Kuulete valitud palu möödunud aastate persona saadetest esinevad Arvo Kruusement, talis Bachmann, Tiina Mägi ja Enn Põldroos. Saatejuht on Marie link. Filmirežissöör Arvo Kruusement. Kas filmi tegemise olete lõpetanud või on plaanid ikka veel selles suunas? No praktiliselt olen lõpetanud kuigi peas üht-teist on, aga antud juhul kõik need faktorid, mis seal filmi tegemiseks vajalikud, neid on väga raske saada. Kõigepealt on vaja palju raha, raha, äkki võidate loteriiga? Huvitaval kombel ma ei ole elus ükski kord võitnud. No siis veab, armastuses ilmselt ei kurda. Väga paljud inimesed praegu jäädvustavad oma peresündmusi ja lähedasi inimesi videolindile, varem tehti seda teistsuguste vahenditega. Kas teie olete ka midagi jäädvustanud? Ei ole. Aga kui mõtlete nüüd natuke tagasi, kas on kahju ka mõnest perioodist või, või mõnest inimesest, keda oleks võinud jäädvustada, kelles pole võib-olla isegi fotosid või? Üks asi on kindlasti jäänud sest fotosi on mul palju igasugustest sündmustest ja koosviibimisest ja ka muidu nii. Aga ma ütleksin, et nüüd filmida või videosse võtta, tol ajal veel ei olnud seda kommet, eks ole, ja ja ei olnud seda aparatuuriga aga nii kergesti kätte saada. Aga kellest oleks võinud ja kellest oleks tahtnud, oleks tahtnud rohkem jätta emast tema jutu lindistada. Mul on palju kirjasa, palju on meeles, et ma olen kirja pannud, aga aga seda elavat juttu siis nagu ei pea seda eriti oluliseks, aga kui ise saad vanemaks, hakkad elule juba tagasi vaatama, sedasi siis tundub, et jah, et oleks ikkagi midagi pidanud võtma linti. Aga eks nende videolintidega ja diabositiividega on ju ka niisugune lugu, et et sel momendil on kõik huvitav, aga pärast ununevad nad kuhugi kapinurka ja keegi ei tunnegi nende vastu huvi. Jah, eks ta niimoodi olema. Vot aastate jooksul on kogunenud nii palju raamatuid igasugust, iga suust kuidas ütelda igasuguseid Bachi võib ütelda pahna ja, ja ma püüdsin kappisi korrastada ja niimoodi korda seada ja mõtlesin, et kui palju peab ära viskama lihtsalt, sest tulevikus neid keegi ei tarvita, neid ei ole kellelegi vaja, ainult minule ei elanud, on huvitavad. Aga oma järglastele nad ei paku mingisugust huvi, sest aeg on teine inimesed on teised, kõik on teine. Lihtsalt pane kotti. Kas filmiarhiivis on ka kevade köögipoole pealt tehtud materjale, mida saaks kokku panna pealkirja all kuidas tehti kevadet? Ei ole, ei ole see kehade tegemine, seda ei peetud nii oluliseks sündmuseks üldse noh, sellest midagi jäädvustada või see oli nagu augutäiteks. Meil oli alati nagu repertuaari põud ja ja siis pandi, et noor inimene ja las teeb ja ühesõnaga oleks midagi, et oleks inimestele tööd anda, et ei peaks inimesi lahti laskma, alati olidki jutt, et nüüd vill käiku ei lähe, siis siis lase 66 inimest lahti, raha ei anta. Aga sellepärast jah, ei ole. Vähe, on isegi fotosi sealt nii-ütelda kaadritagusest, elust ja toimetamisest, kodusse oma filmidest koopiat ka on küll, jah. Kui tihti lehma manu filme, kastet, kui videomakki ostsin, siis panin prooviks peale, aga ei vaata sellepärast, et noh, mis ma vaatan, mul on ta peas ja ja kui oli Aare Laanemetsa lahkumine, siis ma panin küll peale ja jupiti vaatus niimoodi, aga läks meel nii kurvaks, et panin kinni. Kas vaadates kirute ka ennast selle oleks pidanud tegema hoopis nii? Tähendab kevade puhul on paaris kohas, kus ma olen olnud ebatäpne Montaažis, niimoodi ja rütmis, võib-olla ma olen võrdlemisi rahul selle tööga ja suves ka kuigi seal on teatavaid niisugusi pehmeid kohti, mis oleks võinud välja kärpida üldse ja seal oli jälle niisugune moment, et oli ette nähtud pikkus, jälle plaan, eks ole, ta peab olema nii pikk ja kogu moos. Ja eriti nagu kärpida ei saanud, aga, aga see loe ikkagi oleks võinud mõnes kohas olla täpsem, mõnes kohas täpsem. Aga mis puutub sügisesi sügise