Kell on kuus õhtul. Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäeva, seitsmeteistkümnenda mai sündmustest, mina olen Uku toom. Sotsiaaldemokraat, vaata. Juhtiv Sven Mikser teatas samuti, et kandideerib taas erakonna esimeheks. Varem oma kandideerimisest teatanud Jevgeni Ossinovski. Läänemere kohal otsitakse leedu lennukit, mis eile õhtupoolikul radaritele kodus. Prantsusmaa on samuti vastu Euroopa Liidu põgenikekvootide plaanile. Rahvusvahelisel filosoofia olümpial Raadil sai Eesti kaks auäramärkimist. Eesti-poolsete korraldajate sõnul saab seda tulemust pidada heaks Järvamaal. Väätsa jalgrattamuuseum. Pärnumaal peeti maima masinapäeva. Ilm on meil pilves selgimistega, mõnel pool sajab hoovihma ja sooja on öösel kaks kuni seitse, homme päeval kuni 13 kraadi. Ja viis aastat sotsiaaldemokraatlikku erakonda juhtinud kaitseminister Sven Mikser otsustas, et kandideerib samuti erakonna esimehe kohale siis praeguse aseesimehe Jevgeni Ossinovski kõrval, kes teatas sel nädalal oma kandideerimisest. Mikser ütles Postimehele, et kaheksa piirkonda on teda esimehe kandidaadiks esitanud, seega oleks vastutustundetu mitte kandidaati keerida. Mikser kinnitas, et tal lähenemine ja ta plaanib valituks saades nii mõndagi asja teha teisiti kui varem. Aga põhjalikuma ülevaate sellest, mis on seni tehtud, kuidas seda hinnata ja mida plaanib ta erakonna eesotsas edaspidi teha, esitab mikser mai lõpus, 30. mail, siis täpsemalt toimuval erakonna üldkogul. Tartus jõudis täna lõpule 23. rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad. Kui parimatest parimad sõelusid hindajad välja reedel kirjutatud võõrkeelset esseede põhjal siis osalejad pidasid lõpptulemusest tähtsamaks hoopis võimalust erinevatest kultuuridest pärit diakaaslastega maailmaasju arutada. Kõigest sellest nüüd Marii Kangur. Rahvusvahelisele filosoofiaolümpiaadil pääsevad osalema need, kes on oma riigi olümpiaadil kõige edukamad olnud. Üks 10-st Eesti filosoofia koondise liikmest oli Pärnu sütevaka humanitaargümnaasiumi abiturient Julius Koppel. Maalisin ühe Ida-filosoofi teema, kus arutles siis teatud sõnade tähendusele paraku pigem isegi nende mõttele, et kuidas peaks laskma ennast neist mõjutada ja harmoonia selles suhtes, et niisugune laiem muljet filosoofia juures meeldibki just kõige rohkem siin Need on inimesed, kes on sellega seotud, kes on kokku tulnud ja arutlevad ja mõtlevad ja tähtis on see, et ei oleks vaidlus, vaid oleks arutelu. Eile õhtul hotellis rääkisime, oli seal Türgist, Katemaalast, Bulgaariast, kõik väga hästi räägivad inglise keelt, kõik jutud saab ära räägitud ja väga põnev on kuulata ja filosoofiaga väga sina peal. Näiteks on need inimesed. Rohkem kui 80 noort filosoofi kogunes Tartusse ligi 40-st riigist. Nii horvaat Peeter Soldo kui sakslane Niklas Huck Mayer leidsid, et võistlusest olulisem on võimalus tutvuda uute inimestega. Peter Soldo. Muidugi on huvitav võrrelda oma ideid ja näha, kes on parem argumenteerida ja mulle väga meeldib see üritus, aga eelkõige sellepärast, et olen kohanud palju inimesi kõikjalt maailmast. Väga huvitav on asju arutada ja kuulda, kuidas inimesed teistes riikides ja kultuuriruumides mingeid teemasid näevad. Filosoofia