edasi jõudnud ja väga head eksperdid anti osalejatele niisugune pilt, kus oli 10 erinevust ja nad pidid teatama teineteisele, et millised 10 erinevust nad sealt leiavad. Ja olid siis niisugused variandid, et räägiti inglise keeles, siis oli see variant, et mõlemad rääkisid oma keeles hollandi ja saksa ja, ja siis oli niisugune variant, et mõlemad rääkisid saksa keeles, mis ühele oli emakeel, aga teisele oli siis nagu teine keel või võõrkeel või sihtkeel igal juhul õpitud keel. Ja tulemus oli see, et kõige efektiivsem on niisugune suhtlus ikkagi siis, kui mõlemad räägivad oma keeles. Sest et ilmselt see väljendusoskus ei saa ikkagi üheski keeles olla nii hea, kui ta on, kui ta on emakeeles ja nähtavasti kuna mõttetegevus ikkagi toimub toimub enamasti emakeeles, siis siis niisugune tulemus sealt tuli. Seda, seda lähenemisviisi on, on mõistlik ehk laiemaltki kasutada, kui siiamaani on tehtud. Soome ja eesti keel veel kui palju mõjutab lähikeele mõistmist, lähisugulaskeele mõistmist, keele ajalugu selles mõttes, et soome keel on arhailisem keel kui eesti keel. Kas see mäng on mänginud mingit olulist rolli, see on mänginud. Niisugust rolli tähendab, miks, kui me räägime, soomlased saavad terviktekstist paremini aru ja et nad saavad, saavad paremini aru kaudses tähendus seostes olevatest sõnadest siis see, see põhjus, miks niimoodi on, on selles, et soomlased on harjunud oma emakeele suurema varieerumisega. Tähendab, me teame seda, et soome keeles on murded geograafilised murded igapäevaelus rohkem käigus kui eesti keele puhul. Me teame seda, et soome murdeerinevused, noh, on on ehk mitmekesisemad, tähendab, kuna tegemist on väga suure maaga ja keel on, on, on laiali väga suurel alal. Ja murdekasutus tänapäeval ikkagi on täiesti olemas. Me teame ka seda, et soome kõnekeele ja kirjakeele vahe on väga palju suurem kui eesti keele puhul. Ja soome kõnekeel mitmeski mõttes sarnaneb rohkem eesti keelega kui soome üldkeel. Me teame ka seda vana soome keeles on palju selliseid sõnu, eriti rootsimõjulisi, mis on rohkem sarnased eesti keele kui tänapäevased sõnad. Ja Soome õpilased ja üliõpilased põhjendasid, ehkki enda arusaamist väga sageli sellega, et sama kui soome kõnekeeles sama kui turumurdes sama kui slängis sama sõna on olemas vana soome keeles näiteks Hermando põrand. Ja neid sõnu oli veel, nii et tegelikult otsustas antud juhul selle arusaamise efektiivsuse see, et kui hästi tunti oma emakeelt kui teadlik oldi oma emakeele varieerumisest ja see oma emakeele varieerumine ühe niisuguse arusaamist mõjutava tegurina ja teadlikkus oma emakeele kohta oma emakeeles tuuri kohta, oma emakeele, erinevate allkeelte kohta, see on üks tegur, mida ei ole nüüd näha olnud, mitte ainult eesti ja soome keele vastastikuses mõistmises. Aga samasuguseid tulemusi on saadud skandinaavia keelte puhul norra keeles hästi palju murdeid, norralased saavad, saavad rootsi keelest paremini aru kui rootslased norra keelest näiteks siis saadi samasugune tulemus ka Šveitsis, kui uurid, kuidas Saksamaa, sakslased ja Šveitsi sakslased saavad aru rootsi keelest, mida nad ei olnud teinud ja saadi täpselt sama tulemuse. Šveitsi sakslased, kes on harjunud väga suure keelelise mitmekesisusega ja murde erinevustega said rootsi keelest paremini aru kui Saksamaa sakslased. Nii et see ilmselt on üks üks tegur, kuna selleni nüüd jõutud erinevate keelte puhul ja, ja erinevate uurimis uurimuste tulemusena, et siin juba peaaegu nagu julgeb hakata üldistama, et kui sellel Meie oma uurimuse põhjalt veel hästi ei julge. Sest et ega see uuritavate hulk ei