Don piid on väga palju võrreldud Spengleriga spinglerist. Me rääkisime eelmises saates aga võib-olla selleks, et kohe algul selgusele jõuda, mille poolest Donbee siiski erineb Spengleri eest. Ma viitaksin doing Pi enesekirjale tuntud Nõukogude Vene ajaloo filosoofile sõnaloogile Koonradile, nimelt. Conrad Ta kritiseeris toim B ajaloofilosoofilisi vaateid 60.-te aastate algul ja sellele kriitikale Donbee vastas 67. aastal Kondradile kirjaga, kus ta muuseas märgib. Nii. Te teete mulle väga suurt au, kui võrdlete mind, Spengleri ka olen Spengleri tõepoolest vaimustuses eelkõige tema geniaalsuse pärast. Ma olen nõus Spengleri ka selles, et ajalugu ei ole tõepoolest mingi ühtne voog, mis läbib ajastuid ja haarab endasse kogu inimkonna vait. Üheaegselt leiab ajaloos aset väga palju erinevaid sündmusi, erinevaid nähtusi, erinevaid vooge. Ma olen nõus Spenkleriga ka selles, et ajalugu saab seetõttu uurida ja mõista vait võrdleva meetodi kaudu. Samal ajal erinevad minu vaated põhimõtteliselt Spenglerist ja seda just kahes punktis. Esiteks, erinevalt sprinklarist ei olema determinism ajaloo mõistmisel ei lähtuma saatusest kui sellisest ja seetõttu ei ole ilmselt maaga dogmaatik. Ma arvan, et ajaloo uurimisel võime Me tõepoolest välja tuua mingid üldised tendentsid, mingid üldised korduvused, mida mina nimetan ajaloo mudeliteks. Kuid arva, et need mudelid oleksid saatuse poolt ette määratud ja et nad peaksid ilmtingimata seetõttu ka tulevikus korduma, olgugi et näiteks sellised ajaloo sündmused nagu sõda, revolutsioon, kultuuri taassünd, tõus ja langus on ajaloos või möödanikus pidevalt kordunud. Ja põhiline on võib-olla see, et need mudelid, mis ajaloos on juba korrutunud näiteks sõjad, ei pea tulevikus seetõttu ilmtingimata korduma, et nad kunagi möödanikus aset leidsid. See on Toinbee enda noh iseloomustus või tema enda seisukoht oma ajaloo, filosoofia põhilistest erinevustest, Spengleri ajaloofilosoofiaga. Võib-olla paari sõnaga tema eluloost ja siis prouad-härrad täiendavad ta sündis 14. aprillil 1889 Londonis siis kodanik liberaalses intelligentsist, perekonnas ja perekonna intellektuaalsed traditsioonid olid ilmselt suured. Näiteks onu oli Arnold toim bee vanem. Tema nime järgi ka see tulevane ajaloofilosoofi nimetatigi oli väga tuntud kui majandusteadlane ja sotsiaalsete reformide hooldaja. Talle kuulub ka palju nii teadusalaseid töid, nii et ta pärines east, intelligentsist, perekonnast ja üliõpilaspõlvime veetis ta Oxfordis, kus ta õppis kõigepealt muidugi antiik ajalugu ja üldse antiigi alal oli ta võib-olla kõige üks tunnustatumaid selle sajandi, olgu see hiljem teadlasi, lõpetas 1911 kolledži. Mõnda aega õppis Briti arheoloogiakoolis, mis asus Ateenas ja võttis osa tollal ka Kreekasse sooritatud arheoloogilistest ekspeditsiooni Nendest, Egeuse mere basseinis. Ja see võimaldas tal ka tutvuda just tollal nagu avastatud kiusa kultuuri mälestusmärkidega. 1912.-st aastast oli ta antiikajaloo ja filoloogia õppejõud. Palju oli kolledžis ja hiljem sõdade aeg esimesel maailmas aeg, kui ka teise maailmasõjaaeg ta oma akadeemilise siinse tegevuse katkestab ja teenib Britannia välisministeeriumi huve, huve rindel ei satu, tervise tõttu aga töötab briti tähendab siis välisministeeriumi informatsiooni osakonnas kui teaduslik konsultant Lähis-Ida küsimustes ja osaleb muuseas ka Pariisi rahukonverentsil 1919. Vahepeal vaata näiteks ajakirjanikuna, kui oli Kreeka-Türgi sõda 1921 22. Ja ka sellel ajal saavutas ta hea taseme. Pikka aega oli ta 1925 kuni 1956 oli