Tere, vikerraadiokuulajatele stuudios taas Hardo Aasmäe, Uku Toom rändab oma jutuga riigist riiki, räägime Indiast. Me oleme tegelikult, et mõni aeg tagasi selle riigi traditsioonidel ka põgusalt peatunud, aga tõesti põgusalt ja India on riik, millest saaks kindlasti mitte mitu, vaid lugematu arv saateid. Ja India ei ole loomulikult mingi tundmatu maa, temast jäävad kõik, aga teavad midagi ajaloost, kes kommetest, kes geograafiast, kes on õppinud koolis, kes lugenud Kiplingit. Aga nagu öeldud, tema mitmekesisust tasub ikka meelde tuletada ja tänase saate motoks on võib-olla paralleel Euroopa Liiduga. Valed ettekujutused Indiast vähemalt nii on Hardo Aasmäe seda mõelnud. Ma ei tea, kuidas välja tuleb. Nojah, mida me võib-olla küsime endaga endalt kõigepealt seda, et mida meil tavaliselt Indias teatakse, meil teatakse seda, et ta on niisugune väga suur ja vaene. Et hindia, üldine rahu ja inimarmastus või rahumeelne riik. Indiast meil meie meieni ju peaaegu uudised ei jõua. Ja näiteks me ei tea seda, et või, või noh, meil ei ole tavaliselt, pole teada niisugust asja, et Indias on umbes 400 raudteeõnnetust aastas ehk möödub päevagi, kui seal kusagil mingi ronge põrkab kokku või ei lähe. Taavi lihtsalt India on maa, mis on jäänud teatud mõttes meie niukses teabeväljast väljaspoole ja, ja, ja seoses sellega tundub ta niisugune kalliskivide ja, ja ja maha Radžade ja, ja, ja tiigrite ja ainult nende elementide ja salapäraste salapäraste maagide maana. Ja kindlasti on seal iga nurga peal taltsutatud kobrad. Aga paraku me peame tunnistama, et, et India ei ole sugugi nii rahuarmastav ja nagu võiks arvata, millest me täna ka vähe pikemalt räägime. India on teatud mõttes näidanud üles üsna agressiivset käitumist. India, sisemiselt ei ole üldse mitte rahuarmastavaid neid tülisid ja pahandusi, mis tavaliselt lõpevad miinimum mõnekümne inimese surmaga, mis meieni jälle noh, nagu ei jõua üldse, seda on üsna üsna sagedalt. India räägitakse, et India on demokraatlik maa. See on nagu hea toon selgitada, kuid India demokraatial on teatud tomat eripärad, mille sisu, juured ja, ja veidrused ulatuvad nende kastisüsteemi mis ei taha ega taha kuidagi kaduda. Ega see India majanduslikult ikka nii vilets ei ole ka nagu noh, meile enamasti tundub, sellepärast et kui me kas või mõtleme sellele, et et India on maailma suurim mängufilmide tootja ja kuna meieni enam praktiliselt ühtegi India film ei jõua meieni jõuavad ikka enam-vähem mingid ladinaameerika seebid. Aga enam-vähem see tonaalsus on sama sellepärast et film algab kahest noorest inimesest, üks on ühest kastist teineteisest kastist. Ladina-Ameerikas on ta lihtsalt kahest erinevast klassist keegi. Neiu on kindlasti elus ja, ja kena ka hea, aga ta vaene ja, ja noormees on rikas ja ja sellel rikkal noormehe Ladina-Ameerikas kindlasti õelad õed või mingid mingid naisrivaalid, kes tahavad tema perekonda tulla minijaks. Ja, ja samal ajal me peame ütlema seda, et ega see india filmi toota, kui need on seotud ka parasjagu ikkagi sellega, et Indias on ikka mitukümmend protsenti inimestest, ei oska lugeda ja kirjutada ja, ja nagu ütles kunagi juba Lenin, et filmikunst on kõige kunstide kunst, sellepärast et ei vaja kirjaoskust. Ja, ja kui me nüüd hakkame rääkima natukene India majandusest siis loomulikult kõik kõigile meile kangastub olukord, kus tee-ehitusel põhiliseks tööjõuks on naiste hordid, kes siis pea peal kannavad anumaid, milles on siis teetammi materjal, muld või pinnas. Aga kui me vaatame ikkagi natukene numbreid ja, ja kui me ei räägi otseselt sellest, kui palju seda rahvatulu inimese kohta on, siis siis maailm näeb välja ikkagi selliselt, et kusagil 2004. aastal, noh, kuna need andmed tulevad ka hiljem noh, eeldatavasti näiteks Ameerika sisemajanduse kogutulu oli tervikuna 11,75 triljonit dollarit aga hea meelde jätta 11,7, see on siis kõik Judgeptriljonites siis Euroopa liit jumal on 11,65 ehk teisisõnu öeldes, et jälle Jutanud triljonitest dollaritest. Et see Euroopa liit on noh, peaaegu nagu Ameerika, aga kuna Euroopa liidus on rahvast oluliselt rohkem, siis inimese kohta on seda tulu vähem. Nüüd see kolmas võim maailmas, kui nüüd Ameerika järel võtta on, siis Hiina see on siis 7,2 triljonit dollarit ja, ja edasi On kindia 3,3 triljonit dollarit ja kui me hakkame mõtlema seda, et India sisemajanduse kogutulu inimese kohta on kusagil