olnud nii väga suur ja, ja see ikkagi puudutust, ühte teatud kindlat konteksti siis siis see on nüüd üks aspekt, mille puhul ehk juba julgeb ka üldistada, et et see see kokku võtma võikski olla, et mida paremini me tunneme oma emakeelt, mida mitmekesisemalt Me valdame oma emakeelt, seda suurem on võimalus, et me saame paremini aru soome keelest ja ilmselt ka kõikidest teistest lähedaste sugulaskeeltest noh, kasvõi liivi keelest või kasvõi karjala keelest, see võimalus on seda suurem. Ühesõnaga, kui me tahame keeli osata, siis tuleb õppida oma emakeelt. Kõigepealt. Oma emakeelt ja nii ongi kogu oma mitmekesisuses kogu selle rikkuses, mida rohkem me seda tunneme, seda parem ja ka see emakeele struktuuri tundmine, mis praeguses kooli emakeeleõpetuses võib-olla ei ole enam niisugusel kohal, kui ta oli ka aastaid tagasi. Kas see on võõrkeelte õppimise seisukohalt ohtlik, on võib-olla palju öelda, aga, aga ta ei aita võõrkeelt õpetamisele ja õppimisele kaasa, selles mõttes, et, et ka jälle uurimistulemused näitavad seda, et õpilane omandab metalingvistilise teadlikkuse ehk siis teadmised keelest kui sellisest inimkeele toimimisest, keele struktuurist, sellisena mitte konkreetse keele struktuurist omandab need mõisted emakeele kaudu ja kui tal ei ole ettekujutust oma emakeele struktuurist, siis see raskendab kindlasti teistest keeltest arusaamist. Et, et ka seda oleks vaja ikkagi päris hästi tunda. Üks asi, millest me aru ei saanud, juhtus poolteist kuud tagasi, umbes kui Soome juhtivas päevalehes hakati otsima hüüdnimesid eestlastele. Et see millegipärast meile mitte kuidagi kohe ei meeldinud, kuigi meil on soomlaste kohta väga palju nimesid. Ma nagu ei tahaks ega ei oskakski kommenteerida seda emotsionaalset ärevust, mis ajakirjanduses seoses sellega tekkis. Aga kui ma nüüd vaatan keeleteadlasena keeleteadlasena kogu seda protsessi siis noh, ma olen töötanud ja elanud aastaid Hiiumaal, kus peaaegu igalühel on hüüdnimi Hiiumaal, nüüd nimed hästi tavalised ja ma töötasin Kärdla ühisgümnaasiumis ja juhatasin seal, hakkasin seal juhatama viiendat klassi ja siis kui me jõudsime nendega seitsmendasse kaheksandasse, siis meil oli üks niisugune projekt vist vist emakeeleolümpiaadi tõttu. Et me kogusime Hiiumaa hüüdnimesid ja püüdsime nendest siis mingisugust ülevaadet saada. Ja, ja siis ma küsisin nende käest, et tagasi, et kas te mul ei ole hüüdnime pannud, et õpetajatel koolis ikka on ja siis nad rääkisid täiesti ausalt, et nad olid proovinud, küll nad olid proovinud küll ja nad olid mõelnud ka teatud variante välja ja proovisid neid ka kasutada ka, ütlesid, et no ei, jää külge ei jää külge, midagi teha ei ole ja vot miks ühele jääb teisele jää, ei oska kommenteerida, lihtsalt ei tea, miks niimoodi on, see on mingisugune täiesti omaette fenomen ja mul on selle kunstliku eestlaste ööd nimede otsimisega natukene seesama tunne. Kui ikkagi nagu oleks vajadus olnud, siis see hüüdnimi oleks ammu tekkinud, aga niisuguse nagu võistlusena seda korraldada kahtlemata võib ja siis võiks muidugi proovida, et mis nendest, mis nendest käiku läheb. Samamoodi kui meil on uudissõnade võistlus, meil on sõnaus ja ka seal välja pakutud sõnadest ja seal võitnud sõnadest ei ole ka sugugi mitte kõik läinud sellesse tegelikku kasutusse. Et keel on selles suhtes ise hästi tark ja teeb oma valiku. Ja mis peab minema, see läheb ja mis ei lähe seda nagu jõuga läbi suruda. Suhteliselt keeruline, nii et selles mõttes selles mõttes oleks olnud põnev kahtlemata näha, et mida seal pakuti ja no midagi pakuti ka ja et kuivõrd see nagu tegelikult