ta ikkagi. Põhiliselt oli Londoni majanduskooli rahvusvahelise ajaloo professoriks ja vahepeal juhtis ta ka aastal just 30 90 43 Kuningliku rahvusvaheliste probleemide instituuti ja teisel maailmas aeg oli samuti praktilisel tööl konsultandina Briti välisministeeriumis ja 56. aastal hätta, küll vanuse tõttu juba pensionile. Ta elas testi pika ja elu ära, aga jätkab aktiivset teaduslikku ja ist publikatsioonilist tegevust kuni oma surmani. Ta suri New Yorgis väga kõrges vanuses kandisel oktoobril 1975. Tema puhul on põhjust näha, kuidas loeb, missuguse hariduse inimese saab. Ta oli tõesti aristokraati perekonnast, vaimuaristokraati perekonnast, nii nagu näiteks Haksleid, onju. Toomas Haksli hooldussituatsiooni ajal ju ju mõlemat Nobeli preemia laureaadid ja aga kui ta võrdleb enda haridust oma ema omaga, kes sai Viktoriaanlikus koolis inglise haridusest, et selle najal treeniti, siis ta on väga tänulik, et tema sai vana moelise hariduse ja temale tuubiti antiikajalugu, mis on lõpetatud ja kui ta tänapäeva Kreekas on ükski tänapäeva kreeklane ei tea mitte midagi oma minevikust elavad seal ja seal. Kreekas võib tunda seda arvatavasti selgemini kui kuskil mujal. Kuivõrd sarnane on tänapäeva kreeka keel muistsele kreeka keele ja kuidas nad mitte midagi ei tea oma minevikku? Aga see põhjendabki tema Spengleri teooriaid, et on katkenud, on eraldiseisvate organismid. Just aga tähendab see, et tema võis põhjalikult saada selgeks, kuidas antika algas ja lõppes. Ta võib ka näiteks öelda seda selgemini, et tegelik langus algab viiendal sajandil enne Kristust siis, kui see tipp on ja kõik muu on juba paratamatult ikka üsna determineeritud. Aga siit on väga huvitav paralleel ju meie haridussüsteemile tuupida NLKP ajalugu kolm korda. Curry akadeemilise Kuriculmi ajal NSV Liidu ajalukku ürgajast peale ikka ja jälle korrata tähendab ju sedasama. Et maailm algab alles suurest pöördest või natukene enne seda. Filosoofiat ei ole ju enne, kui tuli mees, kes pööras heegeri pea pealt jalgade peale või vastupidi. Kui ka üsna kaugelt ja tarbetut lõpetatud ajalugu uurida või õpetada, nähtavasti annab võimalusega oma kaasaega näha hoopis teistmoodi ja kui ta nüüd Schenklarist mõnedes põhimõtetes erineb, siis muidugi ka kvalifikatsiooni yldse Stahli ikkagi tõesti vägev analüütik. Tema raamat ei ole mitte kaks köidet niisugust, kirjanduslikult nauditavat esseed, vaid 12 köidet stati jooksistori. Ja lisaks muidugi mitukümmend teaduslikku raamatut ja loendamatu arv ajaleheartikleid. Nii et neid inimesi, kes seda 12 köidet läbi on lugenud. Mina olen ainult üheköitelise kokkuvõte sellest lugenud. Ja seda kõike kokkuvõte muidugi täitsa ja see nii nagu mul tuleb meelde Hiina filosoofistunga phonyulaanil on mitu-mitu köidet, aga on ka üks kokkuvõtliku sedasama asja. Ära ütle nüüd. Ja omal ajal filosoofiateaduskonnas õppides meie pidime Donbiit üsna põhjalikult lugema ja see oli küll väga ammu, aga miks ma seda ütlen eelkõige sellepärast, et tast on ikkagi ka meie süsteemis lugupeetud ja teda on aktsepteeritud kui väga suurt ajaloofilosoofi tõepoolest ajaloouurimus 12 osas on ju kirjutatud ajavahemikul 34.