praegu 3000, ütleme, ostujõuline on arvestuslikult 3100 dollarit inimese kohta siis suhtumine sellesse, kuidas suhtume, see on umbes tase, mis Eestis oli, noh, ütleme 12 13 aastat tagasi. Ja, ja kui me näiteks võtame samal ajal hiina, kes oma tasemelt on see oma 7,2 triljoni ka on siis suuruselt kolmas majandusvõim maailmas aga riikidena siis teine siis seal on ka inimese kohta juba viis koma või 5600 dollarit sisemajanduse kogutulu ja et selleks, et kõik jälle noh, ütleme arusaadavam oleks siis kui me võrdleme seda India 3,3 triljonit, siis Venemaa triljoneid on 1,4 ehk teisisõnu öeldes, et Venemaa on kusagil pool korda noh, ütleme oma majandusmahult väiksem kui India. Ja kui me võtame näiteks Euroopa liidust kõige kobedam, kobedam riik on Saksamaa, siis Saksamaalt triljoneid on 2,3 triljonit, nii et nii et sakslane, maa on kusagil 1,8 korda rohkem kui Venemaa üksinda, eks ole, ja, ja samal ajal noh, ütleme triljoni jagu jääb puudu Indiast. Nojah, siin muidugi võib pikalt paralleele tõmmata ja võrrelda rahvaarvu ja territooriumit, aga kui me rääkisime Iraagist, siis selline keskmine oli halvem seetõttu, et nagu sa ütlesid, et on piirkondi, kus elatakse hästi, on piirkondi, mis on kogu aeg keskvõimuga sõdinud ja see veab nagu keskmise alla. Ma vaatasin Indiast, kui sellest samast majanduse tasemest rääkida, et ka keskmine eluiga on seal üsna suur 62 aastat, et mis näitab tõesti, et see ei ole vaene riik, kui inimesed nii kaua elavad ja ka imikute suremus oli väga väike. Jah, ja India on teatud mõttes toibunud suhteliselt märkamatult, aga me räägime praegu stuudios nendest triljonit just sellepärast, et kui me nüüd räägime Indiast kui mängumehest maailma poliitikas, siis ei maksa mitte niivõrd sageli see, kui palju seal on seda sisemajanduse kogutulu inimese kohta, mis näiteks Islandil on muidugi mitmeid kordi kõrgem kui Indias. Kuid kui on näiteks kokku vaja panna raha selleks, et toota tuumarelva, mis on üsna kallis lugu siis India miljardi inimese peale selle sisemajanduse kogutulu peale see raha korjatakse kokku ja see tuumarelv tehakse valmis. Ja india ongi, praegu on hiljuti sisuliselt saavutanud oma seisundi muutumise maailmas. Sellepärast kusagil kuu aega tagasi, kui India peaminister käis Ameerikas, siis ameeriklased ootamatult kõigi jaoks tunnustasid Indiat kui tuumariiki kui tuumarelvaomaniku, kui, kui legaalset omanikku, sest senini on maailmas mängitud seda mängu, et tuumarelv nagu on, on Pakistanile on endial ja tõenäoliselt on Iisraelil ja, ja tõenäoliselt ka Iraanil või Iraan on seal väga lähedal või on ka Põhja-Koreal. Aga tunnustatakse ainult need, kes on ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed. Tänaseks võib öelda seda, et india positsioon on selles mõttes muutunud, sest ameeriklased tunnustavad seda ja tõenäoliselt ameeriklased näevad Indias pigem suuremat ja olulisemat liitlast kui, kui Hiinas, sest vastuolud Ameerika ja Hiina vahel, noh need on juba ületanud teatud sündsuse piiri, ütleme ei ole tõenäoliselt kaugel aeg, millal hiinlaste seened triljonit jõuavad Ameerika Euroopa liidu triljonit jeeni, nii et maailmas tekib siis üks niisugune suur kolmik. Ja, ja tõenäoliselt ikkagi see ameeriklaste valik on seotud, kas sellega, et mingil viisil vist on india üle saanud oma mitmekümneaastasest nihukesest kroonilistest, poliitilistest haigustest. Ja need on seotud kahe asjaga. Esiteks muidugi india teke ise oli äärmiselt valulik ja see on see lõputu vastuolu moslemite ja hindu ristide vahel mis ei ole mitte niivõrd usuline, kuivõrd seotud sellega, et nende ellusuhtumine teistsugune. See on natuke samamoodi vastuolu, nii nagu on Afganistanis, kus tadžikid, kellel ei ole sugu, harulist ja, ja niisugust hõimukuuluvust vaid nad on noh, võiks nii ütelda, et et vana kultuurrahvas oma põllu vaikse põlluharimise tavadega, erinevalt muidugi postudest, kellel on siis suguharuline organisatsioon väga tugev. Täpselt samamoodi on Indias, kus moslemid ei ole kastidesse jaotatud ja selles mõttes moslemid nagu oma maailmavaatelt või no ütleme, kaasaegse maailma seisukohalt on võib-olla isegi isegi kaasaegsemad Sikkidest rääkimata, kellel on täpselt samuti, et kastisüsteemi neil ei ole väga distsiplineeritud ja, ja, ja suhteliselt haritud seltskond. Aga, aga samal ajal need klassikalised, et see, mida meie tunneme, Indiana ja see on ka huvitav vastuolu, et