saamine, on hoopis omaette ooper, sellepärast et ega sügis ei ole niisugune materjal, mida oleks tasunud hakata filmi panema. Kuigi mulle juba veel stagnaajal saadeti neid sügise raamatuid küll Särevi dramatiseeringus, teatri dramatiseeringus ja, ja sügisraamatut ennast ka see õhuke raamat personalikaantega. Aga no sõidult tol ajal kõne alla siis veel vabadussõda, eks ole sees ja kõik niisugused asjad. Aga siis, kui hakkas see asi pudenema, siis äkki Walton oli meil siis toimetuses toimetaja ja ütles, et kuule, Arvoga, sul ei ole kuskil niisugust materjali sahvlid, lipud välja tuua Eesti asja näidata teade vabadussõda ja mõtlesin teadvat, sügises on. Vaat nüüttimisele ruttu-ruttu ära, sest jumal, see Vene riik on niisugune, mis homme saab, ei tea. Ja hakkasime see 89. aastal seda asja ajama. Ja muidugi isand Moskvalt trahvimise sihukese filmi jaoks ja siis küsisime Eesti valitsuselt, Indrek Toome oli peaminister ja Indrek Toome andis 500000 rubla selle filmi tegemiseks ja kui oli teada, et antakse see raha, siis hakkasime tegema stsenaariumi. Mats traat kirjutas stsenaariumi ja ruttu-ruttu-ruttu, et saaks ennetada nüüd seda ajaloo käiku, sest jumal teab, mis seal. 80. 90. aasta augustiputš oli alles 91, aga meil oli siis film juba ammu juba mängitud ja käinud läbi terve Eestimaa välja, täitsa filmi olete teinud. Aga ma palju ei ole. Mul on alati see häda, et ikkagi tegi stsenaariumi, aga jälle ei võetud vastu, ei läinud läbi, ei läinud tõde ja õigus ei läinud tabama taime ja ei läinud isegi Atlandi ookeani Smuuli järgise näidendi järgi tehtud ja nii et mul mul olid ikkagi tagasilöökidega kogu aeg ja mis sa teed? Palju ma olen üks, viis kuus vist vä? Või siis äkki või seitse? Logemas võtab aega. Margaret Michal kirjutas ainult ühe romaani tuulest viidud ja sai maailma kuulsaks, ma arvan, kui te oleksite piirdunud ainult kevadega, oleks teie nimi meie filmiajalukku läinud ja oleksite võinudki loorberitel edasi puhata. Milles seisneb kevade fenomen, mis te arvate? Seda raamatut on palju loetud ja see, võib-olla see on see äratundmise rõõm, et et see film läheb vaatleja kujutlusega kokku, et tekib äratundmise rõõm või kuidagi, et ta on niimoodi tehtud, nagu, nagu ta raamatust luges või võib-olla see kuigi võib-olla ka niimoodi, et tihti kino näeb huvitavamalt ja veel tekib vaate lavastusest, vot ei oleks oodanud, et niimoodi on asjad lahendatud, aga aga mina lähtusin ikkagi Lutsust ja mida? Mida lähemale Lutsule? Ma arvasin, et see oli mul nagu tagatiseks sest et teeme oli palju ja kõhklusi oli palju, kahtlusi oli palju nii, just minu ümber. Et kas tuleb välja film ikka ja, ja siis ma mõtlesin, et ainuke kõva Mulle Oskar Luts, et kui ma hoian tema külje alla ja tema tuulde, siis ei äpardu ehk nii väga midagi. Psühholoogiadoktor talis Bachmann. Teadlaste kohta räägitakse tihti, et nad on nohikud, elukauged ja nii edasi ja nii edasi. Kas te olete Ta teab, mis Tiit, ma kardan, et minu kui teadlase kõige suurem puudus ongi see, et ma ei ole piisavalt palju silmaklappidega hobune, hipodroomi, hobused, neil on silmade kõrval klapid, et nad midagi muud ei näeks, kui ainult ühes kindlas suunas läheksid ja väga sageli ikkagi teadlane peaks olema ja sageli ka on sellist tüüpi, et ta töötab puhtalt teadusele puhtalt teaduse nimel. Ja kui ta midagi muuta jääb, siis ainult selle heaks või selle toeks ja sageli unustab isegi isegi selle ära selles mõttes. Ma vist ei ole see 120 protsendiline teadlasetüüp. Muusikaga tegelda, spordiga, tegeleda, administratiivtööd, teha lisaks teadustööle, esineda võib-olla ka pressis siin kui seal seda kõike on saanud teha ja võib-olla õigustus on see, et väikeses riigis ei ole vist paha, kui niimoodi ka tehakse, meid on küllaltki vähe ja kui kõik teadlased ainult oleksid nii-öelda ühes suunas orienteeritud hipodroomi