Reporteritund. Tere vikerraadiokuulajatele algamas on reporteritund, mis on täna toimetatud Rahvusringhäälingu Narva stuudios ja milles uurime, kui kaugele on jõutud Narva teatrimaja rajamise plaanidega. Narva teatrimaja on nimelt uue koalitsioonileppe ainus konkreetselt Narvat puudutav lubadus. Ja kui see teoks saab, siis peaks Narva kultuurielu märgatavalt rikkamaks muutuma. Mida Narva teatrimaja idee endast kujutab, millega on riik valmis Narva teatrielu taasärkamist toetama? Jagas paari aasta pärast ukse tabav teatrikeskus lahendab ka aastaid kiratsema Narva Ilmarise teatriprobleemid. Reporteritunnis arutlevad sel teemal teatrimaja projekti arendajad Narva teatrielu tegijad. Sõna saavad ka kultuuriminister ja Narva linnapea. Minu nimi on Jüri Nikolajev, head kuulamist. Reporteritunnis. Reporteritund. Narva kannab küll Eesti suuruselt kolmanda linna tiitlit, kuid võrreldes sõjaeelse ajaga pole narval siiani õnnestunud taastaga täisväärtuslikku kutselise teatri tegevust. Samas nagu ütleb üks tänase saate osalistest, on teater linnalise eluviisi ja kultuuri lahutamatu osa. Ehk inimesi võib ju hulgakesi koos elada kasvõi 60000 kuid ilma teatrite pole see linn, vaid suur küla. Ja see pole sugugi raha külluses või nappuses, vaid aastakümnetega juurdunud tavas. Narva teatritraditsioon lahkus linnast 44. aastal koos elanikega. Uued narvakad tulid aga valdavalt kohtadest, kus teatri tava ei tuntud. 25 aastat tagasi püüti Narva teatrit taastada kohalike jõududega kuid imet ei sündinud. Rahvateatrist välja kasvanud Ilmarine jalgu alla ei saanudki. Nelja näitleja nii kokku kuivanud trupp kiratseb remontimata ja talvel kütmata tehasehoones. Linnas peetakse kohalikku teatrit veidruseks ja kunstilise juhi eralõbuks. Teisalt käib siis nii-öelda neid tõelisi teatreid Narvas harva. Peterburist tuuakse parimal juhul Antrepriise ehk ühe või kahe kolme näitlejaga projekti lavastusi. Tallinnani on aga teekond kaks korda pikem ja seega teatrituleku võimalusi ka mitu korda vähem. Seda enam, et lähim, korralike kaasaegne saal asub jõhvis ja lähim Eesti teater Rakveres. Selleks, et tekkinud tühjust kuidagi täita, alustas Tartu Ülikooli Narva kolledž oma pisikeses keldrisaalis eesti teatriõhtute korraldamist. Üleeile toimus hooaja kolmas ja viimane etendus. Publikut oli isegi naabervaldadest ja jõhvistki. Miks teab aga kolledzhi õppeasutus tegelema teatriga, räägib kolledži eesti teatriõhtute korraldaja Inga Jaagus. Pakkuda võimalust oma kodus nii-öelda oma kodus Narvas vaadata põnevat eestikeelset teatrit, mis sageli jääb 200 kilomeetri kaugusele, sellepärast et teatrid ise ei võta seda pikka teekonda ette, kuna nemad Nende jaoks seotud väga suurte riskidega ja Narva nende jaoks ka võõras, et olles ise olnud ka teatripositsioonil, ma saan aru teatrite argumentidest, miks nad ei võta seda kahtesadat kilomeetrit ette, aga praegu tulemusi praegu tulevad, sellepärast et Narva kolledži-il on väga head info edastamise kanalid ka teisteks üritusteks ja kõiki neid me kasutame ka teatri puhul ja tulevadki inimesed kui monumendid vaatamas Narva kolledžis, neid on praegu olnud täpselt nii palju, kui saali mahub. Ehk siis esimesel ja teisel teatriõhtul suurusjärgus 100. Seekord me panime ise piiri. Kuna see etendus nõuab hästi vahetut kontakti näitlejatega, siis sellele teatriõhtule panime piiri 70 ja need 70 inimest on meil olemas. See ongi hästi keeruline, kuna meie saal on väike ja ei vasta mitte kuidagi tavalise teatrisaali ei tehnilistele ega ruumilistele nõudmistele. Ehk siis suuremat osa Eestis mängitavaid lavastusi ei saa Narva tuua või meie juurde tuua. Et Meil on kaks muna lavastust nüüd käinud, sellepärast et monolavastuste sageli ka tehniline pool on lihtsam, ei ole suuri dekoratsioone, ei ole suuri videoinstallatsioone, et nüüd esimest korda on lavastus, kus on trupp laval, kus on lausa kuus näitlejat. Aga, aga jah, hästi oluline tingimus on see, et dekoratsioonid ja tehnilised lahendused peavad olema minimalistlikud. Nii et siiamaani on meil käinud raam, kes teeb hästi huvitavaid, hästi mitmepalgelisi või eriilmelisi teatriprojekte. Ja siis käis Indrek Taalmaa, kes esindab Tallinna kammerteatrit muudes revolulikultut. Palun, tulge öeldakse vastu. Enamasti on inimesed hästi viisakad ja üllatunud, isegi telefonis on kuulda üllatust. Ühesõnaga, ollakse üllatunud ka hästi positiivselt meelestatud enamasti, kas vene publiku käib siin vaatamas ja käib küll, kui ma olen siin infot putkaks kehastanud, et siis on küll ka kuuldavalt vene emakeelega inimesi publiku hulgas, eelmisel etendusel käis ka üks vene