kui Indiast räägitakse, siis esimene pilt, mis kõigil kindlasti kuvandubontaczyma all, mis ei ole tegelikult hindu istliku kultuuri noh, ütleme arhitektuuri näide, vaid on ikka suur mogulite ja moslemite töö ja, ja panus maailma kultuuri ja, ja nüüd seemnei, hindude probleem on selles. No hea küll, see nad jagunevad seal nelja kasti, mis on siis pragmaanid, Xaatriad, asjade Žudrad ja veel ja kõik see jaguneb Veli attideks ja peale selle on veel puutumatut, noh, kes on siis üldse polegi üldse inimesed. Ja, ja ühelt poolt Indias on kuulutatud välja see, et India ei ole kastiühiskond, aga samal ajal näiteks nende puutumatut probleem on ikkagi selles selles, et Ta jättis jälje moslemit kõrvale, keda on umbes 20 protsenti. Et ikkagi üks kuuendik elanikest on siis need lausa neid puutumata, kes kastidesse ei kuulu ja kuigi neid kuigi kastisüsteemi ei ole, siis diskrimineerimise vältimiseks on neile määratud üks kaheksandikriigiametnike kohtadest ja üks seitsmendik parlamendikohtadest niisugune hea tava, et noh, kastisüsteemi, aga neil on ikkagi eraldatud ja, ja see on nagu nihukesed indi arengut kogu aeg takistanud. Tõenäoliselt on india saanud liikuma praegu tänu sellele, et nad on üsna jõudsalt edasi läinud infotehnoloogias ja vaata arvuti nüüd ei tee küll mitte mingil viisil või ütleme, arvuti kaudu töötades või arvuti kaudu suheldes vaata seal nüüd see kastile küll otsaette kirjutatud, et muidu on meil küll küll täpid, siin täpid seal ja, ja, ja need ja teised linnaosad ja tõenäoliselt selle kastisüsteemi ületamiseks see kaasaegne, niisugune infotehnoloogiline buum, mis Indias praegu on, see ilmselt siiski mõjutab. Ja see on nagu see on nagu üks asi, et tundub, et nad hakkatsest kasti asjast nagu üle saama näiteks kasti hädadest. Teine, millest nad on, ilmselt see on nüüd läbi põdenud on, on need suuremad vastuolud usulised ja tegelikult ka maailmavaatelised ja ka ühiskondlikud, mis on seotud nüüd nende moslemite ja, ja hindudega. Ja algas see peale 47. aastal, siis kui algul ikka püüti seda suurt Indiat teha, see kukkus läbi, tekkis India ja Pakistan formaalselt jagunete usulisel alusel ja seda on põetud päris pikalt ja ega mõnede hindude ja moslemite kokkupõrked nüüd Indias pole päris siiamaani kadunud, seal on veel ütleme omad tülid on veel tšekkidega, aga suures plaanis on see asi enam-vähem lahenenud niimoodi, et kõik moslemid oma loomult on siis sattunud Pakistani ühelt poolt ja teiselt poolt on siis Indias noh, on neid umbes 20 protsenti ja praeguste numbrite järgi nende protsent ei jää kuidagi vähemaks. Ja omaette jänton Indias olnud ju keelekonflikt. Sest kui me praegu vaatame Indiat iseenesest, siis sellel ajal, kui britid seal valitsesid siis britid valitsesid teda selles mõttes väga targalt, võimukas targalt, aga ökonoomselt Nendele, kohalikele Ratsjadele, noh sisuliselt vürstiriigid pärast suur mogulite riigiloojangut Indias nagu väga tugevat keskvõimu üldse ei olnudki, mis mistõttu või noh, seda ei olnudki tegelikult. Brittidel oli võimalik jaga ja valitse põhimõttel, siis ütleme, võtta neid ratsiastane. Neid vürstiriike üksteise järelkontrolli alla. Ja põhimõtteliselt sisemine elukorraldus jäeti ikkagi nende kohalike valitsejate kätte. Jaa, ratsiad õigused kaotati India Vabariigis ära alles alles 50.-te aastate lõpul, 60.-te aastate algul. Seda tehti järk-järgult, nagu ikka seda asja tehakse. Aga vaevu oli mingisugune selgus saanud teemal. Moslemid või hindud kaks riikele tekkinud, kui see India hakkas ise keema. Keele kondlik. Muuseas, ma segan vahele, ma vaatasin enne seda saadet mõnda teatmiku ja mulle tundub, et ülejäänud maailm on ka segaduses. Mitu keelt seal Indias tegelikult on, sellepärast et üks teatmik ütleb, et seal on 16 ametlikku keelt, teine ütleb, et on 19 ametlikku keelt ja kokku 1006 sõdaneid. Jah, on on veel, seda on veel, seal aetakse veel peenemalt, tähendab kõigepealt üks asi, milleni Indias jõuti, oli see, et ametlikult on kaks riigikeelt, on üleriigilised, keeled, on hindi ja inglise keel ja meile tundub see natukene nisukene, noh nagu nagu võõrastavana hindud omavahel võimsid hindud vaid indialased kõige üldisemalt indialased omavahel eelistavad selle pankana ehk selle suhtluskeelena inglise keelt ja kõik, kes on indialased inglise keelt kuulnud, siis on see midagi midagi sellist, mida meie vähemalt õppinud ei ole. Suure tõenäosusega. Ja nüüd nendest põlistest keeltest neid ikka loetakse 14 põhikeelt. Nii et see 16, mida siin statistika annab, on siis veel indi keel üldiselt ja inglise keel. Aga noh, siis mõningates väljaannetes öeldakse, et noh, olen mina lugenud väga täpselt, et pidi olema veel 1000 1652 dialekti. Aga, ja noh, need dialektid on, selles mõttes pole jälle meie mõistes pole need murded. Ja meie mõistes tundub, et nad on ikkagi terve hulk, nendes on veel eraldiseisvaid keeli. Sellepärast, et kui me seda keelekaarti vaatame, võtame maailma keeli siis näiteks hindi keelt, kas siis esimese või teise keelena 90.