hobuse silmaklappidega, siis võib-olla jällegi riik ja, ja kultuur ei võidaks nii palju, see kõlab nüüd natukene arrogantselt, aga ma ei mõelnud mitte seda, ma räägin võib-olla teadlaskonna nimel üldiselt. Millal viimati viiul käes oli kuu või kaks tagasi list tõendsada liiga harva seda, seda peaks sagedamini tegema, aga kas kodus ei salli seda tegevust nii et kumb kassidest siis kalev või Linda suurem, kas Kalev, kes üheksa kilo kaalub? Jah no räägitakse, et loomad maandavad stressi, kas olete tundnud seda ise, et kuidagi aitavad parandada meeleolu? Ma arvan küll, küsimus on muidugi selles, kas siin midagi müstilist on, võib-olla see on lihtsalt vahend inimesele mõtteid mujale viimaks ja keskendu maksja meeleolu paremaks muutmaks, aga vist küll jah. Teie nii-öelda hingearstiks ei tahtnud, teie tahtsite teadlaseks saada? Pigem jah, eksperimentaalseks teadlaseks tähendab, mitte toetuda ainult arvamusele või subjektiivsele seisukohale või sellisele nägemusele, mida ei saa kontrollida, vaid ikkagi tegeleda sellise valdkonnaga, kus väite taga on kontrollitud faktid nende faktide põhjal kujunenud teooriad. Ühesõnaga sellised arusaamad nähtustest ja asjadest, mille põhjal saab asju ennustada ja mis tõepoolest niimoodi lähevad teiste sõnadega teaduslik teadmine asjadest, see see huvitas, ehkki seesama võib-olla muusikaga seotud ja selline võib-olla romantilisem vaimulaat mõneski mõttes viskab vimka sisse ka siin teinekord, nii nagu mõni kolleeg on öelnud, et et mõnes kirjutatud raamatusse stiil kipub natukene romantismi suunas. Aga noh, see on niisugune, võib-olla väikestilistiline küsimus rohkem, mida rohkem on teadustöid avaldatud, kas seda kõvem teadlane on päris üheselt vastata, on raske neid näitajaid, mis aitavad hinnata teadlaste, laborite, ülikoolide ja riikide teadustugevust. On mitmeid ja need näitajad kõik kokku annavad võib-olla selle kõige parema pildi. Aga kui loetleda neid olulisemaid olulisemaid asju siis võib-olla tõepoolest publikatsioonid sellistes väljaannetes, mida eel retsenseeritakse kolleegide poolt, kes asuvad ükskõik kus kohal maailmas, aga on teada, et nad on selle ala parimad spetsialistid nendele saadetakse retsenseerimiseks esitatud. Ja kui tuleb sealt, siis positiivne vastus ja toimetaja otsustab ka, et tuleks avaldada enamasti täienduste panustega, siis tehakse need täiendused ja parandused saadetakse uuesti sisse avaldataksegi. Nii et selline eelretsenseeritud töö rahvusvahelise leviga korralikes väljaannetes on vist ikkagi kõige tähtsam. Sest et siin käiakse läbi kõige tugevam kadalipp ühelt poolt ja teiselt poolt tööd, kui nad on avaldatud, nad mõjutavad kogu teadust selles valdkonnas. Teine näitaja muidugi viitamised selle inimese töödele. Kui palju on viidatud erinevates väljaannetes mingile artiklile publikatsioonidena, sest see näitab, kas inimene osaleb rahvusvahelises teaduses, jagas tema tööd, muudavad midagi selles, avaldavad mõju teadlastele, üliõpilastele ja nii edasi. Ma ainult sellega ei saa piirduda, sellepärast. On veel õpikute kirjutamise, et rakenduslike jaga fundamentaaluuringute grantide saamine, mingi kindla probleemi, tellimuslik täitmine, eksperdiks olemine, teadusühingute töö korraldamine. Ma täiesti möönan, et võib-olla mõni teadlane, kes ei ole eriti avaldanud, keda eriti tsiteerita, kes ei ole administraator teaduses, aga kes osaleb paljudel teadusüritustel, esitab väga huvitavaid küsimusi, osaleb väga teravmeelselt ja mõjukalt diskussioonides. Ja on tal ju ka oma roll. Võib olla teadlasi, kes on rohkem õpetajat kui teadlased ise võib-olla ei ole palju avastanud, uurinud, avaldanud, aga on suurepärase lugemusega väga head pedagoogid, kasvatajad on ja nende käelt võib-olla tuleb väga palju magistrante ja doktorante. Nii et üheselt vastata on raske, aga praktikas on küll kujunenud