kooligrupp. Ei saaks öelda, et see on kuidagi hästi ühe rahvusgrupipõhine. Inga Jaagusam Narvas elanud juba pool aastat, kuid miks Narvas teatriga nii kehvasti on, sellest pole ta veel aru saanud. Ma ei ole sellest probleemist aru saanud, see üllatab mind siiamaani, arvestades, et inimesed, kellel on huvi teatri vastu, on tegelikult ju olemas, meie oleme näinud seda, et nad on olemas, ma ei tea, ma arvan, et seal võib olla kuskilt poolt mingisugune laiskus, ma ei tea. Ma arvan, et see on seotud kuidagi laiemalt Narva tulevikuga, et nagu mina olen aru saanud sisuliselt Narva on kahte tüüpi tulevikku, on positiivne tulevik, mis kindlasti sisaldab sellisel juhul, kui teatrit ja uhked Kreenholmi kompleksi ja, ja nii edasi. Ja, ja võib-olla on siis see negatiivsem tulevik, mis on vaikne väljasuremine. Et ma loodaks ikkagi seda positiivsemat varianti ja sellisel juhul ma ei näe põhjust, miks ei võiks siin olla aga aktiivne teater kohaliku pealehakkamist, kusagilt rahalaeva tulekut, raha laevast üksinda kindlasti ei piisa, et ma arvan, et seal on hästi palju hästi, palju inimestes kinni on need kohalikud on need sisserändajad. Aga, aga et see on jah, see ei ole ainult rahas, on inimesed. Narvas on vana tuntud tõde, et kõik tegusad ideed ja mõtted, mis linnale uue hingamise toovad, tulevad väljastpoolt Narvat. Nii oli omal ajal Kreenholmi ka meie ajal Kolledžiga ja nüüd loodetavasti ka teatriga. Katse number kaks Narva teatrielu käima lüüa on ette võtnud sihtasutus vaba lava. Nagu kinnitab vaba lava tegevjuht Kristiina Rein. Talv on nad selle teemaga juba ammu tegelenud ja neilt Narva teatrimaja idee on ka võimuerakondade ja koalitsioonileppesse üles korjatud. Tegelikult Narva teatrimaja ideed on vaba lava ajanud õige mitu aastat põhimõtteliselt välja töötanud kontserte, Ronja, otsinud siis ka koostööpartnereid ja toetajaid ja tegelikult on nii avalikus siis nii avalik sektor kui ka kui ka erasektor tunnistanud, et Narva on vaja teatrimaja, on vaja sellist kultuurikeskus ja tugev tugi on olemas Kultuuriministeeriumi poolt, mis tähendab seda, et me oleme sisse kirjutatud riigieelarve strateegiasse ja ma arvan, et üks tuge toonud, mistõttu me ka koalitsioonileppesse saime oli just kultuuriministeeriumi enda soov ja vajaduse tunnistamine, et Narva on vaja luua teatrikeskus. Et te mainisite, et ka erasektor on sellest aru saanud, kes on see erasektor või mis on see erasektor, kes Narva teatrimaja võiks toetada? Üldiselt oleme analüüsinud Narvas erinevate partneritega just praegu situatsioon ja tõesti, kultuurielu on, on üsna hõre, seal on ju tegelikult ainult Ilmarise, mis pakub lastele lastelavastusi ja põhimõttelised sellist kohta, kus kohas saaksid eesti teatrid anda külalisetendusi, kus oleks korralik Itaalias lavatehnikapark olemas. Selliseid võimalusi Narvas täna veel ei ole, jah, tõsi on siis Narva kolledž aga otseselt sellist nagu teatrisaali või black box tüüpi saali Narvas täna ei ole ja, ja seda tunnistavad siis tõesti erinevad partnerid Narvas nii avalikus sektoris kui erasektorist, et et oleme rääkinud hinda kaks omanikega, kellel on siis praegu olemas selline hoone, kus tegutseb teater Ilmarine, aga, aga, aga tõsi on see, et hoone ise on väga kehvas seisus ja vajaks korralikke investeeringuid ja restaureerimist. Ja samuti siis oleme rääkinud Narva kolledži inimestega, ka neil on teatav huvi siis teatrisaali vastu, pluss siis muidugi riik. Te olete Tallinnas vaba, lava tegutseb üsna edukalt, aga mis oleks see Narva teatrimaja või Narvas asuva vaba lava põhimõttel tegutseva teatrimaja idee, kui võrdse Tallinna omast erineks ja mis oleks see kohalik eripära? Et kui Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tegutsev vaba lava on eelkõige suunatud Eesti väiketeatritele ja projekti teatritele, pakkudes neile siis pinda esinemiseks ja etenduste andmiseks Narva teatrikeskus oleks selles mõttes laiema profiiliga, et see oleks koht, kuskohast siis saaksid anda külalisetendusi kõik Eesti teatrid alates suurtest riiklikest teatritest või riigi sihtasutustes, kaasa arvatud siis Vene teatrist kui ka siis kõikidest teistest Eesti teatritest, ehk siis meie oleksime avatud Narvas ikkagi kogu eesti teatrikultuurile kõigile teatritele, aga lisaks oleme arutanud ka seda, et, et kui me juba blackboxi loome, siis põhimõtteliselt oleks seal võimalus korraldada kontserte, erinevaid näitusi, sirkusi, moeshow sid. Ühesõnaga et me oleksime ikkagi avatud tervele kultuurisektorile, et, et see on kindlasti Narva teatrikeskuse üks omapära, see selline avatus kõigile kultuurikorraldajatele, aga teiselt poolt on