-te aastate algul pole nihukest head arvestust enam peetud kahetuhandendatel aastatel. Ma arvan näiteks kusagil kolme-nelja aasta pärast me saame nagu uuemaid andmeid, aga siin pole siin see, kõik ei ole väga oluline täpsuse seisukohalt ütleme nii, jämedalt hindi keele kõnelejad on 500 miljonit 500 miljonit, seal umbes sama palju, üks üks keel, eks ole. Indias mida see esimese või teise keelena osatakse, see on umbes sama palju, kui Euroopa liidus on inimesi. Võtan bengali, keel 270 miljonit, edasi kurdu, keel 105 miljonit, bandžavi keel 94 miljonit, deluukeel 76 miljonit, tamili keel 74 miljonit, rati kell 71 miljonit, väljasuremisoht neid ei ähvarda. Noh, ja kui me mõtleme praegu seda, et Euroopa liidus kõige suuremaks keeleks on saksa keel, kui me loeme sakslased, austerlased ja, ja ütleme, Euroopas loeme natukene šveitslase kokku, no siis me saame 100 miljonit ja kui me mõtleme selle peale, et jämedalt et prantslasi, itaallasi on kusagil 60 miljoni jagu, siis niisugune tavaline niukene maha teekeel. Oma kõnelejate arvult on võrratult suurem, aga näiteks Kutšarati keelt 41 miljonit Malaiaali keelt 35 miljonit poolakaid ja, ja kui me seda nimekirja edasi ajame oriitša keelt 31 miljonit ja nii edasi ja nii edasi, isegi Assami keele kõnelejad 23 miljonit. Nii et selles mõttes see, mis Indias on põhikeel või meie mõistes võib-olla dialekt Nende mõistes dialekt võib, võib Euroopa mõistes olla täiesti korralik, korralik keeleruum. Ja nüüd, kui me nendest sest India rahvastikust räägime, ärme räägime lindudest või sinuga sõnakasutus vale tavaliselt Eestis, siis kõigepealt nad jagunevad rassiliselt kahte ossa, ühed on siis need aaria rass. Rohkelt, aga nii ta on aarialased ja teine teine pool on siis Traviidid. Ja kui me hakkame vaatama neid indo-aaria keeli, siis nende hulka kuulub siis Sindi maha rati kuulsarati Assami manipuri, bengali, Kashmiri bandžaabi, urdu Singali Oritsa siis Tiibeti-Birma, rühman sanskriti ja nüüd tuled, Traviidi keeled, need on ka väga palju või noh, ütleme räägi ainult suurtest keelest nagu loogu kannada mala eali, tamili ja Iraani keeltest on siis pelutsia, paatani keeled ehk teisisõnu öeldes, et kui nüüd need keelerühmi vaadata, siis nad erinevad omavahel sama palju kui Euroopas, ütleme, soomeugrilased, araablased, Germaallased, banaanid, ehk kui nüüd püüda Euroopaga mingil viisil kõrvutada seda siis, siis siis need rahvad on selles ühes ühenduses koos ütleme, sama erinevad kui, kui Euroopa Liiduski. Ja, ja nüüd kusagil eelmise sajandi 50.-te aastate algul võttis asi ju niisuguse pöörded, kui taheti seda hindi keelt muuta nagu Lingo Frankaks, siis oli India tegelikult lagunemise äärel ja see keelekonflikt kestis seal aastaid ja see tõi kaasa mitmeid suuremaid, ütleme nii, et vastuhakke. Ja kuna India keskvõimule niivõrd nõrk ja India armee koos täpselt samamoodi näiteks bengali sõduritest, kes on 270 miljonit, kusjuures pensioneid veel jagunenud veel hindu instideks, mis on siis lääne Penngaalias ja kuuluvad India koosseisudes ida Bengaareseks, vanglates, kus on siis moslemid, aga igal juhul näiteks Andraprades, siis oli 53. aastal suur näljastreikide laine, kuni siis jõuti selleni, et selle osariigi asjaajamise keeleks on lugu keel. Kuni kuni 56. aastani oli Haida rabaadi piirkonnas piirkonda nagu pool Lääne-Euroopa, ütleme piirkond Indias tundub niuke piirkond aga oma suuruselt nagu pool Lääne-Euroopat kus siis keeldute ühinemast India riigiga, et keset indajateli veel üks India, kus siis domineerisid teatud mõttes moslemid ja, ja, ja ka ja ka ütleme rahvuslikult oli see erinev, kuni siis lõpuks jõuti selleni, et Indias tehti teatud mõttes kirik nagu keset küla igas suuremas osariigis, tema põhirahva keel on asjaajamise keel ja, ja ametlikult muidugi on