nii, et enamasti teadlased, kelle kohta võiks öelda they have vesi pilliti, nad on nähtavad, nad teevad midagi, osalevad sellest otsus, nad tegelevad enamikuga, nendest asjadest mõnega rohkem, mõnega vähem, aga enamik nendest kriteeriumitest on täidetud. Kui tihti tuleb teiste töid retsenseerida, teil ikka tuleb? Olen kahe rahvusvahelise teadusajakirja toimetuskolleegiumis ja see tähendab automaatselt, et minu pädevuse alal saadetakse aeg-ajalt töid retsenseerimiseks. Lisaks sellele saadavad ka mõned muud ajakirjad töid retsenseerida kui see, et on minu pädevusvaldkonnast. Te olete tegelenud ka reklaamipsühholoogiaga. Kas see asi on nüüd jäänud? Kõrvale ma loen veel loenguid sellel alal ja siin seal võib-olla annan nõu, kui küsitakse, aga aktiivselt jah, reklaamipsühholoogiaga, selles mõttes ei tegeleta teadusliku uurimistöö teemal. Rohkem nendes mikrogenesi ja teadvuse ja taju ja tähelepanuküsimuste juures. Paljud inimesed kurdavad selle üle, et ei suuda inimese nägu ja nime kokku viia. Milles on asi? On olemas eri laadi vaimuelu, inimestel on individuaalsed erinevused ja mõni on pigem nägemisele orienteeritud, teine tahab rohkem sõnalist sõnalis loogilist teavet, nii et see võib tuleneda ka sellest. Aga muidugi kui ikkagi mälus on tohutult palju informatsiooni, siis üheks probleemiks on, kuidas sellele informatsioonile mingil ajahetkel ligi pääseda, see ei pruugi niisama lihtne olla ja kui informatsiooni on tohutul hulgal ja osa sellest on sarnane omavahel võivad tekkida vead. Ja üheks tüüpiliseks põhjuseks, miks mõni asi meelde ei tule, on see, et selle asjaga väga sarnane. Teine asi, näiteks väga sarnane inimese nimi või sarnane inimese nägu on varem teadvustunud ja domineerib sarnased asjad selles mälusüsteemis, mis asuvad tema lähedal, pidurdab ära, nii et kaugemalt eemalt võtta isegi on kergem, aga sarnast asja ei pruugi olla lihtne leida. Võib-olla olete ka täheldanud, et kui mõni nimi on meeles ja tahate mõnda teist nime leida, siis ei pruugi see esimesel hetkel mälust välja tulla. See on niisugune later Reaalse pidurduse nähtus püsimälupesades, nii et see on täiesti normaalne. Kuidas teil endal mäluga lood on, kas asjad jäävad hästi meelde? Minu mälu eripäraks on see, et mul paremini jääb meelde asja üldine idee, üldine mõte või ettekujutus asjast. Ja nimed on küllaltki hästi meelde jäänud, visuaalne asjade kulg on päris hästi meelde jäänud, aga ütleme, konkreetse teksti meelde jätmine ei pruugi nii hea olla. Detektiividest saaks lisaks? No ma arvan, et saaks küll, sellepärast et ma märkan asju. Kodulinna maja juhataja Tiina Mägi Ma kujutan ette, et seda ajalugu, eriti Tallinna ajalugu olete pidevalt õppinud ja tähendab küll nüüd teistmoodi õppinud läbi tunnetuse ja ja, ja ma arvan, tänagi tulin jälle läbi mõne tänava, kus ma iga päev ei käi ja mõtlesin, et huvitav kas on üldse võimalik tallinud selgeks õppida. Ja vähemalt kahekümnendat korda vastasin, endale ei ole. Tähendab selgeks õppida faktiliselt Ehortoloogiliselt võib-olla, aga see mu meelest on pool õppimist, teine pool on ju tunnets lõpuni teda mõista, tunnetada, eksponeerida ei ole üldse võimalik ja see ongi tema võlu. Ilmselt seda on paljud ära tabanud, kes noh, siin iga päev ei ole ja sellepärast hindavad ja seepärast on eriti valus. Nüüd viimastel aastatel siin niisuguseid tegusid kus ma haaran oma õrnevast patsist kinni ja mõtlen, oh püha jumal. Kuidas nad aru ei saa, et Tallinnaga nii ei tohi ringi käia. Kaua-kaua aastaid oli ju aastaid aastas sadu ja üks miks me oleme üldse seal Unesco pärandi nimekirjas on see, et Tallinn säilitas kõikidele vaevadele valudele. Vaatamata vanalinnast on jutt praegu oma põhiolemuse, see tähendab oma krundid, omad tänavad oma oma selle konstruktsiooni küsimus ei ole ju ühes või teises maalitud laes või ühes või teises raidkivis. Mis