Narva väga lähedal Peterburi üle ja meil on päris head kontaktid, sellised partnerlussuhted näiteks Peterburi teatrite ka, kus on siis väga kõrgel tasemel teatrikunst, ehk siis me oleksime avatud ka külalisetendust lastele just rahvusvahelistele külalisetendustele, siis eelkõige võib-olla Peterburist, aga ka mujalt maailmast. Ehk siis Eesti kultuuri, Eesti kunsti selline eelpost Narvas ja ka Eesti vene kultuurisuhete arendajat. Jah, ja kindlasti ka kohalikele kultuuri loojatele selline hea tehnikaga varustatud saal, kus kohas saab korraldada erinevaid üritusi ja kindlasti Ilmarise teater on ka alati oodatud meie meie majja. Te kindlasti olete olukorraga Narvas ka tutvunud, kas Narvas on teie hinnangul piisavalt kandepinda teatrimaja edukaks tegutsemiseks? Publik, teatrite huvi Narva vastu, üldine, selline laiem teatrit tegutsemiseks vajalik õhkkond. Ma olen ise küll kindlad, et Narva lastel on onu huvi kultuuri vastu ja, ja tegelikult on seal juba olnud aastaid tagasi väga vilgas teatrielu. Nii et ma usun, et natukene hoogu andes või natuke paremaid tingimusi teatritele luues meelitakse siis nii publikut kui kui, siis ka kohalike teatritrupp suuremale aktiivsusele. Aga mis te arvate, mida sa üldse muudaks, ütleme, Narva kultuurielus ja pole ka Eesti kultuurielus laiemalt see Narva teatrimaja edukas tegutsemine Ma arvan, et see on väga-väga oluline kultuuripoliitiline samm Narva luua siis võimalused eesti kultuuri vastuvõtmiseks, et see integratsiooni ja lõimumise koha pealt kindlasti väga oluline samm ja ma usun, et see annab ka eesti teatripublikule kindlasti uut publikut venekeelset publikut, et me kindlasti tahaksime luua sinna kõikvõimalikud tõlkemehhanismid ehk selline keelebarjääri ei tohiks siis olla Probleemiks väidet, et me saaksime ilusti vahendada siis eesti kultuuri, vene keelt, kõnelevale publikule ja selle kaudu nii-öelda natuke eesti kultuuri arengule veel veel kaasa aidata. Kas te näete juba mingit kohta selle teatrimaja asutamiseks või ehitamiseks ma tea arendamiseks, mis koht see võiks olla? Tegemist on Baltietzi tehasega, mis asub siis aadressil Linda tänav kaks ja see on siis samas päris kesklinnas ja see on tõesti siis seesama maja, kus täna tegutseb teater, Ilmarine ja hoone omanikud on olnud huvitatud selle hoone väljaarendamisest teatrikeskuseks ja seetõttu on siis korraldatud ka või läbi viidud siis eel eskiis, ehk siis põhimõtteliselt meil on selline ruumiline lahend arhitektidega juba juba välja töötatud, et, et kuidas teatrikeskus võiks seal Lindaga krundil ja, ja selles hoones dist paikneda ja, ja kuidas siis ka toimida ja oleme sinna siis juurde mõelnud ka disaini kõrval erinevaid lisafunktsioone, nagu näiteks kohvikuala, restoraniala ja ka galeriipind, ehk siis lisaks etendus kunstidele või elavatele esitlustele, siis saaksime seal korraldada ka näiteks erinevaid näitusi. Tallinnas on vaba lava ettevõtmine osutunud edukaks kuid Narva ei ole pealinn, vaid kauge ääreala, kuhu erasektor on selli meelsasti investeerinud, kas tööstusesse või vene turiste meelitavatesse kaubakeskustesse. Teisal tasub nendes ruumides, kuhu teatrimajja kavandatakse, Narva tere, Ilmarine ja nende roll uutes oludes pole ka päris selge. Nii et kuidas projekti rahaline pool lahendatakse ja mis saab Ilmarise teatrist, jätkab vaba lava tegevjuht Kristiina Reinhold. Põhimõtteliselt riigipoolne tugi on olemas, riik ütleb, et jah, Narva on vaja teatrikeskust. Linda kaks omanike poolne tugi on olemas, nad on valmis, et sellest hoonest ehitatakse teatrikeskust, vaba lava on valmis kõike seda korraldama ja juhtima ja läbi viima ja ellu viima. Ja täna olen siis tõesti selles seisus, kus nüüd on vaja välja töötada täpne selline rahastusmudel või investeerimismudel et kuidas hoone ehitust investeerida ja, ja kuidas me siis võiksime jõuda lähitulevikus juba toimiva teatrimajani töö selle kallale siis käib. Nii et, et ma usun, et õige pea, tulen siis avalikkuse ette ka juba sellise tõsise lahendusega, et et kuidas nüüd täpselt edasi liikuda. Aga jah, et, et töö Narva Prima ja arendamise teemal on praegu väga tõsine. Millist panust ootaksite riigilt näiteks? Riik eelkõige siis kultuuriministeerium on olnud meie partner, kellega me oleme Narva teatrikeskuse rajamisest rääkinud ja põhimõtteliselt on, on Kultuuriministeeriumi initsiatiivil siis ka riigieelarvestrateegias järgmiseks neljaks aastaks sisse kirjutatud. Narva teatrimaja toimimine või toetamine ja see on siis juba ka fikseeritud selliste rahasummadega või numbritega, aga see tõesti eeldab seda, et, et enne otsustame täpselt riigi ja erasektori