inglise keel, on see ja ametlikult on hindi keel. Aga kui minna kuhugi Tamil Nadus või või siis Kutšarati või maha ratt ja siis on täiesti selge, et olukorras, kus ka kirjaoskamatuse üsna üsna laialt levinud või oskamatus likvideeritud, siis on täitsa selge, et see asjaajamine toimub seal emakeeles ja, ja suure tõenäosusega, kui te satute. Ma ei suuda välja öelda ühte juhuslikku nihukest küla nime, siis suure tõenäosusega selles vallas või linnas mõtleme. Vald võiks olla umbes sama suur kui meil Viljandimaa kat, tõenäolist seal väiksemaid üksusi eriti suurt ei ole ju seal see asjaajamise keel on ikka sellest 1652. nende mõisted nagu dialektiks, nii et india on teatud mõttes rahvaste ühendus. Osariikide õigused on väga laialdased, osariikide piire on püütud viia mööda rahvuslikke piire ja kui ei teaks, et see on India ja paneks, ütleme Euroopa Liidu ja India kõrvuti, siis teatud parameetrite järgi tunduks Nad üsna sarnase kohalike asjaajamine käib mitmes keeles, ma mõtlen bürokraatiat, mida siis on vaja väga mitmes keeles teha, nii palju kui seda bürokraatiat kindlasti seal on, sellepärast et kui me räägime küll suurest kirjaoskamatuse protsendist, siis need, kes asjadega tegelevad, peavad olema kirjaoskajad. Noh kui nüüd kuulajad tahaks veel veidi täpsustada, siis ja saada veel natukene sellest asjast veidi teavet juurde, siis me kahjuks ei saa raadio kaudu näidata, aga võiks lahti võtta viimase A joon mile Entsüklopeediakirjastus meil välja andis siis seal on terve hulk kirjanäidiseid, sest lõppude lõpuks asi ei ole mitte ainult erinevatest keeltes, vaid vaid, vaid on tegemist ka erinevate kirjaviisidega. Ja ja enamus ütleme niimoodi, et mitte vähemus, vaid enamus India rahvaid ei kasuta ladina tähestikku, vaid nad kasutavad oma kirjaviisi ja see teeb selle asja veelgi keerulisemaks. Aga samal ajal näiteks kirjaoskus on tänu sellele ilmselt Indias teatud mõttes vaata et isegi väärtuslikum, sest noh, meie see kirjutamise viise, kirjutamise oskus või see kirjutamisviis, mis me ära õpime, sõnu universaalsem, aga kui seal ikkagi õpid ära mingisuguse korraliku kirjapildi, siis oled noh, ütleme väga lugupeetud inimene. Jah, aga kui sa rääkisid siin armeest ja sellest, et olid rahutused, siis tuli mul mõte, et huvitav, et kaugetel või õieti mitte nii väga kaugetel Nõukogude Liidu aegadel oli väga oluline, kuhu piirkonda sind aega teenima saadeti, et kuidas seal see süsteem on. Seal see süsteem on meie jaoks hoopis harjumatu nimelt India armee ja India tippametnikest püsivad üldse Sikkidel. Ja ta on nagu selles mõttes niisugune huvitav kompromiss, et Sikid ja nende nende usund ja maailmavaade on nagu segu moslem lusest ja hindu ismist ja, ja kõik on ilmselt kuulnud noh, niisugust india nime, mis väga sageli esineb sing mis tähendab lõvi. Ja see on tüüpiline Sikki nimi ja, ja näiteks India armeest ja suur osa tähelepanu väärne osa ametnikkonnad ju kusagil 15 protsenti India armeest valdavalt ohvitserkond on üldse Sikid ja indiira kandi lasid maha ka sekid, kes tema ihukaitsjad tähelepanu, väärne osa ametnikest on samuti Sikid, kusjuures neid sekene umbes kusagil 15 miljonit ainult. Ja see on alla kahe protsendi India elanikkonnast ja see on nüüd omamoodi niisugune huvitav kompromisse India ühiskonnas. Sellepärast et bandžo abi osariik, kus nad siis valdavalt elavad, on india viljaait ja see on see koht, kus Sirpidega juba ammu-ammu enam vilja ei lõigata. Vilja lõigatakse seal täpselt samamoodi nagu Euroopas, kombainidega. See on alalõpmata proovinud noh, teatud mõttes iseseisvuda või ütleme, selle bandžabi niisugune või noh, niukene, separatism või niisugune eraldumist püüen on täiesti arvestatav ja seda nimetatakse iseseisvaks alistanics, noh, mis siis võiks olla. Aga paistab, et seal kompromiss on selles, et Sikid on praktiliselt kõige jõukam, noh, niisugune ütleme, rahvakild sealsetes oludes, kus endale alla kahe protsendi väike 15 miljonit nad on, nad on väga jõukad, nad on ühiskonnas ennast hästi sisse seadnud ja, ja see, ütleme, riigi eraldumine näiteks plikult võiks Sikkide eliidi majanduslikke võimalusi oluliselt piirata ja see on umbes samasugune olukord nagu Eestil oli Rea lõpus, kus Eestis oli väga suur majanduslik tõus. Eesti rahvas ja ütleme, meie äriinimesed ja ettevõtjad ja ka haritlased hakkasid juba sakslastega konkureerima ja keegi ei tea, kui palju sellest Eesti