-st 61. aastani ja põhiküsimus on seal lokaalsete tsivilisatsioonide kontseptsiooni tutvustamine. Donby räägib sellest, et maailmas on kõik sündmused üksteisega niivõrd tihedalt seotud, et täiesti võimatu käsitleda või uurida neid lahus üksteisest. Ühelt poolt, teisalt aga inimene on oma mõistuse poolest alati piiratud ja oma mõistuse piiratuse tõttu. Ta ei suuda lihtsalt kõiki neid seoseid, mis maailmas on haarata, see on kättesaadav ainult jumalale. Seetõttu saab ajalugu uurid uurida ainult noh, mingite niisuguste terviklikke mudelite kaudu või nagu ta ise kirjutab, et enim mõistusele on kättesaadav, toodavad ainult ühiskondlike nähtuste vahelised seosed. Mida ma nimetanudki tsivilisatsioonid, eks, ja räägib sellest, et noh, toob konkreetse näite. USA ah, ajaloo kohta. Kui me näiteks tahame USA ajalugu mõista väljaspool seoseid teiste riikidega siis ei jõua me kunagi mingi konkreetse tõeni USA kohta. Me ei mõista kunagi seda, millist osa on Ameerika loos mänginud näiteks föderaalvalitsus või siis kraatia, industrialiseerimine, monogaamia, kristlus paratamatult Peame väljuma USA raamidest, kuid rangelt võttes tähendab see väljumist lõpmatusse mingis mõttes, kuna nagu ma märkisin, et, et kõiki niikuinii parata ei ole võimalik. Kuid samas tuleb siiski lähtuda mingit mingitest faktidest, mis on oluliselt mõjutanud USA arengut väljaspoolt. Ja seetõttu peab toim p arvates uurija eraldama alati mingi terviku, mis on laiem kui üks eraldi võetud rahvus. Ja seda tervikut, mis on ruumiliselt ja ajaliselt piiratud, nimetab ta siis tsiviilsatsiooniks no lääne tsivilisatsiooni alla arvata siis USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi ja märgib ised, nimetame seda siis, kas Noff, Lääne ühiskond tahaks lääne tsivilisatsiooniga või, või lääne kristlus, eks. Nii et don bee kasutab ajaloo analüüsimisel niisugust tervikliku mudeli põhimõtet. Aga tema vaated evolutsioneerusid tähendab tema kõige varasemates töödeskümnendatel aastatel sajand alguses oli temal ajal arengu põhiühikuks oli riik siiski hiljem keskija, tonn piildi kahekümnendat 40. aastat siis ta ütleb, riikide grupid Vii tsivilisatsioonid ja veelgi hiline toim Pi on teadlaste poolt nagu hiljem täheldatud viiekümnendatel, kuuendal aastatel. Tema selleks maaelu arenguühikuks on religioon ehk mingi oikumeeniline siine, kõrgem tsivilisatsioon. Kõrgemad rebloosundid usundite suhtes oli ta jooksale seisvates. Cristiano tsentriski vastane tähendab kõikide kultuuride usundite võrdsus peab olema ja lokaalne tsivilisatsioon, mis tal oli ajaloo sellise olemise põhiühikuks, millest sa rääkisid. See on tõesti talle noh, siine, tõeline monaad, lokaalne tsivilisatsioon. Ja see ei ole enam rahvusriik ega mingi periood. Teda võib vaadata kui vaimsete traditsioonidega või ka ütleme graafiliste raamidega ühendatud inimeste stabiilset ühisust. Vaimne ühisus üha enam temal elu lõpupoole, see vaimne ühisus tähendab siiski usulist ühtsust. Ja tegelikult vaatad tõepoolest evolutsioneeri otsevast algul ta räägib ju 21-st tsivilisatsioonist, hiljem toob välja 13 tsivilisatsiooni ja lõpuks jõuab järeldusele, et praegu on säilunud üldse ainult suhteliselt tsivilisatsioone nimetab nende hulgas Hiina, India, islami, islami, vene ja lääne tsivilisatsiooni ja võib-olla kõige rohkem siis iseloomustab just seda Lääne tsivilisatsiooni. Ja tema on selle arenguga täiesti rahul ja näeb selles mingit niisugust positiivset. Uue sünteesi võimalustki. Aga noh, kui võrrelda Spengleri Sprengler üsna möödaminnes ja ainult ühe kultuuri või ühiskonnaelukomponendina Rääli räägib religioonist ja noh, seal on tal huvitavaid mõtteid ju, kui ta tsivilisatsiooni faasis, see tähendab ka tänapäeva maailmas ei usu enam olevat tõelist usku ja religiooni, vaid räägib sekundaarsest või teise, sest kus teatud, et asju uuesti alustatakse, ilma et neil oleks niisugust tähendust inimeste jaoks nagu kunagi muiste. Aga tonn