koostöös, kuidas me seda hoonet ehitama hakkame, ehk siis see investeerimisplaan kolmepoolselt fikseeritud paika pandud ja siis tuleb riik oma toega juurde, nii et tegelikult riigi huvi on tõsine ja see ei ole mitte ainult moraalne tugi, vaid et vaid see ikkagi väljendub ka numbrites ja selle üle. Meil on väga hea meel ja oleme väga tänulikud. Miks on oluline erasektori koostasele projektiga, miks ei võiks riik seal üksinda ära teha? Ma arvan, et tänapäeva ühiskond ongi liikumas selles suunas, et pun mõistlikum kutsuda ellu nii-öelda avaliku ja erasekt tere, partnerlust või koostööprojekte, ehk siis see on olukord, kus kõik võidavad nii-öelda win-win, situatsioon ja riigi huvi on olnud ka viimastel aastatel päris suur, et kutsuda erasektorit kultuurisektorile siis appi nii-öelda, et nad aitaksid õlga alla panna ja näiteks seesama, et vaba lava, Telliskivi loomelinnakus on samamoodi üles ehitatud avaliku ja erasektori koostöös, mis tähendab siis seda, et vaba lava leidis endale erasektorist partneri, kelleks on telliskivimaja või siis Telliskivi loomelinnak ja nemad siis ehitasid vaba lava, teatrikeskuse siiasamma Tallinnasse Telliskivi loomelinnakusse ja vaba lava ise on pikaajaline rentnik siin hoones, meil on sõlmitud väga pikaajaline leping ja meie rendimakseid aitab maksta siis riik, nii et, et ma arvan, see on seal, kuhu võiks kultuurisektor edaspidi ka nii-öelda liikuda ja mida siis nagu kasutusele võtta, et, et see on mõlemale poolele nii, nii riigile kui ka siis firmadele kasulik, rääkimata siis kultuurivaldkonnast enesest. Tallinn on Tallinn, ma saan aru, et Tallinnasse idee töötab, et erasektor midagi teeb ja pärast tuleb nagu riik, selles lööb kampa. Kas Narvas on see võimalik, et erasektor näitab üles initsiatiivi ja rahastab midagi? Pärast tuleb riigi tugi alla? Ma arvan küll, et see on võimalik, siin on meil tegelikult juba üsna mitmeid huvilisi olnud, kellega me oleme läbi rääkinud ja, ja ma usun, et me leiame siis ka nagu õiged partnerid ja, ja selle päris õige mudeli, mis Narva puhul toimib, aga kindlasti jah, et, et riigi riigi tugi tõenäoliselt saab olema Narva suunal suurem kui seda Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, et seda ma usun küll, sest et kui Tallinnas on lihtsam nii-öelda publikut püüda ehk siis omatulude teenimise poole on Tallinnas ühel teatrimajal lihtsam kui, kui see Narvas, siis just seda osa, ma usun, võiks riik suuremalt subsideerida või toetada. Ehk siis just just seda, et publik saaks tulla teatrisse, et teatripiletihinnad oleksid neile taskukohased ja, ja ma usun, et riik tuleb sellel kohal siis rohkema, et need on, kui ta on Tallinnast tulnud. Kui kallis see projekt üldse on teie hinnangul Narva teatrimaja? Puhas hoone, ehitus ja väljaarendamine, nii et see sisaldaks juba ka kogu tehnikat on arhitektid hinnanud siin suurusjärgus kolm miljonit eurot, et selle summa eest põhimõtteliselt me saaksime ehitada üles korraliku, toimiva hea tehnikaga kvaliteetse teatrimaja. Ja see kolm miljonit on siis erainvestori kanda. Põhimõtteliselt jah, et, et ma usun, et see kokkuvõttes läheb sarnase mudelina käiku, et erainvestor investeerib ja vaba lava, siis asub pikaajalise rentnikuna tegutsema. Ja riik on siis Karentingu osas või kuidas riigi osalus seal siis pärast selles rahalises skeemis on? Kui me läheme seda Telliskivi loomelinnaku teed, siis jah, samamoodi, et erasektor investeerib, ehitab maja üles, vaba lava on rentnik ja vaba lava rendimakseid aitab maksta siis kultuuriministeerium, et, et see on selline klassikaline mudel, mis meil täna juba toimib ja kui kõik läheb hästi, siis, siis proovime sellesama mudeliga Narvas tööle panna. Kui rääkida Narva kohalikust Ilmarise teatrist, te olete kunagi teatrile öelnud, nemad vähemalt nii väidavad, et te päästate Narva teatri selle Narva teatrikeskuse arendamisega. Kuidas Narva teatrimaja lahendaks Narva Ilmarise teatri ellujäämise küsimuse? No kindlasti on Narva Ilmarine oodatud meie ruumidesse kindlasti me otsiksime neile nii-öelda sellise kontori poole ja neil oleks võimalus anda siis ka etendusi. Sest see, mida Narva Ilmarine teeb, on väga tänuväärne, nad harjuvad nii-öelda järeltulevat põlve, ehk siis pakuvad venekeelseid lavastusi Narva noortele ja lastele ja see on väga oluline suund, mida, mida siis ka vaba lava kindlasti toetab oma edasistes tegevustes. Et Ilmarinen oleks siis seal, kuidas, millega, kas rentnikuna või varjualusena või kuidas? Vaatame, jah, eks me peame Ilmarisega täpselt läbi rääkima, aga nad kindlasti on meie katuse alla ootad, oodatud tegutsema. Mis te arvate