ikka vahel hävivad ajas, eks ju. Aga just Tallinn säilitas selle oma olemuse ja nüüd nii kergekäeliselt koolitatakse krunte, ehitatakse hoopis teistes mahtudes sinna vanalinna igasuguseid asjakesi. Ma vaatan järjest, kuidas sulguvad majade uksed turvaustega ja soovid väravatega ja mõtlen, et tuleb uus põlvkond, kes ei teagi, et Tallinnas ja vanalinnas on peale katuseviilude ja vaateakende puhtjuhuslikult väga põnevad, väga ilusad, väga palju huvitavaid asju sisaldavad hoovid. Et enamus kesklinnas ja vanalinnas olevaid maju oma alumist orust on sajandeid pidanud kõigi jaoks, see tähendab majad ongi ehitatud nii, et alumisel korrusel toimus suhtlemine. Kas siis oli seal kauplus või kauplus või midagi muud, nad on niimoodi ehitatud ja oma tarbeks olid ülemised korrused. Ja nüüd läheb see kõik inimeste eest luku taha, kui teil tuleks seletada, ütleme näiteks mõnele lõunamere saare elanikule, kes pole kunagi Euroopas käinud ja pole Euroopas pilte näinud, mida kujutab ennast Tallinna vanalinn, mida te siis talle räägiksite valguse vari ja helid. Oh, simman jälle, ütleme nii, et kahjuks nende helidega on toimunud sama, mis nende hoovi väravad ja kõige muuga on tekkinud linna hääled, mis jälle see sopis, tähendab see kaasaegne needus ehk auto, ütleme pühapäeva hommikut Tallinnas noh, kui seda kõike ei toimu, kui need inimesed veel ei liigu. Ja kui siis olla vanalinnas seista kusagil näiteks paigal, ma soovitan kõigil pikale jalgadel pikemalt olnud, mõni ütleb, et no mis seal on üks müür, ühel pool, teine teisel pool. Vaat ei ole nii, tähendab, seal 10 minuti jooksul muutub kõik olenevalt sellest, kuidas päike liigub, kuidas valgus tuleb, ärge sama kõikide tänavatega. Vaat just vaadata seda erinevatel kellaaegadel erineva ilmaga, erineval aastaajal. Ja kui oleks mõni niisugune, kes tahaks õudselt pilte teha, siis võta võiks niimoodi ühest, ühest punktist niimoodi teha endale fotoseeria. Ja see oleks niivõrd ilmekas, et keegi ei saagi aru, et pole kohta muutnud ainult erinevatel aegadel pildistanud. Linnuhääli kuuleb, oleneb kus tonterguleb. Seepärast, et minu koduakna all elab üks vares. Tervitab mind hommikuti teise aknale hakkaks kajakat. Noh, see pole just eriti kaunis linnulaul. Aga Harju mäel on siiski mõned siristavad jäänud ja tornide väljakul ka. Kas vanalinnas on ka eriline lõhn? Annelinnas oli eriline lõhn, kohvi lõhn oli kohvilõhn ja rääkinud, et ja mina ta tagasi tuleks hommikuste pannkookidele, sest tõepoolest seal olnud on olnud vot needsamad hääled pühapäevasel ametlikul eriti suvel aken kuskilt lahti ja kuuled perekonna mõnusat juttu, podinat, tunnet, pannkoogile ja kohvile lõhna. Ja kui siis kõrvaltänaval keegi läheb oma uute kingade krõpsudes teatest aha. Niimoodi krõbiseb pikk jalg, niimodi krõbiseb, lühike jalg, nüüd ta läheb lühikesest jalast alla. Ei nüüd ta tuleb hoopis ülesse. Tähendab osata neid hääli kuulata, siis Sa kinniste silmadega aru saada, mis linnas kuskil toimub. Kaadedontel olete juba elanud 83.-st aastast. Kas oli kohe suur soov korter vahetada Toompeale? Oli soovi, oli vajadus? Ma vahetasin kuus aastat, kes minu vahetus, aga vajadus oli, noh, jätame hinge kõrvale, sest hing on ilusas topelt unistada. Aga mul oli puht perekondlikel põhjustel vaja. Tütre pärast vaja elada majas, mis ei oleks paneelidest ja ei sisaldaks staatilist elektrit. Ja tervis paranes. Ja peale selle ei ole tal olnud ühtegi astma ataki. Meil on 20 minutit, suvel ainult päikest, toaspekst meil ei ole, aga me oleme vabad sellest paneeli staatikast. Kas vanalinnas kummitab ka? Muidugi kummitab. Teie kodus ka ja ma Johannes. Nii, millal siis Johannes välja ilmub, Purgaks teist kamina juures käib, ohkab raskelt ja veab jalgu järgi. Sussid on suured, teised on ka kuulnud. Teised ütlevad, et nad usuvad, et ta käib, nad näevad, et meil