käiku läheb see on jälle omaette huvitav, huvitav näha, aga, aga jah, see, need asjad ei allu hästi niisugusele teadlikule suunamisele. Et selles mõttes selles mõttes võib-olla natukene läbikukkunud katse noh, katkestati ka ju ta tegelikult, et võib-olla oleks võinud keeleteadusliku eksperimendina minna sellega lõpuni ja vaadata, mis välja tuleb. Lõpetuseks paar sõna veel sellest uuringust, mis selle uurimise tulemus on ja kus sellest kasu võib olla, kas näiteks keeleõppes? Ja probleem ongi selles, et keelekasutus koosneb ju kahest poolest, on eksju arusaamine on keeleloome, keele produtseerimine ja keele õppimise puhul üle kogu maailma kõikide keelte voolongu oluliselt enam uuritud, seda keeleloome poolt. Ehk siis tüüpiline on see, et õppija kirjutab tekste või õppija räägib ja siis seda uuritakse, kuidas ta seda sihkelt kasutab, aga tunduvalt vähem on uuritud seda, kuidas ta sihtkeelest aru saab, õpitavat keelest aru saab ja milliste seaduspärasuste järgi arusaamine toimib. Tegelikult keeleõpe algab arusaamisest, et kui me mõtleme ennast ükskõik millisele maale ükskõik millise keelekeskkonda, noh kasvõi turismireisile, läheme poodi ja ostame seal, no kasvõi mahla mis on, on pakendis ja püüame sealt pakendi pealt aru saada, mis seal, mis seal kirjas on, tähendab siis me ikkagi esialgu püüame kõigepealt aru saada ja selleks, et üldse midagi öelda või midagi kirjutada, peab ikkagi mingisugusest osast olema enne aru saanud. Et selles mõttes on arusaamisele teenimatult vähe tähelepanu pööratud arusaamise uurimisele. Ja nüüd me püüame natukene seda lünka täita just selle mõttega, et kuidas ütleme viia edasi ta eestlaste ja soomlaste omavahelist suhtlust. Mul üks kolleeg on öelnud, et see võiks olla lausa elutöö, et eestlased ja soomlased hakkavad omavahel suhtlema, mõlemad oma keeles saavad teineteisest aru. Ja kui melakud teame rohkem sellest, millised tegurid mõjutavad arusaamist, et see ei ole ainult keeltevaheline sarnasus, kuigi keeltevaheline sarnasus on täiesti kindlasti see, see peamine tegu. Aga sinna liituvad veel teatud teatud tegurid. Et kui me teame seda mehhanismi, kuidas arusaamine toimub, siis on võimalik seda õpetada ja seda on võimalik, sellele on võimalik tähelepanu juhtida, inimesi on võimalik suunata seda kasutama ja see kokkuvõttes peaks keelteoskust edendama mõlemal pool. Et see on tegelikult see kaugem eesmärk ja meil on niisugune uurimisvõrgustik retseptiivne mitmekeelsus ehk Remo see on siis tegelikult siis vastastikune mitmekeelsus. Ja seda veab praegu Ida-Soome Ülikool ja see on selles mõttes niisugune üsna huvitav võrgustikke, et et Need, kes selles osalevad, on kõik erinevatest ülikoolidest. Helsingi Ülikool, oba Academy, Jyvaskyla Ülikool, Tallinna Ülikool ja meil on praegu selline seis, et kui üliõpilasei arvesta, siis meil ei ole kahte inimest samast ülikoolist, et kõik on eri ülikoolidest ja see on nüüd tänapäeva teadusele hästi iseloomulik, et leitakse mõttekaaslased sealt, kus nad on ja uurimisrühmad ei pea ilmtingimata olema seotud ühe kindla ülikooliga, aga noh, muidugi ametlikult tuleb ta ühe ülikooli külge kuidagimoodi kinnistada, aga teised siis osalevad osalevad ka ja selle võrgustiku raames me siis püüamegi aru saada sellest, et kuidas aru saadakse. Aitäh, Tallinna Ülikooli dotsent Anne Katrin Kaivo. Palu ja jõudu tööle ja ja loodame, et keegi hakkab ka hüüdnimesid uurima. Loodame, aitäh, aitäh. Keelesaade, eestlaste ja soomlaste vastastikusest mõistmisest ja teineteise keeltest arusaamisest on lõppenud saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head.