nüüd, millal Narva teatrimaja võiks oma uksed avada? Töötame selle nimel, et see võiks toimuda aastal 2017 äärmisel juhul 2018. Ma küll ei luba hetkel mingeid veksleid väga kindlalt välja, aga töö selle nimel käib. Nii rääkis sihtasutuse vaba lava tegevjuht Kristiina Rein, tolvan. Reporteritund. Reporteritund. Nüüd aga sellest, mida arvavad riigi toel Narva kavandatavast vaba lava põhimõttel töötavast teatrimajast Narvas teatrit teinud ja tegevad inimesed. Eesti lavastaja Jaak Allik on Narvas Ilmarise Teatris toonud lavale kaks näidendit ja üsna hästi kursis piiriline oludega. Jaak Alliku arvates peaks Narva teatrimaja põhinema kohalikul teatril kuid juba ainuüksi see, et Narva teatriprobleemiga on jõutud koalitsioonileppesse, tähendab tema hinnangul edasiminekut. Seda tõenäosem, tema tegemine, kui ta seal on, kui, siis, kui ta seal ei oleks, kas ta tehtud saab, eks ole. Sellest kui pikk selle koalitsiooniga. Aga põhimõtteliselt on muidugi positiivne, see tähendab, et koalitsioonileppe punktide täitmise üle Brow Riigikantselei arvestust. Kultuuriministeerium gamma konkreetseid vastuseid selle kohta, mis selle punkti täitmisel tehtud on, seni kuni see koalitsioonil püsida. Miks on just teatrimaja, see mind Narva vajaks, seni on rohkem räägitud näiteks basseinist, mis Narva inimeste vajadusi rahuldaks. No ma arvan, et ta vajab mõlemat tõmmata Narva teatrimaja üksi, mitte basseini üksi, mitte korraliku otseselt seal üksi või Narva vajab sotsiaalkultuurilist infrastruktuuri, mis oleks ühelt poolt sobilik Eesti vabariigi suuruselt kolmandale linnale. Ja asi ei ole mitte nimetuses, vaid kui me tahame, Narva tuleks välisinvestoreid rohkem ja see on hädavajalik töösuhte loomiseks siis välisinvestoreid, tulles ühte linna, mida aeg edasi, seda enam tood kas infrastruktuur, mis on sobilik, et nende esindajad, nende töötajad, nende spetsialistid võiksid selles linnas pikemat aega töötada, viibida Narvas tänava euroop mõistes korralik infrastruktuur siiski puudub. Infrastruktuuri hulka ei käi mitte ainult teatrimaja, võitlus, käib ka teater. Küsimus on ju selles, et noh, nüüd ma õnneks ei pea tsiteerima iseennast maanitsete Eesti Vabalegendist pühamist. Aari ütles oma hõimu ilmunud mälestusteraamatus ja seda, et 94. aastal pööras Eesti Vaboriks Narvale selja. Jaan Aru on sellega vastanud. Mina olen seda rääkinud neli aastat. Nagu nad seinast seina, see arvamus tekkinud on, siis on muidugi huvitav, kui vaadata, millal tekib see Eesti vabariigi peaminister, kes võtab selle, Narva pole näoga pööramise jälle oma südameasjaks ja see tähendab, et Narva tuleks rajada kutseline teatrimaja koos kutselise teatriga. Praegu on see läinud seeme Ilmarise näolise seemnegaaniat kokku kuivamas on nüüd kuivana nelja koosseisulise näitlejana. No mis on nagu see Narva probleem, et peale sõda pole Narvas teater eriti õnnestunud. Aga siiski, kui Ilmarinen algas ja Mihhailovski täiskasvanute lavastuse siis ta oli siiski see teater kuulus ka kaugemal on, arvas aga teatrimehe, ma räägin Ilmar Stambambude sellisesse materiaalset olukorda. Et tasub teha ainult lastelavastusest, seal on kindel lükmiks näidata koolides ja väikestes kultuurimajades lasteaedades mitu korda päevas ja muidugi väga oluline tegur, millest nagu Tallinn Edagi aru saada on see, et Narva osta õunu, sest teine nii et kui lastetu saab mängida Narvas kolm eurot pilet, täiskasvanute etendusi, ma saan aru maksimaalselt viis eurot pilet siis see ei ole mitte mingist kellelegi lihtsusest reaalne ostujõud ongi selline kultuuriostujõud, ega siis kinopiletid Narvas odavamad kui Tallinnas. Ja vastavalt sellele tuleb ka teatririiklik. Dotatsioon oleks ehitada riigi küsimus, kas ta tahab, et Narva oleks Eesti kolmas linn või ta ei taha seda ta kunagi seal ligi 1000 inimestega on 60, tahate seda või veel rohkem tühjaks joosta, aga seda teravamaks lähevad sotsiaalsed probleemid, ka poliitilised probleemid, nende inimeste Narva jäävad ja kellel see on, sealt kuskile minna ei ole. No nagu ma aru saan, praegu kultuuriministeerium toetab ka seda vabakontseptsiooni või peab teda toetama Narva teatrimaja tekkimist, kas vaba lavakontseptsiooniga teatrimaja, kas see on teie hinnangul Narva jaoks mõistlik lahendus või kuidas teie sellest aru saate? Kultuuriministeeriumi silmis nagu ka Narva linnavalitsuse silmis on teater Ilmarine nagu perekond, elude eraasi, palju, nemad joovad palju, neile tuleb toetust anda. Narva teater ei ole kultuuriministeeriumiga Narva linna Nende projekt. See on siiski MTÜ ja MTÜ millele siis toetust nagu antakse vastavalt MTÜdele. Ta ei ole kaugeltki