riigi iseseisvusest, et oleks asja saanud, kui vene riigi õitseng ja Eesti oma seejuures oleks jätkunud. Aga kuna Vene turg kadus tagant ära, siis nagu sellel vene riigi koosseisus olemisel bolševike jutud veel kõrvale. See kaotas mõtte nii nagu nii nagu igasugused võimalused, mis nõukogude aja õitsengu perioodil oli meil seoses ütleme, Moskvas saadavate fondide limiitidega see langes ühele koos selle Nõukogude Liidu majanduse kokkuvarisemise ka kokku täpselt samamoodi, nii nagu soomlased, kes aastakümneid elasid nagu erisuhetest Nõukogude Liiduga ja ühel hetkel, kui see kõik kokku kukkus, siis Soomet tabas tohutu lava ja, ja Soome pöördus järjest järsult ütleme idast läände läks pigem Euroopa Liitu, et leida sealt oma uusi turge ja paistab, et see on niisugune huvitav tasakaal. Et tšekid on väga olulistel positsioonidel India riigis. Ja see hoiab nagu, ütleme nisukest Sikkide separatismi tagasi. Aga niuksed, distsipliini nõudvad kohad just nimelt distsipliini nõudvad kohad, eriti föderaaltasandil on, on, on Sikkide käes vot vot noh, niimoodi on ta kuidagi see. Riik korraldatud sa märkisid, et tšikid olid need kes lasid maha indiira kandi ja ennem ütlesid, et seal Indias on toimunud teatud rahunemine. Kui me nüüd mõtleme nende suurriikide peale siis just nimelt india, nagu sellise rahuarmastaja riigi kuvandiga olnud, aga suurriikide riigijuhtidest reeglina ju tuleb mulle praegu meelde, et möödunud sajandil Murati ametikohal ainult niimoodi ei Hiina, ei Nõukogude Liidu, ei Inglismaa Suurbritannia, siis Prantsusmaa Saksamaa riigijuhte ametipostil ei mõrvatud. Hitler tegi enesetapu, aga see oli sõja ajal, aga Indias päris mitu tükki. Ja, ja selles mõttes, selles mõttes meile tundub ta niisugune rahuarmastavat kõvandina, aga kui asi tõsiseks läheb, siis lastakse peaminister maha, sellepärast et ikkagi indiira kandi poega ratsif kandi, eks ole, leidis lõpu ikkagi atendaadiga ja, ja, ja, ja seal on tehtud ka teiste suhtes katseid, nii et nii et selles mõttes pole India üldse niisugune rahumeelne. Ja kui me nüüd vaatame India niisugust poliitikat oma välispiiridel ja siis meile muidugi tundub, et noh, et mis seal siis on ja mis seal siis ikkagi eriti olla saab, kuid, kuid viimased neli, 50 aastat on India piiridel olnud üsna rahutu. No kogu aeg räägitakse, ainuke, mida me siia kuuleme, et vot, et seal Kashmiri võtet Kashmiri seal konflikt ja, ja neil on konflikt Pakistaniga, vaat kui see, kui see asi kuidagi laheneks, vaat et siis oleks asi noh, et, et siis oleks nagu Indiaga täielik rahu, kuid kõigepealt on täiesti jäänud märkamata, et sellest Kashmiri sultanaadist kogu see tüli algas ju tegelikult sellest. Et kui 47. aastal läks jagunemiseks nüüd usulisel põhimõttel, siis teatud teatud mõttes toimis ka niimoodi, nii nagu festivali usurahu järel Euroopas. Et kui Saksamaal vürst oli protestant, siis tema alamad olid protestandid ja ja kui, kui vürst oli katoliiklane, siis tema alamad pidanud katoliiklased ja umbes samamoodi olisi Indias tegelikult noh, ütleme see keskaegsete ususõdade, need, need järelmit oleks nagu Indias 47. aastal saanud mingisuguse uue hingamise aga Kashmiri Strehvas sedamoodi, et see Radža või sultan, ükskõik kuidas seda siis nimetada, kummalt poolt osutusin turistiks, aga valdav osa halamatest olid moslemid ja sealt tekkis tüli. Ja nüüd oli siis niimoodi, et kui läks avamiseks, siis jagati Jamoya Kasmir kuidagi pooleks. Indial ei olnud jõudu, et kogu seda moslemitest koosnevad granaati, nagu öeldakse, enda külge liita. Pakistan sai mingi osa, aga hiinlased kahmasid vaikselt sealt kolmandiku või umbes 30 protsenti. Ja seda siis teatud ajal kuuekümnendat aastat. Algul, kui oli Hiina, India piirikonfliktid siis siis hindajad Hiina kasutas lihtsalt juhust ja, ja, ja kahmas selle osa ära. Nüüd teiselt poolt peab ütlema. Samal ajal jälle India kirdeosas on India käitunud Hiina suhtes jälle vastupidi. Et hiinlased peavad seal ühte territooriumi enda omaks, mille hindud hõivasid. Ja, ja praegu on siis see nagu India kontrolli all. Ja, ja nüüd India, Hiina piiril on kogu aeg olnud terve hulk puhverriike. Kui me siin aeg-ajalt kuuleme, et Nepaalis on mingisugune segadus, et vaata, et seal on mingid Mauestid, kes tahavad võimu haarata, seal on kuningas siis tegelikult Nepaal ei ole mitte midagi muud kui puhverriik India ja Hiina vahel, kus siis tegelikult toimub kogu