juures paelub noor mehisele kõike hõlmavus ja võimalus maailma tõlgendada. Niklas Huck Mayer. Õppeainetest rääkides matemaatikas õpime tehteid tegema füüsikas füüsikalisi nähtusi. Aga filosoofiast õpime kõigepealt midagi endi kohta, õpime mõtlemismustreid ja ka seda, kuidas neid mustreid lõhkuda. Õpime mõtlema vabamalt, aga samas rohkem struktureeritud. Ma mõtlen niistruktureerima, et loodetavasti ka teised inimesed aru saavad. Filosoofiaolümpiaadi projektijuht Marek Järvik rääkis, et õpilaste esseede mitmeastmelisele hindamisel jälgitakse filosoofia tundmist ja argumenteerimise oskust. Üheksa olümpiaadi eesmärgiks ongi Marek Järviku sõnul filosoofia maailmameistri väljaselgitamine, aga esmajoones vaatavad korraldajad siiski suuremat pilti. See toob tegelikult väga-väga paljude riikide noored kokku, kus nad saavad mõtteid vahetada ja kus nad saavad oma ideid arendada ja see tähendab seda, et need kokkupuuted lõpuks tulevad kasuks noh, kasvõi üleüldise arusaamise enesetäiustumise ja kõige selle jaoks mõneti saavad paremateks inimesteks. Marii Kangur Tartu. Välismaalt Prantsusmaa ühines nende Euroopa Liidu riikidega, kes on vastu brüsseli Taanile kehtestada kvoodisüsteem ühendusse saabuva põgenikevoolu hajutamiseks. Prantsuse peaminister Manuel Valls ütles, et ta on vastu plaanile kehtestada Ida-Euroopa Liidu riigi jaoks maksimaalne pagulaste vastuvõtmise kohustus lähtudes konkreetse riigi elanike arvust Tööhõivetasemest ja teistest faktoritest. Lõuna-Rootsist, Peterburist, Leetu teel olnud Klaipedas. Abi olin ja see lennuk on kaks kodus eile õhtupoolikul Läänemere kohal radariekraanidelt. Lennukiotsingud ei ole jätkuvalt tulemusi andnud. Otsingutes kaasatud nii mereväe alused kui õhujõudude kopter. Ka Läti saatis Vilniuse palvelopi oma päästekopteri. Läti otsib lennukit oma vastutusalas. Lennuki pardal oli kaks kogenud pilooti ja see kadus radariekraanidelt 97 meremiili kaugusel rannikust. Ilmaolud olid seejuures head. Klaipedas teel olnud on kaks, oli ka alles hiljuti läbinud tehnilise kontrolli. Venemaa ei kavatse allkirjastada ÜRO relvakaubanduskokkulepet, mis muuhulgas nõuab valitsuselt, et need tagaksid eksporditav relvastuse, jõhutaks konflikte. Vene välisministeerium, krimirelvastuse leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli osakonna juht Mihhail Uljanova ütles, et ministeeriumi otsuse kohaselt pole see Venemaale kohustuslik. Tema sõnul on tegemist ka liiga nõrgaleppega, mis seab osalejad teatud surve alla. Jõuljanovi väitel on lääneriikidel ja Venemaal ekspordikontroll juba paigas. See ei ole sobiv arenguriikide jaoks. Relvakaubanduslepe jõustus eelmise aasta detsembris. Selle on allkirjastanud praeguseks 130 riiki, neist 67 dokumendi ratifitseerinud aga näiteks Hiina ei ole samuti seda lepet allkirjastanud. Eesti asjade juurde tagasi Järvamaal Väätsal avati Eesti esimene jalgrattamuuseum, mida veab gruppi jalgrattaajaloo, huviliste ja vana jalgrataste kollektsionääride poolt viis aastat tagasi asutatud mittetulundusühing mida Eesti kõige uuemas muuseumis näha saab, selgitas Olev Gengile jalgrattakollektsionäär ja muuseumi asutaja Valdo braust. Süsteem ja ajalugu, Eesti jalgratta kui liiklusvahendi