on oma kombetalitusvõtt, on niimoodi, et meil peab kamina peal küpsist olema, siis Johannes läheb varsti ära. Küpsist ei ole, siis ta käib palju ringi iga päev. Ja kui ma enne magama ei jää, siis ma kuulan ta tulekut kodulinna majas. Vaat millegipärast on nii, et seal mina ei kuule, mina ei kuule, aga meil on mõned vanaprouad, kes on valvelauas. Ja vot nemad on kuulnud. Nemad on kuulnud ja nemad ütlevad, et see, kes seal käib, ei ole neile vist kõige parem sõber, tähendab, nad ei tahaks jääda temaga kahekesi. Aga mul ei ole Johannese vastu midagi. Mul on ainult see mured, muudab küpsist, oleme kamineb ja seda on ka. No iga kord ei ole seda mulle kerge jätta, sest ma olen üldiselt maias koju ja ma hea meelega õhtul lasime kas küpsist, kommi ja tihti ma pean nendega võitlema. Ma Johannesele jätaks või tema tegevuse peale, Tiina, mõtlete, kas aastatega on läinud kergemaks või raskemaks, noh, eks ole tekkinud mingisugune ütleme osavus nagu asjade korraldamisel ehk ja võib-olla ka mingi lepimusele kehtiva niisuguse korraga projektide meeletu esitamine ja millest tühjade sõnade kirjapanemine, mida ma taunin kogu oma olemusega, ma ei ole neid tahtnud. See osavus vastu on tekkinud. Mul on mingi iseregulatsioon ja eriti ei võta ette üldse neid asju, millest jõud tõepoolest üle ei käi. Palju on tehtud, aga tehtud on üks ääretult suur viga kogu minu elus. Vaat ma olen niisugune kass, kes kõnnib omapead. Enne midagi teha ei saa, kui ma olen veendunud, et seal õige aga-d selle tunnetuseni ei ole lühike seal läbi kahtluste ja igasuguste asjade. Ja väga tihti on nii olnud, et algselt kui tuleb idee, siis on väga palju kelledele, see meeldib, kes noh, on nagu valmis kaasa tegema. Aga kuna see veendumuse küpsetamine on nii pikk protsess, enne kui, kui saab öelda, et jah, see on õiget teeme vot nemad kaotavad selleks ajaks huvi või isu. Ja ma ei ole suutnud endale kasutada koolkonda, sõpru, austajaid, tänajaid küll, aga noh, niisugust ütleme niisugust töömesilaste kampa kes mõtleks ja mõtet kogu aeg süstiks, tervemaks, nooremaks, kaasaegsemaks, operatiivsemaks. Vaat sellest on praegu vaja, hakka ja ma arvan, et see on maha mängitud mäng. Ega siis, kui siiani pole, ega nüüd enam ei tule, kaua seda patsi olete kandnud? Patsi Ma olen kandnud aastast 74, ma ei ole juukseid Pokinud kokas pats püsima, sest ta jäi patsi MINA OLEN öelnud, millal ma patsi ära lõikan. Mul on kaks põhjust. Üks on. Ja siis ma ütlesin, siis ma teen ka kergelt lokid. Itsitada, ja see on siis, kui ma olen väga rahul Eesti riigi elukorraldusega siis ma pühendan sellele soengu. Ma ei ole isegi siiamaani juuksuris aega kinni pannud, lõikamisest rääkimata. Tundub, et pole viga rajale keerab ära. Ja teine põhjus on seisab, siis lokke ei tee. Kui ma enam ei tegutse. Millega ta, mis kannab nimetust kodulinn kodulinna maja. Maalikunstnik Enn Põldroos Kas te üldse teete mingit statistikat, palju pilte on ja nii edasi. Teate, ma hakkasin seda tegema paar aastat tagasi igasuguses vanadest kataloogidest jagalkidest ja ma olin ise ei ole kunagi üles kirjutanud, endal, mis ma olen teinud tihti lisatakse, kinkinud ära, on läinud, ei tea kuhu. Siis ma olen hakanud jahve meenutama, meenutama ja siis hakkasin ülesse kirjutama, neid andmeid kokku ajama. Ma sain üle 500 nimedes üle 500 nime, loeks kõvasti seda, mida ma ei tea, mida ma ei mäleta. Kas te olete ära ka visanud, poolikuid töid? Ei, ära ma pole visanud üle maalitud. No vahel on nii, eks ole, et õhtul teete hommikul tundub, et ei kõlba seda sagedasti sealjuures, aga ka see esimene reaktsioon, see on ka niisugune, teinekord petlik, sellepärast. Tihti juhtub, et just see pilt ära on hirmus rahul sellega pärast kõigi nadi viletsam. Sest lihtsalt seadsid endale madalal lihtsa üles andekese. Tegid tuttava tuttav, kähku ära jäämas, täpselt, mis ma