pion kirjutanud ju eraldi kohe uurimise Kristjanit, tsiviili, seif ja Kristjanit, mängveralivitšin liitšenkouda World ja oma autobiograafias. Tal on üks kolmandik peaaegu, kus ta käsitleb neid probleeme, mis. Tema ja religiooni suhteid puudutavad ja Ta on üks neid mehi, kes kristlust püüdmata tema absoluutsuse taotluses kõrvale lükata püüab näidata seda, et see ei ole võimalik, et ülejäänud aegadel ja ülejäänud maades kuu kristlus ei oleks jõudnud, ei oleks inimesel mingisugust pääsemise võimalust. Kuidas erinevates kultuurides tegelikult see, mis on oluline kristluses, võib niisamuti hoopis teiste pistetega olla väljendatud ja kristluses või budismis lihtsalt see inimhinge igatsus, mis muidu peaks kobama pimeduses saab selge väljenduse ja, ja tal on palju hõlpsam leida teed, mida mööda minna. Võib-olla puudutaksin sellist küsimust, nagu me rääkisime, et need lokaalsed tsivilisatsioonid on, eks ole, algselt 21 hiljem 13 isegi võib-olla vähem. Need on omakorda, ütleme, sekundaarsed, primaarsed tal. Aga mis on see mehhanism, mis tingib näiteks ühe lokaalse tsivilisatsiooni vaheldumine, teise krabi tsüklilisus ja väga huvitava siiski? Uuendused objedonbii sisse ajaloolist väljakutsete nendega nende peale vastustega tähendab aktist igasugune uus tsivilisatsioon tekib, aga lööb õitsele, kui on ajaloo ajalugu, esitab mingi väljakutse sellele nüüd kooslusele või riigile, rahvale tsivilisatsioonile ja see peab olema parasjagu doseeritud nii-öelda ajaloolisi, hinge või vaimu poolt antud väljakutse, kui ta on liiga nõrk, siis lihtsalt ei reageerita. Kui ta liiga tugev, siis isa aga tema hakkama. Ja vot see on huvitav mehhanismis, ta toob sisse ja selle vastu on palju vaieldud, aga ta on sellise võrdkujuna väga huvitav. Siiski mõned ajalugu annab, mingi väljakutse esitab ja siis vastusega, kui see vastused jäädakse juba hätta, näiteks hiljem juba tsivilisatsioon. Kui see eliit, kes toimetab nii nagu Eleringi ja peab, ütleme seda massi enda järel siis Kadonn Tiiu kirjutab, et see alguse loominguline, loov tenniseliit tardub ära lihtsalt juba autoriteediks, kes hakkab vägivalla, aga mitte enam nii-öelda oma eeskujuga juhtima. Nii et väljakutse ja vastus. Väga huvitav, lähtudes Donbist, võiks küsida, et milline on praeguse aja väljakutse? Nojaa, aga seda me ei saa küsida ainult niisuguses pisikeses riigis nagu meil siinses. Siis vait suuremas mastaabis Euroopa lääne tsivilisatsiooni mastaabis. Ma esitasin teile vist väga keerulise küsimuse, te jäite tõsiselt jänni. Aga kui rääkida tohin, B ajaloofilosoofiast ja hiljem ta jõuab tõepoolest ajaloo filosoofia muutub mingis mõttes juba religioonifilosoofiaks ja ma võib-olla ütleksin kuulajatel nii palju, et toim piid on võimalus lugeda Eesti keeles. Toomas Paul on tõlkinud Donbee töö, kristlus ja kultuur, mis on avaldatud 1989. aasta Loomingus number üheksa, nii et kõigil, kellel toim p vastu huvi on, võib seda suhteliselt väikest tööd lugeda eesti keeles. Aga kui rääkida sellest, kuidas tontii püüab religiooni klassifitseerida, siis ta toob välja ju kolm suurt religiooni. Ta räägib kõige vanematest religioonidest, kus toimub siis looduslike jõudude jumala kalastamine. Religioon kujuneb hirmust loodusjõudude ees. Teine suur grupp on religioonid kus hirm loodusjõudude ees asendub hirmuga sotsioon algsete jõudude ees. Ja kolmandaks siis transendentsed, religioonid, usk üleloomulikes jõududesse nendesse, mis on kõrgemal nii loodusest kui inimkonnast. Veel mõnd huvitavat testi Tondilt siin juba natuke libises alguses