ajaloost alates päris algusest kuni nõukogude ajastu lõpuni ehk siis kõik oma ajastu sõidukid, mis ei ole ükski vald eriti haruldane. Aga mis kaasajal on muutunud haruldaseks tänu sellele, et aeg on edasi läinud ja lihtsalt sõidukid on teised ja tavad on teised, materjalid on teised. Tekstis on võimalik jalgrataste maailmas teha rännak aastakümned kuni 100 aastat tagasi. Kui palju siin erinevaid jalgratta teles on kuskil seitse-kaheksakümmend täpselt pole lugenud tänu Väätsa vallavalitsuse lahkene pakkumisele Väätsa vana vallamaja nüüd ligi poolteist aastat meie käsutuses ja me oleme selle ajaga seda renoveerinud omaenese jõu ja tööga. Me oleme kõik vanad detailid säilitanud, vana hõngu säilitanud ja see hoone on veel vanem kui see vallamaja. See vallamaja on ümber ehitatud keskaegsest Tallinn, Viljandi, Riia talitee kõrtsist meeter kümneseid müürid pärinevad kas Rootsi ajast või keskajast ja praegu oleme nii kaugele, et kuus ekspositsioonisaali on lahti ja kuidagipidi ekspositsiooniga varustatud. Kas tegemist on Eesti kõige suurema jalgrattakollektsiooniga? Tegemist on tegelikult mitmete uudistekollektsiooniga testide tegemist on Eesti ainsa jalgrattamuuseumiga, ütleks niimoodi. Kollektsioon on teisigi, aga me loodame, et need kollektsiooni rattad maanduksid siia, sest tegelikult see asi ei tohiks jääda minu erakogu muuseumiks. Me oleme avatud ja me tahame, et need haruldased, mis on teiste erakogudes ja mida siin meil ei ole. Maanduksid ka siia. Me tahame saada selliseks keskuseks, kuigi me oleme eramuuseumi jämeda teramuuseumiks. Valdo Prausti peale teie kui suur on veel see huviliste seltskond, kes on jalgratastesse kiindunud. Huvilisi on Eestis ikkagi üksjagu, aga paraku praegu me oleme mittetulundusühingus, Eesti jalgrattamuuseum kolmekesi, kes me seda muuseumi projekti veame ja muuseumiliikmed oleme? Kui sagedasti on see muuseum avatud ja huvitav on veel see, et kui tulla siia jalgrattaga, siis saab priipääsme, aga või poolmuidu eest sisse ja niimoodi oleme mõelnud. Sest no priipääse on neile, kes tulevad enne teist maailmasõda, valmistavad ette, aga neid ei ole kuigi palju olemas. Suveperioodil jääb ta avatuks kolm päeva nädalas, reedel-laupäeval ja pühapäeval kella 11-st kuni kella kuueni. Kuna me seda oma jõududega hoiame lahti, siis me rohkem lihtsalt kolme eraisikuga ei jõua. Aadress on pikk tänav üheksa Väätsa ja VVV velo muuseumee oleme saadaval Facebookis. Oleme saadaval nii et informatsiooni meie kohta peaks leidma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Pärnu-Jaagupi lähedal Mayna külas sai teoks maima masinapäev, kus peamise tähelepanu all olid Lanzbuldoc traktorid ja sellest nüüd Ester Vilgats. Mootorimürinat ja suitsu oli terve plats täis kokkusaamisi initsiaatori Eero Kotli sõnul tekkis tal huvilants buldogi traktorite vastu seetõttu, et masin, mis nüüd on juba taastatud ja millega ta maimas ringi sõitis, oli ta vanaisa oma. Eero Kotli. Ja ta on vahepeal olnud minu onu pidada ja nüüd lõpuks minu kätte jõudnud ja ma ei olegi enda traktori päriselt selleks, et peremeest leidnud veel, mul on küll olemas hüpotees, et see võis olla Kaldre kandist Õisu lähedalt, eks, Uusbergide pere, aga selle eest neid jälgi ajades olen ma kohtunud nii huvitavate inimestega, kelle kaudu on tulnud nii imelisi lugusid, mis tõenäoliselt muidu lihtsalt vajuksidki ajahämarusse. No ma siis hakkasin nii-öelda enda asja otsima Kaiaga koguma kokku, palju Eestis üldse veel Lanspurdoge säilinud on, siis on tekkinud selline mõnus väikene seltskond, kes neid lontse elustab, vanad. Need, mida te siin täna näete, on üldiselt 30.