tahtsin käes tahetud oli vähe. Inimkeha vallata on kõrgeim pilotaaž, sest seda ei oska mitte keegi ilma kunstialase erihariduseta. Nii kirjutab Linnar Priimägi sirbis, kas tõesti on nii? Ma ei suuda nüüd tõesti ei ole tõesti, nii on ja see ongi praegu üks minusse staagilisemaid asju praeguses kunstihariduses. Et noh, õpetaja, selle külgedel muutvad tohutult ahtaks muidugi see haridus läbi käisin, et seal ikka voodi jube jama väga niipalju siiski tema kasuks peab ütlema. Et ta andis ikka tõesti hea klassikalise joonistusoskuse. Ja kuna ma olen selle drilli läbi teinud, siis ma tean, kuivõrd töömahukas see kindel meetod on ja ta on väga hea veetud see niisugune klassikaline joonistusõpetuse meetod java aia, Peterburi akadeemikud, kes seda suurepäraselt vallasitlesidetooriumile jänes siia joonistama ja õpetasid ka ausalt öelda, kes oli see sealt tuli välja, need joonistas nagu noor jumal, meil oli, õppeaeg oli kuus aastat. Ta piisay põld, niukse tiblad joonistamine oli iga päev kaks tundi. Nagu sportlased, mis on pidev trennis, ei ole nii, et korras pumpad enda lihased üles lähen, teen praegu, esiteks, kogu õppeaeg on läinud kolme aasta peale joonistuste tundide arv. Ma ei tea, kui palju ta seda on, aga igatahes on ta ka vähemalt poole vähem päevas. Et kokku tuleb ikkagi selline selline maht, mis kuidagiviisi ei suuda enam inimesele seda tantslow selgeks teha. Maalib meiega põhja, samuti Teie diplomitööks, olid portreekontserdid olid ja te olete öelnud, et portree on olnud teie salaarmastus kogu aeg? Jah, seda küll, jah, ma tegin siin paar aastat tagasi portreenäituse, siis nendes diplomitöödes on siiski ühe Voldemar Panso portree, panin ta sinna välja ja läks sinna ritta küll polnud väga vigagi. Udu, see meeldib inimesi vaadelda ja püüda neid mõista ja. Voodi vaatleme ühelt poolt sa vaatled inimest, teiselt poolt on seda iseenda vaatleme. Ta on niisugune omamoodi tore dialooge. See hirmsasti meeldib, et kui järsku tekib mingi võimalus hetkel inimene avaneb pilukene tekkimise, ronis pilust sisse. Kas sa saad midagi aru saada, kas alati ei õnnestu? Kui tuleb välja, siis on tore, tore tunne, endal küll. Te olete ennast ka õige palju maalinud. Vahetevahel, kui kedagi teist käepärast pole, kas rohkem neid musta habemega pilte või on neid halja vennaga pilte ka tulnud? Ei, ega ma nüüd enam ei ole päris päris ammu aega näinud, kas teete mingit eeltööd ka? Päris tuttav inimene ei ole totoinimese puhul küll, vast mitte, aga kui satub muutliku võõras inimene ette, siis siis ma teen päris põhjalikku eeltööd. See nädal inimesena tuli päästa. Ja kuidas see töö käib siis, tavaliselt ma teen niiviisi, et ma noh, kõigepealt molu tuleb inimesele kokku saada temaga nadu juttu ajada ja näha ja vaadelda teda. Ja siis ma tavaliselt pildis pass. Ja siis eks mõneks ajaks päris pikaks ajaks siis eraldan nende fotodega ja nende fotode alusel lihtsalt me esiteks nagu udu Enda jaoks töötab läbi kogu tema selle ütleme, seal näo peas, vaatava Bologis ehitusega kolju, ehituse ja lihaste struktuuri ja Kuuslased täisi selgeks. Nagu küll selle pähe. Ja sealjuures ja püüan ka leida neid mingisuguseid noh, erinevatel fotodel mingeid ilme, see eeldusi ja võim, algatusi ja nende abi, nagu saadan talle mingisugust pidepunkte, ühesõnaga nagu selle selle asemel läbi töötada, selgeks teha. Ja kui see asi on muidugi enda jaoks kus sa selle inimesega siis mõne korraldasime. Te olete üldse niisugune kiire kiire maale ja milliseid ameteid te olete oma elus pidanud? Neid on palju olnud hoiab nii kalanduse, uuel tähendab noh, olen kooliõpetaja olnud Pedagoogilise Instituudi pedagoogikainstituudi, siis ma olin enne seda veel väga kummalises ja põnevas kohas aset kasvatatavate laste kuuldes jah, parasjagu loomataltsutaja rohkem et ei tohtinud klassile selga pöörata, seisis taburetide