ka, et et ta taunis Europa tsentrism, taunis ka selgelt Kristjani keskset, ütleme maailmavaadet. Aga huvitav on see näiteks Donby toob välja jooned, mis hiljem on väga palju korratud teiste hääle filosoofide poolt, rõhutab, et tsükliline ajalookäsitlus, mis kanalil tema nagu tööde aluseks, see pärani pärineb tema meelest Hellasest. Lineaarne see on siis juuda kristlikust traditsioonist kuigi noh, vastu vaielda, aga Indias on juba iidsest ajast Katsükli naela käsitlus ja oli midagi oli ka ladinaameerika vanades tsivilisatsioonides. Aga nende kahe vahel tund ütleb ka, on muidugi Hiina mudeli, see tähendab edasi-tagasi areng. See on Hiina liku loogika nagu üks väljendusajale filosoofiast, iga liikumine on ambivalentne sinna ja tagasi võnkumine seda mingi siin tõmbevõi tõmmekas ringi ringi keskpunkti poolenit kaks ühtne on üldse ajaloo nagu liikumine ei ole lineaarsete ka selgelt päris niimoodi tsüklilisest, vaid ta võngub kuidagimoodi. Aga toim B puhul on väga oluline ka see, et ajaloofilosoofias oma ajaloofilosoofias ta kasutab generaliseerivad meetodit. Nimelt alates neokandiaanlastest sai alguse väga tõsine vaidlus üldse teaduse meetodite üle ja see oli vist windel panud, kes esimesena püüdis jaotada kõik teadused mitte selle järgi, mida nad uurivad, vaid selle järgi, mis meetodid naad kasutavad ja tõi välja siis Nomoteetilised teadused, Need on üldist uurivad teadused ja ideograafilised teadused, erilist uurivad teadused, ajalugu ja filosoofia, arvati siis idioot graafiliste teaduste hulka. Aga doing, piim on väga põhimõtteliselt sellisel seisukohal, et ajalugu ei saa mitte mingil juhul kuuluda ideograafe massiliste teaduste alla. Sellepärast et ajaloo põhiülesandeks on ikkagi ajaloo ajalooliste faktide üldistamine ja ajaloomeetod ei erine mingis mõttes loodusteadustes kasuta kasutatavast meetodist ja kõik vabadused kasutavad siis üldist nisust generaliseerivat meetodid, nii et ilmselt toim Pi vaated on oluliselt mõjustatud ka positiivistlikust filosoofiast, mille, millest me oma saadetes oleme küll üsna vähe rääkinud, aga ma olen pidevalt rõhutanud just seda, et positiivismi üks põhitees oli teaduste ühtsuse ühtsuse tees. Ühesõnaga, humanitaarteadused ei erine mitte mingi mingi kandi pealt loodusteadustest ja seetõttu tuleb nende uurimisel kasutada samu meetodeid, samu täpseid meetodeid kui kodus nähtuste uurimisel. See on võib-olla toim-le üsna iseloomu ulik, sellepärast et sellel ajal, kui Donbee kirjutas oma ajaloo uurimise, sellel ajal muutusid väga populaarseks ka kollingvoodi neoheegellase vaata et ja kolin pudi põhitöö kandis pealkirja ajaloo idee, ta ilmus pärast teist maailmasõda ja kollingud räägib selles oma põhitöös ajaloo idee sellest, et ajalugu erineb loodusteadustest selle poolest, et ajalugu ei uuri mitte ainult välist maailma, vaid ka individuaalsed maailma. Ühesõnaga noh, näiteks kui me kirjeldame mingid lahingud või võtame kollinguid enda näite, ta räägib, et ühelt poolt ajaloolane räägib näiteks sellest, kui kuidas Cesar ületas Huubikoni aga, aga sellest üksi on vähe. Ajaloo mõistmiseks on vaja lisada sellele veel juurde. Millised olid c sari mõtted ja tunded rooma riigi valitsemisel, ühesõnaga just 20. sajandi kahekümnendatel kolmekümnendatel, neljakümnendatel aastatel kerkib väga tõsiselt esile individualiseerimine või ideograafilise meetodi kasutamine ajalooteadustes, aga toim B on kategooriliselt sellele lähenemisele vastu ja eelistab ideograafilisele meetodile üldistavat generaliseerivat meetodit. Ajaloo uurimisel.