-te lõpu traktorid. Ka Eestis on meil teada ka kaks 20.-te aastate traktorit, need kumbki praegu ei ole töötavad aga salasooviks on küll see, et vähemasti üks neist, aga tõenäoliselt ikkagi kaks, et need elule äratada transponder seltsis alla. No me teame praegu 14 kümmet. Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin Jah, tõesti, see on nüüd rahalises väärtuses kõige hinnalisem suur tänu kõigile sponsoritele, kaasa arvatud Vigala tehnika, koondan Galant. Lanzpundak tehasest välja tulnud 39. aasta juunis-juulis. Oma muuseumile Ans buldogi tõi rahvale vaadata ka põllumajandusmuuseumimehaanik, restauraator Karl Kährik. See poolda 25 hobujõuline 40. aastal on ta tehtud sildi järgi. Mina olen lapsepõlvest niisugust näinud, see oli kuuskil siis 50 ja peale, aga seda nad on nii proovimeestega vene traktoreid ja vahetasid kõik need välja. Venelased tegid oma universaali, mida meil on muuseumis ka kaks tükki paluks külastada, vaadata näevad koledamad välja, aga ilmselt lollikindlamat niiütelda. Klants buldogi traktoreid toodi Saksamaal Manhaimis Heinrich saagi tootmine algas 1921. aastal. Jeans võldogita eri versioone toodeti kuni 1960. aastani kokku valmistajaid ligi 200000 ja buldog on siiani mitmes paigas traktori sünonüümiks. Ester Vilgats, Pärnu. Ja Helve Meitern räägib nüüd meile, milliseks kujuneb algava nädala ilm. Homme on meie kohal madalrõhuala lääneserv ja ilm oluliselt tänasest ei erine. Öösel on pilvi vähe ja hoovihma sajab kohati. Mitmel pool tekib udu, mis püsib ka hommikul. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga ning õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Päeval sajab hoovihma, mitmel pool tuul puhub läänekaarest kolm kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb üheksa kuni 14 Raadi. Teisipäeval oleme kõrgrõhuharjas ja ilm on sajuta. Pealelõunal siiski pilvisus tiheneb ja õhtul jõuavad esimesed vihmapilved Saaremaale. Puhub läänekaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, sooja on öösel kaks kuni kuus vähemalt 10 kuni 16 kraadi. Kolmapäeval liigub Oslo lähistelt kirdesse madalrõhkkond. Edelavoolus saabub meile lõunast soe ja niiske õhumass. Ilm on pilves selgimistega, sajab vihma, puhub mõõdukas lõuna kaare, tuul ja sooja on öösel viis kuni 10 päeval 12 kuni 17 kraadi. Neljapäevaks saabub lõunast uus ports soojust ja niiskust. Öösel sajab kohati, päeval mitmel pool ja Kagu-Eestis on suur võimalus äikesele. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, aga kuid pilvede all võib olla tugevamaid puhanguid. Sooja on öösel viis kuni 10 kraadi päeval 12 kuni 17, Kagu-Eestis kuni 22 kraadi. Reedel madalrõhuala taandub ja edasi jääme madal- ja kõrgrõhuala piirile. Ilm on jätkuvalt hoovihmadega ja soe. Aitäh ja see oligi pühapäevane Päevakaja kuulmiseni.