saadavaid pilt pidi peal olema Kresseerijaga teljeks, loodetavasti läks hästi küll, jah, on küll päris hästi hea kontakti sees olen lühikest aega Olonenute teatrist dekoratsioone võõrbanud, siis olen filostuudia vabas Tallinnfilmis olen töötanud Jeld, soovi käe all tehti ühtlasi spionaažifilmi kutsumata külalistest riivi. No ja isal tuli jahilasse igast asju ei tea. Katkiste ahju ahju seina tuli teha, jäävad niukses butafooriat, butafooriat ja mida kõik, aga kas see teatri ja filmitöö teile eriti passinud, no ega ta jah ei passinud sellepärast et nagu oote oli rohkem oma oma asjade peale ta võttis ikka niivõrd aja ära ja suurem osa edust kunstnike liiduga olnud seotud. Kõik ametid ära pidanud küll vist jah, ega seal midagi palju ja üle peale koja väe. Edasi. Kogu aeg üks jama kogu aeg pidite võitlema, kogu aeg pidite midagi selgeks tegema. Tohutu lobitöö. Nonii, ta oli, neid oli ja seal oli mingisugune asi, millest isegi takkajärgi pole mingit jälge, jäänused hõivas mingites polsterdatud uste taga jutuajamised, mingid telefonivärgid päästsite kolleege, taksojuht ja siis kunstiinstituut. Akadeemia see olite maalikateedri juhataja, maalikateedri juhataja, lihtsalt õppejõud olnud, kuidas teile pedagoogide netis või väga meeldis ja ootad juba juba sellises majas olla, kus kogu aeg sul, need noored inimesed toodet mööda vastu ja, ja kogu see õhkkond, mis seal on seal noh, ikka niivõrd noh, annab elujõudu ja paganast. Kas te olete ka sedasorti mees, kui kuskil midagi laguneb ise parandate ära või, või kutsute siis remondimehed? Oi, ei, mina teen ikka ise. Mulle üldse meeldib igasuguseid igasuguseid meisterdamise lõigu siis seal tuvi oli pulssi panemine või panemine ruumi sisse või ükskõik, mis tähendab, ja ehitustööd mulle hirmsasti meeldivad. Tehke see ka ise küll ja kangesti meeldib elemendid, mingi uus amet või mingi uus oskus kätte saada. Sest vaadake, vaaran nagu vaikses elevuses nii mõelnud lets, kunstniku amet on võib-olla selles suhteliseks õnnistatud ja tore amet. Ta eeldab inimeselt mõlemad nii pead kui käsi. Tavaliselt on ameti timmistel niiviisi, et kas pea peab olema tipp-topp, eks ole. Või käeteadaoleva tiptop. Ja teist pole tarvis. Tavaliselt on niiviisi, eks ole, aga see on niisugune amet, kus mõlemad tarvis ja see siis nagu annab võimaluse siis ükskõik mida teha. Te olite rahvarinde üks juhtfiguure. Ja alguses olin küll ja rahvarindest läksite ka ülemnõukokku rahvarindes sinna ja ma isegi leksin tagusesse mänguladunu. Varem. Tähendab enne seda, kus oli see suur uhke uue ülemvalimine, oli veel see vana, täis stagna niisugune ülemnõukogu, sinna toimusid täiendvalimised, kolm inimest valitses, langes välja siis sealsed perioodid, täied, valimised, suveräänsusdeklaratsioon võeti seal vastu, keeleseadus sai seal läbi surutud. Teie olite komisjoni esimees. Kui te mõtlete tagasi, mida see töö Toompeal teile andis? Teate, see oli üldse üks kummaline kummaline lugu, just need paar aastat, mis nüüd Kuusly võitluse peale läks seal? Ma vaatan seda teisti praegu elus mingisugust täiesti eraldiseisvat asja seal nagu üks täiendav elu oleks stsenaariumiks praegu Ma mõtlesin, et nagu mingid loetud raamatule, kus eksisteerivad mingid tegelased, millegipärast veel tegelased on minu nimi on isegi raske ennast samastada, sellega sai koolis või niivõrd pöörane, ta oli niivõrd sündmusterikas ja ohtlik ja seiklusi. Pööra naer. Ja noh, kõige rohkem ta just selles, et üks isa elu nähtud. Kas te selle kõige kõrval maalisite ka veel vaata huvitav siis asju. No see oli mingisugune maandamine. Vaata, see oli mul tookord Vabaduse väljakul number kaheksa minutit. Ja siis mingitel hetkedel, kui sattusin, ma enam ei noh, ei saa siis pudinad mäest alla definatlikesema. Kuulsite valitud palu möödunud aastate persona saadetest. Kui et. See on Ema siis kaas.