mitte isegi selline projekt, nagu on, ütleme, Kuressaare teater, mis on munitsipaalteatele, mis saab riigi toetust munitsipaaleelarverea pealt. Ammu oleks aeg Narvas teater viie munitsipaaltead, siis on ka tema riiklik toetamine lihtsam. Mis nüüd vaba lavakontseptsiooni puutub, siis see on puhtehituslik konstruktsioon, rohkem küll selline kontseptsioon, mis Tallinnas õnnestus ja seda kontseptsiooni siis vaba lava pakub ka Narvale ja seni kuni jälle erainvestori otsimine on nagu selle Tallinnas asuva MTÜ paari-kolme inimese mure ja seni, kuni me ei näita, et see on Eesti riigi mure tähendab, on see asi kahtlane, kes leiab riskialti erainvestor, siis ta tuleb või ei tule. Aga kui ära investorit gene üldse on Eesti riigi prioriteet et seal on mitte ainult garantiid, mida riik annab vaid angeske riigi prioriteet siis ma arvan, et need era erainvestorid, et on võimalik leida kui otsimisega tegeleks näiteks Eesti vabariigi kultuuriminister. Nüüd vaatame, kui aktiivselt ministeerium sellesse suhtub, võtta koalitsioonilepingut täitma. Niisiis, praegusel hetkel rohkem selline plats külalisetenduste külalislavastajate jaoks. Aga kuidas see muudaks siis kohaliku teatrielu, kas see võimaldaks näiteks trupi kasvatada ja repertuaari kasvatada? No oleks see minu teha siis ilmselt selle vaba lava nii-öelda operaatoriks praegune teatri Ilmarine, kes oleks seal siis nii-öelda noh, selles mõttes peremehe kohustus, et ollakse, ütles, ega selle vabalawemdüligevastia peaksid ennast maja peremehena üleval nendel tingimustel, mis siis üldine vaba lauasüsteem. Et ta näeb ja muidugi boostavalt siis on riigi ja ka linna mure, kuivõrd suureks kasvaks trupp seal küsimus lihtsalt. Ma veel kord ütlen, mina näen, küsimus on riiklikus tahtes tegijaid lüüakse, küllap leiaks ka publikut. Milline roll võiks olla siin kohalikul omavalitsusel, sest paljalt vist riigi tahtest ei piisa, tuleb ka peaks nokka linna tahe olema. Ma ütlengi, et kummaline kultuuriminister, siis me jõudsime nii kaugele, Narva isegi linnavalitsus võttis vastu otsuse, Narva teater, Ilmarine teater teha munitsipaalteatriks. Aga siis ajad muutusid ja linnavolikogu ma mäletan, vist oli nii, et tühistas selle otsuse äraagana. Linna linna mure peaks olema see, et anda huumori, selle munitsipaalteatris katust, kui munitsipaalasutus mitte. See oleks juba täiesti teine tase. Nii rääkis lavastaja Jaak Allik, Jaak Alliku, Narva kolleegi, lavastaja ja Ilmarise teatri kunstilise juhi Juri Michaljoviga. Kohtusime hoones, millest tulevikus peaks saama Narva teatrimaja. Praegu kiratseb seal teater, Ilmarine kiratseb on isegi pehmelt öeldud. Soome töösturitele kuuluvas endise sõjatehase haldushoones tehti viimati remonti pealtnäha vist veel Brežnevi aegadel. Veebruarikuine põleng on jätnud oma jälje, saali kasutada ei saa, suur osa deklaratsioonist on hävinud ukse juures trepi all askeldavad remondimehed. Lisaks tulekahjule on teater nüüd üle elanud ka uputuse ja nagu naljatab Juri Mihhailov, on neil jäänud üle elada vist veel maavärin. Vaba lava Narva teatrimaja projekti onu Michal joogile raske hinnata, kuna ta ei ole toimuvaga eriti kursis. Mul on raske vaba lava projekti kohta midagi öelda, sest minuni mingit infot ei jõua, isegi mitte kuulujutte. See on imelik, sest kohaliku teatrina peaksime me sellest esimesena kuulma. Kuigi kolm aastat tagasi meie vaba lavainimestega kohtusime ja siis nad lubasid meile, päästavad Ilmarise teatri viletsusest. Iseenesest oleks aga Narva teatrimaja pidanud Narva tekkima veel 10 ja isegi 25 aastat tagasi. See oli toona Ilmarise teatripakkumine linnale paraku mehi taga kuulda ei võetud. Kuid linnale on teatrit vaja. Ei ole olemas linna ilma teatrite teater on linnalise eluviisi ja kultuuri lahutamatu osa. Pole isegi tähtis, kas linnas tegutsev püsiv teatritrupp või kutsutakse mujalt teatreid. Narvas pole ei seda ega teist. See on ka üheks põhjuseks, miks Narva kultuurikiht kaob. Kaovad kultuuritraditsioonid. Võimalike teatsemai asutamisega tekib Narvat püsiv teatritrupp kuid see nõuab ka linnapoolseid pingutusi. Sellega on vaja tegeleda, et Narvast saaks tõepoolest. Juuri Michal Jovi sõnul on Narva probleemiks see, et ei ole suudetud säilitada sõjaeelset traditsiooni. Kaugeltki mitte iga linn ei suuda teatrit ülal pidada ja see pole isegi rahas, vaid traditsioonis. Näiteks Pärnus on teater ammustest aegadest, see on linnataba ja ei ole võimalik ette kujutada Pärnut ilma teatrita. Kui aga linnal sellist traditsiooni ei ole, siis aga seda luua ei ole võimalik. Selleks kuluvad aastakümned ehk täpselt nii palju, et linn tunnetaks end