aeg sai rivaalitsemine ja, ja täpselt samasugune riik on Butaan, kes tegelikult tunneb pigem India ahistust, mina survet ja, ja kõik need, kes tahavad praegu Butaani minna, teavad, et riigis viibimise eest tuleb iga päev maksta mõnisada dollarit ainuüksi viibimise eest ja putan ennast väga sulgenud. Sellepärast et tema kõrval olev Ziggy, kes sellesamasugune vürstiriik ja sõltus teatud mõttes Indiast selle, India võttis lihtsalt 75. aastal üle ning korporeerida, nii nagu nõukogude liit inkorporeerida Eesti 1940. aastal ja nägise välja. Vaata et nagu isegi demokraatlikult, nimelt nimelt Bengaleid hakkasid imbuma, Sikime riiki seki riik suhteliselt väike ja ühel hetkel selgus, et pensionärid on nii palju. Seda kasutati nii nagu meil 90.-te aastate algul nagu ütleme, interliikumine, tõeline internatsionalism, eks ole. Mis lõppes siis sellega, et et Indiast tulnud immigrandid, ujutused lihtsalt tšikimi elanikkonnaga üle ja 75. aastal lihtsalt india inkorporeerida üsna tseremoonitsemata? Täpselt samamoodi. Kui me mõtleme näiteks võrdleme Hiinat ja Indiat, siis Hiina teadupärast ootas näiteks Hongkongi ja Macao oga ootas ära see, millal ütleme, renditähtaegsel läbi ja ja siis lepiti kokku, kuidas siis Hongkong ja siis Macao ühinevad ja teadupärast seal on tehtud ju selline kokku, et 50 aasta jooksul ühiskondlik-poliitiline kord jäetakse muutmata ja praegused suundumused paistavad, et, et ta jääb muutmata ka pärast viiekümnendat aastat. Kuna see on Indiale või tähendab, see on Hiinale väga kasulik. Aga India samal ajal näiteks 61. aastal täiesti tseremoonia. Ta võttis ühel päeval üle Tiugu Taani disPortugalile ja me võime muidugi öelda seda, et võtet portugallased, seal kolonisaatorid ja nii edasi. Aga kui me võrdleme näiteks Hiina käitumist, eks ole, siis siis india esiteks võttis nad üle. Ja teiseks mingit ühiskondlik-poliitilist korda, noh, ütleme seal eriti säilitama ei hakatud. Nad jäid küll eraldi osariikideks eraldi administratiivüksusteks kuid kuid India ja võttis selle täiesti täiesti tseremoonitsemata ühepoolselt üle. Ja ega need viis Anclawi, mis olid teatavasti prantslaste käes ja võib-olla seda on isegi huvitav kuulajatel teada, neid oli, neid oli viis tükki millest Char terna koor võeti üle 51. aastal, aga ülejäänud Macheckarikalbondisserry ja Jana on võeti üle 54. aastal, nii et selles mõttes Indian oma piiridelt käitunud tegelikult üsnagi agressiivselt ja teatud nendest sihikindlalt arvata, et see on mingi mingisugune, sisemiselt äärmiselt niisugune rahuarmastav ja, ja üldise inimarmastuse riik ja ühiskond, see ei vasta tõele. Ja kui me mõtleme sellele, kuidas India sekkus teadupärast 71. aastal teatavasti Pav Pakistani sisekonflikti, mis seisnes ju selles, et et Ida-Pakistanis ehk tänases Bangladeshis ju rahvastiku kasv oli nii suur, et kui ühel hetkel Pakistanis jälle tekkis demokraatia, paljud niisugused hädad tulevad demokraatiast, siis selgus, et enamuse võitis partei. Kuna parlamendisaadikuid valiti teatavasti valijate arvu järgi, siis Ida-Pakistan osutus enamuses olevaks Pakistani parlamendis ja, ja seal nad tegid viivitamatult ettepaneku, et Ida-Pakistan Iseseisvus tõepoolest nendel Bengalitel, kes elavad tuhandete kilomeetri kaugtuhandete kilomeetrite kaugusel Lääne-Pakistanist ja ütleme nendest rahvastest kusjuures nendel rahvastel omavahel nagu mingit väga väga niisugust kultuurilist ja ajaloolist sidet isegi ei ole siis need taotlesid iseseisvust, loomulikult keskvõim hakkas neid kohe vahi alla võtma. Tulemus oli sõda, mis algas Ida-Pakistanis ja lõppes see asi mitte millegi muuga India vägede sekkumisega, mis siis lõpetas Pakistani vastupanu ja, ja nii kummaline, kui see ka pole, hindu istlik India oma vägedega lõi oma naabrusesse moslemlikku Bangladeshi riigi. Aga põhjus on suuresti selles, et pendalid on kultuuriliselt siiski Indiale lähedasemad, kui ütleme, lääne-Pakistanis olevat noh, erinevad rahvad alates seal pustudest kellega iganes kes, kes siis seda maad seal asustavad ja selles mõttes India on sekkunud ka naaberriikide asjadesse. Ja hea küll, nüüd keegi kuulajatest võib öelda seda, et noh, et, et vaata, nende huvi oli nõrgestada Pakistani. Et võta Pakistanilt ära Ida-Pakistan ja, ja et see oleks nagu olnud nende teatud nagu suur riiklik või nagu julgeolekualane huvi, kuid ajalugu on näidanud pärast seda, et Pakistan on tänu sellele, et selle erakordselt vaese ja problemaatilise piirkonna kadumine, mida nimetatakse Ida-Pakistanis, kus on alalõpmata küll üleujutused, kus lokkab vaesus ja kus ei saada siiamaani majanduslikult jalgu alla oli Pakistan lõppkokkuvõttes kasulik. Aga kui me mõtleme sellele, kuidas India on on sekkunud Seiloni või Sri Lanka siseasjadesse siis siit paistab igal juhul välja see, et India on käitunud tegelikult suurriigina. Taan kohati üsna brutaalselt asja ajanud üsna tseremonitsemata ja praegu ta trügib ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks, alaliseks liikmeks. Ja tõenäoliselt see ikkagi juhtub sellepärast, et tema tuumarelv on tunnustatud. Ja vaadates, kuidas ta on asunud nüüd mängurina maailma areenil ja eriti Lõuna-Aasia subkontinendil siis Indiaga tulevikus ilmselt tuleb võrratult rohkem arvestada, sest meil on jäänud kogu aeg niisugune mulje, et vaat et India on niisugune noh, abi vajav riik ja ja, ja pigem on pigem on veel meelde jäänud India näljahädad. Tuleb öelda, et need ajad on möödas ja kui me mõtleme sellele, et praegu India ajab väga intensiivselt, et asja, et saaks ehitada läbi Pakistani nüüd gaasijuhe Iraani, kuna Iraani, Iraan on teatavasti maailmas oma gaasi varudelt teisel kohal Venemaa järele kuid Iraani gaasimaardlad on teatavasti mitte igikeltsa keltsa piirkonnas, nad on suhteliselt hästi ekspluateeritavaid ja, ja need trassid ja gaasijuhtmed hästi hooldatavad siis tegelikult lõppkokkuvõttes tähendab seda, et nad tahavad saavutada praegu teatud niisugust energeetilist sõltumatust, mis omal ajal omakorda seoks ka Pakistani ja teatud osa islamimaailma. Mis, mis ei tähenda mitte midagi muud. Et kui neil õnnestub just niisuguse radikaalse islamipiirkondi siduda endaga majanduslikult, kuna nemad on suur tarbija, nemad on need, kes maksavad, mitte mitte Iraan ei ole see, kes gaasi pakub või, või kas annab või anna vaid, vaid ei hindud on need, kes hakkab, kes, kes selle kinni maksavad, see tähendab seda, et see aitab siseriiklikult jahutada natukene ka siseriiklikult moslemite meelt ja sellel on teatav niisugune siseriikliku stabiliseerimise mekk mann ja kui me mõtleme praegu sellele, kuidas noh, India on teinud oma relva osta kasvõi näiteks Venemaalt. Noh, me teame seda, et India ostis oma esimese lennukiemalaeva Venemaalt või täpsemalt saadise Ukraina tehastest kätte. Kuid selle laeva eellugu Venemaal on ju see, et Nõukogude liit tahtis ju ka okeanidele pääseda, lõpuks oma lennukiemalaev, aga lihtsalt Venemaa võhm on otsas. Lihtsalt kellelgi pole, kellelgi, pole enam Venemaal, Ukrainast rääkimata ja ka kahepeale, mida mitte kunagi muidugi tehta, pole lihtsalt nii palju raha ja see pooleliolev lennukiemalaev müüdi lihtsalt hindudele ära ja terve hulk selliseid suuri kaitsekesta valmistagi hindu teise lõpetavad ja, ja ka venelased noh, ütleme lõpetavad lõpuks ära, aga, aga, ja lihtsalt see illustreerib olukorda. Indude võimsus on sedavõrd suur, et nad võivad endale lubada, et nad selle ostavad ja see puuduolev osa maksavad venelastele kinni ja saavad lennukiemalaeva ja kui me mõtleme seda näiteks Hiinal lennukiemalaeva ei ole ja lennukiemalaev ei ole üldse väga paljudel maailma riikidel ehk neid ongi ainult minu mälu järgi ongi ainult neli ehk Ameerika Ühendriigid britid, prantslased ja hindud, siis ma kardan küll, et neid tuleb võtta väga tõsiselt. Rääkisime nüüd India poliitika muutustest, nende staatuse muutustest, mis neil stabiilseks on jäänud, ütle lõpuks läbi selle, ütleme viimase 60 70 aasta. Mis on jäänud stabiilseks, on see, et nad on loobunud niisuguseks suurejoonelisest maailma parandamisest. Ehk teisisõnu öeldes lepivad tõsiasjadega, mille vastu nad ei saa, mis näitab teatud tarkust, kui on ikkagi 14 keelt, siis olgu, see, mis seal paberile pannakse, on üks asi ja kui neil on seal 1600 veel teist keelt, siis tõenäoliselt nad selle keele kallale ei lähe. Nüüd ei lähe võimaluse korral nad ei lähe usu kallale, mis on ka noh, ütleme, niuke stabiilne see võimaldab neil seda väga mitmepalgelist riiki üldse koos hoida. Ja, ja viimane, mis on nendel ikkagi üsna stabiilne, on see, et tõenäoliselt selle riigi tekkimisest alates see India eliit on hoidnud kogu aeg kurssi suurriigiks saamiseks ja vaat seda joont Ajanud näeme, kuidas edasi läheb. Tänane saade läbi stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom. Aitäh kõigile kuulajatele.