tõelise linnana. Millised on aga Ilmarise suhted Narva linnavõimuga? Meil on suurepärased suhted Narva linnapeaga. Ta on väga kultuurne inimene, kes siiralt tunneb teatrile kaasa ja keda huvitab see, mis teatris toimub. Esimest korda 25 aasta jooksul tundsin temaga kohtudes teistmoodi suhtumist kui tavaliselt. Enne seda suhtuti teatrisse üleolevalt, et kes nad üldse on ja mida nad endast arvavad. Isegi teatrietendustele tulla oli linnaisade jaoks üle jõu käiv ülesanne, et kuidas siis mina, suur ülemus, lähen mingit. Nii lähebki sel aastal 68 aastaseks saav Juri Mihhailov, kes Narvas lavastajana töötanud pea 40 aastat, neist 25 Ilmarise teatri kunstilise juhina. Mihhail Ovi arvates võiks Ilmarine vaba lavaprojektis kaasa lüüa. Kui aga teater selle ajani, mil Narva teatrimaja uksed avab üldse vastu, peab Narva linnapealt Eduard Eastilt, keda Juri Mihhailov peab üle pika aja kultuurseks Narva linnapeaks. Küsisin, kas Narva on liialt vaene selleks, et oma teatrit ülal pidada. Ma arvan, et iga asja jaoks peab tekkima niisugune eraldi vajadus. Et kui me räägime lasteteatrist Ilmarine, siis ta on tõepoolest olemas, ta täidab selle oma nišši. Kui me räägime sellest, et tänapäeva maailmatingimused või ümbritsev maailm, kui me räägime niimoodi ümber Narvat, eks ta on tõsiselt muutunud. Need vahemaad on jäänud lühemaks, ma mõtlen ajaliselt, et kui me praegu räägime sellest, et inimene jõuab kahe ja poole tunniga Tallinasse rääkimata sellest, kui kiiresti ta jõuab jõhvist Rakveresse. Ma mõtlen professionaalsemalt etenduste juurde, siis teinekord tekib küll see küsimus, et kas ta peabki siin alaliselt olema. Aga see initsiatiiv, mis on riigi poolt ette võetud ta on küll tervitatav, tervitatav igal juhul. Küsimus on ainult koostöös, kuidas see peaks toimuma linna ja riigi vahel. Millega Narva linn oleks valmis toetama näiteks vabalavad tegevust Narvas just seda projekti, mida praegu aetakse endise Baltietzi kontserdisaali baasil. Just see, et tekitada üks koht, kuhu tuleksid. Teatrid esinema, kus toimus ka mingi teatri tegevus, kas sinul on valmis selleks panustama modi näitlejate majutamisesse? Ma ütleksin niimoodi, et linn vaatab sellele kindlasti väga positiivse pilguga, miks mitte, aga, aga siin me peaksime rääkima nagu konkreetsest tegevuskavast. Et niisuguse teema puhul nagu teater ei tahaks niisuguseid sõnu nagu äriplaan või midagi muud kasutada, siin on rohkem ettepanekute kohta initsiaatorile ehk riigil, et kuidas nad näeksid seda, kus meie võiksime appi tulla ja missugusel kujul kindlasti me oleme valmis arutama seda teemat, üks ettepanekutest, mis on kõlanud mitu aastat aastaid juba ja mida on ka kaalutud kohaga Narvas. Näiteks mis puudutab Ilmarise teatrit Ilmarine teater munitsipaliseerida, on see võimalik? Miks mitte, küsimus eesmärgiks ja küsimus on selles vajaduses, et kui praegu on noh, mina ütleksin ikkagi piisavalt edukalt funktsioneerinud majanduslikult toime tulnud, ilmselt ka meie toetus on siin abiks olnud, riigi toetus abiks olnud, nii et tasub ilmselt võib-olla selles vormis ka edasi jätkata, kui see munitsipaliseerimise aitaks nii-öelda kvaliteedile võetaks nii-öelda funktsioon reaalsusele selle teatri puhul siis me peaksime seda arutama, siis me vaataksime, missugused need plussid tekiksid. Aga kindlasti, sellele kaasneks ka mingisugune miinus võib-olla, et nii-öelda näitleja, et või, või kunsti juhitud tunnetaksid võib-olla rohkem seda, et nad ei ole omaette. Mis poeem lastele on väga suure tähtsusega. Reporteritund. Reporteritund. Ja viimasena saab tänases reporteritunnis sõna Eesti vabariigi värske kultuuriminister Indrek Saar. Tema vastutab koalitsioonileppesse kantud lubaduse eest. Toetame Narva teatrimaja rajamist vaba lavakontseptsioonist lähtudes. Samas kui lugeda aprilli algul rahvusringhäälingu kultuuriportaalis ilmunud mari kartau koostatud humoorikat koalitsioonileppe tõlgendamise sõnastikku tähendab mõistet toetame seda, et üldiselt loodame, et keegi teine teeb selle ära ja meie kiidame pärast takka. Kultuuriminister Indrek Saar võtab aga lubadust päris tõsiselt. Ma loodan, et nii pessimistlik ei ole põhjust olla koalitsioonilt tegelike plaanide suhtes toetame, ei tähenda ilmtingimata seda, et, et valitsus selle jaoks midagi ette ei võta. Nii et ja selle jaoks on Kultuuriministeerium esitanud eelarve taotluse, mis oleks siis 250000 aastas seitsme aasta jooksul ja see annaks võimaluse Või siis arendada seda vaba lavakontseptsiooni, mida Tallinnas on versioonina tehtud, siis siis ka Narvas. Kultuuriministeerium on selle loogilise tava ja ma loodan, et tulenevalt koalitsioonileppes kokkulepitust saab seda toetus ka riigieelarves kajastatud. Kuidas seda raha saab siis kulutada või millele see peaks kuluma, see riigipoolne toetus? See kontseptsioon on avaliku sektori ja erasektori koostöö, et erainvestor arendab välja Pattiietzi tehase nii, et sinna tuleb kaasaegne teatrisaal on ju selles vaba lavakontseptsioonist lähtudes, siis on seal ka räägitud, sellest, sinna võiks tulla näiteks Narva kolledži ühiselamu, seal võiks olla ka mingi hotell on ja mida siis siis riik saab teha, on see, et rendiseda saali arendaja käest ja siis tagab ühtlase sinna juurde siis tegevuskulud selle jaoks. Et oleks olemas tehniline võimekus sellel saalil pakkuda siis mänguvõimalusi, kohalikule teatrile või kohalikele truppidele kui, siis külalisetendustele, mis võiksid tulla mujalt Eestist kui Venemaalt, kui muudest maailma eri paigust. No selle erainvestori initsiatiivi suhtes tegelikult hakkab Narvas kohe ohutuluke vilkuma, sellepärast et üks asi on erainvestor, initsiatiiv Tallinnas. Ja teine asi on siis Narva, kus näiteks Kreenholmi arendusele pole siiani leidnud vist endale ühte suurt erainvestorit, kes asja käima lükkaks, ehk Narva, võib-olla ootaks sellist avalikku sektori alustamist, kas riik on selleks valmis? Tegelikult avalik sektori läbisel nende planeeritavate vahendite annabki ka mingi kindluse. Investorile tagab teataval rahavoo, on ju, see peaks olema oluline täiendav argument selle jaoks erainvestor üldse sellist asja ette võtaks. Kui ma vaatan näiteks Narva kogemus, siis kõik asjad, mis Narvas hästi arenevad, on ikka tegelikult väljastpoolt tulnud ja tegemist on avaliku sektori investeeringutega, näiteks Narva kolledž kas või? Aga avaliku sektori investeering veerand miljoniline näol aastase seitsme aasta jooksul on ka päris suur investeering on, et sellest saab ka ikkagi üht-teist teha. See võiks mõjutada seda asja tegema. Aga selle kontseptsiooni aluseks on sama nagu nii-öelda vaba lava kontseptsioon, mida varasemalt proovitud. Kuna tegijad kinnitavad, et see on see on ka Narvas võimalik, siis siis ei ole praegu põhjust selles kahelda. Samas, kui mul tekkis selline tunne, et, et praegu investeeritakse nagu labasse või siis ütleme, sellesse infrastruktuuri mitte ütleme, kohaliku teatrisse, mis tegelikult vajaks hädasti abi. Kas Narva teatri Ilmarine on tegelikult nagu surma äärel, kuni ausalt öeldes miks valiti just vabalava, mitte investeering kohaliku teatrisse? Ei kohalik teater samamoodi eelkõige vajab ju korvitzaal selle kaasaegset teatrisaal, mida kasutada, aga lisaks sellele vajab kohalik teater võiks tuua sinna ka erinevaid žanre ja mitte mitte ainult teatrit, et vaid ka näiteks tantsuteatrit. Nii et te olete selle projekti suhtes optimistlik, nagu ma aru saan? Minu kohustus on olla optimistlik, puudutab seda, et kas ma pean seda oluliseks, siis ma pean seda väga oluliseks, et ma arvan, et Narvas võiks üks selline kaasaegne etenduskunstide keskus olla Narva narva noorema põlvkonna jaoks avaks uusi võimalusi. Kohalikud tegijad on Narva kolledžis õppivad inimesed, et ka nendel, kellel on teatritantsu kaasaegse sellise etenduskunsti, mingite muude vorm, mida mõttes on mingi idee põlema sain ja siis tal on võimalus seda seal kohapeal teha. Kultuuriminister Indrek Saar ei taha praegu Narva teatrimaja kohta mingeid konkreetseid tähtaegu välja käia, tema sõnul saaks sellest rääkida kõige varem ehk sügisel. Saate lõpetuseks tahaks aga siiski Narva teatrimaja käimalükkajaid kiita ja julgustada julgustada eriti riigivõimu. Sest plaanid, mis kui lepase reega liuglev Tallinnas ei pruugi äärealadel sama hästi õnnestuda. Ehk siin on vaja palju rohkem pingutada ja tihti ka julgust otsuseid teha ning raha välja käia, et midagi nii käima tõmmata, et seepärast ka töötaks nii, nagu on teinud näiteks ärimehed kaubakeskustega ja Tartu ülikool kolledži hoonega. Need on Narva viimaste aastate suurimad investeerijad. Lisaks vajab Narvaga piisavalt julgeid ja isegi veidi heas mõttes hullumeelseid inimesi, kes oleksid valmis Narva tulles riskima oma karjääriga, püüdes teha seda, mida keegi pole seni julenud. Risk on tõepoolest suur, sest ettevõtmine võib õnnestuda või tuleb näiteks 25 aasta möödudes tõdeda, et kasvõi Narva teatriga oli vara alustada ja sinu tööd peavad nullist üles võtma järgmised tegijad. Te kuulasite reporteritundi, mille Rahvusringhäälingu Narva stuudios pani kokku Jüri Nikolajev ja milles rääkisime Narva teatrielujärjekordsest taastamise katsest. Tänan tähelepanu eest ja kuulmiseni. Ta oli tund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.